põletamise teel. 8. Miks ei ole Eesti olukord süsinikuringe aspektist vaadatune eriti kiita? Põlevkivi põletamisel keskkonda paisatava CO2 kogus on sedavõrd suur, et selle kompenseerimiseks läheks vaja kuus korda rohkem metsa kui Eestis kasvab. 9. Täida tabel süsiniku käibe kestuse kohta biosfääris (aastates). turbas 1000 mulla mineraalses osas 100 taimses biomassis 50 mulla mikroorganismides 10 atmosfääris 3-8 ookeani biomassis 0,1-1 10. Kuidas näevad välja orgaanilise lämmastiku mineraliseerumine ja selle käigus tekkinud lämmastikuühendite edasine transformeerumine? (ammonifikatsioon, nitrifikatsioon, denitrifikatsioon). a) Ammonifikatsioon: R-NH2NH4+ Toimub nii aeroobses kui ka anaeroobses keskkonnas
mikroorganismid. Populatsioon ühisel territooriumil samal ajal elavad ühe liigi isendid moodustavad populatsiooni. 12. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel. rohevetikas vesikirp ahven haug saarmas 13. Koosta toiduvõrgustik. 14. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). nisu närilised kullilised Et iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Seega näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg Sarnaselt saab kulliliste biomassis talletuda 10% 100 kg-st. 100 kg x 10% = 100 kg x 0,1 = 10 kg Vastus: Kulliliste biomass saab olla maksimaalselt 10 kg.
Värvitu Keemistemperatuud -57 C° madalate kontsentratsioonide korral on gaas lõhnatu. Lahustub hästi vees teatud määrani. Kõrgemate kontsentratsioonide korral terav ja hapu lõhn Suhteline tihedus on 0,82. Õhust 1,5 korda raskem Süsinikku 27,3% ja hapnikku 72,1% Leidumine: Atmosfääris Taimses ja loomses biomassis Kivimites Õhus Kasutusalad: Toiduainete külmutamine Veeldatud või gaasilises olekus süsihappegaasi kasutatakse toiduainetööstuses toidu jahutamiseks, kiirkülmutamiseks ja külmutamiseks toidu transportimise ajal. Tulekustutid Süsihappegaasi omadus põlemist mitte toetada võimaldab selle kasutamist tulekustutites. Süsihappegaas kustutab tule, jahutades seda ning tõrjudes põlemiseks vajalikku õhku eemale. Gaseerimine
ühenditest orgaanilist. Energia liikumine ökosüsteemis • Toiduahelas energia muundub ja mingi osa energiast läheb kaduma. • Primaarproduktsioon • Sekundaarproduktsioon • Ökoloogiline tõhusus • Energia väljavool Primaar- ja sekundaarproduktsioon • Esmastoodang on ökosüsteemis kindla aja jooksul tootjate poolt toodetud biomass. • Biomass – organismide kogumass ökosüsteemis mingil ajahetkel. • Taimede biomassis ei kajastu kogu toodetud energia, kuna osa sellest (15-60%) kulub rakuhingamise käigus taime elutegevuseks. • Sekundaarproduktsioon – ökosüsteemis olevate tarbijate toodetud biomass. Ökoloogiline efektiivsus • Näitab, kui palju oma tarbitud toidust kulub organismi biomassi ülesehitamiseks. • Taimedel keskmiselt 50%. • Loomadel väga väike, umbes 10%. (kulutavad elutegevuseks palju energiat) • Toiduahelas saab järgmine lüli looma
10 korda rohkem jäneseid ehk siis 50 kilogrammi jäneseid. Selleks, et 50 kilogrammi jäneseid söönuks saaksid, peab põllul kasvama kaalult 10 korda rohkem taimi ehk 500 kilogrammi taimi. Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? Nisu -> Närilised -> Kullilised Iga järgnev toiduahel saab 10% toiduks tarbitud biomassist Näriline sööb 1 tonni 1t x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100kg Kullilise biomassis talletub 10% 100kg –st 100 kg x 10% = 100 x 0,1 = 10kg
