Hitler oli taandumise ära keelanud, see aga võimaldas punaväel Valgevenes suured saksa üksused ümber piirata. Talvesõda ja jätkusõda TALVESÕDA 1939 nov. - 1940. märts. Põhjused: Soome kuulus esialgselt Venemaale, kuid Venemaa otsustas selle tagasi vallutada. NL esitas Soomele karmid nõudmised, kuid see lükkas need tagasi. Ajend: 1939. nov süüdistas NSV liit Soomet, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. Tulemused: 12. märts 1940 sõlmiti Moskva rahu. Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja Hanko. Soome säilitas iseseisvuse. JÄTKUSÕDA 25.juuni 1941 Algussündmus: NL Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. Mida soome saavutas: vallutas tagasi Karjala maakitsuse aga kaotati need taas. Tulemused: sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944. Kes kellega II maailmasõjas sõdis? Saksamaa - NSV Liit, Jaapan - USA, Prantsusmaa+Suurbritannia Saksamaa, Saksamaa Poola, NSV Liit Poola. Atlandi harta 14. aug
ründama. 17.juunil 1940.a. okupeeriti Eesti vabariik, kui ühepoolselt ületas 80000 punaväelast Eesti piiri sõjalise operatsiooni käigus. © Siimo Lopsik 2014 3 Eesti juhtkond: K.Päts; Joh.Laidoner alistusid tingimusteta nn. Narva diktaadile. Nüüd mil Eesti oli täielikult vallutatud, sai alustada näitemänguga eesti rahva vabatahtlikust liitumisest „N.Liidu rahvaste vennaliku perega“, et Moskva võiks tulevikus tõrjuda võimalikke süüdistusi jõhkras agressioonis. Selleks oli N.Liidul vaja kogenud „lavastajat“, kelleks sai just Tallinnasse saabunud Andrei Ždanov, kes seadis ennast sisse Pika tänava Vene saatkonnas. Tema juhtis Eesti okupeerimist N.Liidu poolt. Ždanov pani kokku uue valitsuse, kuhu peale käputäie kohalike kommunistide kuulusid ka mõned N.Liidu palgal olevad luureagendid. Neid hakati nimetama juunikommunistideks
Johann Laidoneri sunniti alla kirjutama dokumentidele, millega punaarmee sai kontrolli strateegiliselt tähtsate punktide üle Muudatused : keelustati rahva kogunemised, kaitseliidult ja tsiviilelanikelt korjati relvad ära, Eestisse saadeti moskvast erisaadik, kellel olid kõik õigused, Andrei ždanov Moodustati moskvast sõltuv eesti valitsus Johannes Vares-Barbarus – mingi juht Moskva plaanide kohaselt pidi kõik eestis toimuv jätma välismaailmale seaduslikkuse tunde Enamik rahvast jäi toimuva suhtes passiivseks kõrvalt vaatajaks Eestis viidi läbi uued riigivolikogu valimised 6. Augustil 1940 annekteeris NL eesti lõpplkikult Riigi volikogu muudeti eesti nsv ülemnõukoguks Valitsus nimetati ümber rahvakomissaride nõukoguks
xxxxxxx Kool EESTLASED II MAAILMASÕJAS Referaat xxxx 9.kl Eesti 2017 SISSEJUHATUS Aastad 1918-1940 olid Eesti esimeseks riikliku sõltumatuse perioodiks. Sõltumatuse periood algas Eesti Vabariigi väljakuulutamisega 1918. aasta 24. veebruaril, katkes järgmisel päeval Saksa okupatsiooni tõttu, kuid jätkus juba sama aasta novembris kuni 1940. aastani, mil Nõukogude Liit Eesti okupeeris ja annekteeris. Nõukogude okupatsioon Eestis algas 1940. aasta suvel, kui Punaarmee riigi enda võimu alla haaras ja siin nõukoguliku valitsemiskorra kehtestas. Lõplik anneksioon leidis aset 6. augustil 1940. Seejärel asuti Eesti eluolu radikaalselt ümber kujundama: ellu rakendati ajutine Eesti NSV põhiseadus, natsionaliseeriti suuremad eraettevõtted ning asuti ümber jagama talumaid. Nõukogude võimu kõige suuremaks kuritööks oli aga küüditamine 14. juunil 1941, kui Eestist deporteeriti üle 10 000 inimese
