Süda muretseb (0)

Süda muretseb
Olid ajad, kui Eestil puudus iseseisvus . Olime Poola koosseisus ja viimati olime viiskümmend aastat liidetud Venemaaga, kuid nüüdseks on meie kodumaa vaba olnud ühtekokku üheksakümmend üks aastat.
1992. aastal toimus rahareform , millega Eesti riik sai oma raha. See oli suureks väärtuseks, sest tõestasime, et Eesti riik on suuteline olema iseseisev. Nüüd räägime palju sellest, et Eesti riik võiks minna üle eurorahale. Leian, et see on hea idee, mille nimel võiks pingutada. Olles Euroopa Liidu liikmesriik, saame piiride ületamisel kasutada ühist raha, nii kaob vajadus välisriikides reisides raha vahetamiseks.
Meie riigis valitseb demokraatia, rahval on õigus ise otsustada kes juhivad riiki ja kohalikke omavalitsusi. Samas on sellel ka oma varjuküljed, sest paljud parteid kutsuvad endaga ühinema kuulsaid ja tuntuid inimesi, keda siis valimisvõitluses enda huvides ära kasutada. Hilisemates koalitsioonilepingutes ei saa rahvas enam kaasa rääkida ning see muudab paljudel juhtudel rahvahääletuse küsitavaks.
Heaks märgiks meie ühiskonnas on vanade talude taastamine ja külade arengule kaasaaitamine. Öeldakse ju, et „kuni su küla elab, elad sina ka”. Vanasti suutsid talumehed ennast ise ära toita ja pakkusid suurte sõdade ja näljahädade aegu varjupaika ka linnarahvale. On olnud aeg, kui linnainimesed hakkasid eemalduma maaelust. Nüüd on see muutmas ja järjest rohkem hakatakse väärtustama maaelu ning aidatakse selle arengule kaasa. Kindlasti on siingi oma varjukülgi ja valesid otsuseid. Üheks näiteks on talude tagastamine küüditatute sugulastele. Päris paljud said tagasi oma vanavanematele kuulunud majapidamised , kuid neid vastu võttes ei suutnud oma võimalusi õieti hinnata. Nii on mitmed sellised majapidamised jäänud tühjaks ja kasutuseta. Õnneks on külades inimesi, kes selliseid paiku aitavad korras hoida, et päris kõik ei laguneks.
Eesti riik on taasiseseisvumisest on tänaseks möödas seitseteist aastat. Sellesse ajavahemikku jääb oma raha tulek, inimeste ostujõud hakkas paranema, sest palgatingimused läksid paremaks, töökohti tekkis juurde, riik soodustas eraettevõtlust, avanesid piirid. Riigis paranes tänu Euroopa Liiduga liitumisele teede olukord, paljudesse maakohtadesse viidi sisse internetiühendused, toetati internetipunktide teket. See tekitas teadmise, et meie riigis on kõigile antud võrdsed võimalused. Meie inimestel avanesid võimalused õppida ja töötada välisriikides. See annab meile kõigile võimaluse lisaks haridusele suurendada oma haritust, õppides tundma eri riikide kultuuri, tausta ja väärtusi.
Mõeldes tagasi Eesti riigi taassünnile, peab tõdema, et meie rahval on tugev ühtekuuluvustunne. Meenutades Balti ketti ning öist laulupidu , mõeldes tragöödiatele, mis on tabanud meie inimesi, võime öelda, et rasketes olukordades on eestlane olnud alati abivalmis ja heatahtlik, annetades abivajajatele ning ulatades abikäe endast nõrgematele. Kindlasti ei ole võimalik aidata kõiki inimesi, kuid neid inimesi, kes vajavad abi ja oskavad ning tahavad seda ka vastu võtta, pole üksi jäetud.
Meie riigis on palju ilusat ja head, kuid kindlasti ei ole kõik asjad kõige paremas korras. Teada on, et riigis kasvab kuritegevus ning süveneb alkoholism . Need kaks on omavahel üsna tihedalt seotud. Mõeldes põhjustele, mis on tekitanud meie riigis nii suure alkoholitarbimise kasvu, võib siin põhjuseid olla mitmeid. Üks põhjustest võib olla tõsiasi, et inimeste elutempo on muutunud palju kiiremaks. Püütakse olla kõiges paremad, laenatakse-liisitakse ja kui praegustes rasketes majandustingimustes kaotatakse töökoht, kasvavad võlad üle pea. Nii, ei leita sageli enam väljapääsu ja otsitakse lahendust alkoholist. Väga paljud pereisad otsivad tööd välismaalt, nii elavad emad lastega kodumaal ja isad neist lahus. Seegi tekitab meestes masendust ning alkoholi abil püütakse seda leevendada. On aga ka lihtsalt neid inimesi, kes ei püüagi oma elujärge parandada, vaid veedavadki oma päevi alkoholi seltsis.
Üha suuremaks mureallikaks on levivad nakkushaigused. Juba mitmeid aastaid hoiatatakse meid aids-i leviku eest, sellele on lisandunud linnugripp ja seagripp. Nakkushaiguste levikule aitab samuti kaasa suur hulk inimesi, kes töötavad või õpivad välisriikides. On küll olemas vaktsiinid ja ravivõimalused, kuid sageli ei ole kindel, kas vaktsineerimine aitab või on sellega juba hiljaks jäädud. Nii on igaühel meist ainult iseendal võimalik ennast kaitsta, olles ettevaatlik erinevates seltskondades liikumisega.
Meie riik on viimastel aastatel palju arenenud, kuid palju on veel kitsaskohti, millele tuleks mõelda. Igaühel meist on võimalik kaasa rääkida selles, kuidas oma isikliku heaolu eest võidelda ning kaasa aidata sellele, et meile lähedased inimesed tunneksid ennast turvalisena ja hästi, kuid palju tööd on meie riigiisadel, kuidas meie riigis muuta kogu rahva järge paremaks. Nii nagu iga inimese elus, on ka riigi elus tõusud ja mõõnad. Praegu on mõõnaaeg ja igaüks meist peaks andma oma panuse, et sellest üle saada.