Ensüümid 1.on biokatalüsaatorid -reaktsiooni kiirendajad elusas organismis (2100-2150 erinevat ensüümi organismis) 4% org 2.koostis: kõik ensüümid on valgud 1)lihtvalgud e lihtensüümid *aminohappejäägid 2)liitvalgud e liitensüümid *aminohappejäägid+muu aine (nt vitamiin) 3.toime: Organismis on temperatuurid madalad, konsentratsioonid tühised, aga reaktsioonid toimuvad suure kiirusega. *subtraat on aine, mida ensüüm mõjutab. Ensüüm kui valgu molekul on hiigelsuur võrreldes subtraadi molekuliga, seetõttu on ensüümist aktiivne ainult üks osa, aktiivtsenter, mille suurus on võrreldav subtraadi molekuli suursuega. Ens aktiivtsentri ja subtraadi vahel on struktuuri sobivus. 4.haigused: *piimasuhkru talumatus(laktoos) *pigmentatsioonihäired *verehüübimatus vitamiinid: 1.mõiste madal molekulaarsed, bioaktiivsed, orgaanilised ühendi, mis kuuluvad liitensüümide koostisesse ja reguleerivad ainevahetust 2.liigitus *rasvlahustuvad A,D,E,F,K (varud...
Ökoloogia on teadus, mis uurib organismide suhteid eluta ning elusa keskkonnaga. Seotud teiste bioloogia harudega nagu füsioloogia,etoloogia,geneetika,evolutsiooniõp. Keskonnaökoloogia uurib inimtegevuse otsest ja kaudset mõju organismide arvukusele ja territoriaalsele jaotumisele. Eluslooduse organisatsioonitasemed:1)organ-seda uurib ökofüsioloogia(taimeleht,ensüüm jms).2)Isend-autökoloogia(üks organism).3)populatsioon-demökoloogia(tamula järve ahvenad).4)kooslus-sünökoloogia(niidud, metsad).5)ökosüsteem- sünökoloogia(bioom,parasvöötme vihmametsad).6)biosfäär-biosfääri õpetus. *Liigi levimisvõime-Liik võib puududa mingil saarel või mandril sest, et need on talle kättesaamatud, kuigi võiksid elukeskkonnana sobida. Seda saab kontrollida siirdamiskatsete abil.*Liigi käitumine-Loomade puhul võib käitumine mõjutada nende olemasolu teatud piirkonnas,sest isendid valivad elukeskkonda. Nt liikide levik linna.*Biootilised ting.*Abibiootilised t...
Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Lõvi sööb kitse. Herbivooria taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Panda sööb bambust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid:alumine ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum). 5
Sääsed, kirbud, täid, maksalutikad, paeluss. Sümbioos erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu. Mügarbakter, mükoriisa. Kisklus röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe. Lõvi sööb kitse. Herbivooria taimtoidulise looma e herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe. Panda sööb bambust. Kommensalism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu. Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad. 3. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse pika- ja lühipäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 4. ökoloogilise teguri intensiivsuse taste, mille alanedes organismi areng seiskub nimet. alumiseks taluvusläveks. Ökoloogilise teg. intens. taste, mille tõustes organismi areng peatub nimet. ülemiseks taluvusläveks
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut TERVISLIK TOITUMINE HEALTHY DIET Referaat Juhendaja: Kaire Rannik Tartu 2020 Õige toitumine tagab normaalse ainevahetuse, organismi normaalse arengu ja toimimise ning tugevdab immuunsüsteemi. Toidulaud peab olema mitmekesine ja päevas peaks olema vähemalt kolm toidukorda, lisaks paar oodet, et hoida tasakaalus veresuhkur ja energia. Tervislik toitumine tähendab ka seda, et ei toimu ala- ega ülesöömist, söögikorrad on kindlatel kellaaegadel ja õpitakse tundma enda isude tähendusi. Erinevad isud võivad tähendada, et organismis on puudus teatud ainetest, vahel on see märk ka sõltuvusest (nt liigne magusatarbimine). Head toitumisharjumused hoiavad ära haiguste tekke, näiteks diabeet. Kasvaval organismil on oluline saada toitained kätte mitmekesisest toidust. Umbes 2/3 toidulauast peaks oleks taimne ja ...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST 11 Krista Kämer TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: Reino Veielainen Mõdriku 2011 SISUKORD sisukord................................................................................................................................... 2 1 SISSEJUHATUS.................................................................................................................. 3 2 ÜLEVAADE KIRJANDUSE PÕHJAL................................................................................... 4 2.1 Tervislik toitumine ......................................................................................................... 4 2.2 Toitained........................................................................................................................ 5 2.2.1 Valgud.........
vetikas ja seen 3. mutualism kahe organismi vaheline suhe ökosüsteemis, kus mõlemad liigid saavad kasu nt tolmnemine 4. kisklus e. karnivooria saaklooma ja röövlooma omavaheline toitumissuhe nt kits gepard 5. herbivooria taimetoidulise looma e. herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe nt bambus hiidpanda 6. kommensialism erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele kasulik ja teisele kahjulik nt inimese soolebakterid, takjas ja imetajad 8. Mis on fotoperiodism ning kuidas see organisme mõjutab? Organismide reaktsioon ööpäevase valgus- ja pimedusperioodi muutumisele. Vastavalt sellele eristatakse lühi- ja pikapäevataimi. Mõjutab loomade aktiivsust, sigimist ja rännet. 9. Oska graafiliselt kujutada ökoloogilise teguri mõju mõnele organismile (kasutades ja selgitades termineid: alumine- ja ülemine taluvuslävi; ökoloogiline amplituud ja optimum).
