Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õigusloome metoodika". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
aktid, õigusakt, säte, print, sõnastus, terminoloogia, võima, rimise, õigusloome, viitenorm, aktis, volitus, real, sätete, lisade, aktile, viide, õigusnormid, õiend, protokoll, printsiibid, järjekorra, paragrahvid, volitusnorm, haldusdokument, põhimäärus, proportsionaalsus, saavu, ehtsad, viidatud, resolutsioon, dokumendil, käändes�rkusPädevusnõude rikkumine toob endaga kaasa 7 õigusakti kehtetuse. ........ valla määrus kehtestati vastavalt Kohaliku Omavalitsuse Korralduse Seaduse § 22 lõike 1 punktile 5 ja sotsiaalhoolekande seaduse § 23 lõikele 1(edaspidi KOVSS) kuulub volikogu ainupädevusse vallaeelarvest toetuste andmise korra kehtestamine. Protseduur. Protseduur ehk menetlus tähendab seda, et õigustloovad aktid võetakse vastu kindlate, üksteisele järgnevate toimingute kaudu. Menetlusnõuete rikkumine toob endaga kaasa õigustloova akti kehtetuse. Protseduur algab õigustloova akti algatamisega, järgneb eelnõu menetlemine, protseduur lõpeb eelnõu vastuvõtmisega. Kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide vastuvõtmise korra sätestab kohaliku omavalitsuse korralduse seadus ja selle alusel vastuvõetud valla- või linna põhimäärus ja muud kohaliku omavalitsuse aktid.
Eelnõu teise lugemise võib katkestada üksnes pärast muudatusettepanekute hääletamist. Kui Riigikogu eelnõu teist lugemist ei katkesta, loetakse teine lugemine lõpetatuks ning eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. Riigikogu otsuse eelnõu võib pärast teise lugemise lõpetamist panna lõpphääletusele. 4. Mis on üldakt, mis üksikakt? Palun tuua näiteid. Üldakt õigustloov akt ehk normatiivakt on õigusakt, millega antakse üldisi, abstraktset hulka juhtumeid reguleerivaid õigusnorme. Näiteks seadused, määrused ja dekreedid. Üksikakt õigustrakendav akt, üksikjuhtumite rakendamiseks antav akt, mis ei sisalda õigusnorme, vaid on adresseeritud individualiseeritud subjektile või konkreetse üksikjuhtumi lahendamisele. Näiteks otsused, korraldused, käskkirjad. 5. Kellel on seaduse algatamise ja Riigikogu otsuse eelnõu esitamise õigus?
Teksti täpsus - ebatäpseid lauseid ja ülearuseid sõnu kasutavad tekstid võivad viia teksti eesmärkidest erinevatele tulemusteni. Isikupäratu kirjutamislaad puudub vajadus pakkuda esteetilist naudingut. Arusaadavus tagada ettekirjutustest arusaamine ja nende täitmine adressaatide poolt Adekvaatsus lause peab täpselt ja täielikult kajastama seda mõtet, mida väljendada soovitakse. Sõnastus peab olema üheselt mõistetav. Üldarusaadavus sätted tuleb sõnastada selliselt, et neid mõistaksid ka isikud, kes ei oma igapäevast kokkupuudet õigusdokumentidega. Üldarusaadavusega tagatakse ka legitiimsus. Lühidus (lakoonilisus) säte peab olema täpne ja täielik, kuid seejuures võimalikult napisõnaline. See tagab selgema arusaadavuse. Samasus (trafaretsus) samu mõtteid esitatakse samas sõnastuses, et vältida erinevaid tõlgendusi ja kahtlusi,
Õigustloov akt Üldaktid on alati legislatiivaktid. Ainult legislatiivaktid on seadused (legislatuur ehk parlament). Kui on üldakt, siis pealkirjas on põhiseadus, seadus, seadlus(dekreet) või määrus. Üldaktid on õigustloovad aktid ehk ka normatiivaktid. Üksikaktid on individuaalaktid. Õigusakte iseloomustavad erinõuded nende vormistamisel: struktuur ja rekvisiidid. Õigusloome tulemusena muudetakse ühiskondlik suhe nüüd juba õigussuheteks. Üksikakt on üldakti suhtes eksekutiivse, st kohaldava, täitmisele allutatud iseloomuga. Üksikaktis ilmneb juriidiline fakt, toiming, tähtaeg või tingimus, mille saabudes või täitudes antud konkreetne olustik nendes individuaalsetes tunnustes ammendub. Pealdise