1930.ndatel hakkas koostööd tegema NSV Liiduga. Saksamaa jäi esialgu demokraatlikuks Weimari vabariigiks. Maailmasõja tulemuste ja Weimari vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Töölisparteisse. Rahvas pettus Versailles' lepingus ja hakkasid liikuma äärmusliikumised. Ebaõnnestunud „Müncheni õlleputš” aastal 1923. 1934 sai Hitler Saksamaa juhiks. Eesti oli demokraatlik ühe päeva – 24. veebruar 1918. Siis järgnes saksa okupatsioon, mis kestis novembrini. Tänu Vabadussõjale saavutas Eesti oma iseseisvuse, mis kestis kuni 1934. aastani, kui tuli võimule Konstatin Päts ja Eesti hakkas muutuma autoritaarseks diktatuuriks. 3. Diktatuurid Lääne-Euroopas. Itaalia ja Saksamaa. Diktatuuride tekke põhjused: • nn demokraatia kriis (süsteemis pettumine), mille tulemusel kujunesid äärmusliikumised (nõuti äärmuslikku juhti, majanduslikku edu, vaenlaste hävitamist)
Sissejuhatus 1.septembril 1939. aastal Saksamaa katsega rünnata Poolat algas II maailmasõda. Teine maailmasõda haaras kogu maailma sealhulgas ka muidugi Eestit. Seda on nimetatud ka ohvriterohkemaiks sõjaks kogu maal.1939. aastal hakkasid üsna ootamatult soojenema Nõukogude Liidu ja Saksamaa suhted. 23. augustil 1939. aastal kirjutasid Nõukogude Liidu välisminister Vjatseslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvas alla mittekalleletungilepingule, mida siiski mõlemad pooled pärast rikkusid. Seda nimetatakse MolotoviRibbentropi paktiks ja sellega kaasnes ka saljane protokoll. Selles paktis oli Euroopa piltlikult ära jaotatud Saksamaa ja NSVLi vahel. Eesti jäi Venemaa alla. II maailmasõda kujunes rohkem rahvaste mitte armeesõjaks. 1941. aastal ründas Saksamaa NSV Liitu ning Saksa väed okupeerisid Eesti.
1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolale kallale ja algas II maailmasõda. …JA EESTI Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu. Et Lääne-Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ja Skandinaaviamaadelt polnud Punaarmee agressiooni korral abi oodata, kalduti 1930-ndate aastate teisel poolel nägema Saksamaas ainsat reaalset vastukaalu Nõukogude Liidule (samas jäi avalik arvamus valdavalt Saksa-vastaseks). See oli lühinägelik, loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel ega suudetud ette näha viimaste kokkulepet meie endi arvel. Kui abi Läänest oli võimatu, oleks pidanud valmistuma ühiseks vastupanuks võimalikele agressoritele, mitte toita end pettekujutelmadega. 1938. a lõpus kuulutas Eesti end neutraalseks, kuid sel sammul polnud mingit kaalu. Sõja puhkedes ei viidud isegi läbi osalist mobilisatsiooni. Esialgu tõi sõda kaasa mitmete esmatarbekaupade puuduse, eesti kaupadele turu kaotamise ning tööpuuduse kasvu. 24
juuni 1940 Compiegne'i metsas. Saksamaa tahtis veel vallutada Suurbritanniat ja pidevalt tehti õhurünnakuid Inglismaa linnadele. Hitler üritas valmistada meredessanti Suurbritanniasse, kuid see plaan kukkus läbi, sest seda ei suudetud organiseerida. Toimusid küll ägedad lahingud Põhja- Aafrikas Suurbritannia asumaadel, kuid britid jäid endiselt peale. 4. Miks alustas Hitler sõda NSVL vastu ja kuidas arenes sõjategevus idarindel 1941-1943? (Leningradi blokaad, Moskva lahing, Stalingradi lahing) Molotovi-Ribbentropi paktiga lubasid NSVL ja Saksamaa teineteist 10 aasta jooksul mitte rünnata, kuid kumbki riik ei plaaninud seda plaani täita ja mõlemal oli plaanis teist rünnata, aga Saksamaa jõudis oma liitlastega ette ja tungis 22, juunil 1941 NSVL aladele. Saksamaa okupeeris Baltimaad ja jõudis välja Moskva ning Leningradi lähistele, kuid vallutada neid Hitleri vägedel ei õnnestunud. 1941
