Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Mida saaks ette võtta: Tuleks vähendada õhu saastatust: Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat; Kasutada taastuvaid energiallikaid; Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. chryssy 5 1997
Mida saaks ette võtta: Tuleks vähendada õhu saastatust: Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat; Kasutada taastuvaid energiallikaid; chryssy 5 Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO 2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb
õigeaegne väetamine ja läbimõeldud niisutussüsteemid põllumajanduses, vältida olme- ja mürkkemikaalide sattumist veekogudesse, veehoidlate rajamine, vee transportimine. Osoonikihi hõrenemine Ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab päikeselt tulevat lühilainelist UV-kiirgust ja infrapunakiirgust. Mis on probleemi põhjusteks? Probleemi tagajärjed * Vanemad külmutusseadmed * Muutused taimede keemilises * Aerosoolid koostises. * Tulekustutid * Taimede kasvu pidurdamine. * Ehitusmaterjalide tööstus * Fotosünteesi aeglustumine. * Õhukonditsioneerid * Kahjustab inimeste immuunsüsteemi. * Vulkaanipursked * Põhjustab nahavähki ja silmahaigusi. * Atmosfääri paisatud saasteained, * Mutatsioonide teke. peamiselt kloororgaanilised ühendid
Liustike ja polaarmütside sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. Mida saaks ette võtta: Tuleks vähendada õhu saastatust: Põlevkivielektrijaamades parandada tehnoloogiat; Kasutada taastuvaid energiallikaid; Aerosoolide kasutamise vähendamine; Vanad külmikud ja kliimaseadmed viia jäätmejaamadesse; Prügi sorteerimine ja nõuetekohaste prügilate rajamine. Kuna Eestis valdav osa energiast toodetaske põlevkivi baasil, mille põletamisel eraldub õhku hulgaliselt süsinikdioksiidi, siis oleme üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis oli see number veel hiljaaegu tervelt 14,7. 1997. aastal ühines Eesti Kyoto konverentsil alla kirjutatud protokolliga, mille kohaselt tuleb kasvuhoonegaaside emissiooni atmosfääri vähendada aastaks 2010 8% n.ö. lähtetasemest
metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. 4. Kasvuhooneefekti suurenemine: Põhjused: Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: o Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui mesta raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. o Metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena
keskkonnaministeeriumi pädevuses. Kaitsealade tüübid Kaitsealad on: · Rahvuspargid · Looduskaitsealad · Maastikukaitsealad Kaitsekorra eripära ja rakendatavate piirangute ning kohustuste ulatuse järgi jagatakse iga kaitseala vajaduse korral kolmeks vööndiks: loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. 5. Kohalikud keskkonnaprobleemid. Suurimad jäätmetekitajad Põlevkivi Kaevandamise AS Narva Elektrijaamad AS AS VKG Oil Viru Vesi AS Oü Kiviõli Keemiatööstus Sillamäe Energia AS VKG Energia Põhja SEJ Ahtme SEJ Silmet AS haruldaste metallide, muldmetallide ja poleerimispulbrite tootmine Velsicol AS bensoehappe tootmine AS Nitrofert vedela ammoniaagi ja granuleeritud karbamiidi tootmine ja paljud teised... Peamised keskkonnaprobleemid · Igasugusel tegevusel on mõju!
