Adressaat: Siseminister Siseministeerium Kellelt: 5.12.2012 Arvamus A.A. kaebuse kohta Analüüsisin A.A. kaebust ja algatasin menetluse A.A. avalduse alusel. Kaebuse on esitatud Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse peale, mille kohaselt keelduti AA-le andmast kodakondsust ja tehti ettekirjutus riigist väljasaatmiseks. Ajaolud 1.Kaebuses A.A avaldas: 1.1 . Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) keeldus andmast talle kodakondsust naturalisatsiooni korras (PPA 12.05.2010 kiri nr 12/145). Keeldumist põhjendati asjaoludega, et A.A. ei sündinud Eestis ja, et A.A. vanemad on 1930-ndatel aastatel lahkunud Eestist. A.A väitis, et ta on eestlane ja, et ta on elanud alates seitsmekümnendatest aastatest Eestist
omavalitsused ja nende ametiisikud Eesti kodaniku vaba tahte vastaselt koguda ega talletada andmeid tema veendumuste kohta.1 PS § 44 lg 2, mis sätestab riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste kohustuse anda isiku nõudmisel informatsiooni oma tegevuse kohta.2 Eesti põhiseaduses tingib aga vajaduse eraelu ja perekonnaelu seoseid käsitleda PS § 27, mis samuti reguleerib perekonna kaitset. PS § 27 lg 1 ütleb, et perekond rahva püsimise ja 1 Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (2012). Arvutivõrgus: http://www.pohiseadus.ee/ptk- 2/pg-42-2/ (07.04.2014). 2 Samas. Arvutivõrgus: http://www.pohiseadus.ee/ptk-2/pg-44/ (07.04.2014). 2 kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Kuna perekonna kaitse on üksikisiku huvides, tuleneb PS § 27 lg-st 1 ka subjektiivne õigus nõuda riigilt oma perekonnaelu kaitset.
toob kaasa suure poliitikas muudatuse mandaatide arvus ja poliitikas. Valitsuse programm Võitja programm Koalitsioonileping Eestis on valimised PS järgi vabad, üldised, ühetaolised, otsesed, salajane hääletamine; proportsionaalne valimissüsteem. KOV volikogu valimise süsteemi Põhiseadus ei määra. 8. Vabariigi Valitsus 8.1. Vabariigi Valitsuse funktsioonid ja nende sisu Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat võimu (PS § 86). Täidesaatva riigivõimu teostamine tähendab kahe funktsiooni täitmist: valitsemisfunktsioon ja haldusfunktsioon. Valitsemisfunktsioon poliitiline juhtimine PS § 87 p 1, 4, 5 1) Poliitika elluviimine, kujundamine 4) seadusalgatus riiklik poliitika 5) riigieelarve eelnõu koostamine
See võib aga ka puududa kui samad põhimõtted on fikseeritud preambulis. 9. Kuidas liigitada riigiõiguse norme nende ajalise kestuse järgi? Ajalise kestuse järgi jagatakse riigiõiguse normid alalisteks ja ajutisteks. Alalised normid on kehtestatud määramata ajaks ja kehtivad kuni muudetakse või tunnistatakse kehtetuks. Valdav enamus norme on alalised. Mõnes riigis on põhiseadusesse lülitatud nn igavesi norme, mida põhiseadus ise selgesõnaliselt keelab muuta (Nt Saksamaal föderaalriikluse põhimõte). Ajutistest normidest eristatakse: Üleminekuaja normid, mis reguleerivad üleminekut vanalt põhiseaduselt uuele. Nn Murranguaja normid e eelkonstitutsioonilised normid - kehtestatakse olukorraks, kus vana põhikord on oma kehtivuse kaotanud ja uut põhiseadust pole jõutud vastu võtta. Erakorralised normid - nende kehtestamise võimalus on harilikult antud põhiseadusega sõja ajaks ja
1. Põhiseaduse preambul · Preambul on põhiseaduse koostisosa, olles selle proloogiks. Ta kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. Preambulist selgub, et põhiseadus nõuab järgimist mitte vaid tema elegantse lihvituse ja printsiipide väärtuse poolest, vaid just seepärast, et ta on ellu kutsutud ja vastu võetud rahva poolt. · · 1992. aasta põhiseaduse 2007. aastal muudetud preambul: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24.