aprillil 1917 avaldatud Aprilliteese. Alates septembri lõpust rõhutas Lenin, kes varjas end tollal Venemaa Keisririigi koosseisu kuulunud Soomes ning hiljem Petrogradis põranda all, üha rohkem võimuhaaramise vajadust. Teda toetas Petrogradis tegutsev Lev Trotski. Asi oli selles, et oli selge, et Asutava Kogu valimistel bolsevikud enamust ei saavuta, kuid nende soov oli saada võim täielikult endi kätte. 3. 1918. aasta Eestis. Iseseisvuse väljakuulutamise käik. Saksa okupatsioon: valitsemine, kultuuri- ja majanduspoliitika, Balti Hertsogiriik. I Maailmasõja lõpp ja iseseisvuse taastamine. 3.1 1918. aasta Eestis Majanduslik olukord 1918 lõpul: · majandus on ruineeritud · riigikassa on tühi · toidutagavarasid pole 14. nov. 1918 üleskutse loovutada vabatahtlikult vilja (saadi 15 korda alla eeldatu) 19. nov. 1918 toitlusministri määrused: · väljaveo keeld · piirangud tootjatele · rekvireerimised 28. nov
Asutava Kogu kokkuastumiseni on ainus kõrgema võimu kandja Eestis Maanõukogu 3) Eestis kehtivad ainult Maanõukogu kinnitatud seadused. Seega tähendas 15. novembri otsus riiklike sidemete katkestamist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Kuigi otsuses ei kõneldud otsesõnu iseseisvumisest ega suveräänse riigi loomisest, on selles tagantjärele nähtus Eesti riikluse õiguslikku teket. Eesti Vabariigi väljakuulutamine: Saksa okupatsioon. Päästekomitee moodustamine ja tegevus, Saksa okupatsiooni algus. Saksa okupatsioon: algas 18. veebruaril 1918. Vene armee riismed põgenesid kiirelt, bolsevike Punaarmee oli sakslaste peatamiseks liiga nõrk. Kahe nädalaga olid bolsevikud Eestist välja löödud. Suuremates keskustes võtsid rahvuslikud jõud põgenevalt bolsevikelt võimu üle veel enne sakslaste saabumist. Päästekomitee moodustamine: riiklikult oli see ääretult tähtis organisatsioon. See moodustati 19.
NÕUKOGUDE OKUPATSIOON Aega, mil maailma tähelepanu koondus Lääne-Euroopale, kasutas Moskva selleks, et okupeerida Eesti, Läti ja Leedu. Alustati suhete teravdamisest: Balti riike süüdistati baaside lepingu rikkumises, nõuti baaside maa-alade laiendamist ning suurendati baasivägede arvukust. Paralleelselt tehti ka sõjalisi ettevalmistusi. 14. juunil esitas Nõukogude Liit Leedule ultimaatumi, nõudes Punaarmee väekoondiste paigutamist tähtsamatesse keskustesse ning Moskvale meelepärase valitsuse moodustamist. Eestile ja Lätile anti samalaadsed ultimaatumid üle 16.juunil. 17
tapeti näidati tema ja tema armukese/naise keha terve Milano ees(jalad üles poole kinni seotud) 10) Adolf Hitler Natsionaalsotsialistliku Saksa Töölispartei juht, Saksa diktaator ,,füürer,, , süüdistused II MS algatuses, sooritas enesetapu 11) Jossif Stalin Nõukogude Liidu riigi- ja parteijuht, Stalini algatusel MRP, tal oli salajane Euroopa vallutamisplaan ,,Groza,, 12) Vjatseslav Molotov Nõukogude Liidu riigitegelane, kindralmajor, sõlmis Saksamaaga MRP 13) Fransisco Franco Hispaania riigipea, Hispaania ajaloo noorim kindral, ülestõusus valitsusvastaste jõudude juht, Franco diktatuur 14) Joachin von Ribbentrop Saksa poliitik ja välisminister, sõlmis Venemaaga MRP, poodi üles 15) Neville Chamberlain - 16) Charles de Gaulle Prantsuse sõjaväelane ja riigimees, soomusdiviisi juht, valiti korduvalt Prantsusmaa presidendiks
Juhendaja: Sissejuhatus Teine maailmasõda oli raske kõigile, sealhulgas ka Eestile. Eesti pidi toime tulema kord Nõukogude, siis jällegi Saksa okupatsiooniga. Oma referaadis kirjutangi ma, kuidas toimus võimuvõitlus kahe suurriigi vahel Eesti pärast ning kuidas väike riik sellega toime tuli. Baltimaade okupeerimine Venemaa poolt Pärast Molotovi- Ribbentropi pakti ( Saksa- Vene mittekallaletungilepingu ) sõlmimist 23. augustil 1939. aastal, nõudis Moskva 1939. aasta septembris, et Eesti sõlmiks Venemaaga vastastikuse abistamise lepingu. Eesti ei olnud sellega alguses nõus, sest see leping oleks kaasa toonud Punaarmee baaside loomise Eestisse, kuid pärast mitmeid ähvardusi otsustas Eesti ikkagi sõja vältimiseks lepingu sõlmimisega nõustuda. Baasidelepingule kirjutati alla 28. septembril 1939. aastal. Samasugused lepingud suruti kusjuures peale ka Leedule ja Lätile. Baasilepingud Venemaad ei rahuldanud, seega otsustas Venemaa 1940. aasta
NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping. Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV liidule aga ka seekord säilitas soome iseseisvuse 3.MRP's Eesti annekteerimiseni ehk eesti iseseisvuse häving Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. 28.sept 1939 kirjutas Eesti baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris eesti 17 juunil 1940. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,töörahva revolutsiooni". Juulis järgnesid riigivolikogu uue koosseisu valimised. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 4. Nõukogude okupatsiooni mõju
NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping. Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV liidule aga ka seekord säilitas soome iseseisvuse 3.MRP's Eesti annekteerimiseni ehk eesti iseseisvuse häving Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. 28.sept 1939 kirjutas Eesti baasidelepingule alla. Punaarmee okupeeris eesti 17 juunil 1940. Mõni päev hiljem korraldas Moskva Eestis ,,töörahva revolutsiooni". Juulis järgnesid riigivolikogu uue koosseisu valimised. 6. augustil 1940 võeti Eesti NSV vastu NSVL koosseisu. 4. Nõukogude okupatsiooni mõju
1 septembril alustas Saksamaa II Maailmasõda tungiga Poolasse Läänest. 17 september lisandus Venemaa Idast. Eesti kuulutas oma neutraliteeti, et jääda relvakonfliktidest kõrvale. Venemaa samas otsis võimalusi Eesti süüdistamiseks. 1. Orzeli juhtum : Tallinnas maabunud Poola allveelaev võeti valve alla ja alustati dessarmeerimist; relvade ära võtmine. Pärast Nõukogude Liidu sissetungi Poolasse, laev põgenes Tallinnast. Moskva süüdistas Eesti võime põgenemisele kaasa aitamises. 2. Eesti olevat Narva lahes uputanud venelaste kaubalaeva, mistõttu tuleb Vene piiride kaitseks tuua Eestisse Vene väed. 28 september 1939 Oli Eesti sunnitud allkirjastama Venemaaga vastastikuse abistamise bakti. Saaremaale, Hiiumaale ja Baldiskisse tulid Vene sõjaväebaasid 25 000 mehega. Samal ajal lendasid Eesti kohal pidevalt Vene lennukid ja Ida piirile koondati punaarmee üksuseid. Sisepoliitika
Okupatsiooni muuseum 23. veebruar 1939 28. august 1941 Esimene Nõukogude okupatsioon. 1939. aastal oli riikide kollektiivse julgeoleku süsteem halvatud ning demokraatlikud lääneriigid sõjaliselt nõrgad. Sotsialistlik NSVL ning natsionaalsotsialistlik Saksamaa hakkasid üksteisele lähenema. Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungilepingu salajase lisaprotokolli, nn Molotov-Ribbentropi pakti sõlmimine 23.08.1939 oli ajaloosündmus, mis sisuliselt avas okupatsioonideperioodi Eesti ajaloos. Eesti valitsus ei informeerinud ei oma
Tallinnas 24. veebruaril 1918. aastal kuulutati välja Eesti Vabariik. Järgmisel päeval ilmusid kõik Eesti ajalehed. Lehvisid sini- must-valged eesti riigilipud. Moodustati Ajutine Valitsus K. Pätsi juhtimisel. Seda tulid tervitama Eesti sõdurid, kes laulsid Papa Jannseni poolt esimeseks üldlaulupeoks loodud laulu, millest on nüüdseks saanud Eesti Vabariigi rahvushümn: "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm, kui kaunis oled sa!" [http://kuusemets.planet.ee/dokument/ajalugu.html] 1.3 Saksa okupatsioon Loomulikult ei tunnustanud Saksamaa iseseisvat Eesti Vabariiki. Ajutise Valitsuse ja Maanõukogu tegevust ei sallitud, rahvusväeosad saadeti laiali, poliitiline tegevus keelustati, trükisõna allutati tsensuurile, demokraatlikult valitud eestlastest omavalitsusjuhid asendati baltisakslastega, ametlikuks asjaajamiskeeleks sai saksa keel. Paljud rahvuslikud poliitikud vangistati, välismaale teel olnud peaministri asetäitja Jüri Vilms lasti Helsingis maha.
