Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ökoloogia rakendusd". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
lämmastik, süsinik, nitrifikatsioon, ökosüsteem, voog, metaan, emissioon, dilämmastikoksiid, orgaanika, lageraie, hingamine, kolmnurk, süsihappegaas, naerugaasi, lepiku, sidumise, 2800, global, warming, potential, 6375, makroelementide, arukase, segamets, okaspuid, depositsioon, 10kgtemp. (mitte väga kõrge), et bioloogiline tegevus oleks Iseseisva muldi tekitava protsessina ei esine pikaajaline niiskete ja kuivade perioodide vaheldumine Eestis esineb küllastumine CaCO3 CaHCO3 CaCO3 Savistumiseks on väga soodne parasniiske mereline kliima, ka lähistroopiline kliima. 4. pH neutraalne või selle lähedane võimaldab saviosakeste koagulatsiooni Olulised: kihi sügavus, mis on aluseks sooladele v. bikarbonaatidele Savistunud mullamass vaesub alustest ja rikastub alati Fe ja Al poolest. Kui palju neid ühendeid on vees ja mil määral võivad välja sadeneda Savistumise tulemusena suureneb alati neelamismahutavus, eripind ja veehoiuvõime. Milline on soolade katioonide ja anioonide koosseis Savistumise tagajärjel: 1
Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalooline periood – kogemuslik l�
Mulla veereziim on nähtuste kompleks, mis Mulla õhu tähtsus: Mulla soojusreziim on soojuse Mullavesi on seotud vee mulda tungimise seal liikumise 1. Avaldab mõju mullas mulda tungimise, seal leviku ja Tähtsus: ja kaoga mullast. toimuvatele reaktsioonidele. Kui mullas on soojuse äraandmisega seotud · vajalik kivimite murenemisel Reziimi mõjutavad tegurid: õhku küllalt siis on tegemist oksüdatsiooni nähtuste tervikut. Päikeseenergia · mõjutab orgaaniliste ühendite · reljeef e. hapendamisega. Näide: C6H12O6+6O2 maale tulek on tsükliline: päevane sünteesi ja lagunemist mullas
Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros (kreeka.k) põld põllukeemia jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et
Heintaime kasvatamiseks valitakse sellised heintaime liigid, mis annavad kõige suurema ja väärtuslikuma heintaime saagi. Kui kõrrelisi heintaimi väetada lämmastikuga kõiguvad nende saagid aastate lõikes tunduvalt vähem kui liblikõieliste saagid. See võib olla ka keskkonnale ohtlik. Jääb kasutamata liblikõieliste võime mügarbakteritena siduda õhu lämmastikku. Et see edukas oleks on vaja tunda heintaimede bioloogilisi omadusi. Liblikõielised heintaimed Kuna lämmastik on kallis ,siis on rohkem tähelepanu pööratudki liblikõielistele. Nad on pioneertaimed, mis kasvavad ''tühikutes'' kus ei ole teisi taimi. Eestis on levinum valge, punane ja roosa ristik, kuid valge ristik põldheinaks ei sobi, see on karjamaataim. Lutsern, ida kitsehernes, nõiahammas. Kõikidele eelnimetatud liikidele on iseloomulik sümbioos vastava liigi mügarbakteriga. Mis moodustavad juurte mügaraid. Mügarbakterid on võimelised omastama õhulämmastikku, millega taim katab oma
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on tema viljakus. Viljakuse all
ja kadakad. Kadakate võrsed on eeterlike ülide rikkad ja lammastele kasulikut varakevadel. Põõsaspaju oksi kogutakse, aga kaljassöödaks talveks. Põõsaspaju koor on kasulik nahkade parkimisel. Põõsastest mürgine on varakevadel õitsev näsiniin. Ta kasvab samas kohas kus sinilill. See on 1.5 m pikkune roosade õitega. 3. Poolpõõsad need on taimed milledel maapealse lähedane osa talvitub, ja maa pealne osa talvel hävib. Puitunud osa pungadest arenevad kevadeti uued võrsed. Neid esineb eestis niisketel looduslikel rohumaadel. Nt küüvits, sinikas, mustikas. Selle kolme liigiga kasvad mürgine taim sookail. Need taimed söödana tähtsust ei oma. 4. 4 aastased rohtaimed peamised rohusöötade tootmise taime liigid. Looduslikul rohumaal on leitud eestis üle 300 rohtaime liigi ja see on suht haruldane. Sellised on
Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut?