· Taimestunud alade vähendamise kaudu vähendatakse süsiniku fotosünteetilise assimilatsiooni voogu. · Kuivendamise ja muldade õhustamise kaudu intensiivistatakse orgaanilise aine mineraliseerumist ja süsihappegaasi eraldumist atmosfääri. METSADES TOIMIV SÜSINIKURINGE Selleks, et pidurdada kliimamuutusi, on esmatähtis tasakaalustada globaalne süsinikubilanss. Puittaimed seovad atmosfäärist süsinikku, mis fotosünteesi järel akumuleerub biomassis. Üldiselt talletavad metsad 20100 korda rohkem süsinikku pindalaühiku kohta kui näiteks põllumaa ning mängivad ülitähtsat osa atmosfääris sisalduva süsiniku kontsentratsiooni reguleerimisel. Metsades, peamiselt puutüvedes, okstes ja lehtedes sisaldub 80% maismaal paiknevast ja 40% maa-alusest (sh. juurtes) orgaaniliselt seotud süsinikust. Enamjaolt tugineb meie energiamajandus fossiilsetele kütustele: inimkond
HÜDROENERGIA- ehk vee-energia, raskusjõul langeva (voolava) vee mehaaniline energia LOODETE ENERGIA- mehaaniline energia, mis tekib Kuu ja Päikese gravitatsiooni põhjustatud maailmamere taseme muutustest GEOTERMILINE ENERGIA- ehk maapõue energia, maa sees olevatest kuumades kivimites ja nendega kokku puutunud põhjavees salvestunud soojusenergia BIOMASSI ENERGIA- ehk bioenergia, taimede loomade ja mikroobide elutegevuse tulemusena tekkinud orgaanilises aines (biomassis) sisalduv keemiline energia ENERGIAKRIIS- üleilmselt olulise energeetilise tooraine (nafta, maagaasi) järsk hinna tõus regionaalsel või maailmaturul, mis on tingitud kas majanduslikest ebakõladest, geopoliitilisest motiividest või looduslikest põhjustest KYÕTO PROTOKOLL- rahvusvaheline keskkonnakaitseleping millega liitunud riigid võtsid endale kohustuse hoida oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid SAASTEKVOOT- ühele riigile või riikide rühmale määratud
säilitada orgaanilise aine tagavarasid maismaal. Näiteks turvasmuldades pärsib lagunemist vesi ja happeline keskkond, mistõttu turvas akumuleerub. Sellega seostub mullastiku asendamatu osa süsiniku salvestajana ja kasvuhooneefekti vähendajana: kolmandik mullasüsinikust ongi akumuleerunud turvasmuldades. Maailma muldades üldse on orgaanilist süsinikku seotud poolteist kuni kolm korda rohkem, kui seda on biomassis (puud, taimed). Elukeskkonnana eraldab muld pidevalt vett ning mikroorganismide elutegevuse kaudu eritub gaase. Seega on muld vajalik puhastaja ja ainete sidujana vee-, gaaside ja keemiliste elementide ringes. Samuti aitab muld säilitada taimede ja mullas elutsevate loomade genofondi. Kunagi tagas vähima inimsurve rannikuäärsetele õrnadele liivmuldadele Nõukogude piirivalve. Paraku on neist aladest praegusel ajal saanud puhkajate meelispaigad. Kuid
Bioom makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 12. Koosta 5 lülist koosnev toiduahel. Rohevetikas vesikirp tint ahven hüljes 13. Koosta toiduvõrgustik. 14. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). Iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 15. Nimeta probleeme, mis tekivad seoses inimkonna kiire juurdekasvuga. Alusta kõige problemaatilisemast. Näljahäda, maailma taandareng, linnastumine, haiguste levik, mullastiku vaesumine, loodusvarade hävimine, keskkonnareostus jne. 16. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 17
