Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ökoloogilise jalajälje võrdlus Eesti, Hispaania ja Moldova vahel". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jalajälg, moldova, hispaania, kandevõime, reserv, erosioon, suuremaks, tarbimisharjumused, tegevusvaldkond, kuivades, karjamaad, põllumaad, toonud, imikute, saastumineTALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut MIS ON ÖKOLOOGILINE JALAJÄLG? Referaat Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................................................3 1. Ökoloogilise jalajälje mõõtmine....................................................................................................4 2. Eesti ökoloogiline jalajälg.............................................................................................................6 3. Säästlikuma tuleviku poole............................................................................................................7 Kokkuvõte..........................................................................................................................................8 Allikad............................................................................................
Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit.
biomass suureneb ligikaudu 50 kg võrra; kui haugid söövad 50 kg ahvenaid, suureneb nende biomass umbes 5 kg). ökoloogiline seljakott (mõiste ja näide): “nähtamatu” materjalikulu toote valmistamiseks või teenuse osutamiseks. Näiteks arvuti ökoloogiline seljakott on hinnanguliselt 200 kg taastumatuid materjale lõpliku toote 1 kg kohta. ökoloogiline ületamine: et inimkond oleks jätkusuutlik, ei tohi inimeste ökoloogiline jalajälg ületada keskmiselt 2,1 globaalset hektarit aastas. ökoloogiline tasakaal: ökosüsteemi püsiv seisund, milles süsteemi liigiline koostis, ruumiline struktuur ning aine- ja energiabilanss kõiguvad püsiva keskväärtuse ümber; bioloogilised interaktsioonid: organismide ja liikide vahelised suhted. Interaktsioonid ehk funktsionaalsed suhted võivad olla eluks möödapääsmatud ehk obligatoorsed (nt. mutualism) või mitte tingimata vajalikud ehk fakultatiivsed (nt. muud sümbioosi vormid).
3.2 Hajuallikad Kindla asukohata allikaist lähtuv reostus. Haarab laialdasi maa-alasid, raske piiritleda reostuskollet, kontrollida ja meetmeid rakendada, ei ole seotud kindla kohaga. Hajureostuse allikad (looduslikud antropogeensed): · Väetiste, herbitsiidide, insektitsiidide ärakanne põllumajandusest · looduslikus seisundis olevad kõlvikud(mets, heinamaa, looduslik rohumaa jne.), metsloomad · Õlid, rasvad, toksilised ained linnade tänavatelt · Setted, erosioon ehitusaladelt,põldudelt,metsamaalt, veekogu kalda alalt · Bakterid, toitained farmidest, sõnniku hoidlatest(vähene mahutavus),sadevetega urbaniseeritud aladelt · Veekogude, veejuhtmete hüdromodifitseerime · Õhureostus · Hajureostusega võitlemiseks tuleb rakendada kompleksseid meetmeid: seadusandlikke, juriidilisi, organisatsioonilisi, tootmis-tehnoloogilisi, agronoomilisi, keskkonnakaitselisi. 3
Firmad ja üksikisikud, kes tekitavad negatiivset välismõju ei pea kandma välismõjude kõiki kulusid ja seepärast nad ei piira vastavat tegevust. Seega sotsiaalse kulu arvastamiseks hüve tootmisel liidetakse keskkonnareostusest põhjustatud eksternaalsed kulud ja hüve tootmise kulud. Kuna pakkumiskõver ei mõõda negatiivse eksternaalsuse korral nt elektri tootmise tegelikku kulu, siis ilma valitsuse sekkumiseta kujuneb turul pakutav kogus optimaalsest kogusest suuremaks. Ühiskonna hinnavaru maksimeeritakse punktis, kus sotsiaalse kulu kõver ristub nõudluskõveraga. Positiivne välismõju: mesinik ja puuviljaaed. Tootmis- või tarbimistagajärjed, mille korral tootja või tarbija toob oma tegevusega teistele kasu. Kuna positiivse välismõju tekitajad ei saa nende välismõjude tekitamisest mingit tulu, pööravad nad nende tootmisele liiga vähe tähelepanu. 19. Tootmise piirkulu ja sotsiaalne piirkulu. Pigou maks. Selgitada joonise abil.