MULLAHARIMINE MULLAHARIMISE PÕHISUUNAD Mullaharimise senisest ulatuslikum diferentseerimine vastavalt konkreetsetele tingimustele - kasvatatavale kultuuride umbrohtumusele, reljeefile, põldude kultuuristatusele, ilmastikutingimustele jne. Mullaharimise minimeerimine, mille eesmärgiks on harimise intensiivsuse piiramise teel vähendada muldade liigset tallamist (tihendamist), struktuuri lõhkumist ja huumuse lagundamist ning alandada harimiskulusid. Eriti oluline on see suhteliselt harimisõrnadel, erosiooniohtlikel ja kerge lõimisega huumusvaestel muldadel Künnikihi süvendamine (!) mitmesuguste sügav-harimisvõtetega. Künnialuse kihi mullafüüsikaliste jt. mulla omaduste parandamine Mullaviljakuse kvaliteedi parandamine Tööviljakuse tõstmine (kompleksagregaatide rakendamine, jne) Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soods
võib olla tegemist harviku, pargi, allee, aia või mõne muu maa-alaga, mille nimetus oleneb kasutamise eesmärgist, puude liigist, paigutusest jm. Maa-ala, millel puud asuvad nii hõredalt, et nende võrad pole liitunud ja metsale omast keskkonda ei teki, nimetatakse harvikuks, harvik ei ole mets. Metsa juriidiline määratlus (vastavalt kehtivale Metsaseseadusele): Mets on ökosüsteem, mis koosneb metsamaast, sellel kasvavast taimestikust ja seal elunevast loomastikust. Metsamaa käesoleva seaduse tähenduses on maa, mis vastab vähemalt ühele järgmistest nõuetest: 1) on metsamaana maakatastrisse kantud; 2) on maatükk pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti.
Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koostist, omadusi, geograafilise leviku se
sest tootlikkus ja kvaliteet võrreldes koorelitega on madal. Samuti kasutatakse ka tüükultivaatoreid. Kevadine mullaharimine tehakse reeglina ketaskooreliga ning sellele järgneb külv Teraviljade külvieelne mullaharimine Otsekülvi meetod. · Otskülvi meetodit kasutades mullaharimist üldse ei toimu · Sügisel peale viljakoristust või ka kevadel tehakse keemiline umbrohutõrje ning külvatakse Teraviljade väetamine Tähtsateks toiteelementideks osutuvad lämmastik, fosfor, kaalium (põhitoiteelemendid). Kindlasti ei tohi taime toitekeskkonnast puududa kaltsium, magneesium, väävel, poolmikroelemendid raud ja mangaan ning mikroelemendid (boor, koobalt, vask jt). Teraviljajuured võivad tungida kuni 1,5 m sügavuseni, kuid 60-70% toitainetest omastavad nad huumushorisondist. Sügavus, kust taimed omastavad toitaineid kõige enam on 7-15 cm. Väetiste kogused, mis mulda viiakse, peaksid vastama sellele, kui palju taimetoiteelemente mullast saagiga
B. t. kirjeldab aine liikumist ja muundumist biokeemiliste protsesside toimel kossteemis. B. t. sisaldab fsikalisi protsesse nagu lahustumine, sadenemine, aurustumine ja seondumine; keemilisi protsesse nagu biosntees, biodegradatsioon; erinevaid fsikaliste ja keemiliste muutuste kombinatsioone. Kik elusorganismid osalevad b.t.-s, kuid mikroorganismidel on selles phiosa. Bioloogilise a-e kulg on jrgmine: rohelistes taimedes tekib orgaaniline aine, seda kasutavad muud organismid, seejrel Energia voog kulgeb lbi kossteemi, orgaaniline aine lagundatakse mineraalaineiks, toitained ringlevad kossteemis. ssinikdioksiidiks, veeks jt. aineteks ning hiljem tekib neist uus elusaine. Eriti oluline on ssiniku-, lmmastiku-, fosfori-ja vvliringe. A- e toimub kossteemides ja nende allosades, kusjuures aine mingi seisund vib korduda tundide, pevade, aastate vi pikemate ajavahemike jrel. Elusaine komponendid e. biogeensed elemendid Phielemendid (20-60 aatom %) vesinik H, ssinik C, hapnik O -vajalikud