metsi aastas (see on umbes neljakordne Eesti pindala). Väiksem probleem pole ka parasvöötme ja arktilise (boreaalse) metsa raiumine. Kanada ja Venemaa põhjaosa metsadest saadakse ligi pool kogu maailma ümarpuidust. 4. Kasvuhooneefekti suurenemine: Põhjused: Kasvuhooneefekti põhjustavad niinimetatud "kasvuhoonegaasid". Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: o Süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 - eraldub fossiilsete kütuste, nagu põlevkivi, maagaas ning kivisüsi, põletamisel; metsade mahavõtmisel (CO2 on neeldunud puudesse, kuid kui mesta raiutakse, pääseb suur kogus süsihappegaasi atmosfääri; eriti on see probleem troopilistel aladel, kus massiliselt hävitatakse vihmametsi); lubja (kaltsiumoksiidi ehk tsemendi) tootmisel. o Metaan CH4 - värvusetu, lõhnatu õhust kergem gaas - maagaasi põhikomponent, mida kasutatakse kütusena
langeda isegi 1,5-ni. Õhk on Eesti kohal peale iseseisvumist märksa paranenud. Seoses autode hulga järsu suurenemisega oluliselt kasvanud transpordist pärineva saaste osakaal. e. Osoonikihi hõrenemine Tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm. Inimese tervisesse puutuvalt seostatakse osooniprobleeme üha sageneva nahavähiga, kuid osoonikadu võib ohustada ka silmi. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest
Looduse väärtused: Esteetiline (võimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab kõike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade üha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide hävimine Ökosüsteemide hävimine Linnastumine Energia puudus. Loodust ja inimest ähvardavad ohud: Fossiilsete kütuste põletamisest tingitud glob. muutused Maa atmosfääris Radioaktiivne saastumine ja sellest tulenev vähi ning pärilike haiguste levik Keskkonnamürkide kuhjumine akumulatsioon looduses
15. Vulkaanide tüübid vastavalt ohtlikkusele, näited Ohtlikkuse alusel tüübid (ohutumast ohtlikumaks) (1) lõhevulkaanid, islandi tüüpi (2) kilpvulkaanid, havai tüüpi (3) koonusvulkaanid, stromboli tüüpi (4-6) stratovulkaanid, (4) vulcano, (5) pelee ja (6) pliniuse tüüpi Oskus seostada maavärinate ja vulkaanide ohtude põhjusi, põhjustatud muutusi, tagajärgi ja tegutsemist kindlas piirkonnas (vastab kindlale ohtude iseloomule) kasutades tüüpskeemi. II Inimese tekitatud globaalprobleemid 16. Globaalne soojenemine Päikesesüsteemi planeetide kontekstis Globaalne soojenemine on Maa arvutusliku keskmise temperatuuri tõus teatud aja jooksul, antud juhul inimtegevuse tagajärjel. Veenus kõigi lähim planeet Päikesele, pinna temperatuur kuni +4800C. Väga tihe atmosfäär, CO2 ja H2O jäljed- kas võib olla see on kasvuhooneefetki tulem? Marsi temperatuur kuni -33oC. Atmosfääri koosneb peamiselt CO2. Seal on väike kasvuhooneefekt.
1. GLOBALISEERUMISE ISELOOMUSTUS Globaliseerumine ehk üleilmastumine on ülemaailmne koigi valdkondade (majanduslike, poliitiliste, kultuuriliste, keskkonna, kommunikatsiooni jne) integratsiooni protsess. Selle globaalse protsessi intensiivsuse kasv toimub individuaalsel, ühiskondlikul, institutsioonide ja riikide tasandil ning peamiseks tõukejõuks on edusammud tehnika arengus, tapsemalt globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side- satelliidid, telefonid ehk digitaal- revolutsioon, mis tähendab arvutustehnika laialdast kasutamist juhtimises ja majanduses tervikuna. Globaliseerumise peamiseks iseloomujooneks on turumajanduse ülemaailmne levik, ulemaailme too jaotus, migratsioon kogu planeedi ulatuses. Nendeks on näiteks kaupade, teenuste, kapitali, inimeste, informatsiooni ja tootmisressursside kasvanud liikumine riikide
korral saavutab inimkond läbi suurte segaduste ja rahvaarvu mitmekordse vähenemise tasakaalu keskkonnaga kiiremini, kuid seda tõenäoselt elukvaliteedi olulise languse ning enamuse ühiskondlike süsteemide kokkulangemise hinnaga Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele taastumatuid ressursse ei ammendu enne, kui tööstus ja tehnoloogia on suutelised asendama need teiste ressurssidega. taastuvaid ressursse, et nende varud ei lõpe. kõik see nõuab märkimisväärset ressursikasutuse vähendamist globaalsel tasandil ning olemasolevate ressursside jagamist. Selline areng tagab tootmise ja tööhõive praegustele ja tulevastele põlvedele, turvalised ja rahumeelsed elamistingimused ning kultuurilise ja bioloogilise mitmekesisuse austamise.
· Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind. 3.7. Energiaprobleemid · Energiaprobleemid on tihedalt seotud tarbimise ja jäätmeprobleemidega · Energiatootmise põhiprobleemid: kasvuhooneilmingute tugevnemine; mulla ja vee hapestumine; tuumaenergia tootmisega kaasnev oht; linnade ja tööstuspiirkondade saastamine; küttepuude puudus arengumaades · Põhiline osa Eesti energiast toodetaks põlevkivi baasil Kirde-Eestis · Põlevkivi tootmisel: eraldub mitmeid kasvuhoonegaase; muudetakse maastikku 3.8. Liikide hävimine · Põhjused: otsene hävitamine inimese poolt; elupaikade hävitamine või muutumine; keskkonna saastumine; võõrliikide pealetung jms. · Hävinud liigid viivad endaga kaasa informatsiooni ja muudavad ökosüsteeme · Hävimisohus liike ja elupaiku on võetud otsese kaitse alla, rajatud on kaitsealasid · Eesti loodusest on kadunud Euroopa naarits. 4
Sellegipoolest võib majandusmehhanismide ärakasutamine probleemide lahendamisel tõhusaks osutuda. 5. Majanduse keskkonnamõju, keskkonnamõju tegurid on majandustegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Majanduse keskkonnamõju mõõtmine : I ≡ P * A * T Mõju (I) on kas ressursside ammutamine keskkonnast (näit. süsi, põlevkivi, nafta, puit) või tootmis- ja tarbimisjääkide paiskamine keskkonda (näit. CO2 atmosfääri, reovesi veekogudesse). Mõõdetakse vastavalt heitmete olekule (liitrid, tonnid jne). Indiviidide arv (P) mõõdetakse loendades. Jõukus (A) on majanduse kaupade ja teenuste kogutoodang jagatuna indiviidide arvuga (SKP), mõõdetakse rahaühikutes. Tehnoloogia (T) mõõdetakse kas ammutatud ressursside või heitmete hulgana ühe
puudust või selle halba kvaliteeti. On kohti, kus joogivee järel käiakse paarikümne kilomeetri kaugusel ja kus vee toomine moodustab tähtsaima päevase toimingu. Mitmed riigid veavad joogivett sisse ja mitmed on sunnitud kasutama magestatud vett. (Keskkonnaõpetus 2008) 12 6. FOSSIILKÜTUS JA MINERAALRESSURSSID Aastatuhandete jooksul maapõue ladestunud ja seal teisenenud põlev orgaaniline aine, näiteks kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas ja pruunsüsi, mis liigitataksetaastumatute energiallikate hulka. Fossiilkütustete tootmine ja kasutamine kasvas 20. saj. järsult ning katab praegu vähemalt 70% inimkonna energiatarbimisest. Sellega on kaasnenud kasvuhoonenähtus ja atmosfääri saastumine teiste põlemisjääkidega. Vedelad fossiilküttused loovad naftareostuse ohu. Nende ammendumist saab pidurdada näiteks energiasäästuga, taastuvate energiaallikate järjest suureneva kasutuselevõtmisega
Aastal 1999 ületas Maa elanikkond 6 miljardi piiri. Arenenud riikide elanikkond kasvab mitte niivõrd loomuliku iibe kui sisserände arvel. Maailma elanikkonna kiire kasv on viimase aja nähtus. Varasema ajaloo jooksul on arvukust reguleerinud kolm tähtsat tegurit - epideemiad, nälg ja sõjad. Stabiilsuse ja mõõduka juurdekasvu tagas kõrge sündimus. Laste ja parimas eas täiskasvanute surm oli üpris tavaline ja keskmine eluiga lühike. Soodsamad tingimused paljunemiseks tõi tehnoloogia areng. Vana Maailma elanikele olid kindlasti väga tähtsad põllumajandusrevolutsioon, tööstusrevolutsioon ja Ameerika avastamine väljarände tarvis. Meditsiini areng, eriti vaktsiinide leiutamine seni surmaga lõppenud haiguste vastu, pikendas oluliselt keskmist eluiga. Nälg ja haigused arvukuse reguleerijatena loovutasid oma positsioonid otsustaval määral, kuid sõdade suhtes ei ole inimkonnal senini jätkunud arukust.