proovide võtmine juhtudel, mil isikut ei ole võimalik muudmoodi tuvastada või tema põlvnemist kindlaks teha, mis aitab riigile tuvastada inimkaubanduse juhtumeid ning võidelda illegaalse immigratsiooniga. Seaduse vastuvõtmisega täpsustati ka Piirivalveameti pädevust, sätestades, et piirivalveasutuse poolt ebaseaduslikult piiriületamiselt vahetult tabatud välismaalane, kes soovib varjupaika või ajutise kaitse alusel elamisluba taotleda, esitab vastava taotluse piirivalveasutusele. Esmakordselt on sätestatud varjupaigataotluse kaudne tagasivõtmine või varjupaigataotlusest loobumine ning korduvate varjupaigataotluste läbivaatamise erisused. Nimetatud sätete eesmärgiks on vältida KMA koormamist juhul, kui on selge, et varjupaigataotleja ei ole ise enam huvitatud kaitse saamisest Eestis, või juhul, kui välismaalane esitab korduva
Valitsus austab põhiseadusega talle pandud piiranguid ja tagab, et seadusandjad koostavad põhiseadusega kooskõlas olevaid seadusi ning et kohtuvõim on iseseisev ja erapooletu. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õigusaktid vastaksid põhiseadusele ja teistele seadustele + kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist 3. Põhiseaduse täiendamise seaduse eesmärk ja sisu. Pärast põhiseaduse täiendamist koosneb Eesti põhiseadus kolmest dokumendist: põhiseadusest, põhiseaduse rakendamise seadusest ja põhiseaduse täiendamise seadusest. Viimane reguleerib Eesti kuulumist ELi. Põhiseaduse selline kooskõlla viimine ELi liikmesusega kaasnenud õiguslike muudatustega on unikaalne, sest teistes ELi liikmesriikides on muudetud või täiendatud põhiseaduse teksti ennast. 4. Millised on teie arvates Eesti Põhiseaduse aluspõhimõtted? Nimetage sätted ja põhjendage!
Õppeaine: Konstitutsiooniõigus/kohalik omavalitsus Kontrollküsimused ja lühivastused Eesti Vabariigi Põhiseaduse I-XV peatüki kohta 1.Eesti Vabariigi põhiseadus kui põhiseadusliku korra riigiõiguslik alus. Põhiseadus on õiguslik alusakt, käsitletav riigiõigusliku aluslepinguna, sõlmitud aastal 1991 Eesti kodanikkonna poolt Eesti Vabariigi toimimiseks. Põhiseaduse selline õiguslik iseloom tuleneb kinnitatusest rahvahääletusel. Õigusteooria käsitleb Põhiseadust riigiõiguse kui õigusharu allikana, konstitutsiooniõiguse kui teadusharu uurimisobjektina. Põhiseadusele tugineb ja sellest lähtub kogu Eesti õigussüsteem. Õigusaktide lahknemise
Kaasaegse riigi õigusaktide süsteemi vundamendiks on konstitutsioonid või konstitutsioonilised seadused. Neile järgnevad õigusjõult seadused ning seejärel haldusaktid. Näitlikustava ülevaate õigusaktidest Eesti õiguskorras annab alljärgnev joonis. 1) P õ h i s e a d u s (Põhiseadus § 3 lg 1; § 102) 2) P õ h i s e a d u s l i k u d s e a d u s e d (Põhiseadus § 104 lg 2) 3) S e a d u s e d ( Põhiseadus §65; §105) 4) S e a d l u s e d (Põhiseadus §109) 5) M ä ä r u s e d (Põhiseadus §87) 6) K o h a l i k u o m a v a l i t s u s e õ i g u s a k t i d (Põhiseadus § 139) 1) Põhiseadus Kõige üldisemalt võibki konstitutsiooni defineerida kui õigusnormide süsteemi, mille normidel on teiste õigusnormide suhtes kõrgem juriidiline jõud ning millega määratakse kindlaks kõige fundamentaalsemad suhted inimeste ja riigi vahel ning riigikorralduse põhialused.
