Eesti Vabariigi põhiseadus, kuna see on mõeldud kõige laiemale lugejaskonnale, on kõige üldisem ning pole tarvus niipalju spetsiifilist sõnavara, kui teistes õigustloovates aktides. 6.1 Õigusloovate aktide problemaatilisus Autori hinnangul kõige problemaatiliem õigustloov akt tema poolt loetud aktide hulgast on riigieelarve seadus, kuid arvamus on subjektiivne, kuna autori jaoks on finantsterminid ja finantsmaailm kauge, siis on sealsete mõistete arusaamine raskendatud. Lisaks on seaduses palju viiteid teistele seadustele, mis raskendab ühes ja samas kohas küsimustele vastuse saamise. 7. Olulisemate märksõnade loend Avalik õigus Eesti Vabariigi põhiseadus Eraõigus Euroopa Parlamendi valimise seadus Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri Karistusseadustik Objektiivne õigus Riigieelarve seadus Riigikogu kodu- ja töökorra seadus Vabariigi Valitsuse seadus
algoritmkauplemise tekkeni, mis on sisult elektroonilise platvormi kasutamine kauplemistehingutel algoritmidega, mis jooksutavad eelprogrammee-ritud kauplemisinformatsiooni, sealhulgas ajastus, hind ja kogus. Algoritmkauplemine on laialt kasutusel investeerimispankade, pensionifondide ning investeerimisühingute poolt.[7] Sisulise koha pealt on arvutipõhine finantsmaailm väga salastatud. Aktsiate kauplemisega tegelevad ettevõtted ei taha lasta oma strateegiatel, inimestel ega ka arvutikoodil lekkida väljaspoole ettevõtet ennast. Vastasel juhul on rivaalil väga lihtne dešifreerida nende aktsiakauplemispõhimõtteid, strateegiaid ning sealjuures võib-olla kopeerida, kuid halvemal juhul kasutada seda infot, et nende arvutid „annaksid“ rivaalile miljoneid dollareid
annaabi.ee 