maaharimine, kuivendamine, õhu-vee saastamine Demökoloogia - populatsiooni tasandil uurib liigisiseseid suhteid. Populatsioon - kogum ühe teatava liigi isendeid kindlal territooriumil. Selle mõõdetavad omadused: Arvukus Asustustihedus Ohtrus Sündimus Suremus Ränne ehk migratsioon Levikutüüp - juhuslik, rühmaline, ühtlane Sooline jaotumine (Vanuseline koosseis) Keskkonnamahutavus ehk kandevõime - populatsiooni selline arvukus, mille puhul populatsioon kulutab keskkonnavarusid samavõrra, kui need looduslikult taastuvad. Elukooslus e biotsünoos - teatud piirkonna kõikidest populatsioonidest moodustunud tevik Koosluse struktuur: Koosseis - eluvormiline, liigiline, populatsiooniline struktuur o Liigiline mitmekesisus o Koosluse valitsev liik Koosseisu elementide paiknemine ruumis
Majanduskasv ja keskkonnakaitse on võimalikud üheaegselt 44. Miks muutus säästva arengu paradigma kiiresti populaarseks 45. Miks on kontseptsioon vaesemate riikide majanduse järeleaitamisest keskkonnale ohtlik? Selgitada Kuznetsi keskkonnakõvera abil. 46. Milline on säästva arengu ja inimarengu indeksi seos? Kas kõrge inimarengu indeks garanteerib säästva arengu? Tooge näiteid. 47. Milline on subjektiivselt tunnetatud õnne ja säästva arengu seos? 48. Ökoloogiline jalajälg mida see tähendab ja mida sellega mõõdetakse? Mis on ökoloogilise jalajälje kõige olulisem osa? ÖJ on ülemaailmselt kasutatav meetod, arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside tootmiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Kõige väärtuslikumateks peetakse põllumaad ja ehitiste all olevat maad, mille tootlikkuse näitaja on 2,2. 49
omadused on esialgsega võrreldes muutunud. Reovee-sete on reoveest fppsikaliste, bioloogiliste või keemiliste puhastusmeetoditega eraldatud või veekogudesse settinud suspensioon Aerotank ehk õhustuskamber on veepuhastuses kasutatav mahuti, milles reovesi ja aktiivmuda segatakse ja õhustatakse (aereeritakse), et soodustada orgaanilist ainet lagundavate mikroorganismide kasvu ja paljunemist Erosioon on voolava vee kulutus, mille tagajärjel kandub ära kivimeid, setteid ja mulda Deflatsioon on tuuleerosioon, muldade ärakanne tuulega Aridifikatsioon on kõrbestumine Olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega Ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga Masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine
Selle täpseks arvutamiseks on vaja keerukaid spetsiaalvaatlusi. 11. Ressursside klassifikatsioon sünergeetilise efekti järgi; Ressursside klassifikatsioon sünergilise efekti järgi on : o Essentsiaalsed ehk koheselt vajalikud o Täielikult asendatavad o Komplementaarsed o Antagonistlikud 12. Üksiku populatsiooni kasv, seda kirjeldavad võrrandid eksponentsiaalne e. piiramatu ja logistiline e. sigmoidne kasvukõver, keskkonna kandevõime, erikasvukiirus; Üksiku populatsiooni kasv toimub populatsiooni arvukuse muutumise ja selle regulatsiooni kaudu. Populatsiooni kasv tähendab selle muutusi ajas. Kasvukiiruse valem väljendub kui dN/dt, kus N tähistab organismide arvukust. Keskkonna kandevõime ehk keskkonnamahtuvus (K) on ökoloogiline parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma. Hüpoteetiliselt on keskkonnamahtuvus
kasutusviis (toiduained, jõuvarad) tootmistegevus: põllumajandus, rasketööstus tootmisaste : põhi- ehk primaarselt toodetud hüved ja töödeldud Maavarad energeetilised mitteenergeetilised o metallid o mittemetallid XX sajandi 90 aastaga on tööstuslik tootmine suurenenud ligi 18 korda energiatarbimine 11 korda nafta tarbimine üle 100 korra terase tarbimine 25 korda alumiiniumi tarbimine ligi 2000 korda. Ökoloogiline jalajälg iseloomustab inimese survet keskkonnale arvestatakse arvestuslikes pinnaühikutes inimese kohta ressursi- ja jäätmevoogudele arvutatakse võrdne bioloogiliselt tootlik ala, mis suudab neid ressursse taastada ja jäätmeid ohutuks teha inimeste poolt nende vajaduste rahuldamiseks kasutatavat territooriumi, st summaarset survet keskkonnale mõõdab toidu, toodete ja energia tarbimist antud territooriumil võrdleb seda vastavate ressursside tootmiseks