!! TOIMINGUTE PUHUL EI OLE HALRUSORGANIL VAJA PÕHJENDADA !! Mõõdukus:põhiõiguste ja vabaduste riive + legitiimne eesmärk. Kaasus 1 (koost. A. Lott) Harju Maakohus karistas kriminaalasjas V-d karistusseadustiku (KarS) § 424 alusel mootorsõiduki juhtimise eest 06.09.2017 joobeseisundis. V on 72-aastane mees, kes töötas enne pensionile minekut 15 aastat vangivalvurina ja autojuhtimise staaži on tal 42 aastat, tõsiseid rikkumisi ei ole olnud. Jahilaskmine on tema harrastuseks. See aitab tal varuda talveks linnuliha, et tagada pensioniga toimetulek. V tegeleb jahilaskmisega alates 1967. a-st ja 1970. a-st on V-l meistersportlase kandidaadi järk. V tarvitas 05.09.2017 õhtu jooksul sõbra matustel viina ja võttis viimase pitsi hiljemalt kl 18:00, sest kl 19:00 läks ta juba magama. Hommikul kl 9:00 ärgates tundis ta end kainena, sest kaalub 100 kg ja eelmisel õhtul tarbitud alk
- materiaalne ehk sisuline õiguspärasus: volitusnormi kehtivus kas on vastuolus põhiseadusega? vaidlustada tuleb kasutusluba, kuna kasutusluba on väljastatud, ei saa seda tühistada. - 1 väärtus millest lähtuda on A normaalne eksistents - kas meede on sobiv eesmärgi saavutamiseks? 2 kas on vajalik? ju on, arstitõend tõendab, peame vaatama, kas on ka teisi meetmeid? millised on pehmemad vahendid? müraisolatsioon, teha ettekirjutus selle vajalikkusest. Välisõhu kaitse seadus § 135. Järelevalve teostaja kohustused (1) Välisõhus leviva müra üle teostab järelevalvet Terviseamet. § 136. Järelevalveametniku õigused (2) Terviseamet võib teha ettekirjutusi: 1) välisõhus leviva müra normtaseme või kriitilise taseme ületamise korral paikse saasteallika tegevuse piiramiseks või lõpetamiseks; Ehitusseadus § 23. Ehitusloa väljastamine (1) Ehitusloa väljastab ja tunnistab kehtetuks kohalik omavalitsus
Valitsuse poolt käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel määratud objektide valvamine; 9) muude seadusest ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine Kontroll ja järelevalve politsei tegevuse üle Politsei tegevust kontrollib ennekõike siseminister. Järelevalvet politsei tegevuse seaduslikkuse üle teostab Prokuratuur oma pädevuse piires seaduste ja muude õigusaktidega kehtestatud korras. Prokuröri ettekirjutus on politseile täitmiseks kohustuslik. Kõrgeimat põhiseaduslikku kontrolli teostab politsei tegevuse üle õiguskantsler. Riigikontrollil on pädevus kontrollida politsei poolt eelarveliste vahendite kasutamise otstarbekust. Politseiteenistus (PPS § 33 jj) Politseiteenistuseks loetakse teenistust politseiasutuses, Kaitsepolitseiametis või sisekaitselises rakenduskõrgkoolis politseiametniku ametikohal. Politseiteenistus on avaliku teenistuse eriliik.
Riigiõigus Kohustuslik kirjandus: Taavi Annus "Riigiõigus" Juura 2006 Põhiseadus / ww.pohiseadus.ee Kasulikud lingid: riigiteataja.ee president.ee riigikogu.ee valitsus.ee õiguskantsler.ee riigikontroll.ee kohus.ee Lugemissoovitused: Taavi Annus "Riigiõigus" Jüri Põld "Loenguid Eesti riigiõigusest" Rait Maruste "Põhiseadus ja selle järelvalve" Riigiõiguse põhiküsimused Riigiõiguse mõiste Riigiõigus on õigusnormide kogum, mis määrab kindlaks
Eesti riigil on ka elektrooniline andmebaas, mis on kättesaadav e-riigi avalehel. Kodaniku mõiste, kodakondsus Kodanik on kodakondsusega isik. Kodakondsuseks nimetataks inimese ja riigi vahelist õiguslik-poliitilist sidet, millega määratakse mõlema poole õigused ja kohustused teineteise vastu. Kodaniku õigused tulenevad küll inimeseks olemisest, kuid nad on riigiti erinevad ja nende omandamiseks peab inimene olema riigi kodanik. Eesti kodakondsuse saamise üldsätted kehtestab põhiseadus. Eesti kodakondsuse saab inimene kas sünniga, naturalisatsiooni või kodakondsuse taastamisega. Õigus saada Eesti kodakondsus sünniga on igal lapsel, kelle vanematest on vähemalt üks Eesti kodanik, Kodakondsuse taastamise taotluse saab esitada inimene, kes elab püsivalt Eestis ja tõendab, et ta vabastatakse senisest kodakondsusest või tal puudub kodakondsus. Niisiis ei saa kelleltki võtta sünniga omandatud kodakondsust. Kodakondsust ei saa võtta ka isikliku veendumuse tõttu
