Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguskaitse ja kohus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hagi, advokaat, kohtupidamise, ülimuslikkus, kohtumõistmine, kehtivate, sõltumatus, erapooletus, tsiviilasi, kriminaalasi, kohtuprotsess, kurjategija, hageja, süüdistaja, prokurör, esitaja, kostja, süüdistatav, abielulahutus, röövimine, rikkuminevõtta inimestelt vabadus. Samuti määratakse kindlaks vahistamise protseduur ja vahistatu õigused. 2) Kohtumõistmises osalejad: - kohtunik (õiguse mõistja) Kohtukohase protsessi põhimõtted KOHTUEELSES staadiumis - advokaat (kaitsja) - prokurör (süüdistaja) · Kodu ja isiku puutumatus - kaasistuja (valitakse linna/valla volikogu poolt viieks aastaks) · Õigus saada kohe ja arusaadavas keeles teavet oma vahistamise põhjuse kohta. - õiguskantsler (valitakse seitsmeks aastaks, ametisse kinnitab Riigikogu, nimetab · Õigus nõuda kiires korras kohtuniku juurde toimetamist.
kaitseks kohtusse nii kodus kui ka välisriigis viibides. Vastavalt lapse õiguste konventsioonile on see õigus ka alla 18-aastasel noorel. Peamine ausa õigusemõistmise printsiip on seaduslik e. korrakohane protsess. Selle järgi peab kohus olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat inffi ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Korrakohases protsessis kehtib seaduse ülimuslikkus. St, et menetluse ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi tunnistada ega karistada. Kohtumenetlus e. seadusega kindlaks määratud kord, kuidas kohus vaidlusi lahendab ja otsuseid teeb, omab üldisi jooni, mis kehtivad iga kohtuvaidluse puhul ja igas õigusriigis (seaduse ülimuslikkus, kõigi osaliste võrdväärne kohtlemine ja kohtu erapooletus). On olemas ka erijooni, oleneb ainult sellest, kas tegu on
Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Ringkonnakohtud: Tallinnas ja Tartus Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonikaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Riigikohus: Riigikohtusse võib kassatsioonikaebuse esitada iga menetluseosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. 2. Mis on hagi? Hagile esitatavad nõuded? Miks need nii kindlalt on nõutavad? Hagi on kirjalikdokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Nõudmised: hagija isikuandmed, kostja isikuandmed,hageja nõue ja hagi hind, masinkiri, eesti keeles, A4 lehel, asjaolud, millega hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu, + tõendid.
tegevusest seadusega sätestatud alustel ette, et tagada korrakohane õigusemõistmine. Põhiseaduslik kohtusüsteem Eestis jaguneb kolmeks: esimeseks astmeks on maa- ja halduskohtud, teiseks ringkonnakohtud ning kolmandaks Riigikohus. Ringkonnakohtuid on Eestis kolm: Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Riigikohtu asupaigaks on Tartu. Mitmeastmeline kohtusüsteem tagab õigluse, eksimisvõimaluse vähendamise ning edasikaebamise võimaluse. Kohtumõistmisel kehtib seaduste ülimuslikkus, mis tähendab, et juhindutakse ainult seadustest. Kohus peab olema erapooletu. Kohtuniku peamiseks volituseks on õigusemõistmine ning ta nimetatakse ametisse eluks ajaks. Igal inimesel on õigus pöörduda oma huvide kaitseks kohtusse, kuna igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Seaduse ees on kõik võrdsed, see tähendab, et menetlemise ja otsustamise käigus alluvad kõik osapooled võrdselt seadusele. Ilma seaduseta ei saa kedagi süüdi mõista ega karistada.