Õiguse entsüklopeedia. Konkreetne analüüsitav õigustloov akt, SHKS, asub rahvusliku õiguskorra püramiidi ülevalt neljandal astmel: seadused. Kuigi Riigi Teataja liigitab käesoleva akti märksõna ,,seadused" alla, ei tehta sealjuures vahet ,,konstitutsioonilistel seadustel" ja ,,seadustel". Selleks, et lõigu esimeses lauses toodud väidet motiveerida, tuleb analüüsida märksõna ,,seadused", kui sellist. Seadlused ja määrused on haldusorganite aktid. Kuna SHKS on Riigikogu poolt vastu võetud, asub ta püramiidis kõrgemal. Formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt: ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt.4 Toodud määratlus ei erista täpselt konstitutsioonilisi seadusi nn lihtseadustest, vaid pigem kordab eelmises peatükis
........................ 19 8. 4 Definitiivsed õigusnormid............................................................................................. 19 8. 5 Kollisiooninorm............................................................................................................. 19 9. Täielikud õigusnormid KarS'is.............................................................................................21 10. Uuritava õigustloova akti vastavus Vabariigi Valitsuse määruse ,,Hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale''.......................................................................................................... 24 11. Uuritava õigustloova akti alusel tekkinud rakendamispraktika..........................................27 Kasutatud normatiivmaterjalid..................................................................................................30 12. Kokkuvõte............................................................................................................
3) Dokumendi allkirjastamine; 4) Dokumendi kinnitamine (vajadusel kinnitamine pitseriga). 4. Dokumendi kooskõlastamine asutuse siseselt toimub enne allkirjastamist. Kõigepealt kooskõlastab koostaja ning seejärel ülejäänud spetsialist(id). Eriarvamus lisatakse dokumendi kavandile ja seda säilitatakse koos dokumendiga. Märge vormistatakse omakäeliselt organisatsioonile jäävale eksemplarile, st ametikiri ärakirjal ning õigusakt originaaleksemplaril. Koostaja: /allkiri/ Kooskõlastajad: /allkiri/ Signe Siil Reet Rebane Assistent Raamatupidaja 22.05.2012 23.05.2012 5
Põhiseaduslikkuse eksamiks 1. ÕIGUSAKTID - Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. 1) Õigustloovad aktid- õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga).Õigustloovad aktid on üldaktid, millega kehtestatakse abstraktseid õigusnorme üldiste tunnuste alusel määratletud haldusväliste isikute suhtes. Õigustloovateks aktideks Eesti õiguskorras on seadus, seadlus ja määrus ning õigustloova sisuga rahvusvahelise õiguse aktideks on rahvusvahelised lepingud ja konventsioonid, Euroopa Liidu aluslepingud, määrused ja otsekohaldatavad direktiivid. Õiguskantsleri järelevalvele alluvad õiguse
fikseerimiseks. Enamasti koostab akti ettevõtte juht või tema poolt käskkirjaga määratud komisjon Akti eksemplaride arv sõltub asjast huvitatud osapoolte arvust Akti vorming Dokumendiliigi nimetus AKT trükitakse alates plangi vasakust veerisest (5,5 cm ülaservast) Akti vorming Koostamise kuupäev Trükitakse sõnalis-numbriliselt alates plangi vasakust veerisest 2 rida dokumendiliigi nimetusest allapoole N: 29. aprill 2009 Akti vorming Number Koostatud aktid nummerdatakse jooksvalt dokumendiregistri järgi N: 29. aprill 2009 nr 6 Akti vorming Kinnitusmärge Trükitakse samale reale kuupäevaga kuid plangi paremale poolele Akt kinnitatakse koostamise päeval või järgmisel tööpäeval pärast koostamist kõrgemalseisva juhi allkirjaga. N: KINNITAN (allkiri) Raul Raamat Juhatuse esimees 09.10. 2010 Akti vorming Koostamise koht Nimetavas käändes alates plangi vasakust