● seadusandja seos konstitutsiooniga II Kodakondsuse mõiste ja tähendus. 1. Kodakondsuse kommunitaristlik käsitlus. Kommunitaristliku lähenemise kohaselt on kodakondsus ühiskonna liikmeid liitev ning olemasolevaid sidemeid kindlustav ja tihendav jõud. 2. Kodakondsus –kas subjektiivne õigus või privileeg? Kodakondsus kui subjektiivne õigus on näiteks riigis sündinud inimestel. Privileeg on kodakondsus siis, kui see saadakse naturalisatsiooni (kodakondsuse saavutamiseks ette nähtud seaduslik toiming) korral. 3. Kodakondsusetus rahvusvahelise õiguse ja -tavade seisukohalt. Kodakondsusetus on rahvusvahelise praktika seisukohalt ebasoovitav. Samas ei ole rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtete ja normide kohaselt riigil kohustust kodakondsuseta isikuid naturaliseerida. Sellise kohustuse näeb riigi territooriumil sündinud isikute osas ette ÜRO 1961. aasta konventsioon kodakondsusetuse
17.3 Euroopa Liidu kodanik Euroopa Liidu kodanik on isik, kes on muu Euroopa Liidu liikmesriigi kui Eesti kodanik. Samas on ka Eesti kodanik tänapäeval Euroopa Liidu kodanik. Senine EL kodaniku seadus läheb peatselt muutmisele, et seaduse sõnastus haakuks paremini tänapäevaga. Euroopa Liidu kodaniku õigused laienevad kogu Euroopa Liidu territooriumile. 17.4 kodakondsuse omandamise viisid (1) Eesti kodakondsus: 1) omandatakse sünniga; 2) saadakse naturalisatsiooni korras; 3) taastatakse isikule, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena; 4) kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. 17.5 topeltkodakondsus Eesti õigus keelab topeltkodakondsusena ehk mitmekordse kodakondsuse andmist. Kuid paljud riigi lubavad oma kodanikel olla paralleelselt ka mõne teise riigi kodanik. Isiku määratlemisel tuleb
seadus. II peatükk PÕHIÕIGUSED, VABADUSED JA KOHUSTUSED § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsusseadus. § 9. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. Põhiseaduses loetletud õigused, vabadused ja kohustused laienevad juriidilistele isikutele niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste isikute üldiste eesmärkide ja
avalikes huvides ja isikule vähim kahjulikul viisil, see on proportsionaalsuse põhimõte. Isikul peab olema võimalus aru saada, millised õigused ja kohustused tal suhetes avaliku võimuga on, see on õigusselguse põhimõte. 4. Kas PS lubab Eestis Rootsi tüüpi heaoluriiki? V: 5. Mitu põhiseadust on Eestil olnud? Mis aastail kehtinud? Presidentaalne või parlamentaarne? 1933. a põhiseaduse muutatuste sisu. V: 3 põhiseadust. 1920.a põhiseadus (parlamentaarne), 1938.a põhiseadus(presidentaalne) ja 1992.a põhiseadus(parlamentaarne). 1933.a põhiseaduse muudatus: Riigikogu kosseisu vähendati 50 liikmeni, valimisperioodi pikendati 4 aastani, varasema puhta nimekirjavalimise asemel ette oli nähtud teatud isikuvalimise momendid. Riigipeaks jäi nimetuse järgi küll riigivanem, kelle pidanuks valima rahvas viieks aastaks, valitsuse etteotsa pidid saama peaminister
kandideerida Vabariigi Presidendiks, kui ta on vähemalt 40-aastane sünnipärane kodanik. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast. Välisriigile võib kodaniku välja anda kurjategijate vastastikuse väljaandmise lepingu täitmiseks vastava seaduse alusel. Igal üksikjuhul teeb otsuse Vabariigi Valitsus, kusjuures see otsus on vaidlustatav kohtus. Kodaniku kohustused Sarnaselt kodaniku õigustega reguleerib ka kodaniku kohustusi põhiseadus. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on samuti kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Peamised kodaniku kohustused on allumine põhiseaduslikule korrale ja osalemine riigikaitses. Meessoost Eesti kodanik on kohustatud teenima kaitseväes. Kaitseväeteenistusest keelduval noormehel tuleb selle asemel läbida asendusteenistus. Erakorralise või sõjaseisukorra ajal võib riigi julgeoleku ja avaliku korra huvides lisada kodanikele kohustusi
