kõrgusele. ► Millest koosneb ökosüsteem? On ühel territooriumil olev elus- ja eluta looduse keskkond, mis on aineringe kaudu seotud, nt järv Koosneb anorgaanilistest ja orgaanilistest ainetest (valgud, süsivesinikud, rasvad), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi, Koosneb kliimarežiimist, produtsentidest (autotroofsed organismid e peamiselt rohelised taimed), makrokonsumentidest e fagotroofidest (heterotroofsed organimsid), mikrokonsumentidest e saprotroofidest (bakterid a seened) Anorgaanilised ained Orgaanilised ained (valgus, süsivesinikud, rasvad), mis ühendavad biootilise ja abiootilise ökosüsteemi osi. Kliimarežiim Produtsendid (autotroofsed organimsid e peamiselt rohelised taimed Makrokonsumendid e fagotroofid (heterotroofsed organimsid e loomad, kes söövad teisi organisme)
Vee mikrobioloogia kordamisküsimused 1. )Mikrobioloogia kui teaduse määratlus Mikrobioloogia on mikroorganismide uurimisega tegelev teadusharu. Mikrobioloogia- teadus mikroobidest ja nende põhjustatud protsessidest. olulised on : - mikroorganismide omavahelised suhted - mikroorganismide ja teiste organismide suhted - mikroorganismide toime väliskeskkonnale 2.) Prokariootsed ja eukariootsed mikroorganisimid prokariootsed- ehk eeltuumsed (rakutuuma pole) a) prioomid (nende kaudu nakkuste otsene levik) b) viirused (saavad paljuneda ainult peremees rakus, säilida suudavad ka väliskeskkonnas) dna viirused ja rna viirused c) bakterid - klamuudiad, riketsiad, mikroplasmad, spirokeedid (paljunevad iseseisvalt) päristuumsed ehk eukariootsed (rakutuum olemas) seened, algloomad 3.) Bakterite kasvufaasid (joonis) Bakterite paljunemiskiirus sõltub mikroobi liigist, kultuuri vanusest, toitekeskkonnast, temp...
1)totipotentne- võib areneda mis tahes rakutüübiks, anda aluse organismi arelgule, 2)pluripotentne- võib areneda mis tahes rakutüübiks, ei saa kasvada organismiks, 3)multipotentne- võib areneda ainult teatud kudede rakkudeks Geenitehnoloogia- DNA valitud lõikude eraldamine, töötlemine in vitro ja siirdamises sama või muu liigi isendi geneetilisse struktuuri; Rakendused: 1)insenergeneetika, 2)tehnogeneetika Transgeensed organismid- organimsid, kelle pärilikkust on muudetud sellega, et nende genoomi on viidud teiste organismide geene Kasutamine: 1)mudelitena inimese pärilike haiguste uurimiseks ja uute ravimeetodite rakendamiseks, 2)loomadest tehaks inimesele organidoonorid, 3)transgeensetel kultuurtaimedel on suurendatud nende kindlust väliskeskkonnale,saagikust ning säilivust, ka maitseomadusi. GM toit- toit või toiduained, mille valmistamisel on kasutatud geneetiliselt muundatud organisme
Vee tähtsus veeorganismide elus: Füsioloogilised vajadused Organismidele toeks Hapnik ja toit Vesi kannab ära ainevahetusjäägid Kannab edasi organismide järglasi Võimaldab eksisteerida substraadile kinnitunud organismidel Eluvormid veekogudes Pelagos avavee asustavad organismid (vaal) Plankton vees vabalt hõljuvad organismid Fütoplankton taimsed organimid (mikrovetikad) Zooplankton loomased organimsid (algloomad, keriloomad) Bakterplankton avaveebakterid Nekton- suured veeloomad, aktiivse liikumisvõimega (kalad ja imetajad) Bentos põhja ja selle lähedast veekihti asustvad organismid (korallrifid) Neuston vee ja õhu piirpinda asustavad organismid (karbid) Pleuston organimsid, millil osa kehast asub veel ja osa veepinna kohal (ujutaimed) Pelagiaal avaveeosa Bentaal veekogu põhi ja selle veekiht, ulatub põhjataimestiku alumisest
Rakuteooria III põhiteess: Rakkude ehitus ja talitlus on vastastikuses kooskõlas. Raku uurimine: valgus- ja elektronmikroskoop. 3.2 Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani alusel võime kogu eluslooduse jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Üherakulised organismid: Mikroskoopiliste mõõtmetega Iseloomuliku väliskujuga organismid Kogu aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu Bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksed organimsid: Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärit on Iga koe rakkude ehitus on kooskõlas nende talitlusega Selgrootud, selgraagsed loomad, taimed, kandseened jt. Eeltuumsed ja päristuumsed rakud Kõiki rakke jagatakse: 1. Eeltuumsed ehk prokarüootsed puudub piiritletud tuum, esineb vähem keerukaid organelle ja membraanseid struktuure. Nendes rakkudes on kindlasti DNA ja ribosoomid.