konkurendid on valimisvõitluse kaotanud (nt: USA, Suurbritannia, Kanada) Proportsionaalne valimissüsteem – valimisringkondadest valitakse parlamenti mitu esindajat, iga erakond saab parlamendi kohti võrdeliselt kogu riigi ulatuses saadud häälte arvule (nt: Itaalia, Eesti, Soome, Rootsi) Eesti valimissüsteem: valimis- ja kandideerimisõigus Mandaatide jaotus 1. isikumandaat (lihtkvoot) – saadakse valimisringkonnas kehtivate häälte arvu jagamisel selle ringkonna mandaatide arvuga 2. ringkonnamandaat – osalevad erakonnad, kes kogusid üleriigiliselt vähemalt 5% häältest, kandidaadid reastatakse ümber vastavalt saadud häälte arvule ja hääled liidetakse, erakond saab nii mitu mandaati, kui mitu korda ületab nimekirjale antud häälte arv lihtkvoodi 3. kompensatsioonimandaat – kolmandaks jaotatakse jaotamata jäänud mandaadid üleriigiliste
See on mõeldud, menetlemaks kiiresti kergemaid kuritegusid, mille eest prokurör peab õiglaseks rahalist karistust. Kohtueelne menetlus on kohtumenetluse ettevalmistus. Kohtueelses menetluses selgitavad uurimisasutus ja prokuratuur välja kahtlustatavat ja süüdistatavat õigustavad ja süüdistavad asjaolud. Kohtueelse menetluse eesmärk on koguda tõendusteavet ja luua kohtumenetluseks vajalikud tingimused. Tsiviilasi. Haldusasi. Kriminaalasi Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. Tsiviilvaidluste ring on suur ning sinna alla kuuluvad erinevatest lepingutest ja võlasuhetest tulenevad vaidlused, perekonna- ja pärimisasjad, asjaõigust puudutavad vaidlused, äri- ja mittetulundusühingute tegevuse ja juhtimise küsimused, pankrotiasjad ning tööõiguse küsimused. Tsiviilasjade menetlemist reguleerib tsiviilkohtumenetluse seadustik. Tsiviilkohtumenetluses on menetlusosalisteks pooled ja kolmas isik
Ühiskonna õpetus . Ptk 6-9 6. EESTI VABARIIGI PRESIDENT 7. VALITSUS 8. KOHALIK OMAVALITSUS 9.ÕIGUSSÜSTEEM MÕISTED. president -üldmõistena mis tahes esimees või eesistuja , riigiga seoses riigipea, kelle volitused ja võim on riigiti erinevad veto riigipea õigus mõni parlamendis vastu võetud seadus või otsus kas üldse jätta välja kuulutamata või selle jõustumine edasi lükata valimiskogu Riigikogu liikmetest ja kohalike omavalitsuse esindajates Vabariigi Presidendi valimiseks moodustatud kogu valitsus ministritest koosnev kõrgeim täidesaatva võimu organ peaminister valitsuse juht minister valitsuse liige , ministeeriumi juht kantsler valitsusametnik , kes kodeerib ministeeriumi valitsusalas olevate riigiasutuste tööd maakond iidse algupäraga territoriaalne üksus Eestis ; tänapäeval riiklik haldusüksus , millel oma otsustusõigus puudub maavanem kõrgeim riigiametnik maakonnas , kelle määrab viieks aa
Ühiskonnaõpetuse kontrolltöö Demokraatia - valitsemisvorm, mille pihul rahvas osaleb võimu teostamises kas vahetult või valitud esindajate (saadikute) vahendusel. Otsene demokraatia – valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides. Esindusdemokraatia – valitsemisvorm, milles kodanikud teostavad võimu enda poolt valitud esindajate kaudu. Referendium e. rahvahääletus – rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus hääleõiguslikud kodanikud väljendavad oma seisukohta mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu. Absoluutne monarhia – Konstitutsiooniline monarhia ehk põhiseaduslik monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega Vabariik – riik, kus rahvas valib riigipea (presidendi). Õigusriik – riik, kus valitsetakse õigusnormide alusel, mida järgivad nii valitsetavad kui ka valitsejad. Autoritaarne diktatuur �
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3
Erakond kindla struktuuri, liikmeskonna ja ideoloogiaga poliitiline organisatsioon. Ametiühing on mingi kindla ala töötajate organisatsioon nende huvide kaitsmiseks. Kodanikuosalus inimese omaalgatuslik kaasa löömine ühiskondlikes ettevõtmistes, aktsioonides või organisatsioonides. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata, e. kohtuorderita. Hagi kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks. Hageja hagi esitaja kohtule. Kostja isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. ÜRO Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, loodi peale Teist maailmasõda 1945. aastal, et vältida riikidevahelisi konflikte. ERAKONNAD & AMETIÜHINGUD
Osalusdemokraatia rahvas osaleb valitsemises kodaniku ühenduste kaudu ja oma esindajaga suheldes. Demokraatia tunnused · vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised · kodanikuvabaduste ja inimõiguste tunnustamine · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees · võimude lahususe ja tasakaalustatus · kohtusüsteemi (ja teiste kontrolliorganite) poliitiline sõltumatus · vaba kodanikuühiskond ja ajakirjandus · vähemuste õigustega arvestamine Riikide valitsemine Diktatuur mittedemokraatlik valitsemiskord, võimu haaratakse tavaliselt sõjalise pöörde käigus. Autoritaarne riik (autokraatia) riigivõim on ühe isiku käes a puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid.