Saksamaa jõudis välja Moskvani, aga pidi sealt taganema. 1941. aastal algas sõda ka Jaapani ja USA vahel. 1943. aasta lõpus said kokku Stalin, Roosevelt ja Churchill, kes arutasid Saksamaa purustamist. Lõpuks jõuti ühisele kokkuleppele ja alustati koalitsioonisõda. 8. mai 1945. aastal Saksamaa kapituleerus. 2 Eesti Teise Maailmasõja ajal 1936. aastal esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua Eestisse Punaarmee baasid. Nõudmist saatsid ähvardused. Vältimaks sõda andis Eesti valitsus järele ja kirjutas 28. septembril baasilepingule alla. 1940. aasta juunis, nõudis Venemaa Eesti valitsuse väljavahetamist ja uute Punaarmee koondiste lubamist riigi pinnale. Kuna sõjaline vastupanu oli lootustetu, võeti needki nõudmised vastu. Venemaa okupeeris Leedu 15. juunil, Läti ja Eesti 17. juunil. Mõni
ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta välja üle 10 000 inimese. Ühiskondlik – ja kultuurielu allutati rangele kontrollil. Likvideeriti isetegevuslikke seltse, suleti ajalehti/ajakirju, hävitati mälestussambaid ja raamatuid. Katkestati välissidemed. Majandusreformi nime all natsionaliseeriti ehk riigistati kõik eraettevõtted (pangad, tehased, kauplused, kohvikud, poed, kinod, suuremad elumajad jne.) 1941. aastal marsisid sakslased Tallinnasse sisse, millega põhimõtteliselt algas saksa okupatsioon. Eestis moodustati kindralkomissariaat, mille üle valitsesid sakslastest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavlitsus. 1944. aastal tekkis oht et nõukogude okupatsioon taastatakse, mis tõi endaga kaasa suure põgenemise mille käigus lahkus eestist ligi 80 000 inimest. Parlamentarism – riigijuhtimisvorm, mille puhul on seadusandlik võim parlament ja täidesaatev võim valitsus on teineteisest eraldatud
6.august – Eesti inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. Kolmikpakti sõlmimine Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. 194 22.juuni – Saksamaa kallaletung NSV Liidule. 1 14.august – Atlandi harta sõlmimine USA ja Suurbritannia vahel. Saksa okupatsiooni algus Eestis. 7.detsember – Jaapan ründas Pearl Harbour`i; USA astus Teise maailmasõtta. Detsember – Moskva lahinguga peatati ajutiselt Saksamaa pealetung idarindel. 194 4.-7.juuni – Midway merelahing USA ja Jaapani vägede vahel. 2 23.oktoober – algas El Alameini lahing Egiptuses. 21.august – algas Stalingradi lahing (kuni 1943 veebruar). 194 4.juuli-23.august – Kurski lahing; Saksamaa viimane 3 pealetungikatse idarindel. Teine maailmasõdaLähiajalugu I – Eesti ja maailm 20.saj esimesel poolel Koostaja: P.Reimer
Jääb kehtima Versaille lepinguga määratud piirid." Maapäev - Eesti esimene parlamentaarne rahvaesindus Maroko kriisid (I ja II) - "1: 1905, FR+DE, DE üritas takistada FR mõjuvõimu Marokos,Maroko säilitas iseseisvuse, DE tühjade kätega; 2: 1911, FR+DE, DE proovib uuesti, DE tunnistas FR ülevõimu-kompensatsiooniks anti Kongo" Monopol (trust) - USA-s Kontrollib turgu MRP - 1939: DE (neumari) ja NSV mittekallaletungipakt; Molotov,Ribbentrop; DE:Lä-PL,LT; NSV:EST,FIN,LV,Id-PL,Moldova; Salajane dok Baltikumi jagamise kohta Mõõdukad, radikaalid, sotsialistid - "Mõ-PostM;TRT;Tõnisson,rahvuslik enesetead suurend;Vene riigi konstit parl monarh Rad-Teataja,TLN,Päts,Tammsaa,Veski;majanduse edend;Ve dem vab Sot-Uudised;TRT;Speek;Vilde,Martna;vähemusrahv õigused;Ve-dem vab" Müncheni konverents - 1939 29.sept. Osalejad: Prants., Saksa, UK, Itaalia. NEP - 21'-28' maks riigile; kauplem