7. Inimtegevus positiivne mõju: keskkonna ökoloogilist tasakaalu arvestav väetamine, kuivendamine. Negatiivne mõju: erosiooni võimendumine, mulla puhverdusvõime (vastupanu välismõjutustele) ületamine. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 13. Mullaprotsessid 1. Leetumine mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks, mille laskuv mullavesi ära kannab; toimuvad happelises keskkonnas; areneb eriti ilmekalt välja liivmuldadel 2. Kamardumine maapinna lähedale tekib huumusehorisont; eriti intensiivne kamardumine toimub mõõdukas kliimas keemiliste elementide rikastel lähtekivimitel,
bioloogidele. Kuigi ka praegu on ökoloogia juured bioloogias, moodustab ta silla loodusteaduste ja ühiskonnateaduste vahel. 60-ndatel ennustati, et inimühiskond puutub tõsisemate ümbritsevat keskkonda puudutavate probleemidega kokku 3035 aasta pärast ja tõest ei oldud kaugel: praegu on probleemiks kliima soojenemine, augud osoonikihis, vete reostumine, nälg, toiduainete reostumine, liigirikkuse vähenemine, vihmametsade hävimine, muldade erosioon jne. Ajalooliselt on juba niimoodi kujunenud, et viies ellu mingit kindlat eesmärki, nagu näiteks jahisaagi küttimine, maavarade kaevandamine v. teedeehitus, on inimene seadnud esiplaanile ainult üheainsa kindla majandusliku eesmärgi ja pole mõelnud ökoloogilistest tagajärgedest ja ökoloogilisest riskist. Ökoloogiline risk ebasoodsate keskkonnamuutuste tõenäosus olemasolevate loodusvarade või keskkonnatingimuste antropogeensel muutumisel.
puuduvad õhulõhed. Seal toimub süsiniku sidumine ja Calvini tsükkel Lühidalt: kaks protsessi on omavahel füüsiliselt ja ruumiliselt eraldatud: 1. Süsiniku sidumine 2. Calvini tsükkel Eelis: Calvini tsükkel on pidevalt CO2 varustatud, ka siis, kui õhulõhed on suletud. C3 ja C4 taimede erinevus seisneb süsihappegaasi sidumises. Eestis: raud-soodahein ja muidu nt mais 3. CAM – taimed: Ainult väga kuumades kuivades kohtades kasvavad paksulehelised timed. Toimub happe-metabolism. Süsinik fikseerub ööpäeva tsükli alusel – fotosünteesietappide jagamine aitab hoida kokku vett. Öösel – õhulõhed avanevad ööjaheduse saabudes kui õhuniiskus tõuseb ja algab CO2 sidumine – minimaalne veekadu. Päeval – Õhulõhed sulguvad päeva saabudes. Fotosünteesiks hakatakse vakuoolidesse talletatud malaadist eraldama süsihappegaadi, mis sisanab Calvini tsüklisse. Eestis: kukehari
populatsiooni ellujäämust protsentides. Populatsioonilained- populatsiooni arvukuse suur kõikumine keskmise taseme ümber keskkonnategurite ja populatsioonisisese homöostaatilise regulatsiooni koosmõjul. Arvukuse suurenemises seisnevail p-il on oluline evolutsiooniline ja levimisbioloogiline tähtsus: nad põhjustavad invasioone, uute elupaikade asustamist, ruumilise isolatsiooni katkemist ja areaali laienemist. Keskkonnamahutavus- keskkonna kandevõime (sümbol sageli K) on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Ökoloogiline nišš- 1)populatsiooni püsimiseks tarvilike keskkonnategurite olemasolu. 2)liigi koht ökosüsteemis, mis on määratud tema biootilise potensiaali ja ümbritsevate keskkonnategurite poolt. Eristatakse – 1)fundamentaalset põhinišši- tarvilike abiootiliste
