Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Õiguse alused, sissejuhatava loengu slaidid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
õigusnorm, õigusakt, õigussuhe, õigusaktid, põhiseadus, üldkohustuslik, võlasuhte, territoorium, lahutamatu, õigusnormid, normatiivakt, püramiid, käitumisreegel, subjektid, riigiorganid, üksikisik, normile, eraõigus, õigusharu, käsk, osalejate, lihtseadused, õigussuhted, tsiviilõigussuhe, võlgnik, võlausaldaja, käitumisreeglid, üheltJURIIDILISED FAKTID JA NENDE LIIGITUS ÕIGUSRIIK JA SELLE TUNNUSED Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses Õigusriik on õigusvõimu selline õiguslik korraldus, mis tagab toimuvaid muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja indiviidi õiguste ja seaduslike huvide puutumatuse ning riigi ja kohustuste tekkimise, muutumise või lõppemise. indiviidi võrdõiguslikkuse. Sõltuvalt juriidilise fakti seosest subjektide tahtega liigitatakse Õigusriigi tunnused:
Õigussüsteem. Mingis riigis kehtiv õigusnormide süsteem. Õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. ÕIGUSSÜSTEEM: AVALIK ÕIGUS JA ERAÕIGUS - ÕIGUSHARU -(ÕIGUSINSTITUUT) -ÕIGUSAKT -ÕIGUSNORM Õigussüsteemide rühmad, mis rajanevad samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel. Kontinentaalne õigusperekond e. romaani-germaani õigus: õigusnorm kõige tähtsam! Üldise õiguse perekond e. anglo-ameerika õigus: Kõige tähtsam kohtulahend. Õiguse allikad. Õiguse allikas on õigusnormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. Õiguslik tava Õigusteadus (juristide arvamus) Kohtu- ja halduspretsedent Leping Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist.
· Nimeta õiguse allikad. - Õiguse allikas on õigunormi väljendamise viis, mis on kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. · Õiguslik tava · Õigusteadus (juristide arvamus) · Kohtu- ja halduspretsedent · Leping · Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid · Normatiivakt Tava erinevus õigusnormist. - ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. erinevus!? Tava harjumusel põhinev käitumisreegel. Õiguse seos riigiga.- Käitumisreeglite kogum · Kehtestatud riigi poolt · Selles väljendub riigi tahe · Üldkohustuslike normide kogum · Normide täitmine tagatakse riigi sunnijõuga Õiguse seos poliitikaga
ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused
Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. ALLUVUSTEOORIA- Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). Avalik õigus rahvusvaheline õigus, karistusõigus, sotsiaalõigus, finantsõigus Eraõigus- perekonnaõigus, võlaõigus, konkurentsi- ja tarbijakaitseõigus 6. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. Õigusakt- Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Seadus - Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel). Põhiseadus Konstitutsioonilised seadused Lihtseadused
tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud strutuurüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga ka sunniasutusi, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigi tekkimist iseloomustas: 1)ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine. 2)Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel. 3)Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus-rahvas 5. Riigi mõiste. 1)avalik võim 2)territoorium, millel see avalik võim kehtib
Õiguse seos majandusega- Õigus on majanduse peegeldus, majandussuhete resultaat(näiteks käsitööliste ühendused). Õigus reguleerib majandust, lähtudes riigi majanduspoliitilistest eesmärkidest, mõjutades ühe või teise majandussuhte arengut kas soodustavalt või takistavalt (näiteks lisentsid, maksud). 2. Õiguse mõiste- On riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud käitumisreeglite kogum (normide) kogum ( õigusnormid toimivad kogumina, mitte eraldi). Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Õiguse täitmist tagatakse riigi sunnijõuga. Õigus peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õigussüsteem- Ühiskondlike suhteid reguleerivate õigusnormide teatud kvalitatiivselt määratletud ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja institutsioonide kaupa. Õigusüsteem: avalik- ja eraõigus...? nimeta Õiguse allikad-:
riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riik-erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Tunnused 1)avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend. Riik on poliitilise võimu organisatsioon
Ühiskonda oli tekkinud inimeste grupp, kelle põhilieks tegevusalaks ei olnud tootmine, vaid juhtimine. See oli riigiaparaadi algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Avalik võim on riiki riigieelsest ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Avaliku võimu all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu-ja valitsemisasutusi, armee, politsei, luure, vastuluure ning sunniasutusi, mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks. 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Riigi tekkimist iseloomustas: 1. Ühiskonnast eraldunud avaliku võimu tekkimine 2. Selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel. 3. Võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus-rahvas 5. Riigi mõiste. a. avalik võim b
loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riik - erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Tunnused 1)avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Riik annab temale vajalikele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õiguses väljendub riigi tahe. Õigus on riigivõimu teostamise vahend, mille abil riik loob tingimused oma eesmärkide saavutamiseks. Õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, riigi poliitika teostamise vahend
liigitunnused: ta on inimeste käitumise reegel ta on üldise iseloomuga reegel tema sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega 21. Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused (aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused
subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused Sest need tunnused eristavad õigusnormi teistest sotsiaalsetest normidest 7. Milline on õigusnormi loogiline struktuur? Miks just selline? 1) hüpotees 3 Triinu Hansalu TTÜ 2008 2) dispositsioon 3) sanktsioon Õigusnormi loogiline struktuur näitab, millistesspetsiifilistest struktuurielementidest ja millistest seostest õigusnorm koosneb. 8. Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse? Hüpotees näitab õigusnormide kehtivuse tingimused. Määratletud, suhteliselt määratletud, määratlemata, kasuistlik, abstrektne, lihtne, liit, alternatiivne hüpotees 9. Mis on õigusnormi dispositsioon? Kuidas neid liigitatakse? Dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused.