1998. 5. Aineringe sookooslustes Aineringe e. ainete ringkäik ainete pidevlt korduv ringlemine looduses. Bioloogilise aineringe kulg on järgmine. Rohelistes taimedes tekib orgaaniline aine, seda kasutavad muud organismid, seejärel orgaaniline aine lagundub mineraalaineiks, süsinikdioksiidiks, veeks jt. aineteks ning hiljem tekib neist uus elusaine. Eriti oluline on süsiniku, lämmastiku, fosfori ja väävliringe. Iga ökosüsteem koosneb kahest komponendist - biootilisest (elusorganismid) ja abiootilisest (keskkonnatingimused), mis, olles omavahel vastastikuses tihedas sõltuvuses, moodustavad ühtse terviku, mida iseloomustab teatud aine- ja energiaringe tüüp. Aineringe põhiline energiaallikas on Päikese kiirgus. Sood kuuluvad selliste akumulatiivset tüüpi ökosüsteemide hulka, kus teatud osa elusorganismide poolt päikeseenergia arvel loodud orgaanilisest ainest väljub turba kujul aineringest
1. Agroökosüsteem, looduslik ökosüsteem (avatus, regulatsioon, süsteemsus) Inimese loodud ökosüsteem, majandustegevus toimub taimse või loomse toodangu saamise huvides. Siia hulka kuuluvad heinamaad, metsad, veekogud, intensiivmajandatavad kultuurtaimedega põllud, aiad, koduloomadega karjamaad ja veekogud. Agroökosüsteem on avatud süsteem, sellel on iseregulatsiooni nõrkus. Ökosüsteem on tasakaalustatud tervik. Kooslus moodustab terviku, milles kõik osad on omavahel seotud. 2. GMO. Autotroofsuse-, optimumi-, miinimumiseadus, toitainete tagastamise seadus,
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-,
18. Millised on transgeensete taimede kasvatamise ja kasutamisega seotud keskkonnaalased riskid ja kasud? Positiivsed mõjud: 1. Väheneb keemiliste insektsiinide kasutamine. Nende koostises võib olla arseen, plii jm kahjulikud. 2. Mullakvaliteedi tõus. GM põldusid haritakse vähem. Kaitseb erosiooni ja mulla kuivamise eest, mulla ökosüsteemi häiritakse vähem, vajab vähem tööd. Harilikul põllul peab umbrohust vabanemiseks rohima. 3. Väiksem CO2 emissioon. Vähem kündmist, vähem pestitsiidide pritsimist. Vähesem põlluharimine tähendab ka traktorite väiksemat kütusekulu (vähenenud süsihappegaasi emissiooni) 4. Suurem saagikus . Piisab vähemast põllualast, et saada piisav kogus saaki, seega rohkem metsa jääb puutumata. Reeglina pole mitte taimed ise saagikamad, vaid rohkem saaki jääb näiteks putukate poolt kahjustamata. 5. Fütoremediatsioon - taimede abil keskkonna puhastamine. Taimede transgeenseks tegemine