Säästva arengu instrumendid Seadusandlikud? Keskkonnastandardid Teadus ja innovatsioon Majanduslikud vahendid, maksud, toetused jms Keskkonnakorralduslikud vahendid, keskkonnapoliitika Survegrupid, valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid Säästva arengu eeldused Poliitiline süsteem, mis suudab tagada elanikkonna aktiivse osalemise Säästlik ja jätkusuutlik majandus Sotsiaalne süsteem Innovaatiline ja keskkonasõbralik tehnoloogia Paindlik ja isearenguks võimeline haldussüsteem Teadlikkuse tõus, üldsuse osalemine ja surve Muutused elulaadis ja tarbimisharjumustes PUHTAM TOOTMINE - KUI EDUKA ÄRITEGEVUSE EELDUS puhtamate tehnoloogiate kasutamine täpsem arvepidamine, parem hooldus, lekete vähendamine jms. tootmisprotsessi kaasajastamine, täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja täpsem kontroll ja nõudlikkus ettevõtete ja tootmise juhtide üle.
H2SO4-väävelhape-tekib SO2 -st õhuniiskuse kaastoimel. Happestumine, söövitav. H2 S-väävelvesinik-anaeroobsetes oludes tekkiv orgaanilise aine lagunemisprodukt. Mürgine, haisev CaSO3-kips- SO2 -st ja lubjast tekkiv produkt, nt:väävlipüüdurites teekiv ühend. Väävli ärastamisel tekivad suured kipsi kogused põhjustavad reostus probleeme. Sisaldus: Masuut 2,4-3,0% 21 Kivisüsi 0,8-1,2% Turvas 0,2-0,6% Põlevkivi 1,6-2,2% Väävli kõrvaldamine · väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamisest · vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine · väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine · SO2 kinnipüüdmine suitsugaasides SO2 kinnipüüdmiseks kolme põhilise meetodid, kus väävel seotakse lubjaga. Tekib aga kips, millest saanud omaette keskkonna probleem. 1
H2SO4-väävelhape-tekib SO2 -st õhuniiskuse kaastoimel. Happestumine, söövitav. H2 S-väävelvesinik-anaeroobsetes oludes tekkiv orgaanilise aine lagunemisprodukt. Mürgine, haisev CaSO3-kips- SO2 -st ja lubjast tekkiv produkt, nt:väävlipüüdurites teekiv ühend. Väävli ärastamisel tekivad suured kipsi kogused põhjustavad reostus probleeme. Sisaldus: Masuut 2,4-3,0% 21 Kivisüsi 0,8-1,2% Turvas 0,2-0,6% Põlevkivi 1,6-2,2% Väävli kõrvaldamine · väävli eemaldamine kütusest enne selle põletamisest · vähese väävlisisaldusega kütuse kasutamine · väävlit siduva põletustehnoloogia kasutamine · SO2 kinnipüüdmine suitsugaasides SO2 kinnipüüdmiseks kolme põhilise meetodid, kus väävel seotakse lubjaga. Tekib aga kips, millest saanud omaette keskkonna probleem. 1
piirkulu, on kasulik tootmist vähendada. Kui turuhind langeb piirkulust madalamale, tuleb kauba tootmine lõpetada. PKT eeldused: · Kaupade ja teenuste tarbimisel rahuldatakse teatav vajadus (tarve) ja kogetakse sellest teatavat kasu ehk rahulolu. · Tarbijad kasutavad oma piiratud ostuvõimalusi nii, et saaksid ostetud kaupadest ja teenustest võimalikult suuremat kasu ehk rahuldust. · Mida rohkem kauba- ja teenusteühikuid tarbitakse, seda suuremal määral rahuldatakse oma vajadusi; iga üksiku ühiku tarbimisest saadav rahuldus (kasu) kujuneb suhteliselt väiksemaks. · Saadav rahuldus e kasulikkus on kvantitatiivselt mõõdetav. Kvantitatiivne mõõdetavus on eeldusena hädavajalik selleks et tarbimisest saadav rahuldus e kasu oleks majandusteaduse objekt. Praktikas on tarbimisest saadava rahulolu kvantitatiivne mõõdetavus sageli problemaatiline. Kardinalistid:
o kasvanud rahvusvaheline kultuurivahetus o kultuuride segunemine, samuti parem juurdepääs eri kultuuride poolt pakutavale ning ühtlustavad nähtused nagu läänestumine o kasvanud rahvusvaheline reisimine ja turism o kasvanud immigratsioon o rahvustoitude (pitsa, india köök) ülemaailmne levik o võistlusspordi alade üleilmne levik globaalsete kommunikatsiooni võrkude areng, kasutades tehnoloogiaid nagu Internet, side-satelliidid, üleilmsete reeglistike teke, näiteks autorikaitse seadused ja patendid rahvusvaheliste kohtute loomine: Rahvusvaheline Kriminaalkohus, Rahvusvaheline Kohus väidetavalt on ka terrorism globaliseerunud Globaliseerumine ja rahvusvaheliste mõjutuste kasv on mistahes eluvaldkonnas, sealhulgas keskkonnakaitses ja metsanduses, mis on üheks tänapäeva olulisemaks arengutrendiks.