kasutusele võetud või tunnustatud riigi poolt ja mille kaudu riik annab normile üldkohustusliku tähenduse. -õiguslik tava -õigusteadus e. juristide arvamus -kohtu-ja halduspretsedent -leping -normatiivalt (??) -rah. Vah. Õiguse üldtunnustatud põhimõtted V: Tava erinevus õigusnormist on ptümiliselt (???) tekkinug käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutuse tõttu. Aga õigusnorm on reeglite kogum mille on kehtestanud riik ( või õhusaktis sisalduv kohustuslik käitumisreegel) 3. Õigusnormi mõiste. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. V: Õigusnorm on reeglite kogum, mille on kehtestanud riik. Või õigusaktis sisalduv kohustuslik käitumisreegel. V: Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist omavahelises suhtluses ja
võrdsete isikute (subjektide) vahel. Osaühing, aktsiaselts, sihtasutus. Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus 4. Õigusakt, mida tähendab õigusaktide hierarhia. Riik annab läbi õigusaktide kindlatele käitumisreeglitele üldkohustusliku jõu. Õigusaktide abil määratakse kindlaks riigi ja kodanike omavahelised suhted ning korraldatakse kodanike ühiselu. Eristatakse kahte tüüpi õigusakte: õigusloovad aktid ehk õiguse üldaktid - õigusaktid, mis sisaldavad õigusnorme (pädeva institutsiooni poolt kindlas korras loodud üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis tagatakse riigi sunniga). õiguse üksikaktid - õigusaktid, mis ei sisalda õigusnormi. Õiguse üksikaktideks on näiteks otsused, korraldused ja käskkirjad. Need õigusaktid ei sisalda õigusnorme ning on mõeldud kindlate üksikjuhtude reguleerimiseks. ÕIGUSAKTIDE HIERARHIA: 1 Põhiseadus ehk konstitutsioon 2 Seadused
allutatud subordinatsioonisuhe), Eraõigus: Hõlmab õigusharusid, instituute, norme, mis reguleerivad suhteid võrdsete isikute (subjektide) vahel(lähtub üksikisiku huvist; mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud; mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus)/// Avalik:riigi, haldus, finants, kriminaal, protsessi, rahvusvaheline. Era:tsiviil, äri, patendi, autori, rahvusvaheline era. 7. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad? Eriliselt vormistatud dokument, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi/// seadus- Üldakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani (parlamendi) poolt või rahva tahte vahetu väljendusena (rahvahääletusel (jõustub 10ndal päeval peale RTs avaldamist kui pole muu)/// määrus- Täidesaatva
Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, ühiste asjade ajajana, esindab ja kaitseb. 3. Avalik võim Avalik võim on riigi esmatähtis tunnus. Avalik võim hõlmab kogu riigi juhtimist. Avaliku võimu ülesehitus, eesmärgid ja teostamise meetodid võivad olla erinevad, need sõltuvad riigivalitsemise vormist, poliitilisest reziimist jm. Demokraatlikes riikides teostavad avaliku võimu funktsioone: 1) riigiaparaat riigiorganite abil 2) Kohalikud omavalitsused 4. Rahvas ja territoorium riigi tunnustena Rahvas on inimhulk, kes asub riigivõimule allutatud territooriumil ja on seega võimu tegevuse objektiks, samuti on ka riigivõimu teostajaks, subjektiks. Territoorium on ruumiline ala, mille piirides teostatakse riigi võimu. Territoorium on ka riigi eksisteerimise ja riigivõimu rakendamise eeldus. 5. Riigi mõiste Riik on erilisel viisil organiseeritud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu
KORDAMISKÜSIMUSED I KONTROLLTÖÖKS 1. Õiguse tekkimine esmalt oli tava, ühiskonna arenedes oli vaja norme, kuna kehtinud tavad ei rahuldanud riigi vajadusi. Riigi vajadusi rahuldavad normid kujunesid kahel moel: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid ning hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse 2)riik alustas ise uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigi mõiste kolm tunnust: 1)avalik võim 2) territoorium, millel võim kehtib 3)rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Õiguse seos riigiga õigus väljendab riigi tahet, õiguse kaudu loodab riik oma eesmärgid saavutada Õiguse seos poliitikaga õigus on riigi poliitika väljendus ja selle tulemus, üks riigi poliitika teostamise vahend. Õigus tekib poliitilise tegevuse protsessis ja leiab väljenduse riigi jaoks aktsepteeritud kujul ehk enamasti seadusena.
organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele alustele, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid (normid) kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist, luues nii tavaõiguse; 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Riigile on omased kolm tunnust: 1) avalik võim; 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib; 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Avalik võim on riiki riigieelset ühiskonnaorganisatsioonist eristamise esmatähtis tunnus. Selle all mõeldakse kogu riigi juhtimisaparaati, mis hõlmab riigivõimu- ja valitsemisasutuste kõrval ka selle aparaadi relvastatud struktuuriüksusi, nagu armee, politsei, luure, vastuluure, aga samuti sunniasutusi (näiteks vanglaid), mis on vajalikud riigi otsuste realiseerimiseks
inimeste kui usuorganisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. ·Välise kultuuri ehk kombestiku normid - viisakusreeglid (inimese väline käitumine). ·Õigusnormid. Õigusnormi spetsiifilised tunnused võrreldes sotsiaalsete normide liigitunnustega ·ÕN lähtub riigist (autoritaarne iseloom) ·ÕN täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ·ÕN on üldkohustuslik käitumisreegel ·ÕN annab suhte liigist osavõtjatele subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb juriidilised kohustused ·ÕN on formaalselt määratletud reegel Õigusnormi mõiste ·ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi loogiline struktuur
ei ole esmased üksiisiku õigustega võrreldes. Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele Põhiseaduses väljatoodud seaduste, (õiguste) ja vabaduste (ka inimõiguste) reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete austamine. Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude ellurakendamine/elluviimine, mille kohaselt madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises tähendab nende käitumise vastavust õigusnormide nõudele. Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine. Sotsiaalsete suhete õiguslik reguleerimine ja õigusnormid Reguleerida – st kindlaks määrat ainimeste ja kollektiivide käitumist ja anda neile
Nimeta õiguse allikad (ehk õiguse vormid) on: 1. Õiguslik ehk sanktsioneeritud tava; 2. Õigusteadus; 3. Kohtu- ja halduspretsedent; 4. Leping; 5. Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid. Tava erinevus õigusnormist tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikajaalise ja korduva kasutamise tõttu, kuid õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 3. Õigusnormi mõiste. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. Õigusnormi mõiste õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel,
ei ole esmased üksiisiku õigustega võrreldes. · Riigi allutatus põhiseadusele ja tema enda poolt kehtestatud seadustele · Põhiseaduses väljatoodud seaduste, (õiguste) ja vabaduste (ka inimõiguste) reaalne tagamine ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normide ja põhimõtete austamine. · Õigusele rajaneva seaduse ülimuslikkuse nõude ellurakendamine/elluviimine, mille kohaselt madalama õigusliku jõuga õigusaktid peavad olema kooskõlas seadusega. · Seaduslikkuse põhimõtte realiseerimine riigiorganite, ametiisikute ja kodanike käitumises tähendab nende käitumise vastavust õigusnormide nõudele. · Demokraatlik õigusemõistmine sõltumatu kohtu poolt ja igale isikule õigusliku kaitse tagamine. Sotsiaalsete suhete õiguslik reguleerimine ja õigusnormid Reguleerida st kindlaks määrat ainimeste ja kollektiivide käitumist ja anda neile
Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktile üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi, mistõttu teda nimetatakse ka õiguse üldaktiks. Kuna normatiivakti kaudu loob riik õigusnorme ehk teisisõnu objektiivset õigust, nimetatakse normatiivakti ka õigustloovaks aktiks. Mittenormatiivne õigusakt ehk ükskikakt on selline akt, mis annab subjektiivsed õigused ja paneb kohustused konkreetsele subjektile või täpselt määratletud subjektide ringile. Nimetatakse ka individuaalseteks õigusaktideks. Ei sisalda õigusnorme, vaid rakendatakse neid, kohustades konkreetset isikut konkreetseks käitumiseks, mistõttu on nad oma iseloomult õiguse rakendamise aktid. Näiteks kohtuotsus, autasustamine või armuandmine.