LISAD Lisa 1. Rahvusliku õiguskorra püramiid Sissejuhatus Käesoleva töö eesmärgiks on analüüsida ühte objektiivsesse õigusesse kuuluvat õigusakti, mis on vastu võetud pärast 2002. aastat. Töö autor valis õigusaktiks 2004. aastal kehtima hakanud soolise võrdõiguslikkuse seaduse. Soolise võrdõiguslikkuse teema on väga aktuaalne, kuna igapäevaelus inimeste teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest ja seadusest ei ole piisav ning märkimist väärib asjaolu, et Eesti õigusloome ajaloost ei ole võimalik leida palju selliseid õigusakte, mille vastuvõtmine on põhjustanud nii kirglikke poliitilisi vaidlusi. Järgnev töö on jaotatud peatükkideks, mis omakorda jagunevad alapeatükkideks. Lisaks tuuakse välja, millise õigustloova aktiga on tegemist, kuidas see suhestub Euroopa Liidu õiguskorraga, õigusakti kirjeldus süsteemiteooriast tulenevalt, millisesse õiguse valdkonda akt
dokumendiliigi vorminguga. Ametlikud dokumendidvormistatakse paber-ja /või digitaalkandjale. Teabekandja valikul tuleb lähtuda dokumendi Liigist Säilitustähtajast Nõudest tagada tõestusväärtuse säilimine ettenähtud säilitustähtaja jooksul Arhiveerimise võimalusest. Paberkandjale vormistatakse dokumendid dokumendiplankidele. Plankidele vormistatakse: Ametikirjad Õigusaktid (käskkkirjad, korraldused) Protokollid Aktid jt dokumendid Plangile ei vormistata õiguakti lisa. Dokumendi plank on trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljd teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. Ametikiri koostatakse infovhetuse eesmärgil, adresseeritakse juriidilisele või füüsilisels isikule ja saadetakse adressaadile posti, faksi või e-posti teel. Ametikiri vormistatakse kahes eksemplaris: originaal kirjaplangile ja ärakiri samas formaadis puhtale pberilehele
organiks on Riigikogu, see on vastu võetud 16.02.1995 ning jõustunud 21.03.1995. Kohustuslikud saavad olla ainult need seadused, mis on avaldatud, seega on ka Tartu Ülikooli seadus kohustuslik. Tartu Ülikooli seadus on objektiivselt kehtiv, subjektidele kohustuslik ning väljendab ametlikult seda, mida riik peab õigeks või valeks ehk on riigi poolt süstematiseeritud. 2. Kümnendana loetud õigusakt. Millisesse mandri-euroopalikku õiguskultuuri õigusvaldkonda loetud akt kuulub? Kümnendana lugesin Rahvaraamatukogu seadust (lühend - RaRS). Kontinentaal- Euroopa õiguskultuuris jagatakse õigus kahte suuremasse valdkonda. Seda tehti juba rooma õiguse ajal, kus õigus jagunes era- ning avalikuks õiguseks. Õiguskorra jagunemine õigusvaldkondadeks omab praktilist tähendust - saadakse teada, missugused asutused on kindlate kaasuste puhul pädevad otsust langetama ning
4 2. PEREKONNASEADUSE KOHT ,,RAHVUSLIKU ÕIGUSKORRA PÜRAMIIDIS" JA SUHE EUROOPA LIIDU ÕIGUSKORRAGA ,,Rahvusliku õiguskorra püramiid" jaguneb tinglikult seitsmeks osaks. Püramiidi hierarhia paneb paika riigi põhiseadus. Püramiidi tipus on ülipositiivne õigus, mille põhimõtted vastavad loomuõigusele ja millest lähtuvad kõik teised püramiidis paiknevad õigustloovad aktid. Kõik püramiidi astmed peavad olema kantud õigluse ideest. Esikohal Eesti õiguskorra püramiidis asub Eesti Vabariigi konstitutsioon ehk põhiseadus. Kuna põhiseadusest saab alguse õiguskorra hierarhia, siis kõik, mis on põhiseadusest alamal seisev ja mis mingis osas seda täpsustab, peab olema vastavuses põhiseadusega. Järgmisel, põhiseadusest allpool oleval astmel paiknevad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA SISSEJUHATAV KURSUS 1. Õigusriigi tunnused – Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus – põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole prioriteetsed üksikisiku õigustega võrreldes
Õiguse entsüklopeedia eksami küsimused 1. Õigusriigi tunnused Riigi allutatus õigusele, kodanik ja riik on võrdsed õigusobjektid, seaduse ülimuslikkus, õigusloome demokraatlik iseloom, seadusloome parlamendi kaudu, seaduslikkuse austamine, kõik täidavad täpselt ja kõrvalekaldumatult õigusnorme ,kindel õiguskord kord mis vastab seaduslikkusele. 1.1 Võimude lahusus põhimõte, mille kohaselt seadusandlikku, täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad riigiorganid. 1.2 Üksikisik ja riik esinevad õigussuhtes võrdsete õigussubjektidena, st riigi õigused ei ole
