majanduspoliitikale kulges integreerumine Läänega Eestile soodsalt: 2004. aastast on Eesti Vabariik Euroopa Liidu ja Põhja-Atlandi Organisatsiooni (NATO) täieõiguslik liige. PÕHISEADUSLIKU RIIGIKORRA ÜLESEHITAMINE Omariikluse taastamise järel algas Eestis põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpul, sellele järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. aastal toimunud rahvahääletusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Põhiseadus sätestab, et riik peab "tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade". Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. aasta septembris. Kuna presidendivalimiste esimeses voorus üldvalimistel ei saavutanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida kahe enim hääli saanud kandidaadi (Arnold Rüütli ja Lennart Meri) vahel Riigikogul. Riigikogu valis taasiseseisvunud
1991-1992 lagunes ka endine Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. Olulised protsessid ja sündmused eestis 1990-1991 Omariikluse taastamise järel algas Eestis põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseadlikus Assamblees 1991. a lõpul, sellele järgnes üldrahvalik arutelu. 28. juunil 1992. a toimunud rahvahääletusel kiideti uus põhiseadus ülekaalukalt heaks. Presidendi- ja parlamendivalimised toimusid 1992. a septembris. Kuna presidendivalimiste esimeses voorus ei saavutanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida kahe enim hääli saanud kandidaadi (Arnold Rüütel ja Lennart Meri) vahel Riigikogul. Riigikogu valis Meri. Mis muutus endise idabloki maade majanduses ja poliitikas 1990. algul? Poola presidendiks sai Lech Walesa. Tsehhoslovakkias toimus sametrevolutsioon ning
20. augustil 1991. aastal võttis Ülemnõukogu vastu otsuse „Eesti riiklikust iseseisvusest“. Peale selle otsuse vastu võtmist hakkasid ka teised riigid Eesti iseseisvust tunnistama. Peale omariikluse taastamist hakkas Eestis põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine ja koostamine. Uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991. aasta lõpul. Sellele assambleele järgnes kohe üldrahvalik arutelu. 1992. aasta 28. juunil toimunud rahvahääletusel kiideti heaks uus põhiseadus. Põhiseadus sätestab, et riik peab tagama eesti rahvuse ning kultuuri säilimise läbi aegade. Parlamendi- ning presidendivalimised võtsid aset 1992. aasta septembris. Kuna presidendivalimiste esimeses vooruse ehk siis üldvalimistel ei saavutanud mitte üksgi kandidaat üle poole valijate häältest, tuli riigipea valida riigikogul. President tuli valida kahe kõige enam hääli saanud kandidaadi seast ja nendeks olid Arnold Rüütel ja Lennart Meri
Nõukogude Liidule Iseloomusta Soome arengut 1950-1980. aastatel järgmistes valdkondades: Tööstus- turustas oma tooteid kergelt. Sisepoliitika- oli arenenud demokraatlik heaoluühiskond. Välispoliitika- oli NSV all. Tööleht nr 7 peatükk 22 kommunistlikud riigid 1.millised riigid kuulusid sotsialismileeri?- Euroopa, Aasia, Ladina-Ameerika 2. too näiteid sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas?- Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. Millised sotsialismileeri riigid ei kuulunud sotsialistlikusse sõprusühendusse? Miks?- NL oli huvitatud oma mõju laiendamisest ka väljaspool sõprusühendust. Paljud vasemad ja mahajäänumad riigid, kes said kaudselt või otseselt Moskva kontrolli alla, ei kuulunud küll sotsialistlikku sõprusühendusse, kuid olid nn sotsialistliku orientatsiooniga riigid.