Platon (üle 2500a tagasi): "Näen selle riigi peatset hukku, kus seadusel pole võimu..." Õigusriigi tunnused/põhimõtted: 1. Võimude lahusus – seadusandlikku ja täidesaatvat ja kohtuvõimu peavad teostama erinevad subjektid (riigiorganid). 2. Põhiõiguste tagatus. Põhiseaduslikud õigused, rahvusvahelised õigused. 3. Riigivõimu seotus põhiseadusega ja õigusega. 4. Seaduse ülimuslikkuse nõude elluviimine, mille kohaselt kõik seadusest madalamad õigusaktid peavad olema vastavuses seadusega. 5. Õiguskindlus – õigusselgus, avaldamiskohustus, tagasiulatuva jõu keeld, õiguspärase ootuse põhimõte. 6. Sõltumatute kohtute poolt tagatav õiguskaitse, sh kaitse riigivõimu eest. 7. Põhiseaduses väljakuulutatud õiguste ja vabaduste, aga ka inimõiguste reaalne tagamine. 8. Seadusandliku võimu prioriteet täidesaatva võimu suhtes. Seadus peab olema kehtestatud
vastastikune seotus ja süsteemsus tõstab õiguse kui tervislikku kogumi regulatiivset mõju, vähendab regulatsiooniväljas lünkade tekkimise võimalusi. Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum. See eristab õigusnormide kogumit kõigest teistest sotsiaalnormide süsteemides , sest õigusnorme loob või sanktsioneerib ainult riik. Aga demokraatlikutes riikides ei saa õigusnormid sõltuda jäägitult riigi suvast, riik peab arvestada rahvusvaheliste aktide normidega ja inimõigustega. Õiguses väljendub riigi tahe. Riigi tahte kujundab riigis võimulolev poliitiline jõud, seega demokraatliku poliitilise režiimi juhul enamasti väljendub õiguses rahva tahe, kommunistliku režiimi juures aga – partei tahe. Õigus on üldkohustuslike normide kogum. Kõikide teiste riigis kehtivate normidega
osavõtjale subjektiivsed juriidilised õigused ja paneb neile subjektiivsed juriidilised kohustused, ta on formaalselt määratletud reegel 6.Kuidas määratleda Õigusnormi mõistet? Miks nii? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumis-reegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Sest õigusnorm on ülesehitatud tingimuslausetena. 7.Milline on õigusnormi loogiline strukutuur? Miks just selline? Hüpotees, dispositsioon ja sanktsioon. Sellise loogilise struktuuri ja selle elementide erisuste tundmine võimaldab paremini mõista õigusnormide regulatiivset toimet ja selle erisusi sõltuvalt ühe või teise normi spetsiifikast. 8.Mis on õigusnormi hüpotees? Kuidas hüpoteese liigitatakse?
autoriõigus. Erinevus seisneb selles, et eraõiguse puhul on kaks võrdset poolt, mõlemal õigused ja kohustused. Avaliku õiguse korral on üheks pooleks riik, kellel on võimupositsioon. 4 Õigusakt- eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahendusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. On normatiivsed või mittenormatiivsed. 5 Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad?- Seadus- normatiivakt, mis on vastu võetud riigivõimu kõrgeima esindusorgani poolt või rahvahääletusel. Kõik muud õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema. Määrus- nende andmise õigus valitsusel, ministritel ja KOV volikogul. So täidesaatva riigivõimuorgani normatiivakt, mis juriidiliselt jõult on seadusest ja riigipea normatiivsest aktist madalam. Käskkiri- individuaalne akt, mis ei oma normatiivset sisu
teise võimuharu juurde. Näiteks on selle põhimõtte väljenduseks põhiseaduse § 63 lg 1, mis keelab Riigikogu liikmetel teises riigiametis olemise. 3. ÕIGUSAKTID JA NENDE LIIGID (ÕIGUSÕPETUS, LK. 66-68) Õigusaktid on eriliselt vormistatud dokumendid, mille vahedusel riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Sõltuvalt õigusaktides sisalduvate õiguste ja kohustuste iseloomist, võivad õigusaktid olla kas normatiivsed või mittenormatiivsed. Normatiivakt või üldakt (õigusloov akt) on suunatud objektiivse õiguse kehtestamisele, ta sisaldab üldkohustuslikke käitumisreegleid ehk õigusnorme (esmane kriteerium). Õigusnormide olemasolu annab normatiivaktidele üldise tähenduse: ta kehtib määratlemata isikute ringi suhtes ja kuulub rakendamisele määratlemata arv kordi. Iga riigi normatiivaktid moodustavad hierarhilise süsteemi,