preparaadi mõju kestvust. Luhtkastevarre mättaid võib hävitada kontsentreeritud lämmastikväetisisega. 1l jätkub 20 mättale. Mikroorganismid ülesehitamiseks vaja väetisi. Tekib kunstlik rammutukk, loomad söövad meesasti. Bioloogiline tõrje. Väetamisüsteemid Taimik erinev selletõttu väetamine keerulisem karjamaal kui heinamaal. Väetise õige vahekord tagab efektiivsuse, kõige tugevamat mõju rohumaadele avaldavad lämmastik ja orgaanilised väetised. Väetise liikide tähtsus sõltub rohukamara tüübist. Liblikõielistel on vaja p ja k ja orgaanilise väetisi. Kõrrelistel oluline lämmastik väetised. Sültuvast väetise toime kestvusest jaotatakse igal aastal ja perioodiliseks kasutatavaks. Igal aastal külvata lämmastik väetisi ja ka fosfor kaalium väetisi (soovitatav); perioodiliselt orgaanilised, lubi ja mikroväetisi. Mullas oleva lämmastiku arvelt saab toota rohumaad 1,5-2,5 tonni kuivainet
c. niiske d. märg e. vesine Mulla veerziimi reguleerimisvõtted 1. pinnaprofileerimine 2. kuivendamine 3. niisutamine 4. kombineeritud 5. mulla aktiivveemahutavuse suurendamine sügavkobestamine 6. lume ja lume sulavee kogumine 7. võimalikult varajane külv 8. rullimine 9. multsimine Mullalahus Mullalahus on mulda sattunud vee ja mulla vastastikkuse toime tulemus. Mullavees on gaasid: hapnik, süsihappegaas, lämmastik, ammoniaak; õhus leiduvaid tahkeid aineid. Mulda sattudes vesi astub reaktsioonidesse nii orgaaniliste kui ka mineraalsete ainetega. Mullalahus on väga liikuv, aktiivne, võtab osa mullatekke protsessidest, taimede toitumisprotsessis. Mullalahuse koostis sõltub sademete vees lahustunud ainetest; mulla tahke ja gaasilise faasi koostisest; taimede elutegevuse produktidest. Mineraalühenditest mullalahuses on: 1
Taimede ökofüsioloogia eksami ja järeleksami küsimusi. 1. Nimetage pigmente, mis taimelehtedes neelavad valguskvante a) sinises, b) kollases, ja c) punases spektriosas. Mis spektriosas (neist kolmest) on neeldunud kvandi energia kõige väiksem? Kloroplastide klorofüll neelab valgust kõige tugevamini elektromagnetilise spektri sinises (430 nm) ja punases (680 nm) piirkonnas. Kollases on kõige väiksem. 2. Mis on lehepinnaindeks ja mis on lehe eripind? LAI e lehepinnaindeks on mingil pinnatükil asetsevate taimede lehtede kogupindala jagatud selle pinnatüki pindalaga. Kui kõik lehed taimedelt maha laotada, siis LAI on keskmine maapinna katte kordsus. LAI (L) – suhtarv, mis näitab kui palju on maapinna ühiku kohal lehepinda. Lehe eripind on lehepind jagatud lehe biomassiga. Lehe pind lehe massiühiku kohta ehk SLA. 3. Kuidas muutuvad taimede fotosünteesi intensiivsus, kasvukiirus, õhulõhede avatus ja transpiratsioon koos CO2 kontsen
..7 30...35 2...3 0,4...0,6 Pruunsüsi 64...77 4...6 15...25 0,8...1,5 0,3...8 Kivisüsi 75...90 4...6 3...16 0,5...3 1...3 Antratsiit 90...93 2...4 2...4 1...2 0,5...2 Põlevkivi 60...80 7...10 8...20 0,1...2 2...15 Süsiniku kütteväärtus on 33,7 MJ/kg. Süsinik on kütuse põlemisel vabaneva soojuse peamine allikas. Tähtsuselt teine on vesinik kütteväärtusega 110,6 MJ/kg. Kütuse lämmastikust hapendub 20...80% põlemisprotsessis lämmastikoksiidiks. Nii lämmastik kui ka hapnik on kütuses orgaaniliseks ballastiks, vähendades põlevate elementide hulka kütuses. Väävel esineb kütuses kolmel kujul: orgaanilise väävlina So, püriitse ehk sulfiidväävlina Ss ja sulfaatse väävlina SSO4