Venemaaga on võimalik läbirääkimisi pidada ja rahvusvahelisi lepinguid sõlmida. Tartu rahule järgnesid Venemaa rahulepingud Leeduga 12. juulil 1920, Lätiga 11. augustil 1920 ja Poolaga 18. märtsil 1921. Eesti Vabadussõda Eesti Vabadussõja alguseks peetakse 28. nov.1918, kui punaarmee ründas Narvat, eesmärgiga vabaneda taganevatest Saksa vägedest. Pärast esimeste kallaletungide tagasilöömist lahkuvad Saksa väed Narvast. Et jätta sissetungile kodusõja ilmet, kuulutati Moskva poolt Narvas välja Eesti Töörahva Kommuun. Punaarmee kiire edasitung jätkus ka pärast Narva vallutamist. Üksteise järel langesid enamlaste kätte Narva, Rakvere, Jõhvi, Tartu, Valga ja Võru. Oht ähvardas ka Tallinna, Paidet, Põltsamaad, Viljandit ja Pärnut. Eestil oli sõjaline ebaedu! Sõjalise ebaedu põhjustas vastase ülekaal ja rahva meeleolu. Saksa okupatsioonivõimud on Eesti rahvusväeosad laiali ajanud. Laskemoona, varustust nappis, seega polnud sõjaväe loomine mõeldav
23. august 1939- Molotovi-Ribbentropi pakt -> Eesti läheb NL huvisfääri/mõjusfääri 28. september 1939- Baaside leping -> Nõukogude Liidu protektoraat 17. juuni 1940- Narva diktaat -> Eesti okupeeritakse! 90 000 Punaarmeelast Eestisse 21. juuni 1940- Kommunistlik riigipööre -> uus valitsus (marionettvalitsus) 6. august 1940- Eesti ühendatakse NL -> Eestist saab liiduvabariik 14. juuni 1941- Juuniküüditamine -> 10 000 inimest Siberisse, hukuti, tapeti NÕUKOGUDE OKUPATSIOON VS. SAKSA OKUPATSIOON_____________________ Nõukogude okupatsioon 1940-41 Saksa okupatsioon 1941-44 Võimuaparaadi ümberkorraldamine: ENSV Vene konstitutsioon Eesti kindralkomissariaat Ülemnõukogu (asendas Riigikogu) Piirkonnakomissarid EKP (juhiks esimene sekretär) Eesti Omavalitsus Rahvakomissaride nõukogu (valitsus) Propaganda juht Hjalmar Mäe Majandusreformid
12.Kindlat põhjust polnud, kuid välja tuua võib neid mitmeid: Suurbritannia tugev relvastus ning kaitse, halvad ilmastikutingimused. 13.1940. aasta sügisel. Kolmikpakt on Saksamaa, Itaalia ning Jaapani vaheline kokkulepe, mis kohustas lepinguosalisi üksteisi vajadusel aitama. 14.22. juunil 1941. Saksa sõjaplaan oli jõuda Venemaa põhipunktidesse, et seejärel kogu Venemaa ise kokku variseks ning see Saksa okupatsiooni alla satuks. Saksa väed jõudsid küll Leningradi, Moskva ja Stalingradi alla välja, kuid seal toimus sõjamurre ning edu pöördus Saksamaa vastu. 15.Saksamaa liitlased olid Itaalia, Jaapan, hiljem Soome ja Rumeenia. Jätkusõda oli sõda Soome ja Nõukogude Venemaa vahel. Soomel oli selle sõjaga plaan saada kaotatud alad tagasi, lõppkokkvõttes aga muutusi ei toimunud. Iseseisvus säilis ning tagasivõidetud alad läksid rahu tagamiseks jälle Venemaa kätte. 1941-1944. 16