See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida. riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine 0. ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest - seda kahes tähenduses : 1) materiaalses : sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks (st: reaalsed ühiskondlikud suhted); 2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1
See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida. riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine 0. ÕIGUSE ALLIKAD Õiguse allika mõiste pärineb rooma õigusest - seda kahes tähenduses : 1) materiaalses : sotsiaalsed faktorid, mis põhjustavad ning kujundavad riigi tahte ja on seetõttu õigustloovaks allikaks (st: reaalsed ühiskondlikud suhted); 2) formaalses : õigusloome, st viisid, kuidas riigivõim annab käitumisreeglile üldkohustusliku jõu ehk legislatiivtegevus (ld: legislatio - seadusandlus) Õiguse allikate põhiliikideks on: 1) tavaõiguse normid (tavad); 2) lepingud; 3) õigusteadlaste arvamused; 4) kanooniline õigus; 5) pretsedendiõiguse normid (pretsedendiõigus); 6) korporatiivsed normid; 7) normatiivaktid (fikseeritud positiivne õigus). RIIGIÕIGUSE ALLIKAD 1
Dokumentide loomine Dokumendid on organisatsiooni või üksikisiku poolt seadusest tulenevate ülesannete täitmise või äritegevuse käigus loodud, saadud ning tõestuseks ja teadmiseks alalhoitud informatsioon. Dokumendi plank- trükitud või muul viisil valmistatud dokument, kuhu on jäetud tühjad väljad teatud informatsiooni ülesmärkimiseks. See on juba ise dokument. Nt ametikirjad, õigusaktid (lisasid ei vormistata plangile, lähevad tavalisele paberile), protokollid, aktid jt. dokumendid. Plank on ka selline paber, millel on asutuse logo ja kontaktandmed. Plankide liigid: · üldplank (logoga plank); · dokumendiliigi plank. Üldplangi elemendid: kirjapeaväli- autor (asutus, mitte kirja koostaja, nt OÜ SurraMurra), logo/vapp. Kirjaplangi elemendid: kirjapeaväli- autor, logo/vapp; kontaktandmete väli: postiaadress, e- post, telefon, faks. Dokumendiliigi plangi elemendid: kirjapeaväli- autor, logo/vapp; dokumendiliigi nimetus
See aga ei muuda individuaalse juriidilise akti ja õigustloova akti olemust. H.- J. Koch ja H. Rüssmann kirjutavad, et püüdlust õiglase otsuse järele saab tunnustada ainult „seadusega seotud raamides”. Jutt on kohtuniku otsustest, mis leiab väljenduse kohtuotsuses kui tüüpilises individuaalses juriidilises aktis. SEADUS § 65 – seadusandlik võim Riigikogul, § 105 – seadusandlik võim ka rahvahääletusel Kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt. Kontinentaal-Euroopas on tal ülimuslik iseloom (madalamad peavad olema kooskõlas; tühistada või muuta saab vaid vastuvõtnud organ). Seadusega materiaalses mõttes luuakse, muudetakse, tühistatakse juriidilisi õigusi või kohustusi. Reguleerimine saab olla vaid üldise iseloomuga. Tänu materiaalsele käsitlusele on võimalik üldine võrdsetele võrdne ja ebavõrdsetele erinev käsitlus. Seadused formaalses mõttes on ettekirjutused, mis on saadud kindla protseduuriga ja vormiga.
Jah, sest preambul kajastab Eesti riigi aluseks olevaid põhilisi väärtusi (Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kohta käiv säte). 12. PS-ste tüübid maailmas, näiteid (mis mõttes erinevad nt Rootsi, Prantsuse, USA, UK, Eesti, Saksa, Iiri, Šveitsi PS) Kirjutatud ja kirjutamata – Eristuse alus on kirjaliku PS olemasolu. Nt Suurbritannial puudub kirjutatud konstitutsioon, pole ühtegi tervikteksti, vaid on erinevate konstitutsioonilise olemusega aktid: „Bill of rights“, mida võib pidada põhiõiguste kataloogiks. Kodifitseeritud ja mittekodifitseeritud – Kirjutatud konstitutsiooni puudumine ei tähenda, et riigil pole üldse konstitutsioonilist dokumenti, vaid et konstitutsioonilised normid pole kodifitseeritud. Prantsusmaal eksisteerivad lisaks konstitutsioonile lois organiques: seadused, mis asetsevad konstitutsiooni ja tavaseaduste vahel, reguleerivad konstituts.