Rahvuslikust kuuluvusest tulenev õigus: § 50. Vähemusrahvustel on õigus luua rahvuskultuuri huvides omavalitsusasutusi vähemusrahvuste kultuurautonoomia seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Igaühel on kohustus: §53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. 1.2 Kuidas saavad välismaalased EV kodakondsuse? (1p) Naturalisatsiooni kaudu. Kui üks vanematest on Eesti kodanik. 1.3 Nimetage kolm õigust või kohustust, mis ei laiene EV-s mittekodanikele. Lisage ps §! (3p) § 48 , erakondadesse võivad kuuluda ainult eesti kodanikud. § 36 õigus asuda Eestisse. § 54 olla ustav põhiseaduslikule korrale ja kaitsta Eesti iseseisvust. 1.4 Selgitage, miks enamikes riikides on kodanikel rohkem õihusi kui mittekodanikel. (1p) Et soodustada kodanikuks olemist. 1
1. Suurem osas inimesi saab Eesti kodanikuks sünnijärgselt, see tähendab, et lapse sündimise hetkel on üks tema vanematest Eesti kodakondsuses. Kuid Eesti kodakondsust on võimalik taotleda ka juhul, kui sünnijärgselt ollakse mõne muu riigi kodakondsuses või omatakse määratlemata kodakondsusega elaniku staatust. Eesti kodakondsus: omandatakse sünniga, kui vähemalt üks vanematest on lapse sünni ajal Eesti kodakondsuses; saadakse naturalisatsiooni korras; taastatakse inimestele, kes on kaotanud Eesti kodakondsuse alaealisena; kaotatakse Eesti kodakondsusest vabastamise, selle äravõtmise või mõne muu riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Eesti kodanik ei või olla samal ajal mõne teise riigi kodakondsuses. Eesti kodakondsus kaotatakse teise riigi kodakondsuse vastuvõtmisega. Laps võib sünniga omandada korraga mitu kodakondsust, kui tema vanemad on erinevas kodakondsuses. 2
9. Avatud vastustega küsimused: 1) Kellel on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt? Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt 2) Kas veendumuste pärast tohib Eesti kodanikult kodakondsuse ära võtta? Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust 3) Milline seadus sätestab Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ja korra? Kodakondsuse seadus sätestab Eesti kodakondsuse saamise, koatamise ja taastamise tingimused ja korra 4) Kas Eesti kodanikel, Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel on Eesti Vabariigi põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigusi, vabadusi ja kohustusi võrdselt? Nii Eesti kodanikel, Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja Kodakondsuseta isikutel on Eesti Vabariigi
korras piirata kohtu- ning kohtueelse menetluse tagamiseks ja kohtuotsuse täitmiseks. Artikkel 15 - § 8. Igal lapsel, kelle vanematest üks on Eesti kodanik, on õigus Eesti kodakondsusele sünnilt. Igaühel, kes on alaealisena kaotanud Eesti kodakondsuse, on õigus selle taastamisele. Kelleltki ei tohi võtta sünniga omandatud Eesti kodakondsust. Kelleltki ei tohi veendumuste pärast võtta Eesti kodakondsust. Eesti kodakondsuse saamise, kaotamise ja taastamise tingimused ning korra sätestab kodakondsuse seadus. Artikkel 16 - § 27. Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. Artikkel 17 - § 32. Igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. Omandit võib omaniku
Eksamiks õppimisel on soovitatav lähtuda T.Annuse Riigiõiguse õpikust ja PS kommenteeritud väljaannetest. Lisaks Juridica artiklitest, millele on viidatud aineprogrammis. 1. Milline on riigiõiguse mõiste (sh uurimisobjektid) ja koht õigussüsteemis? Riigiõigus on avaliku õiguse haru, mis reguleerib põhiseaduslike riigiorganite ülesehitust ja toimimist ning määratleb isikute põhiõigused, vabadused ja põhikohustused. Riigiõiguse olulisim allikas on riigi põhiseadus. Riigiõigusel on teiste õigusharude suhtes juhtiv koht, sest annab neile põhimõttelised lähtealused ja reguleerib ühiskonna ja riigi seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. 2. Millised on riigiõiguse allikad ning kuidas on ta puutumuses rahvusvahelise õigusega? N ormatiivsed allikad: 1. PS; 2. Välislepingud; 3. Seaduse ja määrused; 4. Halduse üld- ja üksikaktid.