Prantsusmaa: rahvas valib presidendi. Peaminister määrab ametisse ministrid, kuid president peab nendega nõus olema. President tegeleb peamiselt riigi välisasjade ja kaitseküsimustega. Presidendil on vetoõigus. Parlamendi valimised ei pruugi valitsuse koosseisu mõjutada. Tugevaim positioon täidesaatval võimul, millega on tihedalt seotud ka president. Parlamentalism Kõige levinum demokraatlik valitsemisvorm Euroopas. Põhitunnuseks on parlamendi ülimuslikkus. Võib olla: vabariik Eesti, Iirimaa parlamentaarne monarhia Taani, Hispaania, konstitutsiooniline monarhia Rootsi, Norra *** Suurbritania ja PõhjaIiri Ühendkuningriik on parlamentaarne monarhia. Konstitutsioon ehk põhiseadus puutub. Rahvas valib parlamendi ja parlament valib presidendi. President nimetab valitsustulemuste põhjal ametisse peaministri, kes
Kohtu ülesanne on vaidlus lahendada, seega siis anda vaidlevatele pooltele jõustunud kohtulahend ning seetõttu on ka kohtumenetlust reguleeriva normistiku ülesanne tagada kohtuasja lahendamine, samas peab kohtuasja lahendamine toimuma efektiivselt. Efektiivseks lahendamiseks saab pidada lahendust, mis saabub mõistliku aja jooksul, võimalikult optimaalsete kuludega ja on õige. Inimõiguste ja põhivabaduste konventsiooni artikkel 6 sätestab efektiivse ja õiglase kohtupidamise põhimõtted kui põhilise inimõiguse. Efektiivse kohtupidamise mõiste võib ka sisustada, tuginedes Euroopa inimõiguste kohtu (edaspidi inimõiguste kohus) praktikale. Kohtumenetluse ülesandena võib märkida veel tõe ja õiguse välja selgitamise või subjektiivse materiaalõiguse elluviimise. Absoluutse tõe ja õiguse väljaselgitamine on enamasti niivõrd ressursirohke toiming, et sellist pigem filosoofilist eesmärki kohtumenetlusele seada ei saa. Üldised põhimõtted
aktsioonides või organisatsioonides. Süütuse presumptsioon korrakohase õigusmõistmise põhimõte, mille kohaselt ei tohi kedagi süüdi mõista enne kohtuotsuse langetamist. Isikupuutumatus õigus, mille kohaselt ei tohi kedagi vahistada ilma kohtuniku loata (orderita). Hagi kirjalik avaldus kohtule tsiviilasja arutamiseks (esitaja hageja) Kostja isik või asutus, kelle vastu on hagi esitatud. Deklaratsioon ametlik teadaanne. Konventsioon rahvusvaheline lepe, mis reguleerib riikide õigusi ja kohustusi teatud valdkonnas. Inimeste õigused, vabadused ja kohustused Peamised inimõigustealased dokumendid: 1. Inimõiguste ülddeklaratsioon 1948 2. Euroopa inimõiguste konventsioon 1950 3. Euroopa sotsiaalharta 1952 4. Laste õiguste konventsioon 1954 Tähtsamad inimõigused (põhiõigused): 1. õigus elule 2
............... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11. Hagi tagamise avaldus............................................................................................13 12
sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIK) prot 7 art 3 ebaõige kohtuotsuse tõttu tekkinud kahju hüvitamine: §43. Advokaadi tagatised Artikkel 3 (1) Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub Kui isikut kuriteos süüdimõistev kohtuotsus on seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi jõustunud kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest.