Otsustavad sündmused toimusid Moskvas Boris Jeltsini juhtimisel. Peale vandenõu mahasurumist Moskvas lahkusid ka teletorni vallutanud väeosad. 20 augustil 1991 kuulutas Eesti Vabariik end iseseisvaks. Eesti Vabariik aastatel 1991 2005 *Põhiseadusliku riikorra ülesehitamine Omariikluse taastamise järel algas põhiseadusliku riigivõimu ülesehitamine. Uue põhiseaduse valmis 1991 aasta lõpuks, millele järgnes üldrahvalik arutelu. 28 juunil 1992 aastal kiideti heaks uus põhiseadus rahvahääletusel. Presidendi valimisel jäi kaks kandidaati ( Arnold Rüütel ja Lennart Meri), kellest valiti Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri. Parlamendivalimisel sai Riigikokku 9 valimisliidu esindajad nendest suurim Isamaa moodustas koalitsioonivalitsuse koos ERSP ja valimisliiduga Mõõdukad. Valitsusjuhuks sai 32 aastane Isamaa liider Mart Laar. Peale Riigikogu valimisi lõpetas oma tegevuse Eesti Kongress ja pagulasvalitsus. 1993 aasta kevadel
siis algas vaikselt ärkamisaeg, enamik arvab, et ikka hilisemast ajast. Või alates I maailmasõja lõpust (EV loomine). Sobivad ka 1939/1940 või II MS lõpp 1944/1945. Tannberg nõustub viimase daatumiga. ALLIKAD JA HISTORIOGRAAFIA: (EA VI, 230237, Tannberg 2013) [L+I] Lähiajaloo uurimise organisatsiooniline struktuur: olulisemad uurimiskeskused, ajalooteaduse sovetiseerimine ja sellest lahtirakendamine: Jaguneb kolmeks: Eesti NSV, Välis-Eesti ja Taasiseseisvunud Eesti Vabariik. Hans Kruus pani aluse eesti rahvusajaloole. Eesti poliitik ja ajaloolane, tegeles 19. saj eesti rahuvsliku liikumise uurimisega. Aktiivne eriala seltsides, 30ndatel temast saab Tartu Ülikooli professor. Tema eesvedamisel hakati 30ndatel koostama esimest ajaloolist ülevaate teost, ilmus 3/4 köidest (Viimane köide läks kaduma 40ndatel). ENSV ajal Hans Kruus läks kommunistliku võimu teenistusse. Kui algas NSVL ja Saksamaa vaheline sõda, Hans Kruus saadeti NSVL'u tagalasse
Oktoobris 1933 aastal kiideti rahvahääletusel heaks põhiseaduse parandused, mis nägi ette rahva poolt valitava riigipea ametikoha loomise ja andis riigipeale laialdase õigused. Vältimaks vabadussõdalaste võitu ja koondamaks võimu enda kätte korraldasid riigivanem Konstantin Päts ja endine sõjavägede ülemjuhataja Johan Laidoner 12.märtsil 1934 sõjaväelise riigipöörde, riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõdalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõdalast, lükati edasi valimised, keelustati poliitilised koosolekud ja meeleavaldused. Riigikogu saadeti laiali ja saadikutel ei lubatud kohtuda, erakondade töö lõpetati ja nende asemele loodi riiklik ainupartei Isamaaliit, ajakirjandus allutati järelvalvele ja mitu ajalehte suleti, kõikide olulisemate asutuste üle kehtestati range kontroll (koolid, kirikud, ametiühingud, omavalitsused),
Nõukogude impeeriumis g. Eesti NSV-s olid demokraatlikud liikumised lämmatanud juba enne Helsingi lõppaktile allakirjutamist. 31. Eesti Vabariik aastatel 1991-1997 I Põhiseadusliku riigikorra ülesehitamine 1)uue põhiseaduse eelnõu valmis Põhiseaduslikus Asemblees 1991.aasta lõpuks, mis kiideti heaks ning jõustus 3.juulil 1992.aastal 2) ettevalmistused Riigikogu ja presidendi valimisteks a. 1992.aasta suvel selgusid kandidaadid- Arnold Rüütel, Lennart Meri, Rein Taagepera ja Lagle Parek b. Esimeses voorus ei saanud ükski kandidaat üle poole valijate häältest c. valiti kahe enam hääli saanud kandidaadi vahel - A.Rüütli ja L.Meri vahel d. 5. oktoobril 1992.aastal valiti taasiseseisvunud Eesti Vabariigi esimeseks presidendiks Lennart Meri e. Riigikokku valiti 9 valimisliitu või erakonna esindajad f. Isamaa moodustas koalitsiooni koos ERSP-ga ja valimisliiduga