võivad olla konarlikud (Corynebacterium, Mycobacterium). Mycobacterium Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Pulkbakterid ehk batsillid Bifidobakterite pulkjad rakud on konarlikud ja otsast hargnenud (hieroglüüfi moodi). Bifidobakterid on kasulikud soolebakterid ja neid lisatakse probiootilistesse toodetesse (biojogurt). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Spiraalsed bakterid: spirillid ja vibrioonid Jagatakse spiraali keerdude arvu järgi vibrioonideks (keerde 1-1,5) ja spirillideks (keerde rohkem). Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Vibrioonid Kooleratekitaja Vibrio cholerae Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011
Sümbioos: Erinevate liikide vastastikku kasulik kooselu (sümbiondid). Mügarbakterid muudavad õhulämmastiku taimedele omastatavateks ühenditeks ja vastu saavad liblikõielistelt orgaanilisi aineid. (nt ka Seen saab taimelt orgaanilisi aineid, seen varustab taime vee ja mineraalsooladega) Kommensalism: Erinevat liiki organismide kooseluvorm, mis on ühele osapoolele kasulik, teisele aga kahjutu (kommensaalid). Inimese soolebakterid, anemooni kala, takjas ja imetajad Parasitism: Erinevat liiki organismide kooselu vorm, mis on ühele kasulik, kuid teisele kahjulik (parasiit). Nt Sääsed, kirbud, täid; Organismisisesed: maksalutikad, paeluss. Kisklus: Röövlooma ja saaklooma omavaheline toitumissuhe (kiskja). Kits gepard. Herbivooria: Taimtoidulise looma ehk herbivoori ja taime omavaheline toitumissuhe (herbivoor). Bambus hiidpanda
o. sapisoolade enterohepaatiline tsirkulatsioon. Tänu sellisele tsirkulatsioonile kindlustatakse suhteliselt väikese sapphapete hulgaga suure hulga sapisoolade sisenemine peensoolde. Bilirubiin on erütrotsüütide hemolüüsi produkt. Hemolüüs toimub maksa Kuppferi rakkudes, makrofaagide poolt põrnas või luuüdis. Ta on vees mittelahustuv ja seotud albumiiniga. Hepatotsüütides ühineb ta glükuroonhappega ja enne sapiga ühinemist muutub seega vees lahustuvaks. Soolebakterid töötleved bilirubiini ja enamus temast väljutatakse e. ekskreteeritakse rooja koostises. Väike hulk aga resorbeerub ja väljutatakse uriiniga kui urobiliin. Bilirubiini liigne hulk veres põhjustab naha ja konjuktiivide kollaka pigmentatsiooni. Sapp on nõrgalt aluseline, sekreteeritakse ööpäevas 800-1200 ml. Sapis seedefermendid puuduvad, omab tähtsust rasvade seedimisel: - emulgeerib rasvu ja muudab rasvhapped kergesti vesilahustuvaks ühendiks, soodustades
- nad suubuvad kohe alumisse õõnesveeni VENA CAVA INFERIOR - igas sagarikus on lümfoidkude ja lümfisoonte süsteem. Bilirubiin - erütrotsüütide hemolüüsi produkt - hemolüüs toimub maksa Kuppferi rakkudes, makrofaagide poolt ja põrnas või luuüdis - bilirubiin on vees mittelahustuv ja seotud albumiiniga - hepatotsüütides ühineb ta glükuroonhappega ja muutub seega enne sapiga ühinemist vees lahustuvaks - soolebakterid töötlevad bilirubiini ja enamus temast väljutatakse e ekskreteeritakse rooja koostises sterkobiliinina - väike hulk resorbeerub ja väljutatakse uriiniga kui urobiliin - bilirubiini liig veres põhjustab naha ja konjuktiivide kollakat pigmentatsiooni. 20 n sapi reservuaar! Eksamil!!! SAPIPÕIS VESICA BILARIS (FELLEA) o
NEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks. 36.-49. fetaalpäeval diferentseeruvad suuraju osad (peaaju koor ja koore alused tuumad ehk basaalganglionid) ja neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakes...
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ri...
Paljud pilkbakterid moodustavad endospoore. Spoorid võivad paikneda mitmeti: spoor on raku keskel ega paisuta rakke, või spoor paisutab rakku ja asub kas raku keskel või otsas. Rakuotsad võivad olla ümarad, tömbid või teritatud. Cytophaga- tselluloosi lagundaja. Pulkbakterite rakud võivad 12 olla konarlikud. Bifidobakterite pulkjad rakud on konarlikud ja otsast hargnenud (hieroglüüfi moodi). Kasulikud soolebakterid ja neid lisatakse probiootilistesse toodetesse (biojogurt). Pulkbakterite eelised ja puudused Suur eripind, sama ruumala. Parem kontaks keskkonnaga. Kiirem kasv. Pikad saledad pulgad kleepuvad hästi pinnale. Palju kleepumispinda. Tundlikkus osmootse rõhu suhtes- kuivavad kergesti. Viburid levinud, head ujujad. Spiraalsed bakterid- spirillid ja vibrioonid. Vibrio cholerae. Helicobacter pylori. Campylobacter jejuni- soolepatogeen. Aquaspirillum- väga suur spirill
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