Mida aga riik peab siiski kindlustama õiguskaitselisest seisukohast? sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Euroopa Inimõiguste Konventsioon (EIK) prot 7 art 3 – ebaõige kohtuotsuse tõttu §43. Advokaadi tagatised tekkinud kahju hüvitamine: (1) Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub Artikkel 3 seadustest, advokatuuri organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi Kui isikut kuriteos süüdimõistev kohtuotsus on kutse-eetika nõuetest ning headest kommetest ja südametunnistusest.
Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 1. Tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe,
lahendamiseks. Näiteks keskkonna- ja rahuliikumine, heategevusüritused. 3. Milliste tunnuste põhjal võib väita, et demokraatia on tugev? Näit. Kui kodanikud oma õigusi kasutavad ning tunnevad kohustust neid kaitsta. Näiteks kodanikualgatused. 3.3 Õiguskaitse ja kohus. 1. Milline on õigussüsteemi peamine eesmärk tänapäeva demokraatlikus ühiskonnas? Piirata vägivalla ja kuritegevuse lokkamist. 2. Millised on õiglase kohtupidamise põhimõtted? Kohus peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvas võimust, arvestama kohtuotsuse langetamisel igakülgset asjassepuutuvat informatsiooni ning riigi rahvusvahelisi ja siseriiklikke juriidilisi kohustusi. Kehtib seaduse ülimuslikkus. 3. Selgita: kohtumenetlus protseduurireeglid, mille järgi toimub asja arutamine kohtus. tsiviilasi on elanike erajuhtum kohtus, näiteks abielulahutus, kinnisomandi ost või müük, lapsendamine,
Kaasaaitavad isikud on kohtuid abistavad subjektid. Neil puudub asja vastu isiklik huvi, oma tegudega ei mõjuta menetluse käiku. Neid kutsutakse kohtu või menetlusosalise algatusel, ise nad ei oma õigust protsessi astuda. Pooled on ts.kohtumenetlusõigussuhte subjektid ning nendel on isiklik materaalõiguslik huvi asja vastu tsiviilmenetluses. Tegemist on isikutega, kelle materiaalõiguste selgitamise ja kaitsmise huvides menetlus käib. Hagi korras lahendatakse pooltevaheline vaidlus. Hageja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav õigustatud subjekt, kostja on vaieldava materiaalõigussuhte eeldatav kohustatud subjekt. Protsessi tulemusena saab öelda, kas poolte vahel oli materiaalõigussuhe või mitte, seega ei kattu alati õigustatud subjekt materiaalõigussuhtes hagejaga. Hagi esitatakse kohtu kaudu kostja vastu. Hageja on isik, kes on esitanud hagi ja kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud
Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks? A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu 2. A on töövõtjana sõlminud kohaliku omavalitsuse B kui tellijaga lepingu koolimaja rajamiseks
1) Üldsätted 2) Kohtualluvus 3) Tsiviilasjahind, menetluskulud ja tagatised 4) Menetlusosalised ja nende esindajad 5 )Tõendid 6) Menetlusdokumentide kättetoimetamine 7) Menetlusosaliste avaldused ja taotlused 8) Kohtuistung 9) Menetluse peatumine ja peatamine 10) Hagimenetlus 11) Hagitamenetlus 12) Menetlus ringkonnakohtus 13) Menetlus Riigikohtus 14) Vahekohus 15) Seadustiku jõustumine Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi (TsMS § 1). Tsiviilasju lahendavad maakohtud, ringkonnakohtud ja Riigikohus. -4- TSIVIILKOHTUMENETLUS 1.osa Tsiviilkohtumenetluse esimene osa „Üldsätted „ sisaldab kümme peatükki. Menetluse üldpõhimõtted . TsMS § 1 õigusemõistmine tsiviilasjades (nt Riigikohtu asi nr
tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. Seaduse mõtte kohaselt ei saa ilma menetlustoimingut tegemata taotleda selle toimingu tegemise tähtaja ennistamist. Kohus ei ennista tähtaegu menetlustoiminguteks, mille kohta pole teada, kas neid üldse kunagi tehakse (kas üldse kunagi nt määruskaebust esitatakse). Teatud juhtudel peab kohus tähtaja ennistamise küsimuse lahendamiseks pidama kohtuistungi. Tähtaja ennistamise taotluse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagi aegumise tähtaega ei saa kohus ennistada. 10. menetluskulu koosseis Menetluskulud Menetluskulud jaotuvad kohtukuludeks ja kohtuvälisteks kuludeks. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ja asja läbivaatamise kulud. Riigilõiv on menetlustoimingu eest tasutav rahasumma, mille suuruse määrab ära riigilõivu seadus. Kautsjoni eesmärgiks on hoida ära põhjendamatute toimingute tegemine. Kautsjon tasutakse
Astme kohtust 2. Astme kohtusse Kassatsioon - 2. Astme kohtuotsuse läbivaatamine 3. Astme kohtus Ombudsman –usaldusmees, kellele võid kaevata riigiasutuste peale (õiguskantsler Eestis) Kohtunik – korraldab kohtumõistmist. Valitakse eluks ajaks! Kohtuasjad ehk kaasused jagunevad kaheks: 1) Kriminaalasjad – Näiteks: arvutialased kuriteod, avaliku korra rikkumine vägivallaga, vargus ja röövimine, ebaseaduslik majandustegevus, altkäemaks. Advokaat – kaitsealuse kaitsja. Prokurör – süüdistaja. 2) Tsiviilasjad Näiteks: abielulahutus, üürniku ja omaniku vaidlus, poe ja kliendi vaidlus, kinnisvara ost ja müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlad. Hageja – osapool, kes esitab kohtule avalduse asja uurimiseks. Kostja – tema peab vastama hageja pretensioonile. Kriminaalasjades on staadiumid:
Astme kohtust 2. Astme kohtusse Kassatsioon - 2. Astme kohtuotsuse läbivaatamine 3. Astme kohtus Ombudsman usaldusmees, kellele võid kaevata riigiasutuste peale (õiguskantsler Eestis) Kohtunik korraldab kohtumõistmist. Valitakse eluks ajaks! Kohtuasjad ehk kaasused jagunevad kaheks: 1) Kriminaalasjad Näiteks: arvutialased kuriteod, avaliku korra rikkumine vägivallaga, vargus ja röövimine, ebaseaduslik majandustegevus, altkäemaks. Advokaat kaitsealuse kaitsja. Prokurör süüdistaja. 2) Tsiviilasjad Näiteks: abielulahutus, üürniku ja omaniku vaidlus, poe ja kliendi vaidlus, kinnisvara ost ja müük, lapsendamine, vanemlike õiguste äravõtmine, üürilepingu lõpetamine, võlad. Hageja osapool, kes esitab kohtule avalduse asja uurimiseks. Kostja tema peab vastama hageja pretensioonile. Kriminaalasjades on staadiumid:
Kes saavad rahvakohtunikuks: 1) valitakse neljaks aastaks, mitte üle 2 ametiaja 2) 25-75 aasta vanused isikud 3) teovõimeline Eesti kodanik 4) antud piirkonnas elamist vähemalt 1 aasta 5) sobivad kõlbelised omadused Kes ei saa olla rahvakohtunik: 1) isik, kes on süüdi mõistetud kuriteos 2) isik, kes on pankrotivõlgnik 3) kes töötab parajasti kohtu, prokuratuuri, politsei koosseisus 4) notar, advokaat Rahvakohtunik saab tasu iga õiguse määramise osavõtmise päeva eest. Halduskohtutes arutatakse haldusasju igasuguste ametiisikute ja ametiasutuste peale kaebuste lahendamine. Halduskohust juhib oma kohtu kohtunike seast valitud esimees. Valitakse viieks aastaks ja saab olla maksimaalselt 2 ametiaega. Funktsioonid on samad, mis maakohtu esimehel. 2. astme kohus Ringkonnakohtud neid on 2 (7 aastat) Tallinn Tartu