Maaviljelus (Soil management) agroökosüsteemis toimivate taimekasvutegurite looduskeskne tarbimine. Põhieesmärk realiseeritakse maakasutusviiside ja võtete kogumil, st maaviljelussüsteemide kaudu. Hõlmab agrotehnilisi, melioratiivseid ja organisatsioonilisi abinõusid. Põhiülesandeks on kultuurliikide kindlustamine optimaalsel määral taimekasvuteguritega, so kasvukeskkonna omaduste ja temas kulgevate reziimide kompleksne reguleerimine. Looduslik ökosüsteem: Taimed taimede varis taimtoidulised organismid lagundamine muld (ja hakkab jälle otsast peale, suletud ring) Bio- ja ökosüsteemid on avatud (bioloogiline süsteem, mis vahetab ümbritseva keskkonnaga nii energiat kui ainet). Agroökosüsteemi iseloomustab: 1) Selle suur avatus saagi eemaldamine, väetamine 2) Iseregulatsiooni nõrkus põllukooslust mõjutatakse agrotehnika valdkonda kuuluvate tehnoloogiliste võtetega
Kerge liivsavi rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. Saviliiv võimaldab endast peos veeretada kuulikese. Liiv tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali. 9. Mulla orgaanilise aine teke, lagunemine, ladestumine, bilanss. Mulla orgaaniline osa kujuneb mullatekkeprotsessis. Mulla kuumutamisel osa sellest põleb, seda põlevat osa nimetatakse orgaaniliseks aineks. Tähtsaim element on süsinik C.Orgaanilise aine allikaks on rohelised taimed. Orgaanilise aine süntees toimub klorofülli sisaldatavates taimedes päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest ühenditest (CO2, H2O ja mineraalsoolad). Peamiseks allikaks on kõrgemad taimed puud, põõsad, rohttaimed. Vähem tähtsad on samblad, vetikad. Osa orgaanilisest ainest pärineb ka loomade ja mikroorganismide jäänustest. Lagunemine Vastandprotsessiks orgaanilise aine sünteesile on selle
Vastandprotsess orgaanilise aine sünteesile on selle lagundamine bakterit ja seent poolt. Metsas toimub ladestumine peamiselt mulla pinnale. Aastas keskmiselt 3..6t/ha okkaid, lehti, alustaimestiku jäänuseid jne. Rohumaataimestikuga aladel ladestub orgaaniline aine peamiselt mulla pindmisse kihti. Orgaanilise aine sisaldus ja varu mullas on pidevalt muutuvad. Samaaegselt toimub orgaanilise aine ladestumine ja ka kadu. Mullaharimise mõju orgaanika ümberpaigutamisele rohkem õhku pääseb ligi. Võimalik eristada kolm orgaanilise aine bilansi taset: tasakaaluline orgaanilise aine sisaldus orgaanilise aine kuhjumine orgaanilise aine sisalduse vähenemine 12. Orgaanilise aine muundumised mullas ja seda mõjutavad tegurid. Mulla pinnale ja mulda ladestunud taimejäänused alluvad mitmesugustele teguritele Lõpuks võib org.aine laguneda lihtsateks ühenditeks (CO 2, H2O ja mineraalsoolad)
Maaparandusliku mullateaduse õppeaine eksamiküsimused koos vastustega 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pimdmist kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: Mineraalaine( 45%), orgaaniline aine(5%), õhk(25%), vesi(25%). 2. Muldi kujundavad faktorid. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta looduse ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on : *rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid.*lähtekivim, *kliima,*reljeef jne,*aeg,*kaasajal ka inimtegevus 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullast alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini. Pedon on muldkattes reaalselt esinev mullasammas, on kolmemõõtmeline. P