Anglo-ameerika lahendiloogika Leidub üldlevinud ja arusaadav põhimõte, millest saab tuletada üksiklahendi selleliigilistele juhtudele ning mis seeläbi on justkui mõtteline õigusnorm. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini. Põhimõte, et madalama astme kohtud on lahendite kujundamisel seotud kõrgema kohtu lahenditega kui juhenditega hilisemate suhtes. Siduv ei ole mitte lahend kui selline, vaid lahendis sisalduv põhimõte. Küsimus Kontinentaal-Euroopa Anglo-ameerika Õigussüsteemi Mõiste alusel loogiliseltLähtub kohtupraktikas tekkinud struktureeritus ja süstematiseeritud protsessiskeemidest kohtuasja lahendamise käik Õiguse allikad Eelkõige seadused, kõrge kodifitseeritus Eelkõige pretsedendid, aktid kitsama
mail 1993. Riigikogu ratifitseeris selle 13. märtsil 1996 ning ratifitseerimine muutus Eestile rahvusvaheliselt siduvaks 16. aprillist 1996. KONVENTSIOON JA EESTI ÕIGUS Et rahvusvahelistel lepingutel ei ole tagasiulatuvat jõudu, siis rakendus konventsioon Eestis nende sündmuste ja faktide suhtes, mis on leidnud aset pärast 16. aprilli 1996. Ehk teisisõnu, kaebust Strasbourg'i saab esitada sündmuste ja faktide asjas, mis toimusid pärast seda kuupäeva. Eesti Vabariigi põhiseadus II peatükk: põhiõigused, vabadused ja kohustused § 8 § 55. § 9. Põhiseaduses loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel. § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse
17) teeb RK ettep sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ning vastavalt PÕS erak seisukorra väljakuulutamiseks; 18) kuulutab Eesti vastu suunatud agressiooni korral välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni vastavalt PÕS; 19) vabastab süüdimõistetuid nende palvel armuandmise korras karistuse kandmisest või kergendab karistust; 20) algatab ÕK kriminaalvastutusele võtmise vastavalt PÕS. 8. Vabariigi Valitsuse koosseis ja ülesanded ( Põhiseadus, Vabariigi Valitsuse seadus) VV koosseis- peaminister ja ministrid. VV ülesanded: VV teostab täidesaatvat riigivõimu EV PÕS ja seaduste alusel. VV teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu. 1) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; 2) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; 3) korraldab seaduste, RK otsuste ja VP aktide täitmist; 4) esitab RK-le seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks
Õigus tegeleda ainult sellega, mis on PS väljendatud Rahvusvahelises õiguses loetakse riigiks üksust, millel on järgmised elemendid:territoorium, rahvas, suveräänne riigivõim PS-eelsed dokumendid 15nov 1917. a otsus kõrgemast võimust 24.veebruar 1918.a manifest kõigile Eestimaa rahvastele nn iseseisvumismanifest 4juuni 1919. a. Asutava kogu poolt vastuvõetud Eesti Vabariigi valitsuse ajutine kord 1920. a põhiseadus Väga põhjalik põhiõiguste kataloog Riigikogu valiti kolmeks aastaks proportsionaalsete valimiste teel Riigikogusse kuulus 100 liiget Erakorralised valimised said PS kohaselt toimuda juhul, kui mõni eelnõu lükati rahvahääletusel tagasi või rahvahääletusel võeti vastu Riigikogus tagasilükatud seadus. Presidenti ei olnud. Seadusi kuulutas välja Riigikogu juhatus 1920.a põhiseaduse muutumine 1933.a