1. MÕISTED Demograafiline plahvatus rahvastikuplahvatus, rahvaarvu eksponentsiaalne kasv mingis piirkonnas või kogu maalimas. On arengumaade keskkonnakriisi põhitegureid. Urbanisatsioon linnade pidurdamatu kasv ja inimeste koondumine linnadesse. Tööstusrevolutsioon Manufaktuurne tööstus asendati vabrikulisega. Mõjutas inimeste arvu hüppelist suurenemist 19.sajandil. Sai toimuda tänu ostuvõimelise turu moodustumisele, kapitali kuhjumisele, tööjõu vabanemisele põllumajandusest ja mehaanika arengule. Algas 1760-1780.a Inglismaal ja alguses tekstiilitööstuses. Leiutati kudumismasin ja aurumasin, kuid need leiutised olid üksikud ning tehnika areng ei olnud seotud teadusega. Teadus-tehniline revolutsioon algas 20. saj. keskpaigas, mil teaduse areng sai aluseks ühiskonna heaolu kasvule ja tööstuse arengule. Selle käigus muutus nii tööstruktuur, tehnika, mõjutatud said nii kultuur kui olme. Sündis suurimate teaduslike ja tehniliste saavu
sotsiaalses mõttes. Kuna kogukondades toimivad ka lasteaiad ja koolid, antakse jätkusuutlikkust edasi ka oma hariduses. Kuna Euroopa ökokülade liikumise ja nende haridusasutuste näol on olemas praktilisi ja elulisi näiteid selle kohta, kuidas inimgruppidel on ühiselt võimalik ressursi- ja energiasäästlikult toimida, on ökokülade koolid ja lasteaiad headeks näideteks, kuidas õpetada jätkusuutlikkust eelkoolieas ka Eestis. Kuivõrd laste esmased tarbimisharjumused, loodusalased väärtushinnangud, sotsiaalsed mustrid ning ka käitumisharjumused looduses kujunevad välja eelkoolieas, on jätkusuutlikkuse teemalise haridusega oluline alustada just lasteaias. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk ongi seetõttu luua lasteaiaõpetajatele jätkusuutliku eluviisi teemaline metoodiline materjal 6.-7. aastastele lastele. Eesmärgist lähtuvalt püstitati järgnevad ülesanded: 1
pinnase korduv külmumine ja sulamine, mis lõhub osakestevahelisi seoseid ja soodustab seega gravitatsiooni mõjulepääsu. Seda protsessi silmaga jälgida ei saa vaid me näeme selle tagajärgi. Nõlvale rajatud ehitised võivad pika aja jooksul toimunud nihke tagajärjel viltu vajuda või puruneda. Maalihete põhjused ja tagajärjed: 6 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
Sütt kasutav elektrijaam on umbes sama, sisaldab: boilerit, turbiin, generaator. Vajab jahutussüsteem. Aga vaja organeseerida süsteem kuidas sütt juurde anda ja kuhu jäätmed paigaldada. 32. Fossiilsete ja biokütuste kütteväärtused Fossiilsete kütteväärtused on suuremad kui biokütuste. Näiteks maagaasi kütteväärtus on rohkem kui 40 MJ/kg, Biokütuse (puud) kütteväärtus on väiksem kui 20 MJ/kg. 33. Eesti põlevkivitööstuse ökoloogiline jalajälg Nii suur ökoloogiline jälajälg ja seda saame koosmosest näha. Koosneb mitmest komponendist : kaevandused, põlevkivi maardla, soojuselektrijäämad... Põlevkivi küttuseväärtus on kolmkorda väiksem ki kivisüsil. On vaja palju toota, seega rohkem negatiivseid tagajärjed. Arvatakse, et praiguse põlevkivi varu piisab 30 aastaks. Eestis kasutatakse umbes 10 000kg põlevkivi ühe inimese kohta. 34. Põlevkivitööstuse jäätmete tüübid, nendega seonduvad ohud
kloroplast neelab sinist ja punast, aga mitte rohelist valgust). Biotiik reovee bioloogiliseks puhastamiseks kohandatud madal tehis- või looduslik veekogu. Tavalised on aeroobsed tiigid, milles orgaanilist ainet lagundavad bakterid saavad hapnikku vetikailt. Põhipuhastiks sobivad nad soojas kliimas, Eestis kasutatakse neid peamiselt järelpuhastina. Biotoobikaitse loomade elupaikade kaitse. Biotoobi kandevõime suurima populatsiooni tihedus, mida keskkond suudab kanda. Biotoop 1. Ökotoop biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleks. Selles võib eristada mulda (edafotoop), veerezhiimi (hügrotoop), mineraalse toitumise rezhiimi (trofotoop) ja kliimat (klimatoop). 2. Sünökoloogias koosluse (eriti loomade)elupaik, suhteliselt ühesuguste keskkonnaoludega ala (näit. rabamännik). Tema piires võib eristada väiksemaid, mõne teguri poolest eripäraseid osapaiku merotoope.