Võimuvaakum Moskvas võimaldas E välja kuulutada iseseisvuse. Ülemnõukogu võttis 20 aug 1991 a vastu Otsuse E riiklikust iseseisvusest. 21 Lätis 22 aug tuli tagasi Gorbatsov. 6 sept 1991 a tunnustas kolme Balti riigi iseseivsust ka NL Riiginõukogu. E koos teiste Balti riikidega võti samal aasta keskel ÜRO- sse. 48 E V aastatel 1991-2005 Uue põhiseaduse eselnõu valmis Põhiseaduslikus Assamblees 1991 a lõpuks, järgnes üldrahvalik arutelu. 28 juun 1992 a kiideti rahvahäletusel uus põhiseadus heaks.Presidendi-ja parlamendivalimised toimusid 92 a sept. 5 okt 1992 valiti Riigikogus taasiseseisvunud E V esimeseks presidendiks Lennart Meri. Parlamendi tulemusel said Isamaa(koalitsioonivalitsus)koos E Rahvusliku Sõltumatuse Parteiga(ERSP) ja Mõõdukatega. Valitsusjuhiks sai Isamaa liider Mart Laar. 93 a alustas tööd Riigikohus. Kõrgeima võimu kandja rahvas, seadusandlik võimuorgan Riigikogu ja täidesaatev võimuorgan- Vabariigi Valitsus.(selle seadus võeti vastu 1995 a)
b) USA tegevus maailma politseinikuna (Lahesõda); ● ainsa üliriigina väga suur tähtsus otsuste tegemistes rahvusvahelistes organisatsioonides ● Osales paljudes kriisikolletes ● Iraak vallutas Kuveidi ● ÜRO käivitas operatsiooni, et Iraak ei vallutaks naftarikast Saudi Araabiat c) võitlus terrorismiga. ● rangem kontroll lennujaamades ● terrorirünnakute eest karistamine ● võitlus ISISega ● mängib maailmapolitseinikku 18. NATO. a) NATO asutamise mõte; ● Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ● alus pandi 4. aprillil 1949 aastal Põhja- Atlandi Lepinguga ● põhineb kollektiivkaitsel, mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutada ● mõte oli saavutada maailmarahu, et ei tuleks järgmist maailmasõda b) asutajariigid; ● Ameerika Ühendriigid, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra,
töölisi. Võitlus keskkonna kaitse nimel kasvas peagi üle laulvaks revolutsiooniks.See oli ulatuslik rahumeelne liikumine, millega nõuti Eesti huvide esikohale seadmist. Eesti haritlaskond innustas rahvast ja teadvustasid probleeme, mis ohustasid eesti rahva püsimist.Moodustati kahest miljonist inimesest Balti kett, mis kulges Tallinnast Vilniuseni. Helilooja Alo Matiisen kirjutas kuus isamaalist laulu. Eesti taasiseseisvus 20.augustil 1991.a. Esimestel aastatel töötas Lennart Meri Eesti välisministrina, ülesandeks taastada dimplomaatilised suhted välisriikidega, Eesti esindamine rahvusvahelistel konverentsidel. Meri oli Eesti president 1992-2001.1998.a valiti ta aasta eurooplaseks.Ta suri 2006.aastal. 2004.aastal sai Eestist Euroopa Liidu liikmesriik. Sama aasta märtsis liituti NATO-ga. 6.klass Vanaaeg l osa 8.peatükk Muinasaeg Eestis
Lisaks Horvaatiale on Eesti osalenud ÜRO rahumissioonidel BosniaHertsegoviinas, Liibanonis ja Lähis Idas. Seni suurim, 136 kaitseväelasest koosnev rahuvalvekompanii ESTCOY osales 19961997 ÜRO UNIFIL missioonil LõunaLiibanonis. ÜRO relvarahu järelvalve organisatsiooni UNTSO (UN Truce Supervision Organization) missioonil Lähis Idas osaleb Eesti aastast 1997. Praegu on missioonil Eestist kaks sõjalist vaatlejat. Eesti osaleb ka ÜRO mandaadiga NATO juhitavates rahvusvahelistes jõududes Kosovos (KFOR) ja Afganistanis ISAFi (International Security Assistance Force) koosseisus, samuti koalitsioonivägede koosseisus Iraagis ning Euroopa Liidu juhitaval rahutagamismissioonil Bosnias ja Hertsegoviinas. Eesti on alates 1996. aastast üle 30 politseinikuga osalenud ÜRO Rahuvalveosakonna koosseisus politseimissioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas ning Kosovos.