Populatsioon ühisel territooriumil elavad ühe ja sama liigi isendid. Bioom - makroökosüsteem on geograafiliselt piiritletav ala mingi taimkatte- ja ühtlasi ka kliimavööndi piires. 12. Toiduvõrgustikuks nimet. omavahel põimunud toiduahelate kogumit. 13. Arvuta biomass (näidisül: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised?). Iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg 14. Kirjelda Eesti keskkonnaprobleeme. Prügimäed, veereostus, liikide hävimine, hapestumine. 15. Nimeta Eestis asuvaid maastikukaitsealasid, looduskaitsealasid ja rahvusparke. Rahvuspargid: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Matsalu, Karula. Loodukaitsealad: Endla, Alam-Pedja, Nigula. Maastikukaitsealad: Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, Haanja looduspark. 16
47. Energiavoog läbi organismi ja läbi ökosüsteemis. Energiavoog piki toiduahelat. 48. Produktiivsus, puhastoodang ja kogutoodang. Primaarproduktsioon. Produktiivsus ors, koosluse vm biosüsteemi bioproduktsioonivõime · etoproduktsioonina e puhastoodanguna (N, NPP, NEP). Produktsioon toodang Brutoproduktsioon e kogutoodang P 49. Produktsiooni määra väljendamise võimalused. ¤ massiühikutes või ¤ biomassis sisalduva en hulgana (dzaulides või kalorites) või ¤ süsiniku massi ühikutes (gC) pindala või ruumiühiku (vee-ökosüsteemid) kohta ajaühiku jooksul (s.o kiirusena) 50. Millised on produktiivsemad ja millised vähem produktiivsed ökosüsteemid? Kõrge produktiivsus - · 1) teatud liiki troopilised vihmametsad lisaen andjaks tuul ja vihm; · 2) suudmelahed jõe voolu en ja tõusuvee en - vool ja tõusuvesi toovad
1.2 Soolsus: soolsus mõjutab fütoplanktereid nii osmootse rõhu kui ka ioonide spetsiifilise toime kaudu. Soolsuse vähenemisel muutuvad ka vee tihedus ja viskoossus. Mereliigid on levinud peamiselt sügavates veekihtides, mageveeliigid ülemistes kihtides. 1.3 Temperatuur. Mõju avaldub kõige selgemini tsüanobakterite ja ränivetikate juures. Fütoplanktoni koosluse vertikaalne jaotumine on eri aastaaegadel erinev ja väljendub nii liigilises koosseisus kui ka biomassis. Talvel jää all arenevad vetikad ainult ülemises 10 m veekihis. Kevadel, ränivetikate vohamise ajal, on arvukuse maksimum 10 m sügavusel. Juunis esineb peamine hulk vetikaid 0- 20 m ulatuses. Augustis, tsüanobakterite massilise arengu ajal, paikneb fütoplankton 0-10 m. Oktoobris-novembris on fütoplankton jaotunud suhteliselt ühtlaselt 0-50 m. 2. Läänemere zooplankton Üldiseloomustus 1. Liigi- ja isendivaene, võrreldes Maailmamerega
mineraalseks. Aineringe- organismide jaoks vajalike ainete tsükliline liikumine elus- ja eluta keskkonna vahel Aineringe moodustavad produtsendid, konsumendid ja destruendid. Ökoloogiline efektiivsus: Näidisülesanne: Milline võiks olla maksimaalne kulliliste biomass, kes on ära söönud 1 tonnist nisust toitunud närilised? nisu närilised kullilised Et iga järgnev toiduahela lüli saab talletada oma biomassis 10% toiduks tarbitud biomassist. Seega näriliste biomass saab suureneda 10% ühest tonnist. 1 tonn x 10% = 1000 kg x 0,1 = 100 kg Sarnaselt saab kulliliste biomassis talletuda 10% 100 kg-st. 100 kg x 10% = 100 kg x 0,1 = 10 kg Vastus: Kulliliste biomass saab olla maksimaalselt 10 kg. Ökoloogiline püramiid: Kalakotkas 1,5 kg Tipptarbijad
mille puhtus vastab maagaasi kvaliteedile · Biometanool biomassist toodetud metanool · Biodimetüüleeter biomassist toodetud dimetüüleeter · Bio-ETBE bioetanooli baasil toodetud etüültertsiaarbutüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks ETBE-s loetakse 47% · Bio-MTBE biometanooli baasil toodetud metüültertsiaartüüleeter. Biokütuse sisalduse määraks MTBE-s loetakse 36% · Sünteetiline biokütus biomassis toodetud sünteetilised süsivesinikud või nende segud · Biovesinik biomassist ja/või jäätmete orgaanilisest osast toodetud vesinik · Puhas taimeõli õlikultuuridest pressitud, ekstraheeritud või muul viisil saadud keemiliselt modifitseerimata toor- või rafineeritud õli [6] Biokütuse minevik ja olevik Kütuste ajalugu on peamiselt biokütuste ajalugu. Veel 17. sajandil oli biokütus peale päikse