1. õigus tööle ja puhkusele 2. õigus kvaliteetsele toidule ja joogiveele 3. õigus inimväärsele elatusasemele Kultuurilised õigused 1. õigus haridusele ja kultuurile 2. õigus teabelesl 3. õigus rahvuskultuuri ja -keele säilitamisele Inimõiguste rikkumise puhul tuleb pöörduda: 1. Eesti kohtusüsteemi poole (I-III kohus) 2. sealt edasi vajadusel Euroopa Inimõiguste kohtu poole 23.Eesti kohtusüsteem Kaks põhimõtet demokraatliku kohtupidamise juures: 1. seaduse ülimuslikkus- kõik osapooled alluvad võrselt seadusele 2. süütuse presumptsioon- keegi pole ennem süüdi, kui kohus ei ole otsust langetanud Eesti kohtusüsteem on kolmeasmeline Esimese astme kohtud- maakohtud- arutavad nii tsiviil-(abielulahutus, rahaline vaidlus) kui ka kriminaalasju (altkäemaks vargus). Halduskohtud- tegelevad ainult haldusõigustega (kaebused, protestid) Teise astme kohtud- ringkonnakohtud: 1
Tekkimise alused: seadus; tehing ( kajast kinnistusraamatus). Teostamisel: ostja; müüja ja ostueesõigusega teostaja. Ostu hinna tasub ostueesõigusega isik( riigilõiv). 29.Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted(kohtud, keel, avalikkus, esindus): Tsiviilasja lahendavad: ( maakohtud 4; ringkonnakohtud 3 ; Tartus riigikohus). Tsiviilasjadena vaadeldakse kõiki tsiviilvaidlusi ja ka tööalaseid. Kohtukoosseisud: maakohtus lahendab hagita menetlust kohtunik üksi, hagi siis vb kaasata rahvakohtunikke; ringkonnakohtus kollegiaalselt väh 3 liikmeline koosseis; riigikohtus ka kolleg vähemalt 3 koosseis. Kohtukeel eesti keel(riigi) kuid vb kasutada teist keelt kui valdav rahvas räägib nt vene keelt. Asjade arutamine ja kohtuotsuste kuulutamine toimub avalikult. Vb ka kinniseks kuulutada. ( riigi või äri saladus jne). 30.Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused: Osalised(pooled): on hageja( kes esitab
ettepaneku kohtuniku ametisse nimetamiseks ja kohtuniku ametist vabastamiseks; lahendab kohtuniku eksamikomisjoni otsuste peale esitatud kaebused; lahendab distsiplinaarkolleegiumi otsuste peale esitatud kaebused; otsustab distsiplinaarasja algatamise Riigikohtu esimehe suhtes ja teavitab sellest Riigikogu; täidab muid seadusest ja Riigikohtu kodukorrast tulenevaid ülesandeid. Riigikohtu oluline ülesanne on konstitutsiooniline järelevalve st kehtivate ja vastuvõetavate õigusaktide hindamist selle järgi, kas need on põhiseadusega vastavuses. Eesti Riigikohtu esimees on Märt Rask. Õiguskantsler on sõltumatu ametiisik, kes valvab selle järele, et õiguskatid vastiaksid põhiseadusele ja teistele seadustele ning kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist. Õiguskantsleri positsioon on teistsugune kui teistel kantsleritel, kes juhivad mõne ministeeriumi igapäevast tööd