Austraalia ning Afganistani Põhja Alliansi relvajõud alustasid sõjalist operatsiooni Kestev Vabadus. Invasiooni peamiseks põhjuseks olid 11. septembri terrorirünnakud Ameerika Ühendriikides ning eesmärgiks Afganistani baasina kasutava Al-Q`idah terrorivõrgustiku hävitamine. Invasiooni juhtinud Ameerika Ühendriigid taotlesid Afganistanis valitsenud lebni reziimi kukutamist ning demokraatliku riigi loomist. Rohkem kui kolmteist aastat hiljem võitlevad USA ja NATO jätkuvalt laiaulatusliku Talibani ülestõusu vastu ning sõjategevus on laienenud ka naaberriigi Pakistani piiriäärsetele hõimualadele. 20. septembril 2001 esines USA president George W. Bush Ühendriikide Kongressi ees ning nõudis, et Taliban annaks välja Osama bin Ladeni ning hävitaks Afganistanis asuvad al- Qaeda baasid [18]. 5. oktoobril pakkus Taliban, et bin Ladeni üle hakkab kohut mõistma
kus kõrgeimaks võimu teostajaks on rahvas. Kõrgeimaks seadusandlikuks riigivõimu organics on Riigikogu (101liiged), kõrgeim täidesaadev organ on Vabariigi Valitsus. Maa kondades teostavad täidesaadvad võimu maa valitsused. Seadusandliku ja täidesaava võimu areng on kulgenud põgiseadusliku korra raames. Eesti on välja kujunenud mitme parteiline süsteem. Tähtsamad riigi ja majanudse funksoneerimist tagavad seadused on vastu võetud. Eesti on rahvusriik. Põhiseadus sätestab ,et riik peab tagama Eesti rahvuse, Eesti keele ja kultuuri säiluvuse läbi aegade. Eesti kehtib 3astmeline kohtu süsteem, mis koosneb maa ja linna kohtudest , ringkonna kohtudest ja Riigi kohtust. Kohtunikud nimetatakse ametisse terveks eluks. Eesti Vabariigi seadused ei luba inimesi tekstiminiseerida rahvuse, rassi, soolise kuulsuse, elukutse,rahalise või sotsiaalse staatuse, usu tunnistuse või kultuuri tausta põhjal
'glasnost'. Hakkab tekkima ka uus liikumine, seoses Tsernobõli sündmuste avalikustamisega, algavad ökoloogilised liikumised. Komparteis algab lagunemine. Jeltsin võimule mõistis, et NLi kooshoidmine senisel kujul ei ole enam võimalik. Taasiseseisvumine Millised tegurid viisid NLi lagunemisele? 1. majanduslikud 2. kultuurilised 3. ideoloogilised Iseseivumist soodustavad tegurid? Rahvuslik liikumine, välispoliitika, välismaailma mõju, eelmise vabariigi kogemus. Trallalalllaallalalaaaa jalalallllllalal <- laulev revolutsioon 1985ndast algavad NLis muutused, et kiirendada maj. Olukorda perstroika. Kaasnesid avalikustamine ja liberaliseerimine. Kuid Eestis ei toimu midagi, kauge provints. Muutused algavad järgmisel aastal. 1987ndal, talvel külastas Eestit Gorbatsov. Ta ütles, et Eesti ei suuda toota niipalju kui ta saab riigi eelarvest ja jääb võlgu. See ajas marru Eesti majadusteadlased, kes