erinevuste alusel; 2) küsimus biogeotsönooside geograafilise jaotumise seaduspärasustest. Endla Reintam, 2008/2009 5 Biogeotsönoos on looduslik kompleks, millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi) eluta keskkond. Biogeotsönoos on ökosüsteemi erijuht, mille territoriaalse ulatuse määravad taimekoosluse e. fütotsönoosi piirid (V. Sukatsov, 1944). Iga biogeotsönoos on ökosüsteem, kuid kõik ökosüsteemid ei ole biogeotsönoosid. Ökosüsteem 1. (A. Tansley) funktsionaalne süsteem, milles toitumissuhete (aine- ja energiaülekande) kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku. Ö-i põhikomponendid on anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet sünteesivad autotroofsed taimed, orgaanilist ainet muundavad taimtoidulised ja loomtoidulised loomad, orgaanilist ainet
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
1. Eesti metsade üldiseloomustus ja metsade jaotus hoiu-, tulundus - ja kaitsemetsadeks. Metsandus on väga lai mõiste, mis koosneb: 1. majandusharudest, mis tegelevad kõigi metsa kasutusviisidega (tähtsal kohal on puidu raiumine ja töötlemine) kui ka metsa uuendamise, kasvatamise ja kaitsega. 2. teadus- ja haridusharust, mis uurib ja õpetab kõike metsaga seonduvat ja sisaldab endas palju kitsamaid metsanduslikke teadussuundi. Metsateaduse võib tinglikult jagada kolmeks: 1.)Metsakasvatus esindab bioloogilist suunda metsanduses. Metsakasvatust võime defineerida kui tegevust metsas toimuvate bioloogiliste protsesside mõjutamisest selleks, et kasvatada majanduslikult väärtuslikke puistuid. Tegeleb selliste ainetega nagu dendroloogia, metsataimekasvatus, hooldusraied, metsakultiveerimine, metsakaitse, puhkemetsandus jne. st. peamiselt probleemidega mis on seotud uue metsapõlvkonna rajamise ja olemasolevate metsade hooldamise ning kaitsmisega. 2.)Metsako
võrastikutasapindu, siis on tegemist metsade pindala suurenenud ligemale Võrastiku liitumiseks peavad puud aga saavutama mitmerindelise puistuga e. liitpuistuga. II rindes kaks korda ja Eesti metsade kogupindala oli 2004. teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel kasvavad harilikult varjutaluvad puuliigid (Eestis a. 2,26 milj. ha SMI (statistilise tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem - mets. on selleks reeglina kuusk). metsakorralduse) andmetel. Erinevusi põhjustab asjaolu, et metsas kasvavate II rinne eristatakse kui seal kasvavate puude SMI- Statistiline metsade inventeerimine - see puude võrad moodustavad üldise kõrgus jääb vahemikku 0,25 kuni 0,75 (25-75%) I on metsade hindamine valikmeetodil, kus suur Võrastik laseb läbi vähe valgust. Teatud kohtades rinde kõrgusest