saastamise mõiste tavaliselt ei hõlma.Potentsiaalselt keskkonnaohtlikud tegevused- Keskkonnakahju ja selle tekkemehhanismi varjutava teadusliku ebakindluse tõttu kasutatakse keskk. poliitika elluviimiseks sageli sellist meetodit, kus teatud tegevused või ained loetakse potentsiaalselt ohtlikeks. Näiteks: nafta töötlemine, välja arvatud naftast ainult määrdeainete tootmine; kivisöe või põlevkivi gaasistamine või vedeldamine, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem; tuuleelektrijaama püstitamine veekogusse, kasutatud tuumkütuse või radioaktiivsete jäätmete ajutise või lõpphoiustuspaiga ehitamine; malmi või terase esmane sulatamine; ohtlike jäätmete põletamine, keemiline töötlemine või ladestamine jne.(neid on väga palju,vaadake KESKK.MÕJU HINDAMISE JA KESKK. JUHTIMISSÜSTEEMI seadus).
• 1950-1975 Maa elanikkonna aastane juurdekasv ca 2% • 1975-1999 1,6% • 2000 kuni 2008 1,3%, arenenud maades vähem kui 0,5% • 2008 absoluutne juurdekasv suurem kui 1950 Kolm stsenaariumi – low fertility, medium and high. Majanduskasvu prognoos koos CO 2-e emissiooni kasvuga aastaks 2050 - 3 stsenaariumi, SKP elaniku kohta kasvab 1%, 2,5% ja 4%. CO 2-e peetakse suurimaks kasvuhoonegaasi tekitajaks.Kui palju peaks tehnoloogia muutuma, et 2050 oleks CO 2-e emissiooni tase võrdne aastaga 2000? Järeldus: 1%-lise majandus- ja rahvastiku kasvu korral peab 2000.a CO2-e emissiooni taseme säilimiseks SKT $ CO 2-e sisaldus langema üle 50%. Järeldus: 4%-lise majandus- ja rahvastiku kasvu korral peab 2000.a CO2-e emissiooni taseme säilimiseks SKT $ CO2-e sisaldus langema üle 90% 4. Kasvu piirid. Optimistid ja pessimistid. üks keskkonnaökonoomika põhiprobleeme
Põllumajanduse arenemine tõi endaga kaasa üha suurema linnastumise tänu vabanevale tööjõule. Teadus-tehnilise revolutsiooniga käib kaasas tehnokraatia (Kr. techne kunst) tehnika ja tehnikateadlaste võim. Tehnokraatlik suhtumine looduskasutusse hindab üle tehnoloogilisi aspekte ja eirab loodusteaduste arvestamist keskkonnakaitses. Tehnokraatia käsitab keskkonnakaitset üksnes elukeskkonna normatiividele vastavuse tagamisena tehnoloogia täiustamise kaudu, kui on piisavalt raha. Põhimõte on selles, et inimene on tehnika jaoks, mitte tehnika inimese jaoks. See seisneb ülemäära suurte koguste kemikaalide kasutamisest põllul, liiga palju tehnikat, transpordi tsentraliseerimine. Eesti ehedaim näide on reisirongiliikluse kaotamine Edelaraudteel. Toiduprobleemid Seoses linnastumise ja demograafilise plahvatusega kaasnevad toiduprobleemid, jäätmeprobleemid.