Asjaajamine 1. Dokumendi tunnusjooned a)autentsus- see on dokument, mis säilitab oma esialgse usaldusväärsuse ja tõestusväärtuse. Dokumendi algsete omaduste (struktuur, kontents, kuju, sisu) säilimise läbi aja. Päritolu võib usaldada. b)terviklikkus- tähendab, et dokument on täielik ja muutmata. c)Usaldusväärsus- dokument ei ole võltsitud, on tõene. d)kasutatavus- dokument, mida saab välja otsida, esitada ja interpreteerida. Dokumentide vahelised seosed sisaldavad infot, mida vajatakse toimingute mõistmiseks, mille käigus dokumente loodi ja kasutati. e)täpsus, vastavus, täielikkus- dokument peab veatult kajastama seda, mida edastati, otsustati või tehti. Dokument peab toetuma tegevust, millega ta on seotud või mida ta tõendab. 2. Asutuse asjaajamise eesmärgid- Iga asutus jälgib, et : *tema tegevuse käigus jäädvustataks tõene info (peaks olema selge, e
Muudeti tubakaseadust 21. detsembril 2006 (RTI 2007,4,19) ning uus seadus jõustus 1. septembril 2007. 2. Milline on analüüsitava õigustloova akti koht "rahvusliku õiguskorra püramiidis"? "Rahvusliku õiguskorra püramiid" koosneb seitsmest astmest. Selle alus on õigusnorm, püramiidi hierarhia paneb paika riigi põhiseadus. Püramiidi tipus on ürgnorm, mille põhimõtted vastavad loomuõigusele ja millest lähtuvad kõik teised püramiidis paiknevad õigustloovad aktid. Kõik püramiidi astmed peavad olema kantud õigluse ideest. Esikohal Eesti õiguskorra püramiidis asub põhiseadus ise. Kuna põhiseadusest saab alguse õiguskorra hierarhia, siis kõik see, mis on põhieadusest alamal seisev ja mis mingis osas täpsustab seda põhiseadust sisuga, siis kõik see mis on alamal, peab olema vastavuses põhiseadusega. Järgmisel, põhiseadusest allpool oleval astmel asuvad rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud
süüdistaja funktsioon. Iseseisvaks kuulutamisega 1917. aastal sai prokuraattorist õiguskantsler (oikeuskansleri).*16 Tänase, 1999. aastal vastuvõetud ja 1. jaanuaril 2000 jõustunud Soome põhiseaduse (perustuslaki) § 69 kohaselt on õiguskantsler valitsuse liige. Paragrahv 48 lõige 2 annab õiguskantslerile osalemis- ja sõnaõiguse parlamendi täiskogu istungil. Paragrahv 108 teeb õiguskantslerile ülesandeks valvata valitsuse ja presidendi tegevuse seaduslikkuse üle. Sama säte annab tema pädevusse järelevalve selle üle, kas kohtud, kõik haldusorganid ja ametnikud ning muud avaliku võimu teostajad järgivad sea- dust ja täidavad oma kohustusi. Oma ülesannete täitmisel on õiguskantsler kohustatud valvama põhi- ja inimõiguste realiseerimise üle. Lõpuks annab ta valitsusele ja presidendile juriidilist nõu. Kodusõja järel 17. juulil 1919 vastuvõetud Soome Hallitusmuoto lõi lisaks õiguskantslerile Rootsi eesku-
Põhiseaduse muutmise võivad algatada vähemalt viiendik Riigikogu koosseisust või Vabariigi President. Kõik seadused peavad olema kooskõlas põhiseadusega. Eestis on riigivõimu teostamise aluseks seadus. Põhiseaduse sätestab, et teatud seadusi saab muuta või vastu võtta üksnes Riigikogu koosseisu häälteenamusega - konstitutsioonilisteks seadusteks. - EL õigusloomeprotsessis osalemine Eesti seadusandlikul võimul ei ole EL-le delegeeritud valdkondades enam õigusloome ainupädevust. Liikmesriigi kohustuseks on vastuvõetud direktiivid oma õigussüsteemi üle võtta, samas kui määrused on otsekohalduvad õigusaktid, mida üle ei võeta. Täitevvõimu positsioon tugevnes paratamatult tänu sellele, et rahvusvahelisele suhtlemisele omaselt on EL-s valitsusel parlamendiga võrreldes tugev positsioon. - Parlamentaarne kontroll Parlamentaarses valimissüsteemis peab Valitsusel olema parlamendi usaldus. Kui