Venemaal). Umbes pooled Euroopa metsadest on okaspuumetsad, 1/3 lehtpuumetsad ja 15% segametsad. Enamuses riikides on kaitsemetsade osakaal 10-35% kogu metsade pindalast. 2. Metsa ja puistu mõiste Looduse seaduspärasuse tulemusena on mets tekkinud taimkatte evolutsiooni käigus teatud tingimustes ning tänapäeval käsitletakse metsa kui kõigi tema koostisosade tervikut. Mets pole mitte vaid hulk puid ühel kasvukohal, vaid iseloomuliku taimestiku, loomastiku ja mikrokliimaga ökosüsteem. Mets on maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, kus ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbritsevate keskkonnateguritega (mullastik, õhkkond, rohttaimestik, loomastik). Sellest definitsioonist tuleneb peamine tunnus, mille alusel võime mingit puudekogumit nimetada metsaks ja selleks on puude vastastikune mõju. Puude võrastiku tekkimisel (võrade liitumise tulemusena) tekib võrastiku all eriline
3. Metsa ja puistu mõiste Mets on kui maastiku osa ja taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades, seal ilmneb puude vastastikune mõju üksteisele ja puude vastastikune seos kasvukoha ja ümbristevate keskkonnateguritega. Puude võrastiku tekkimisel tekib selleallmetsaleomane keskkond: muutuvad valgus, soojus- ja niiskustingimused. Võrastiku liitumiseks peavadpuud aga saavutama teatud kvantitatiivsed suurused, mille tulemusel tekib uus kvaliteet, uus ökosüsteem – mets. - vabalt kasvava puu võra on tunduvalt suurem, liigist olenevalt kas kerakujuline, põramiidjas, kooniline vms. Laiuv võra ulatub peeaegu maani, kusjuures oksad on jämedad. Metsas kasvaval puul on suurem osa tüvest oksavaba; võra algab tavaliselt ½.. ¾ tüvekõrguselt, puude tiheda asetusekorral veel kõrgemalt. Võra on tunduvalt kitsam, oksad lühemad ja peenemad.
Lambakasvatus Eestis Arvukus, saaduste tootmine Lambakasvatus on olnud Eestis veise- ja seakasvatuse kõrval täiendavaks loomakasvatusharuks. Tõsi, 19. sajandil ja 20. sajandi alguses oli lambakasvatus oma mahult põllumajanduses olulisel kohal. Suurim lammaste arv Eestis oli 1922.a. kui siin loendati 745 tuhat lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Näiteks 1938/39. a oli Eestis 695 000 lammast (koos samal aastal sündinud talledega). Kui üheksakümnendate aastate alguses oli Eestis veel ligikaudu 140 000 lammast, siis praegu loetakse ületalve peetavate lammaste arvuks ca 72 400 lammast (tabel 1). Üheksakümnendate aastate algus oli lambakasvatusele raske periood. Taandarengu põhiliseks põhjuseks oli lambaliha- ja villatootmise madal tasuvus, põllumajandustootmise üldine allakäik üheksakümnendate aastate alguses ning probleemid lambaliha ja villa realiseerimisel. Näiteks 1993. aastal maksid lihakombinaadid eluslamba kilost 12 k
Seega Ookri tekkimise ärahoidmiseks on ühe efektiivsema vahendina soovitatud uputatud otsaga drenaaži. Sel juhul ei pääse hapnik toru kaudu rauabakteriteni ja ookri teke on pärsitud. See meetod ei anna aga alati häid tulemusi. Põhjuseks on hapniku juurdepääs torule läbi mullakihi. Ookri tõrjeks paigutatakse dreenidele ka orgaanilisi filtermaterjale (saepuru, õled jm.) Nende ookrivastast toimet on seni näidatud vaid lähtudes sellest, et orgaanika lagunemisel tekivad mitmed ühendid (viin-, sidrun-, salitsüül-, jt. orgaanilised happed, pürogallool, tanniinid jt. fenoolsed ühendid), mis võivad Fe(II) ja Fe(III) ühenditega moodustada stabiilseid kelaatkomplekse. Maapinna nõrk kandevõime Turvas on ehitise alusena nõrk. Savitoru on raske 200 mm läbimõõduga 33 cm pikkune torujupp kaalub 17 11 kg. Savitorude korral üksikute torudenihkumise vältimiseks on kasutatud laudalust.
annaabi.ee 