Sajandi alugl Vene riiki valitses Nikolai II Riigikord: isevalitsuslik monarhia- kogu võim kuulub ühele inimesele Talupoegade maa- enamik elab maal, maapuudus Paljurahvuseline riik- rahvuslik rõhumine Madal haridustase Kiire majandusareng 1904-1905 Vene-Jaapani sõda Port Arturis toimusid sõja põhisündmused Venemaa sai lüüa 1905 aasta revolutsioon- algus Verine Pühapäev 9.jaanuar 1905 Ülldstreik 16. okt 1905 antakse välja tsaari manifest: Kodanikuvabadus Põhiseadus Riigiduuma Revolutsiooni lõpp 1907 Pjotr Stolõpin- vene peaminister, kes viis revolutsiooni mahasurumise lõpuni Stolõpini vagun- inimesed viidi siberisse Stolõpini kaelaside- poomisnöör Kaotab ära külakogukonna Stolõpin tapeti 1911 Soomes olid vanasoomlased(ei tahtnud venemaaga tülli minna) ja noorsoomlased(mässumeelsed), neid eristas keel, ametlik keel 19 saj lõpuni oli rootsi keel, noorsoomlased rääkisid rootsi keeles, vanasoomlased soome keeles
stalin atatürk mussoliini haile st gestapo maffia genfi rahvasteliit korporatsioonid - kõik pidid kuhugi kuuluma pakt B-K kellogi pakt NEP nsv liidu majanduspoliitika uus kollektiviseerimine westminsteri statuut versalles süsteem hitleri noored/ugend SA- pruunsärklased saksamaa SS nkvd gulag vangilaager 5 aastakud EESTI VABARIIK 1920-1940 ● 11 maakonda, 12 linna Riigikord: ● 1920 hakkas kehtima põhiseadus. ● Põhiseaduse järgi olu kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. ● Seadusandlik võim Riigikogu 100 liiget. ● Täitesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu ees. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid ● Riigipea puudus Kultuuriautonoomia: Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. (Eesti 4 suuremat vähemusrahvust: venelased, sakslased, rootslased, juudid.) Kodanikuvabadused
1952-52 kolmetasandiline haldusjaotus (kolm oblastit Tallinn, Pärnu, Tartu; rajoonid; külanõukogud), rajoonide ümberkujundamine, 1978. aastaks 15 maarajooni, 1990. aastal nimetati rajoonid taas maakondadeks (15) Eesti Vabariik Maakond (15)-vald (193) + 1992 rahareform, uus põhiseadus, Riigikogu ja alates 20. linn (33) presidendi valimised, 1994 (31. august) võõrvägede lõplik lahkumine augustist 1991 Eestist 2 1. Muistne vabadusvõitlus ehk Läänemeremaade ristiusustamine 1208-1227 tähistab keskaja algust Eestlased muinasaja lõpul: peamised elatusalad põlluharimine (kolmeväljasüsteem),