reguleerivate normide alusel veel allharudeks, mida nimetatakse õiguse instituutideks. Õiguse süsteemi struktuur moodustub õigusliku reguleerimise objekti järgi õigusharude süsteemsest kogumist teatud hierarhias. Õigusliku reguleerimise üldobjektiks on ühiskondlikud suhted. Õigussuhte objektiks on: asjad, mittevaralised hüved, subjektide tegu, tegevuse tulemus. Õiguse süsteem: õiguse põhivaldkonnad, õigusharud, õiguse instituudid, Õigustloovad aktid ehk üldaktid, õigusnormid. Reguleeerimise objekti ja meetodi alusel jaotatakse õiguse süsteemi kõige üldisemalt era- ja avalikõiguse põhivaldkonna normideks. Õigusliku reguleerimise meetodid liigitakse: autonoomsed ja autoritaarsed. Autonoomsed õigussuhte subjektid on võrdsete õigustega ja üksteisest sõltumatud.(era , tsiviil) n Autoritaarsed õigussuhte subjektid ei ole võrdsete õigustega, vaid alati on üks pool riigivõimu esindav ehk õigustatud
AS NUNNU Ettevõtte asjaajamise kord ÜLDEESKIRJAD 1. Asjaajamine on dokumentide loomine, registreerimine, edastamine, hoidmine ja kasutamine kuni nende üleandmiseni arhiivi. 2. Koostatud dokumendid peavad olema vastavuses haldusdokumentide vormistamise põhinõuetega 3. Asjaajamise korraldajaks on sekretär, kelle põhiülesandeks on: - dokumentide vastuvõtmine - dokumentide registreerimine - dokumentide vahendamine - dokumentide väljastamine - järelvalve dokumentide täitmise üle - dokumentide hoidmine - nõustamine asjaajamisega seotud küsimustes - asjaajamise pidev täiustamine - telefakside lähetamine - kirjade, panderollide, trükiste lähetamine - asjaajamises vajaminevate teatmematerjalide muretsemine HALDUSDOKUMENTIDE KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE Dokumentide liigitus Dokumendid liigitatakse: - informatsioonilised dokumendid - ametkiri, iseloomustus, teade, akt, õiend, tõend, ettekanne, aruanne, teatis jne. - korraldavad dokumendid ehk haldus
(rahvusvaheline suhtlemine). Need funktsioonid iseloomustavad riiki kui rahvusvahelise suhtlemise subjekti, annavad riigile iseloomustuse kui riikide ülemaailmses koosluses osalejale, näitavad aga eelkõige, kas tegemist on rahuarmastava või agressiivse riigiga. Neid funktsioone teostatakse mitmesugustest õiguslikes ja oranisatsioonilistes vormides. Neist õiguslikeks vormideks loetakse riigi funktsioonide teostamist õigusloome, riigi täidesaatva 4 tegevuse, õigusemõistmise ning kontrolli ja järelvalve kaudu, organisatsioonilisteks aga riigiaparaadi mitmesuguste lülide vahendusel teostavat korraldusliku iseloomuga operatiivset tööd riigielu juhtimisel. Riik teostab oma funktsioone riigiaparaadi kaudu. Riigiaparaat kujutab endast riigiorganite süsteemi, mille abil teostatakse riigivõimu. Riigiaparaat on iga riigi tähtsaim koostsiosa ja riigi kehastus
4. ÕIGUSE VORMID (ÕIGUSE ALLIKAD). NORMATIIVSED AKTID. Lk 59-85 4.1. ÕIGUSE VORMI(ÕIGUSE ALLIKA) MÕISTE. Lk 59 Õigusvorm ehk õigusallikas õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. 4.2
Dokumente koostatakse juhtimis-, täidesaatva ja (EVS-ISO 5127. Informatsioon ja dokumentatsioon. Sõnastik) korraldava tegevuse dokumenteerimiseks. Dokumendiplankidele vormistatakse: ametikirjad, õigusaktid (nt käskkirjad, korraldused), protokollid, aktid jt Juhtimistegevuse dokumentideks on näiteks: käskkiri, protokoll, ametikiri, akt, esildis jt Igal organisatsioonil on üldplank ja dokumendiliigi plank üldplangi alusel moodustatud konkreetse dokumendiliigi