bensiini jm ohtlikke aineid? Sest siis jõuavad sellised ained ka heitevette ja loodusesse. METSANDUS 1. Milles seisneb metsade tähtsus? Selgita nelja aspekti Majanduslik- mets kui tuluallikas Sotsiaalne- mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja Kultuuriline- mets kui osa kultuurist Ökoloogiline- mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja, metsadel on asendamatu roll süsinikuringes, sidudes atmosfäärist süsinikku puitses biomassis ja metsamullas. 2. Iseloomusta üldjoontes peamisi metsatüüpe ja tea nende levikuala – Okasmetsad (levivad Venemaal ja Põhja-Ameerikas), leht- ja segametsad (levivad , lähistroopilised niisked metsad, troopilised metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad 3. Mis negatiivseid aspekte võib kaasa tuua ulatuslik metsaraie? 1) Raidega kaovad loomaliigid. 2) Loomade ja lindude elupaigad kaovad 4. Kui suur osa maailmast on kaetud metsaga? Kui suur osa Eestist on kaetud metsaga
Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena. Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na. Seotud orgaaniline lämmastik on surnud biomassis ja fossiilkütuste koostises. Antroposfäär toodab anorgaanilisi ja orgaanilisi N-ühendeid: NH3, HNO3, NO, NO2, CO(NH2)2 (karbamiid) jt. N2 tagastub atmosfääri mikrobiaalse denitrifikatsiooni käigus. 3. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad vees lahustuvad P-ühendid (väetised)
keskkonna kõigis sfäärides. Molekulaarne N2 on stabiilne, selle lõhustamine ja sidumine anorgaanilisteks ühenditeks on energiamahukas. Looduses tekivad N-ühendid äikese mõjul ja biokeemiliselt mikroorganismide vahendusel. Atmosfäär on lämmastiku reservuaar, mis sisaldab 78% N2 ja N- oksiidide NOx jälgi. Biosfääris on lämmastik amino-vormis (NH2) proteiinidena. Hüdro- ja geosfääris on lahustunud lämmastik ioonsel kujul NO3- ja NH4+-na. Seotud orgaaniline lämmastik on surnud biomassis ja fossiilkütuste koostises. Antroposfäär toodab anorgaanilisi ja orgaanilisi N-ühendeid: NH3, HNO3, NO, NO2, CO(NH2)2 (karbamiid) jt. N2 tagastub atmosfääri mikrobiaalse denitrifikatsiooni käigus. 6. Kirjeldage ja joonistage fosforiringet. Fosfor on tähtis endogeense ringega toitaine ökosüsteemis. Geosfääris on P vähelahustuvates apatiitides ja fosforiitides, biosfääris - geneetilise materjalina nukleiinhapetes. Taimedele on omastatavad vees lahustuvad P-ühendid (väetised)
· 37. [1 p.] Mis on (defineeri) bioloogiline produktiivsus? · 38. [1 p.] Mis on bioloogiline produktsioon? · 37.Bioloogiline produktiivsus on organismi või muu bioloogilise süsteemi (populatsioon näiteks) võime toota elusainet ehk teisisõnu määr, mille võrra elusorganismid sünteesivad uut biomassi. · 38. Bioloogiline produktsioon on mingi ala biloogiline viljakus.Taimne ja loomne produktsioon väljendatakse süsiniku massi ühikuis või biomassis sisalduva energia ühikuis. · 39. [6 p.] Maa erinevates ökosüsteemides varieerub produktiivsus suures ulatuses. Hinda loetletud piirkondade suhtelist produktiivsust skaalal: kõrge, keskmine, madal 39. 1) Süvaookean keskmine 2) Kõrb- madal 3) Niiske rohtla- kõrge 4) Madal järv- kõrge 5) "Moodne" põllumajandus- keskmine 6) Estuaarid, rannikumeri- kõrge 40. Loetle inimese peamisi energiaallikaid.