Lisaks on konspekti lõpus 2017 aastal küsitud eksamiküsimused. Vigade eest ei vastuta. Teema 1. Õigus ja ühiskond 1. Õiguse olemus ja mõiste - õigus on käitumisreeglite ja normide kogum. Teisisõnu inimeste vahelise sotsiaalsete suhete reguleerimise vahend. Enne seda olid väljakujunenud tavad. Need muutusid omakorda sätestatud õigusteks. Tava = käitumisviis + õiguslik tunnustamine. Õiguse allikaks on õigust seadvad faktid ja õigusnormid. Õigusnorm on üldise iseloomuga, üldkohustuslik ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt kindlas korras ning selleks pädeva institutsiooni poolt ja tagatakse riigi sunniga. 2. Õiguse tunnused: Õigusnormid ei tööta eraldi vaid koos. Normid moodustavad süsteemi, mis koosneb vastastikku seotud elementidest. Õigus riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum
poolt, st ühiskond ise lõi ja realiseeris nad, siis õigusnormide tekkimine ja ka nende elluviimine on lahutamatult seotud riigiga. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. 3.Õigusnormi mõiste. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. ÕN on riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. SN on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega:1.Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtted;1
Religioossed normid – usu organisatsiooni poolt kehtestatud reeglid nii inimeste kui ka usu organisatsiooni liikmete suhtlemiseks omavahel ja kirikuga, samuti normid, mis reguleerivad usuühingute korraldust ja funktsioone. Kombestiku ehk välise kultuuri normid – viisakus reeglid (nt inimese väline käitumine). 5. Missugused tunnused on iseloomulikud õigusnormile? Õigusnorm on riigist lähtuv ja riigipoolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele või subjektidele andakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. on käitumisreegel, mis kannab autoritaarset iseloomu, esineb käsu või keeluna, mille taga on riigi autoriteet. täitmine tagatakse riigi sunnijõuga ehk teda kaitseb riik.
algkuju, ühiskonnast eraldunud avalik võim. Kogukonnast oli saanud riik. Riigi tekkimist iseloomustas: ühiskonnast eraldunud ja tema üle võimu teostava, st avaliku võimu tekkimine selle võimu teostamine territoriaalsel põhimõttel, mitte sugukondlikul alusel võimu kandjana ja selle objektina oli veresuguluses oleva sugukonna asemele tekkinud uus inimkooslus – rahvas. Riigile on omased kolm tunnust: avalik võim, territoorium (avaliku võimu kehtivusala), rahvas. Riigi tekkimine tähendas ühiskonna sees uue institutsiooni sündi, mis võttis endale mitte ainult keskse seisundi, vaid ka juhi rolli. Riik esineb ühiskonna suhtes juhtimisvahendina, selle ühiste asjade ajaja, esindaja ja kaistjana. Riigil lasub kohustus toimida ühiskonnaliikmete enamuse huvides, rahuldama selle enamuse kõiki elulisi vajadusi, vältima vastuolude tekkimist ühiskonnas ja õigeaegselt lahendama tekkinud konflikte
PS-le, Õiguste ja vabaduste reaalne tagamine, Seaduslikkuse põhimõte, Seaduse ülimuslikkus, Demokraatlik õigusemõistmine Õiguse allikad Õigusaktide üldliigitus: Üldakt ( normatiivakt) ja Üksikakt ( mittenormatiivne õigusakt) Põhiseadus võetakse vastu rahvahääletusel (referendumil) ja saab muuta rahvahääletusel või RK poolt Seadusi võetakse vastu rahvahääletusel või RK poolt ja jagunevad konstitutsioonilisteks ja lihtseadusteks RK õigusaktid: seadus (üldakt) ja otsus ( üksikakt) VP õigusaktid: seadlus (üldakt), otsus (üksikakt), käskkiri (üksikakt) VV õigusaktid: määrus ( üldakt ), korraldus ( üksikakt ) Ministri õigusaktid: määrus ( üldakt ), käskkiri ( üksikakt ) EP õigusaktid: EP nõukogu = otsus ja EP president = määrus ( üldakt) ja käskkiri ( üksikakt) KOV õigusaktid: Volikogu = määrus ( üldakt), otsus ( üksikakt) ja Valitsus = määrus ( üldakt), korraldus ( üksikakt )
annaabi.ee 