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon 1. Ökoloogia, looduskaitse, keskkonnakaitse. Mõisted ja omavaheline seos. Ökoloogia teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. Looduskaitse ühiskondlikud ja riiklikud meetmed, mis peavad tagama loodusvarade otstarbeka kasutamise, taastamise ja kaitse ja väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse ühiskondlikud ja riiiklikud tegevused inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse õhu, vee, mulla, ja joogivee kaitset. 2. Looduskaitse ajalugu 2.1. Ettevalmistav etapp · Tegevus ei olnud põhjendatud teaduslike uuringutega ning oli sageli tingitud kohalikest praktilistest vajadustest. · Eestis olid paljud puud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad -pühad paigad. Jahi- ja kalapüügipiirangud, ehituspuu raiekeeld linnade läheduses. 18.saj rajati Eestis hulgaliselt mõisaparke. 2.2. Kujunemise etapp
Igal aastal muutub kasutukõlbmatuks 70 000 ruutkilomeetrit maismaad vale majandamise tõttu. Üle 10% maakera viljakandvast maast on viimase 50 aasta jooksul juba rikutud. Maade hävimisel on esikohal liigkarjatamine, metsa taandumine, põllumajandus, muu kulumine, ja tööstus. Et taimed saaksid elada, peab, muld, kui tamidele toitekeskkond tagama nende varustatuse toiteelementide, vee ja hapnikuga. Tähtis on ka pH ja soolsus. Mulla väärkasutamisel võib tekkida erosioon, defltasioon tuuleerosioon, aridifikatsioon kõrbestumine, soostumine, sooldumine ja degradatsioon. Kaitsemeetmed: 1. Aineringed suletuks 2. Mulla puhverdusvõime suurendagmine orgaaniliste väetistega 3. Põldude optimaalsed suurused 10ha 4. Viljavaheldus 5. Maatiku planeerimine st. Haljastus, kaitse- ja vaheribad. Parim kaitse mullale on taimed. Taimestiku kaitse Roheline taim on toodang kõigile loomadele, inimestele, tööstusele
6. iseloomustab laamade liikumist ning laamade servaaladel toimuvaid geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, kurrutused, murrangud, kivimite teke ia moone; (teadmised, skeemide lugemisoskus, kaart) oskab selgitada kivimite ringet; kivistumine Setted Settekivimid murenemine, murenemine, erosioon, erosioon, kuhjumine kuhjumine Tardkivimid Moondekivimid tardumine sulamine Magma 7. oskab võrrelda geoloogilisi protsesse laamade erinevatel servaaladel: ookeaniliste laamade
tagajärjed võivad olla ettenägematud. Kliimamuutus on nii kiire, et kõik taimed ja loomad sellega kohastuda ei suuda. Temperatuuri tõus võib kaasa tuua suuri üleujutusi, torme ja teisi looduskatastroofe. Liustike sulamise tagajärjel tõuseks maailmamere pind Kuna Eesti toodetakse valdav osa energiast põlevkivi baasil, siis on Eesti üheks suuremaks atmosfääri saastajaks kasvuhoonegaasidega kogu maailmas. Kui Rahvusvaheline Kliimakomisjon seab õhusaaste piiriks 1,7 t CO2 eraldamist atmosfääri ühe inimese kohta, siis Eestis on see number 14,7. g. Energiaprobleemid Energiatarbe pidevat suurenemist hakkas pidurdama seitsmekümnendatel aastatel nafta ja muude energiatoorainete hinna tõus.