kõige olulisem komponent atmosfääris süsihappegaas. Kuna CO2 on fotosünteesiprotsessis oluline komponent, siis sõltub selle gaasi kättesaadavusest otseselt fotosünteesi intensiivsus. Metsad on ühed olulisemad CO2–te siduvad maismaa ökosüsteemid. Kuna metsad toodavad väga olulise osa kogu Maa biomassist, mõjutavad nad ka oluliselt süsiniku sidumist ja kogu süsinikuringet. Kuid metsa kasvu ja arengu vältel ei seota süsinikku mitte ainult puude biomassis, vaid olulisel kohal on ka süsiniku voog mulda. Metsade roll süsinikuringes: Metsaökosüsteemi süsinikuringes on väga olulisel kohal orgaanilise aine (varis, kõdu, mullaorgaanika) lagunemise käigus eralduv süsinik (mullahingamine). Oluline faktor, mis ka mõjutab süsiniku sidumist mulda on puistu liigiline koosseis. Metsade majandamisega on võimalik puistute süsinikubilanssi mõjutada ning metsade süsinikku neelavat toimet suurendada ja siin on olulisel kohal raied
naatrium Na, magneesium Mg kofaktor ensmides ja klorofllis, fosfor P- nukleiinhapetes ja osaleb energia lekande reaktsioonides rakus, vvel S - valkudes, kloor Cl, kaalium K, kaltsium Ca kofaktor ensmides, koostisosa membraanides. Mikroelemendid (<0,001 aatom %) boor B, rni Si, vanaadium V, magneesium Mn, raud Fe, koobalt Co, vask Cu, tsink Zn, molbdeen Mo, jood I. Toimid rakus kui ensmide kofaktorid. Biogeensete elementide ringlemise kiirus on ligilhedaselt proportsionaalne elemendi kogusega biomassis va. Fe, Mn, Ca, Si. Biogeensed elemendid esinevad kossteemis erinevates keemilistes vormides. Elemendi erinevaid keemilisi vorme kossteemis nimetatakse reservuaariks. Sltuvalt kossteemi tbist erinevad biogeensete elementide reservuaaride suurused (kogused). Aineringe kiirus ja varude suurus 93 % hapnikust ja 99% ssinikust maakeral paikneb setetes. Vhem kui 1 % ssinikust on aktiivses ringluses. Biosfris paikneb ssinik vga ebahtlaselt - suurem osa maismaal. Ssiniku
võrreldes konkurentsivaba olukorraga. Vajalik olukordades, kus tingimused muutvad. Aitab paremini puhverdada keskkonnamuutusest tulenevat mõju. Logaritmimine parandab jaotust. 5. Konkurentsi sümmeetria, selle avaldumine kooslustes Definitsioonid: konkurents on asümmeetriline, kui liigi 1 negatiivne mõju liigile 2 on suurem, kui liigi 2 mõju liigile 1. Konkurents on asümmeetriline, kui liik haarab ajaühikus endale suhteliselt rohkem ressurssi, kui on tema osa üldises biomassis. Avaldumine: intensiivne asümmeetriline konkurents tekitab isendite asümmeetrilise suurusjaotuse. Seetõttu lubab isendite suurusjaotuse uurimine hinnata konkurentsi asümmeetriat ja intensiivsust ka looduslikes süsteemides. Avaldub tavapäraselt näiteks valguskonkurentsi puhul. Näide avaldumisest: taimede suurusjaotumus üheliigilises koosluses iseloomustab liigisisese konkurentsi asümmeetriat. II näide avaldumisest: juur- ja võsukonkurents. Avaldumine ja intensiivsus sõltub
Vanad puistud, kus aastane puidu juurdekasv on tagasihoidlik, oluliselt süsinikku juurde ei seo (sellised metsad talitlevad süsiniku laona). Eesti metsade keskmine puidu juurdekasv on 7,5 m3 ha-1 a-1 ja selle käigus seotud CO2 kogus ulatub keskmiselt ca 2,0 t ha-1 a-1. Kuid metsa kasvu ja arengu vältel ei seota süsinikku mitte ainult puude biomassis, vaid olulisel kohal on ka süsiniku voog mulda. Boreaalsetes metsades võib mullas olla ca 85% kogu metsaökosüsteemi süsinikuvarust ja vaid ca 15% on seotud puude biomassis. Samas soojema kliimaga aladel jaguneb süsinik metsamulla ja puude biomassi vahel enam-vähem võrdselt. Metsaökosüsteemi süsinikuringes on väga olulisel kohal orgaanilise aine