iseseisvuse vastu. Eesti-Saksa mittekallaletungileping ratifitseeriti paar kuud enne suure sõja algust 22. juunil 1939. Kuid mõlemad suurriigid taganesid Eesti ees võetud kohustustest ja sõlmisid 23. augustil 1939 omavahelise salakokkuleppe, päästsid üheskoos valla maailmasõja Euroopas. Pärast 1. septembril 1939 puhkenud maailmasõda kuulutas Eesti end neutraalseks riigiks. Lisaks sellele nõustus Eesti Moskva tugeval survel ja rahu säilitamise nimel sõlmima N. Liiduga 28. septembril 1939 veel ühe mittekallaletungilepingu. Selle lepinguga lubati Eesti territooriumile Punaarmee sõjaväebaasid. Eestile kaelamääritud Moskva leping kandis pidulikku nimetust vastastikuse abistamise pakt ja deklareeris meie riigi sõltumatuse tunnustamist, kuid sisuliselt tähendas see pärast Poola jagamist meievastase agressiooni algust.
Aprillis tegi ka Hitler Stalinile ettepaneku koostööks. 22. mai 1939 23. august 1939 Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. Saksamaa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissar V. Molotov sõlmisid Saksa- Nõukogude mittekallaletungipakti. Paktiga kaasnes ka salajane lisaprotokoll, millega Saksamaa ja NSV Liit jagasid omavahel Ida-Euroopa. Saksamaa sai vabad käed sõjategevuse alustamiseks Lääne-Euroopas. 1
aasta suveni nimetatakse esimeseks nõukogude aastaks. (See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega) IV Sõjategevus 1941-1945 22. juunil 1941 tungis Saksamaa (sõjaväe nimetus Wehrmacht) kallale Nõukogude Liidule (Punaarmee). Nõukogude Liidule oli see Suur Isamaasõda. Saksamaal oli NSVLi purustamiseks välksõja plaan "Barbarossa". Sakslased liikusid esialgu edukalt edasi, sest NSVLi väed polnud sõjaks valmis. 1941. aasta lõpus toimunud Moskva lahingu aga Saksamaa kaotas (pealinn Moskvat ei suutnud ära vallutada). Üsna kohe peale Saksamaad kuulutasid NSVLile sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari ja Soome. 1941-september 1944 Soome ja NSVLi vahel peetud sõda nimetatakse (Talvesõja) Jätkusõjaks. Ida-Aasias samal ajal tugevnes Jaapan. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi nimega Pearl Harbor, mis asus Havai saarestikus.
nõukogude aastaks. (See mõjus nii, et sõja algul Eestit vallutanud sakslasi võeti vastu lilledega) IV Sõjategevus 1941-1945 22. juunil 1941 tungis Saksamaa (sõjaväe nimetus Wehrmacht) kallale Nõukogude Liidule (Punaarmee). Nõukogude Liidule oli see Suur Isamaasõda. Saksamaal oli NSVLi purustamiseks välksõja plaan "Barbarossa". Sakslased liikusid esialgu edukalt edasi, sest NSVLi väed polnud sõjaks valmis. 1941. aasta lõpus toimunud Moskva lahingu aga Saksamaa kaotas (pealinn Moskvat ei suutnud ära vallutada). Üsna kohe peale Saksamaad kuulutasid NSVLile sõja ka Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari ja Soome. 1941-september 1944 Soome ja NSVLi vahel peetud sõda nimetatakse (Talvesõja) Jätkusõjaks. Ida-Aasias samal ajal tugevnes Jaapan. 7. detsembril 1941 ründas Jaapan USA sõjaväebaasi nimega Pearl Harbor, mis asus Havai saarestikus.