Sümbolid : lipp , vapp , hümn . Valitsemine elu korraldamine . Valitsemisülesanded : · tagada inimese elu,vabaduse ja omandi kaitse kasutades selleks seadusi ja riigi sunniaparaati. · Soodustada üldise heaolu ja õigluse edenemist riigis · Osutada riigi arenguks vajalikke teenuseid ja arendada kommunikatsioonivõrke · Kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus · Esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. RIIGI PÕHITUNNUSED · Territoorium · Rahvas Avaliku võimu organisatsioon · Võimuasutused 1. seadusandlik võim 2.Täidesaatev võim 3.kohtuvõim · Ühtne õigussüsteem 1. kohtupraktika 2. seadused ja õigusaktid · Riigiametnikud 1
arusaadavas keeles ja viisil vabaduse võtmise põhjus, b) süüdistataval ning kohtualusel on õigus teada, milles teda süüdistatakse (Kriminaalmenetluse koodeksi § 35' lg 2 ja 3) , c) kohtueelse uurimise lõpul on süüdistataval õigus tutvuda kriminaalasja materjalidega s.t. teada saada süüdistuse tõendid (KMK § 35' lg 2), jne. 8) Kaitseõiguse printsiip – Kaitse õiguse printsiip tähendab seda, et isikul, kelle vastu on esitatud süüdistus või hagi peab olema õigus ennast selle vastu kaitsta kas ise või kaitsja (esindaja) abil. Ka see printsiip aitab kaasa vigade vältimisele, kuna võimaldab mõlemal poolel esitada omapoolseid tõendeid ja seisukohti. Samuti aitab selle printsiibi järgimine kaasa sellele, et ka kaotanud pool võtaks otsust kui õiglast ja et üldsus suhtuks süsteemi funktsioneerimisse positiivselt. Põhiseadus näeb ette ainult kuriteos kahtlustatava õiguse viivitamatult valida endale kaitsja ja
Materiaalne kahju- füüsilised ja juriidilised isikud. Moraalne kahju- eelkõige füüsilised isikud. Jagatakse omakorda veel: a) õigusvastane kahju (puudub õigustus kahju tekitamiseks); b) õiguspäraselt tekitatud kahju (nt enesekaitse käigus väljalöödud hambad või loata ehitatud ehitise lammutamine). Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud. S.t tähendab seda, et õiguskaitsesüsteemi tegevus peab toimuma võimalikult avalikult. Õigusmõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll. Kriminaalmenetluses alati ei kehti, nt alaealiste, ärisaladuste, riigisaladuse, ka jälitustegevusega seotud). Teatud juhtudel võib kohtuistungi ka kinniseks kuulutada. Isikute seaduse ees võrdsuse printsiip tuleb PS § 12 lg 1 Sarnases olukorras olevatele inimestele tuleb tagada võrdne seaduse kaitse. Õiguskatisesüsteem peab reageerima olukorrale alati õigusnormide kohaselt ning mitte tegema õigusvastaseid erisusi mõnest isiku tunnusest või eriomadusest lähtudes
Kõrgeim seadusandlik võim-rahva valitud parlament/RIIGIKOGU.Parlamendi ül-käsitleda rahumeelsetes kõnelustes riigielu olulisi probleeme,esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid,arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid,seaduste vastuvõtt,valitsuse ametissepanek ja selle kontroll,eelarve vastuvõtt.minister ei meeldi, tehakse umbusaldushääletus.Selle poolt peab olema vähemalt 51 riigikogu liiget.Riigikogu võtab vastu riigieelarve.Riigikogul on 2 istungijärku.Üks jaanuar-jaanipäev, teine september jõulud.Juulis parlament puhkab.Erakorraline istung tuleb,kui on kiire.Parlament valib juhatuse,juhatuse esimehe ja 2 aseesimeest.Ülejäänud liikmed on komisjonis.Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme. Nt: kultuuri, rahandus, keskkonna, põhiseadus, riigikaitse, sotsiaal,õigus,majandus,välis, maaelukomisjon.Koalitsioonivalitsus:mitmeparteiline valitsus. Koalitisoonipartei-kellel on kohti ka valitsuses-vastupidi opositsiooni.Parlament langetab otsuse
annaabi.ee 