Hoogustub kõrbestumine: Juba praegu täheldatakse kõrbestumise kiirenemist, kus näiteks Sahara kõrbe pindala kasvab ning järjest uusi seni viljakaid maid Saharast lõunas jääb kõrbe alla. Sahara levib lõunasse kiirusega ca 6 km aastas. Metsade võime siduda atmosfääri süsinikku ja tasakaalustada kliimamuutust Kliimamuutusele on otsustava tähtsusega globaalse süsinikubilansi tasakaalustamine. Puittaimed seovad atmosfäärist süsinikku, mis fotosünteesi järgselt akumuleerub biomassis. Üldiselt talletavad metsad 20100 korda rohkem süsinikku pindalaühiku kohta kui põllumaa ning mängivad ülitähtsat osa atmosfääris sisalduva süsiniku kontsentratsiooni reguleerimisel. Metsades, peamiselt puutüvedes, okstes ja lehtedes sisaldub 80 % maismaal paiknevast ja 40 % maaalusest (sh. juurtes) orgaaniliselt seotud süsinikust. Metsamuld talletab samuti süsinikku. Uuringust selgus, et
Mullutu ja Oesaare laht. Moodustavad 1,4% Eesti uuritud järvedest. Tüüpilised liigid on kare kaisel, kamm- penikeel, pilliroog. Pehmeveelised eutroofsed järved moodustavad väikese veevahetuse ja valgalaga pisikesed veekogud. Kujunenud on need oligotroofsetest järvedest, mida on mõjutanud suuresti inimene, näiteks linaleotus, suvilad, saunad, rekreatsioon. Selliseid järvi võib leida Lõuna- Eestis. Liikide arv on väiksem kui kalgiveelistes ja liigiline kooseis küllaltki erinev. Biomassis domineerivad sinivetikad. Selles tüübis on kihistunud järvi nagu Viitna Linajärv ja Erastvere. Suurtaimestik on liigivaene. Kaldaveetaimestikus on tihti hundinuia. Miksotroofsete järvede asukohad on peamiselt madalikel, orundites ja nõgudes ning on oma olemuselt küllaltki erinevad. Mitmed selle tüübi järved asuvad Peipsi madalikul, olles kunagiste suurjärvede jäänukid, näiteks Kalli, Leego, Parika. Neid järvi on veel Lääne-, Põhja-Eesti madalikel
fossiilsetekütuste põletamisellisandub atmosfääri süsinikku juurde. Väga pikalt maapõues akumuleerunud orgaanilised kütused (nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi) sisaldavad suurtes kogustes orgaanilise päritoluga süsinikku, mis põletamise käigus vabaneb ja jõuab atmosfääri. Puidupõhiste kütuste kasutamise puhul “uut” süsinikku globaalsesse süsinikuringesse juurde ei paisata, vaid põletamise käigus vabaneb CO2-na süsinik, mis puude kasvuea vältel nende biomassis on akumuleerunud. 7.4.2 Metsaõhu süsihappegaasisisaldus Metsaõhu CO2 sisaldus oleneb ühelt poolt selle eritumisest õhku orgaanilise aine lagunemisel ja teisalt selle tarbimisest fotosünteesil. Mida paremakasvulisem (tootlikum) on puistu, mida kõrgem on tema boniteet, seda enam kasutab ta süsihappegaasi ja eritab õhku hapnikku. Metsaõhus on süsihappegaasi kontsentratsioon kõige kõrgem maapinnalähedastes õhukihtides, väiksem aga võrade