Väljasaadetavad dokumendid tuleb vormistada vähemalt ühe turvaelemendiga dokumendiplangile, et tagada dokumendiplankide võltsimiskindlus ning lihtsustada dokumendi originaali eristamist koopiast. 6.Mis on plank ja millised dokumendid vormistatakse plankidele? · Plank - on halduses osaliselt ettetrükitud tekstiga leht andmete sisestamiseks. Plankidele vormistatakse kirjad, protokollid, aktid, õigusaktid ja dokumendid, millele ei ole õigusaktidega ette nähtud muud vormi. 7.Nimetage dokumendi kohustuslikud elemendid! · Dokumendi väljaandja nimi või nimetus, kuupäev, tekst, allkiri. 8.Mis on dokumendi kuupäev ja millega see on seotud? · Dokumendi kuupäev on õigusakti,protokolli,koosoleku,lepingu ja väljasaadetava kirja allkirjastamise kuupäev. 9.Mis on personaalne adresseerimine?
Materiaalne tähendus õiguse allikateks on õigustloovad jõud. Hõlmab ühiskondlikkesuhteid, mille õigusliku reguleerimise vajadus ilmneb üldise huvi tõttu nende suhetesotsiaalse, majandusliku, poliitilise, eetilise või muu aspekti vastu;- Formaalne tähendus õiguse allikateks on need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid (tavad e tavaõigus, seadused ja muud õigusaktid, ajalooliselt ka nn juristideõigus ehk õigusteaduslikud teosed). Hõlmab põhiliselt õigusloome protseduuri jainstitutsionaalse pädevuse nõude järgimist; Institutsionaalne tähendus õiguse allikateks on organid, kes annavad üldkohustuslikke norme (Roomas nt rahvakoosolek, üksikud magistraadid, hiljem senat, jt) Ürikuline tähendus allikateks on ka materiaalsed esemed, millele on fikseeritud õigusnormid (savitahvlid, hauasambad (steelid), papüürused, mitmesugused [käsikirjalised] ürikud, nüüdsel ajal raamatud).
· Õigusnormi täpne kujundamine · Proportsionaalsus rakendatavad abinõud peavad olema vastavuses kavandatavate eesmärkidega. · Õiguskindlustus on: i. Kehtiva õiguse respekteerimine isikul p.o võimalus ette näha, eeldada avaliku administratsiooni sekkumise võimalust ja määra tema erahuvidesse. ii. Õigusaktid ei tohi omada tagasiulatuvat jõudu. iii. Legitiimne ootus isikul on õigus tegutseda mõistlikus lootuses, et rakendatav õigusakt jääb kehtima. iv. Aegumine · Halduse üle teostatav kontroll o Riiklik järelevalve o Teenistuslik järelevalve o Eksterne kontroll (poliitiline, arvestuskontroll, õiguskantsleri ja kohtulik) 2. Sotsiaalriigi printsiip avaliku võimu sekkumine majanduslikku ja sotsiaalsesse valdkonda, ühiskonna prognoosimine ning planeerimine. Sotsiaalriigi printsiibi sisu elemendid on: · Normaalsete elamistingimuste tagamine · Sotsiaalse julgeoleku tagamine
sisaldavad üldkohustuslikke käitumis reegleid: o Legislatiivaktideks vastu võetud riigi legislatiivorganite poolt (õigusloome Riigikogu) o Haldusaktideks riigi juhtimissüsteemi puudutavad. o Jurisdiktsiooniaktideks volituse realiseerimise aktid (kohtuorganid, politsei, õigusorganid) 12. Seadluse mõiste (Presidendi poolt antav õigusakt): Seadlus e. Dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Eesti vabariigi põhiseaduse järgi võib president seadlusi vastu võtta eriolukorras (edasilükkamatud riiklikud vajadused), kui riigikogu ei saa kokku tulla. Kehtib vaid teatud aja.
annaabi.ee 