järeleandlikusele ning 31dets kirjutati alla vaherahulepingule mis jõustus 3jaanuari hommikul kell 10:30. Konverent Tartus jätkus, rahulepingule kirjutati alla 1920 aasta teisel veebruaril. Tartu rahu aluse pidi Eesti saama Venemaalt 15 miljonit kuld rubla. Enamlased lubasid tagastada Eestile siit välja veetud kultuurivarad ning lubasid tulevikus soodsaid majanduslepinguid. Venemaa deklareeris, et tunnustab ilmtingimatta Eesti riigi iseseisvust ja sõltumatus ning loobub vabatahtlikult igaveseks ajaks kõigist õigustest Eesti rahva ja maa kohta, Eestlased said õiguse kodumaale tagasipöölardumiseks(okteerus ligi 40k eestlast). Kodusõda kestis 402 päeva ning nõudis Eest rahvalt 3600inimelu. 275-292LK Majandus kriis 1929-1933 a. 1917-1938a. kontrolltööks Maailm kahe maailma sõja vahel. 11.nov 1918a saksamaa kapituleerus. Esimene maailma soda oli lõppenud.
streigid (2. V 1919 – trükitööliste streik) VIII 1919 – A/Ü I kongress nõuab Eesti riigi likvideerimist riigipoolsed repressioonid, A/Ü Kesknõukogu laialisaatmine, Irboska veretöö 1920ndad – poliitilised kohtuprotsessid 1922 – Kingissepa tabamine IX 1924 – 149-protsess 1. XII 1924 putšikatse Osa maailmarevolutsiooni plaanist (1924 Bessaraabia, 1923 Poola, Bulgaaria ja Saksamaa) Terroriste valmistati ette, varustati relvadega ja juhiti Venemaalt (Zinovjev, Molotov, Kuusinen) ning NSVL saatkonnast Tallinnas. Punaarmee õppused Pihkva ümbruses, NSVL laevad Soome lahel. 29. XI 1924 – Moskva korraldus ettevalmistused peatada. Täideviijad kohalikud kommunistid (Otto Rästas, Anvelt). Mässajaid u 200 (sh 40 NSVLst). Peamised rünnakuobjektid: Balti jaam – tapeti politseinikke ja teedeminister Karl Kark Sõjaministeerium – rünnak löödi tagasi Tondi kasarmud – rünnak löödi tagasi
Sisukord Uusaeg: Eesti 19. saj esimesel poolel. Krimmi sõda Eesti 19. saj teisel poolel. Aleksander II reformid, tööstuse areng ja rahvuslik ärkamisaeg Venestusaeg. 20 saj algus 1905. aasta revolutsioon Eesti enne Esimest maailmasõda Esimene maailmasõda Veebruarirevolutsioon, märtsirevoutsioon ja oktoobripööre, Eesti iseseisvuse väljakuulutamine Lähiajalugu: Eesti vabariigi väljakuulutamine Saksa okupatsioon (1918) Balti Hertsogiriik Eesti Vabariik Vabadussõda (1918-1920) Eesti vabariik (1920-1940) Välispoliitika (1918-1939) Kultuur, majandus Eesti Teises maailmasõjas Baasideleping, juunipööre ja anneksioon Stalini aeg: Nõukogude okupatsioon (1940-1941) Saksa okupatsioon (1941-1944) 1944. aasta lahingud Eestis ja Otto Tiefi valitsus Stalini aeg: Nõukogude võim pärast Teist maailmasõda Hrustsovi aeg Breznevi aeg Gorbatsovi aeg: Perestroika, laulev revolutsioon ja iseseisvuse taastamine
Riia peapiiskop, kohalikud võisid ka Ordumeister Tallinn, Tartu ja Riia linna esindajad *Maapäev oli korrastatuim võimuorgan Vana-Liivimaa *Ühtse riigi teket ei toimunud *Vana-Liivimaa jäi nõrgaks feodaal riikide ühenduseks Rahvusvahelised suhted *1397 moodustati Kalmari unioon(Norra, Taani ja Rootsi moodustasid ühtse riigi) *Leedus kaotati viimasena paganlus *Uue jõuna kerkis esile Moskva suur vürstiriik *oskva allutas endale kogu selleaegse Venemaa territooriumi *1481 Ründas Ivan III Eestit(vastupanu ei osutatud) *1492 Rajasid venelased Ivangrovodi kindluse *1494 Sai Liivimaa ordu meistriks Wolter von Plettenberg *Sündis Narvas, oli võimukas ordumeister, mõistis venemaalt tulenevat ohtu *1501 ründas Plettenberg pihkvat(80 000 meest), tagajärg: haiguste, ja liitlaste puudumise pärast alistati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