99% o Argoon moodustab veel 0,9% o Kõik ülejäänud gaasid moodustavad vaid alla 0,1% o Sellest omakorda moodustab süsinikdioksiid 90% o Ülejäänud 0,002% sisaldab veel loomulikke koostisaineid (väärisgaasid ja vesinik) o Kõik saasteained mahuvad järelejäänud kümnetuhandiku sisse 2 Saasteained 2.1 Õhusaaste päritolu Looduslikud saasteallikad: o Vulkaanid (vääveldioksiid, osakesed); o Erosioon (tahked osakesed); o Sood, loomastik (metaan); o Metsatulekahjud (süsinikoksiid, peenosakesed, lenduvad orgaanilised ühendid PAH); o Pinnas (radoon); o Taimestik (lenduvad orgaanilised ühendid). Antropogeensed põlemisprotsessidega seotud saasteallikad: o Põletusseadmed (SO2, NOx, PM); o Sisepõlemismootorid (NOx, PM); o Ahjud ja küttekolded, söe/puidu põletamine (SO2, NOx, PM); o Metsatulekahjud (NOx, PM, lenduvad orgaanilised ühendid, PAH);
keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
Üleilmse elurikkuse hävimine: võõrliigid, looduses püsivad mürgid, ületarbimine, fossiilkütuste tarbimisel tekkivad heitgaasid Muldade degradatsioon, kõrbestumine: ebasobivad viljelusmeetodid ja -tavad, hüdroloogiliste tingimuste muutmine, raskemasinad, kariloomade liigne hulk Rahvastiku kasv: põllumajanduslik masstoodang, fossiilkütused, meditsiini areng. Maailma kandevõime vähemine, näljahäda, vaesus, arenguprobleemid, rahvastiku ränne arenenud riikidesse, rahvus- ja relvakonfliktide kasv, kuritegevuse kasv, sõjad Energia: fossiilkütuste ammendumine, näljahäda, immigrandid, relvakonfliktide kasv, sõjad, rahvaarvu vähenemine Uus tehnoloogia GMO: GMO-dest valmistatud toidu ja loomasööda kasutamise mõju osas puuduvad pikaajalised uuringud. Lisaks sageli
keskkonnaprobleeme; sotsiaalsed probleemid: suurtes kaevanduspiirkondades võib esineda ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus jne. keskkonnaprobleemid: muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, põhjavee reostumine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine, maapinna soostumine jne. 13. teab maalihete tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi; maalihe 1) puude mahavõtmine nõlval. Tekib erosioon ja pinnas võib hakata liikuma, varisema, libisema. 2) ehitiste rajamine nõlvale Liigne raskus nõlvale viib selle tasakaalust välja. Võib toimuda libisemine (maalihe) eriti kui pealmine kiht on liiv ja alumine kergesti deformeeruv savi. Lihetega võib kaasneda rajatiste vajumine, purunemine jne) . 3) autotee ehitamine nõlvale Nõlva kuju muutmine. Võib põhjustada pinnase varisemist, kui ei ole ehitatud kaitserajatisi või nõlva kindlustatud.