Toiduainete hinnad langesid, Kriisiolukorras otsiti 1932 uue põhiseaduse 1. sissetulekud vähenesid, süüdlasi, nõuti presidendi hääletus kukkus läbi tööstuses siseturg kuivas ametikoha sisseseadmist, 1933 2. rahvahääletus kokku, rahva ostujõud põhiseaduse muutmist. kukkus läbi vähenes, väliskaubanduse VAPSIDE esilekerkimine 1933 Vapside põhiseadus, bilanss negatiivseks, Vabadussõjalaste Liidu rahvahääletus läks läbi, riigieelarve tasakaalust väljas liikmed jõustus 1934 Vapside tegevus: Tahtsid oma liikmete majanduslikku olukorda parandada ja sõjamälestisi jäädvustada. Nad lülitusid poliitikasse 1931, sest 2. kongressil otsustati parlamendile ja valitsusele survet avaldada põhiseaduse muutmiseks. Rahvas suhtus neisse positiivselt ja
siseriiklikke ümberkorraldusi ellu viia. Pealegi ei kannatanud NSV Liidu majandus enam välja pikku aastaid kestnud võidurelvastumist. Seetõttu pakkuski Gorbatšov välja ulatusliku relvastuse vähendamise (desarmeerimise) kava, mida aga Lääs kohe heaks ei kiitnud. Nõukogude-Ameerika suhted hakkasid paranema pärast 1986. aastal Reykjavíkis toimunud Gorbatšovi ja president Reagani tippkohtumist. Nõukogude välispoliitika muutus paindlikumaks, see tõi kaasa olulisi muudatusi rahvusvahelistes suhetes. Senine Moskva terav vastasseis lääneriikidega kadus. 1987. aastal sõlmiti Washingtonis kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Gorbatšov lõpetas sõja Afganistanis ja viis sealt 1989. aastal Nõukogude väed välja. Moskva vähendas kontrolli ka Ida-Euroopas ning hakkas sealt vägesid välja viima. Niisugune vabade-käte-poliitika ja mittesekkumispoliitika viis
kuid Eesti kaitse pidas vastu. Juba augustis alanud puhutised rahuläbirääkimised said õige hoo novembri lõpust ning 1920. aasta 3. jaanuaril kell 10.30 otsene sõjategevus lõpetati. Ametlikult lõppes Vabadussõda aga alles kuu aega hiljem, Tartu rahuga 2. veebruaril 1920. Eesti Vabariik (19201940) 1920. aastal, mil rahu oli sõlmitud, võis Eestis hakata omariiklust ulatuslikumalt välja ehitama. Samal aastal võeti Asutava Kogu poolt vastu esimene korraline põhiseadus, millega loodi ka Riigikogu ning kehtestus väga parlamentaarne valitsussüsteem, kus valitsusjuhi ja riigipea kohused olid ühendatud ja neid täitis riigivanem. Üldiselt oli selline süsteem küllaltki ebastabiilne, tulenevalt valimisseadusest sai parlamenti korraga suur hulk erakondi ja koalitsiooni oli keerukas moodustada. Seetõttu hakati kehtivat põhiseadust peagi kritiseerima ja juba 1920. aastate lõpus oli tõsiselt päevakorral selle muutmine.