(lookleva sängi taastamine) või muu sarnase veevoolu aeglustava toimega rakendamise tulemusena saadud ning taimedega kaetud tehislik rajatis. Võrreldes settebasseiniga on veesügavus märgalal väike ning seetõttu on tema vajalik pindala suurem. Heljumit ja toitaineid vähendavad märgalas toimuvad mehhanismid saab jagada järgmisteks osadeks: 1. voolukiiruse vähendamisega settib heljum ja sellega seotud taimetoitained; 2. toitainete sidumine märgala biomassis; 3. märgalas toimuvad keemilised ja mikrobioloogilised protsessid; 27. Millised on põhimõtted kraavide paigutusel maastikul? Kuivendatava ala liigniiskus olla põhjustatud kas liigsest pinnaveest või põhjaveest. Pinnaveest põhjustatud liigniiskuse korral on kuivendusvõrgu töö efektiivsuse seisukohalt õigem neid alasid kuivendada kraavitusega, sest pinnavesi pääseb hõlpsamini kraavidesse kui dreenidesse. Mida suurem on maapinna lang, seda kiiremini ka pinnavesi liigub
organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Produktiivsus ökol. organismi, koosluse vm. biosüsteemi produktsioonivõime. P-t mõõdetakse ajaühikus pindalaühikul moodustunud elusaine kogusega (brutoproduktsiooniga) või vaadeldava pinnaühiku biomassi juurdekasvuga ajaühikus (netoproduktsiooniga). Võrreldavuse huvides väljendatakse taimset (fütomassi) ja loomset produktsiooni (zoomassi) kas biomassis sisalduva energia (kalorsus) või süsiniku massi (g C) ühikuis. Produtsendid tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid. Moodustavad kõigis toiduahelais esimese lüli. Programmiala seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Jaotatakse loodusreservaadiks,
bakterite kasvatamiseks laboratoorsetes tingimustes. Fluorestseeruvate geeniproovide abil saab teha mittekultiveeritavaid baktereid nähtavaks. Kui geeniproovina kasutada DNA lõike, mis on omased kindlale taksonile (nt. perekond, hõimkond, riik, domeen), siis saab kindlaks teha bakteri süstemaatilise kuuluvuse ja hinnata proovides erinevatesse taksonitesse kuuluvate bakterite osakaalu. 53 STERILISEERIMINE JA DESINFITSEERIMINE Maakera biomassis ca 50% moodustavad mikroobid. Inimese kehas ja kehal on rohkem mikroobirakke kui keharakke. Mikroobide arvu on võimalik vähendada ja neid täiesti tappa, olenevalt moodusest. Steriliseerimine- kõikide mikroorganismide hävitamine Desinfitseerimine- mikroobide arvu oluline vähendamine, peaks välistama patogeenide ellujäämise. EI TAPA ENDOSPOORE ega ka mitmeid viiruseid, aga hävitavad enamiku backterite vegetatiivsed rakud. Eluskudedel kasutamiseks enamasti liiga toksilised.
aladel suurenes ka loodusturistide hulk ning kasvas vajadus soode kui madala uuenemis- võimega koosluste koormustaluvuse hindamiseks ja kaitsmiseks, et reguleerida soode külastamist ja töötada välja vastavaid abinõusid. Aastatel 1977-85 teostati välitöid Pärnumaal Nigula looduskaitsealal, Saaremaal Viidumäe looduskaitsealal ja väikesel katsealal Sõrve poolsaarel. Tallamisega kaasnevat mõju hinnati kolme indikaatoriga: muutused liigilises koosseisus, taimestiku katteväärtuses ja biomassis. Kokku jälgiti 1606 katselappi. Välitööd viidi läbi soome teadlase S. Kellomäki metoodika alusel (Roosaluste 1988). 1978. aasta suvel moodustati Nigula LKA-l soo erinevates osades kolm katseväljakut, igal väljakul olid 10 m pikkused ja 0,5 m laiused rajakesed ja iga variant koostati neljas korduses (Roosaluste 1981). 1980−1981. aastal uuriti Viidumäel tallamise mõju metsateedele. Mõju selgitamiseks rajati 32 minitransekti
annaabi.ee 