Keskkonnasertifitseerimine sõltumatu organi või isiku põhjendatud tõendus, et toode, organisatsioon või toiming vastab kehtestatud keskonnanõuetele. Keskkonnaökonoomika majanduteaduse haru, käsitleb loodusvarade kasutamise ja selle keskonnamõju majanduslikke aspekte. Keskkonnatehnika - Tehnika ja keskkonnateaduste rakendamine keskkonnakaitses ning elukvaliteedi parandamises. Keskkonnahoidlik tehnoloogia - tooret ja energiat säästev, keskkonda võimalikult vähe mõjustav tehnoloogia (puhtamad tehnoloogiad). Pehmetehnoloogia - kohalikul tööjõul ja toormel põhinev keskkonnahoidlik tootmistehnoloogia väikeettevõtetes. Keskkonnapoliitika - Keskkonnapõhimõtted, üks lüli organisatsiooni juhtimisest; Organisatsiooni suhtumine keskkonda, taotlused , eesmärgid. 1.1 Säästev areng ja tarbimine
Põhjus, miks mõned riigid on teistest arenenumad seisneb kolonialiseerimises ning sellest tulenevatest nähtustest nagu sundindustrialiseerimine ning orjandust jne. Põhius seisnes selles, et kunagi ammu muudeti paljud maad (mis jäid juhuslikult lõunasse) kolooniateks ja sinna paigutati igasuguseid räpased või saastavad harud nagu maavarade hankimine vmm. Selleks viidi sinna kõik vajaminevad masinad ning tehnoloogia ja emamaa kontrollis seda. Kui koloniseerimine lõppes ning emamaa enam ei aidanud, siis jäid koloniaal maad majanduslikult sõltuvaks ning pidid tegema seda, mida oskasid, et sissetulekut saada maavarasi hankima või põllumajandus produkte kasvatama vmm. Tänapäeval on, et arenenud riigid suudavad ise edasi areneda ja on tegusad tööstuses, infoajastu ettevõtetes ja kõrgtehnoloogias. Arengumaad on aga tegusad pigem hankivas ja võibolla ja töötlevas
Need erinevused mõjutavad võrdse kohtlemise nõuet halvasti, kuna inimesed peavad ennast teistest tähtsamaks ning seetõttu käituvad loomadega sageli halvasti ja on spetsiesistid. Näiteks nad tapavad loomi palju vabamalt kui liigikaaslasi. Hiire tapavad inimesed pikema mõtlemiseta, kuid sama ei kehti teiste inimeste tapmise kohta. Kui inimesel oleks variant, kas jätta ellu inimene või loom, valiks ta kindlasti inimese; samas kui tal oleks valida, kas jätta ellu puudega või terve inimene, valiks ta ilmselt terve inimese. 7. Milline on Sinu arvamus kõigi loomade võrdse kohtlemise osas? Mina arvan, et kõiki elusolendeid tuleks kohelda võrdselt. Samas ma saan ka aru, et see on võimatu, ja seda juba toiduhankimiseesmärgil. Inimesed vajavad toiduks liha, mistõttu nad tapavad loomi ning see ongi toiduahel
mille kohaselt tuleb keskkonnasaaste kõrvaldada selle tekkekohas ning saastaja peab maksma. Otsused: Kohene ja täielik keeld - keskkonnakahju põhjustava aine täielik keelustamine Keskkonnakahju põhjustava aine järk-järguline keelustamine Standardite/piirmäärade kehtestamine kokkulepete alusel Vähima võimaliku kahju põhjustamine mõistlike rahaliste vahendite piires Eesmärk luua sobivad/toimivad lahendused jätkusuutlikke tehnoloogiaid kasutades. Keskkonnapoliitika vahendid (outputs?) saab jagada kolme rühma: seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped) 2
arenenud maades. Eksport on pidevalt suurem impordist. Viimastel aastatel on riigieelarve andnud arvestatavat ülejääki ning riigivõlg on oluliselt vähenenud. Norra on praegu rahvusvaheliselt auväärsel positsioonil. Ta on arenenud dünaamiliseks kõrgtehnoloogiliseks riigiks. Norra on üks maailma suurimaid naftaeksportijaid ning on jõudnud maailma juhtivate riikide sekka mitmetes muudeski tööstusharudes nagu akvakultuur, merendus, hüdroenergeetika, keskkonnakaitse, energia, tehnoloogia ja side. Ennemuiste teenis enamik norralasi oma igapäevast leiba, kombineerides väiketalupidamist mitmete kõrvaltegevustega nagu metsandus, küttimine ja kalastamine. Inimesed pidid olema üpris kohanemisvõimelised ja leidlikud, et Norra karmis kliimas ja rasketes geograafilistes tingimustes ellu jääda. Norra majandus on olnud alati tihedas sõltuvuses riigi külluslikest loodusvaradest. Norra eksportis juba keskajal suures mahus puitu, kala, maavarasid ja teisi toormaterjale. 1900