rahvusvaheliselt kindlal alusel. 1929 Asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit (1933–34 Eesti Vabadussõjalaste Liit). 1929–33 Majanduskriis. 1931 Asutati Põllutöökoda. 1932, 4. Sõlmiti mittekallaletungileping NSV Liiduga. jaanuar 1932–37 Ilmus „Eesti entsüklopeedia”. 1933, 14.–16. Rahvahääletusel kiideti heaks vapside esitatud uue põhiseaduse projekt. oktoober 1934 24. jaanuar Hakkas kehtima uus põhiseadus. 12. märts Riigipööre K. Pätsi ja J. Laidoneri juhtimisel. 2. oktoober Riigikogu viimane koosolek. 1935 Isamaaliidu asutamine. 1936 Tööliskoja asutamine; asutati Tallinna Tehnikainstituut. Männiku laskemoonatöökoja plahvatused (iseseisvusaja suurim õnnetus, surma sai 15. juuni 60 inimest). 1937 Kilingi-Nõmme 2. algkooli tuleõnnetus (süttisid kinofilmid; suuruselt iseseisvusaja 20. aprill
Septembri keskel võeti eesti vabariik koos teiste balti riikidega ühinenud rahvaste organisatsiooni ÜRO NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline "uut moodi mõtlemine" tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. PERESTROIKA ALGUS 1985
Septembri keskel võeti eesti vabariik koos teiste balti riikidega ühinenud rahvaste organisatsiooni ÜRO NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE 1985. aastal alanud perestroikapoliitika eesmärk pidi olema nõukogude ühiskonna majanduslikust ja välispoliitilisest ummikust väljaviimine sotsialistlikku ühiskonnakorda säilitades. Seda loodeti saavutada majanduselu ajakohastamise, valitseva reziimi osalise ümberkorraldamise, sõnavabaduse suurendamise ja paindlikuma välispoliitika abil. Moskva välispoliitiline "uut moodi mõtlemine" tõi endaga kaasa külma sõja taandumise ning kommunismi kokkuvarisemise Ida-Euroopas. Siseriiklikult viis perestroika aga ühiskonna sügavasse vastasseisu, mis tipnes tagurlike poliitiliste jõudude võimuhaaramiskatsega 1991. aasta augustis. Riigipöörde läbikukkumine põhjustas omakorda Nõukogude Liidu lagunemise ning andis võimaluse paljudele liiduvabariikidele iseseisvumiseks. PERESTROIKA ALGUS 1985
Samal ajal loodeti lääneriikidele. *Pärast sõda jäi metsadesse veel palju Saksa sõjaväes teeninud mehi, Saksa okupatsioonivõimudega koostööd teinuid, Punaarmee mobilisatsioonist kõrvalehoidjaid ja lihtsalt nõukogude võimu eest põgenenuid. Kokku oli neid 30000, aktiivseid relvavõitluses osalejaid 10000. Toimusid nende massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. *Eesti alal puudusid üleriigilised ja maakondlikud metsavendade organisatsioonid. Kohalikud elanikud varustasid metsades olijaid toiduga, andsid peavarju ja jagasid infot. Metsavennad ründasid julgeolekuüksusi, hävitus(rahvakaitse)pataljone ja nõukogude aktiviste maal, korraldati diversioone raudteel, rööviti poode, meiereid ja talusid. *Nende välja meelitamiseks kuulutasid NSV võimud välja amnestiaid, mille peale paljud vangistati. Lisandus vaimne vägivalg, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises
Selle tulemusena kuulutati välja Panama Vabariik. Sellega sai USA endale ka kanali tsooni. Kanali tsoon oli 16km lai mõlemile poole kanalit. Kogupikkus 81,6 km. Kanal sai valmis 1914, kuid ametlikult kuulutati avatuks 1920. Mehhiko - 1911. aastani valitses diktaator Diaz, kes nimetas parlamenti oma hobuse karjaks. 1910-1917 toimus Kuubal revolutsioon ja kodusõda. Ülestõsnud talupoegade juhiks oli Zapata ja Villa. 1917 võeti vastu demokraatlik põhiseadus. Talupoegadele jagati maad ja tööpäeva pikkuseks määrati 8 tundi. Piirati välismaalaste omandiõigust maavaradele. 1.9 INDIA Inglise kooloonia maa. 19. sajandi lõppus asutati India Rahvus Kongress. Rabinaranath Tagore (1913 sai Nobeli preemia) - kuulus India luuletaja. 1.10 AAFRIKA Jaotati suurriikide vahel ära. Maad anti prestiisi pärast. Koloniseerimisel oli 3 etappi: Kokkulepe euroopa riikide ja aafrika valitsejate vahel.