Objektiivne – seaduse tekstist on võimalik välja lugeda mingi ideaalne seaduse eesmärk. Sisulised põhjused on teleoloogilise tõlgendamise kõige abstraktsem tase. Selle käigus otsitakse lahendus arvestades üldisi printsiipe ja väärtusi, mis ühiskonnas valitsevad. 11. Siseriikliku ja rahvusvahelise õiguse vahekord Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingud (vt konspekti käesoleva peatüki alajaotust 3) asetsevad normihierarhias madalamal kui põhiseadus, kuid kõrgemal kui seadused, seadlused ja muud õigusaktid; lepingud, mida Riigikogu ei ratifitseeri, asetsevad madalamal nii põhiseadusest kui ka seadustest ja seadlustest. 12. Millised on rahvusvahelise õiguse allikad? Rahv.vah-d lepingud (riikide omavahelised kokkulepped) Rahv.vah tava (üldtunnustatud kui siduv praktika) Rahv.vah õiguse üldtunnustatud põhimõtted (erinevate riikide õiguskordades omaksvõetud põhimõtted)
c. Kodanik põliselanik, kellel on õiguslik side riigiga d. Mittekodanik riigis alaliselt elav isik, kes omab mõne välisriigi kodakondsust või on kodakondsuseta e. Välismaalane välisriigi kodanik f. Topeltkodakondsusega isik isik, kellel on kaks või rohkem kodakondust (Eesti seadused seda ei luba) 53) Milliseid samme peab astuma välismaalane, kes tahab asuda palgalisele tööle? a. Vajalik on elamisluba b. Vajalik on tööluba 54) Kuidas hindad kodakondsuseta isikute ja välismaalaste osakaalu Eesti rahvastikus? Kas nende osakaal väheneb või kasvab? 55) Selgita välja, kuidas peetakse sinu koolis arvestust õpilaste andmete kohta. Millised andmed Sinu kohta on kooli andmebaasis? IV PEATÜKK: MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS 56) Mitmesuguste omandivormide osakaal töökohtade pakkumisel Eestis a. Hõivatud eraettevõtetes 59% b. Hõivatud avalikus sektoris 29% c
Anglo-ameerika lahendiloogika Leidub üldlevinud ja arusaadav põhimõte, millest saab tuletada üksiklahendi selleliigilistele juhtudele ning mis seeläbi on justkui mõtteline õigusnorm. Kohtuasja lahendamise käigus esilekerkivad õiguslikud juhtmõtted, oletused ja arvamused, mis viivad lahendini. Põhimõte, et madalama astme kohtud on lahendite kujundamisel seotud kõrgema kohtu lahenditega kui juhenditega hilisemate suhtes. Siduv ei ole mitte lahend kui selline, vaid lahendis sisalduv põhimõte. 7. Era- ja avaliku õiguse vahetegu Olulisemad põhimõtted: Eraõigus on dispositiivne, avalik õigus imperatiivne, st: eraõiguses on lubatud kõik, mis ei ole keelatud, avalikus õiguses on keelatud kõik, mis ei ole lubatud. eraõigus lähtub isiku privaatautonoomiast, mis tähendab, et isikul on vabadus tegutseda ja otsustada nii, nagu isik soovib
õiguspärane käitumine peab välja nägema. Käesolev töö põhineb Eesti Vabariigis välja antud seadustele, mis sätestavad füüsilise isiku nime andmise korra ning riigi poolt makstavad toetused. 3 1. PERETOETUSED 1.1. Peretoetuste liigid Riiklikke peretoetusi makstakse Eesti alalisele elanikule, Eestis elavale välismaalasele, kellel on tähtajaline elamisluba või kes viibib Eestis välismaalaste seaduse § 51 lõikes 2 sätestatud alusel ning tähtajalise elamisõiguse alusel Eestis elavale välismaalasele. [RT I 2006, 55, 409 - jõust. 01.01.2007] Peretoetusi on üheksa liiki: 1. Sünnitoetus on ühekordne toetus, mille suurus on 320 eurot. [RT I 2005, 65, 497 - jõust. 01.01.2006] 2. Lapsendamistoetus on ühekordne toetus, mida makstakse lapsendajale, kellest lapsendatav laps ei põlvne ja kes ei ole selle lapse võõrasvanem, kui
I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik........................................................................................................................ 4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade.................................................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