eraldiseisvad ja ei puutu minu tööga kokku. Teemasse süvenenumalt vaadates mõistsin mitmeidki sarnasusi ja vajadust end antud teemaga rohkem kurssi viia. See annab eelduse kogutud infot ise edasi analüüsida ja seda noortega, kellega igapäevaselt töötan jagada. Ei saa ju väita et noorsoopolitseinik poleks seotud kooli või noore perekonnaga. Igati seotud on omavahel kõikvõimalikud ametkonnad ja asutused vähemal ja suuremal määral. Seega otsustasin antud referaadis käsitleda õppenõustamiskeskuste, sotsiaalpedagoogi temaatikat, tuues mõningal hulgal sisse ka oma erialast praktikat. Käsitlen nõustamise vajalikkust, kodu ja kooli rolli ja kindlasti ametkondade vahelist koostööd. Lõpuks püüan kokku võtta kogu käsitletud teema ja tuua välja mis on meil hästi ja kus on vajaka jäämisi. Kõik ei saa olla kunagi nii hästi, et enam paremini ei saaks ja edasi arenemist ei toimuks. Millised on
üleilmne elurikkuse hävimine maailmamere seisundi halvenemine, veereostus muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine rahvaarvu kiire kasv suur energiatarve, fossiilkütuste arvel happevihmad uued tehnoloogiad GMO elupaikade hävimine keemiareostus radioaktiivsed jäätmed osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad Happevihmad: Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale. Maailmamerevee ja magevee reostus: reostamine olme- ja tööstusheitvetega, jäätmete paigutamine ookeanidesse, põllumajanduses kasutatavate ainete vette sattumisel
otsustest ja keskkonnamõjudest. Selgitada tegevuste taustal olevaid mõtteviise ja tegureid ning tutvustada valdkonna uurimistegevuses kasutatavaid teaduslikke meetodeid. Anda ülevaade olulisematest mõistetest, et tulevasel spetsialistil oleks võimalik erialastes diskussioonides aktiivselt kaasa lüüa ja oma seisukohti avaldada. Adekvaatse pildi ja arusaamise tekitamiseks ei piisa ainult majandusteadusest, vaid tuleb seda siduda nii ökoloogia, tehnika ja tehnoloogia, keemia, füüsika, ärijuhtimise kui muude distsipliinidega. Mõistetest Ökonoomikat ehk majandusteadust defineeritakse sageli kui teadust piiratud ressursside kasutamisest. Vahel nimetatakse seda ka uurimuseks kompromisside, s.t. valikute tegemisest. Ressursside all mõeldakse kõiki tootmise sisendeid, mitte ainult maad, mineraale ja kütuseid, aga ka tööjõudu ja kapitali. Loodusvaradele on iseloomulik, et neid pakub loodus, mitte ei loo inimene. Inimene
Ajalooliselt määratletakse varasemalt, vt järgmine punkt. 5. Üleilmastumise algus ajaloolisest ja rahvastikukesksest vaatepunktist. Ajalooliselt määratletakse varasemalt, aga siingi erinevustega: maadeavastuste algus 15.sajandi lõpus, majanduslik ja poliitiline moderniseerumine Läänes 18-19 sajandil seoses demograafilise üleminekuga, maailma üldise majanduskasvu kiirenemisega, individualiseerimisega ja traditsioonidest lahtiütlemisega ning tehnoloogia arenguga: sotsiaalsed ja majanduslikud muutused koos. Sellest edasi, v.a maailmasõdade vahelisel ajal, rahvastiku ränne, kapitalide voog jm ainult suurenes (tormiline SKT suurenemine nt). 1 6. Üleilmastumise perioodid. Ühesele arusaamale, et globaliseerumine algas 19.sajandi alguses, peab eelnema seda soodustanud muutuseid ning neid käsitletakse erinevalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