seemneraku ühinemist. Hormonaalsele on lisatud kollaskehahormooni. 6. Füsioloogiline ehk rütmimeetod - ovulatsioonihetkede väljaarvestamine ja slele järgi toimimine. Suhteliselt vähe tõhus, kuna ebaregulaarne menstruatsioonitsükkel. 7. Steriliseerimine - suletakse naisel munajuhad ja mehel seemneteed. See on pöördumatu rasestumisvastane vahend. 8. Pessaar - kummist mehhaaniline kaitsevahend. 1. Juveniiline arengustaadium organimsid on lõpetanud lootelise arengu, kuid peavad suguküpsuse saavutamiseks kasvama ja arenema. elundkondade alitus täiustub, reflektoorne tegevus areneb. 2. Generatiivne arengustaadium organismid on võimelised suguliselt sigima. suguküpsuse kutsuvad esile hormoonid, välised keskkonnast tulevad signaalid. surm saabub selle staadiumis 3. Vananemine 4. Surm Moone ehk metamorfoos on paljude loomade arengus järsk kehaehiuse muutus, muutub ka elupaik, toitumine ja käitumine.
Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse poolt-kasvuhoonegaas. Süsinikuringe tähtsamad etapid: · Rohelised taimed muudavad CO2 fotosünteesil sahhariidideks ja edasisel biosünteesil proteiidideks, lipiidideks jmmis on toit loomadele ja energiaallikaks mikrobidele. · Kõik organimsid eritavad hingamisel CO2 · Surnud orgaanilisest ainest lagundajate toimel vabanev CO2 satub uuesti ringesse mullahingamise tagajärjel · CO2te vabaneb huumuse lagunemisel · CO2e lisandumine inimtegevuse tagajärjel · CO2te vabaneb vulkaanipursetel jm. · Vees settib CO2 karbonaatidena · Kivimite murenemisel, mullatekkes ja produktsioprotsessis lülitub CO2 uuesti ringesse.
Mõned liigid (siirdekalad) rändavad elu jooksul mitmekesistes tingimustes (lõhe nt). Elupaigad veekogudes: a)PELAGIAAL (veekiht) b)BENTAAL(veepõhi) Pelagiaali tähtsamad eluvormid: a)plankton e. hõljum(inimsilmale suurenduseta nähtamatu elustik,kuigi seal aktiivseid ujujaid) b)nekton(suured nähtavad aktiivselt liikuvad olendid) c)neuston(vee pindkihiga seotud olendid, nt. liuskurid) d)seston=plankton+trüpton e. vees hõljuvad muud osakesed (lagunenud organimsid, liiv, savi) Bentaali tähtsamad eluvormid: a)infauna: sette sees (surusääsklase vastne) b)epifauna:põhja pinnal või taimedel (ühepäevikulise vastne) sessiilsed (kinnitunud); rändkarbid- sessiilsed molluskid vagiilsed (liikuvad) Amfibiondid- elavad vees kas ajuti (konnad, vesilikud, mudahüpikud, kobras, veelinnud) või pidevalt, kuid osa kehast on veest väljas (nt kaldaveetaimed pilliroog ja tarnad). Heterotoopsed- osa elutsüklist vees, osa kuival (putukad). Nt. ühepäevik.
annaabi.ee 