Ministritel on kanda topeltroll -- ühelt poolt esindavad nad ministeeriumi huve valitsuses, teiselt poolt juhivad ministeeriume, lähtudes valitsuse vastu võetud poliitilistest otsustest. Ministrid ongi tihtipeale kaldunud kaitsma oma ministeeriumi huve Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus -- hoopis vastumeelsemalt viivad nad ellu poliitikat, mis nende enda ministeeriumile otseselt kasuks ei tule. Lisaks peaministrile ja ministeeriumi juhtivatele ministritele lubab põhiseadus ametisse nimetada ka nn portfellita ministreid, kes ministeeriumi ei juhi. Siseministeeriumi juhib aga Vabariigi Valitsuse seaduse alusel kaks ministrit: siseminister ja regionaalminister. Valitsust ja peaministrit toetab Riigikantselei, mida juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ning vabastab ametist peaminister oma korraldusega. Riigikantselei toetab valitsuse töö planeerimist, koostab valitsuse tegevusprogrammi ja koordineerib selle elluviimist, valmistab
USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet – üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
USA ja NSV Liit esindasid kahte vastandlikku maailmavaadet üks Lääne demokraatiat ja teine kommunistlikku totalitarismi. Nõukogude Liidu ekspansionistlik poliitika Teise maailmasõja päevil ning selle järel, kommunismi levik Euroopas ja Aasias tekitasid USA-s ärevust ning sundisid oma positsioone tugevdama. Esimeseks sammuks oli nn Trumani doktriin. 1947. aastal esitas USA president Harry Truman seisukoha, et Ameerika Ühendriikide välispoliitika juhtmõtteks peab olemavabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, pidades tol hetkel silmas Türgit ja Kreekat, kus püsis kommunistliku pöörde oht. Teiseks tähtsaks välispoliitiliseks sammuks oli samal aastal välja pakutud Marshalli plaan (tolleaegse riigisekretäri ehk välisministri George Marshalli nime järgi). See kava nägi ette Euroopa taastamist ning USA ulatuslikku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
Eestis viidi läbi ennetav referendum: "Kas soovite EV taastamist?" 77,8% vastas jah, sealhulgas 1/3 muulastest. Sellega seoses uue liidulepingu sõlmimist ei arutatud. 20. august 1991. "Otsus Eesti riiklikust iseseisvusest". EV taastati de facto ja de jure. moodustati Põhiseaduslik Assamblee, mille ülesandeks oli uue Põhiseaduse välja töötamine. esimesena tunnistas EV Island ja teisena NSVL. 1991 septembris astusid Eesti, Läti ja leedu ÜROsse. 3. juuli 1992 jõustus uus Põhiseadus. 20. sept. 1991 presidendi ja Riigikogu valimised. L. Meri. Valitsuskoalitsiooni moodustasid "Isamaa", ERSP, Mõõdukas. Peaminister Mart laar. 1993. okt. kohalike omavalitsuste valimised. 1992 juunis rahareform. 1. jaan 1995 vabakaubandusleping Euroopa Liiduga 1994 aasta juulilepingute alusel lahkusid 31. augustiks 1994 Eestist võõrväed. index.htmlindex.html Copyright © 2000 Brooklyn Duke
McVeigh surma. 27.juulil 1996 plahvatas Atlanta olümpiamängude ajal naelpomm Olümpiapargis- surma sai 1 ja vigastada ~100 inimest. 11.septembril 2001 ründasid arvatavad islamiterroristid reisilennukitega Maailma Kaubanduskeskust New Yorgis. Hukkus üle 3000 inimese (osad lennukis, mis oli terroristide poolt kaaperdatud ning mis lasti USA õhujõudude poolt alla). Väidetavalt kukkus üks lennukitest ametlikel andmetel ka Pentagonile (USA kaitseministeeriumi hoone). USA välispoliitika Külma sõja ajal oli USA , tuginedes oma majanduslikule ja sõjalisele võimsusele, lääne demokraatlike riikide juhtriik võitluses kommunistliku süsteemi vastu. Seetõttu asus USA juba 1940.aastate teisest poolest alates aktiivselt vastu seisma kommunismi levikule maailmas: USA oli NATO (1949) ja paljude teiste kapitalistlikke riike ühendavate sõjalis- poliitiliste liitude liiderriik.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