asub madal või kõrgrõhualal jne. Kaugus ookeanidest ja meredest- kas mandriline või mereline kliima, sademete rohkus Soojade ja külmade hoovuste mõju- muudavad ilma kas soojemaks/pehmemaks ja sajusemaks või külmemaks ning kuivemaks Pinnamood( kõrgus merepinnast; paiknemine mäestike, tasandike suhtes)- sademete hulk, temperatuur ( 6°C km kohta) 21. Looduskomponentidele: · Reljeefi kujunemine- erosioon, murenemine jne · Muldade kujunemine- murenemine, niiskus, aurumine jne · Taimkate- millised taimed saavad kasvada jne · Loomastik- vastavalt kliimatingimustele ja taimestikule · Veereziim- mõjutab veereziimi (jõgedel kõrgvesi ja madalvesi) · Tuulte suunda- N: ekvaatoril on palav kliima õhk soojeneb ja tõuseb- tekib madalrõhuala jne JNE Inimtegevusele:
Sotsiaalsed probleemid- kaevanduses töötamine kahjustab tervist põhjustades tervishoiuprobleeme. Kuna kaevanduses töötavad enamasti mehed võib esineda ühekülgne tööhõive ja seetõttu ka soolised disproportsioonid. Samuti võib see põhjustada omakorda struktuurset tööpuudust (Näiteks- naistel, kelle mehed töötavad kaevanduses, ei ole tööd). Keskkonnaprobleemid- Muldade hävimine, põhjavee taseme muutused ja reostumine, tuule erosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevajumine ning soostumine 9. TEAB MAALIHETE TEKKEPÕHJUSI JA VÕIMALIKKE TAGAJÄRGI; Maalihked tekivad maa välisjõudude (tuule, vee ja jää) ning inimtegevuse tagajärel. Maalihete teket soodustavad- kivimikihtide kallakus nõlva suunas, kergesti deformeeruvate setete lamamine monoliitsete kivimite all ja vett mitteläbilaskvate setete (näiteks savi) lasumine vett läbilaskvate setete (näiteks liiv)all.
Pedosfäär · Muld: 1) elus osa (bakterid, ussid, putukad, mutid) · 2) eluta osa : vedel osa ( mulla vesi), tahke osa 1) anorgaaniline osa(kruus, ibe, liiv, savi) 2) Orgaaniline osa (huumus) · Gaasiline osa ( mulla õhk ) Mullatekke tegurid · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). · Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga tasasel alal võib aga muld olla liigniiske. Mägisel alal kuivab päikesepoolse nõlva muld kiiresti ja krobeliseks ning seal ei kasva eriti midagi. · Mulla vanus: Mida vanem on muld, seda paksem on mullaprofiil ja rohkem on mullas horisonte ning seda vähem mõjutab teda lähtekivim. · Veereziim: Määrab ära mis suunas liigub vesi mullas ja seega määrab ta ka ära, mis
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kristo Tikk ÕHUSAASTE MÕJU UURIMINE PUUDE KASVULE KIRDE EESTI RABADES AIR POLLUTION INFLUENCE TO GROWTH OF PINES IN BOGS OF NORTH-EAST ESTONIA Magistritöö Maastikukaitse ja –hoolduse õppekava Juhendaja: vanemteadur Veljo Kimmel, PhD Tartu 2015 Eesti Maaülikool Kreutzwaldi 1, Tartu Magistritöö lühikokkuvõte 51014 Autor: Kristo Tikk Õppekava: Maastikukaitse ja –hooldus Pealkiri: Õhusaaste mõju uurimine puude kasvule Kirde Eesti rabades Lehekülgi: 65 Jooniseid: 22 Tabeleid: 4 Lisasid: 2 Osakond: Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Juhendaja(d): Veljo Kimmel Kaitsmise kuupäev: 28.05.2015 Käesoleva magistritöö eesmärgiks on mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puha
taseme tõusu ning auramise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad.See võib juhtuda isegi jõeveega niisutamisel. -sooldumist saab vältida muldade läbipesemisega,kuid see on kallis . - Erosioon-ehk uuristus on tuule(tuuleerosioonehk deflatsioon) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite,setete,või mulla kulutus ja ärakanne.Selle tulemusena kantakse ära mulla pindmised mineraalosad ja väheneb mulla viljakus.Intensiivne erosioon on stepi ja metsastepi aladel,kus on palju üleharitud maad.Erosiooni kaitseks istutatakse metsaribasid,ning välditakse raskete masinatega sõitmist põldudel. - Turvastumine/Soostumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerohkes keskkonnas.Keskkonna hapestudes turvastumine progresseerub ja taimkate muutub vaesemaks. - Kõrbestumine on muldade hävimine kõrbete laienemise tõttu,mis on omakorda põhjustatud
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine 15 7.2.3. Jõhvikas ja t
annaabi.ee 
