Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Õiguse alused konspekt - sarnased materjalid

igusnorm, iguse, subjekt, igusakt, igust, igusaktid, tagaj, teov, delikti, juriidilist, nnip, realiseerimine, karistus, iguste, tahtlus, subjektid, organid, kinnipidamine, inkorporeerimine, devad, muudeta, imega, htaja, mitteametlik, alaealised, igussuhe, legaalne, igused, kohustuslikkus, steem, selgitatud, eetika, moraalinormid, kollisioon, ldised
thumbnail
25
doc

Õiguse alused konspekt

Tegutsevad erahuvides Tegutsemisvõime- delikti(vastutusvõime 14a) ja teovõime kokku. Õigussuhte objekt on nähtus millele õigussuhte kohustused ja õigused on suunatud. Õigussuhte võimed 1.õiguvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi.Algab elusalt sünniga ja lõppeb surmaga. 2.teovõime on isikuvõime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. 3.deliktivõime on isikuvõime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust, toimepandud õigusrikkumise eest.Algab 14.eluaastast. Juriidiliselt algab rasedus 12 nädalast See kokku on õigussubjektsus. 0-18 ­ osaline teovõime 0- 7 ­ ühepoolsed tehingud ei kehti nt.testament 7-18 ­ ühepoolsed tehingud vanemate nõusolekul. 13 15.a kohtu loal võib abielluda kui vanemad või eestkostjad kohtusse pöörduvad.Sellega nad

Õigus
62 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Õiguse alused konspekt

Kehtivus ruumis: Kogu riigi territooriumil, teatud Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. tunnustega aladel (nt. raudteed, haiglad, sadamad, vanglad, kooli Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid: territoorium, kaitseväe territ., lennuväed); Riigi territooriumi täielik teovõime, piiratud teovõime. Deliktivõime on isiku haldusjaotused üksustes. Kehtivus isikute ringis. Teatud võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud isikutele. Kogu rahvale või teatud isikutele. (delikti) õigusrikkumise eest. Õigusaktide süstematiseerimine tähendab nende aktide viimist Õigusvõime algab elusalt sünniga. Teovõime kooskõlastatud süsteemi, rühmitamist kindlas järjestuses. Kas a) täielik teovõime algab 18 eluaastast ja kestab surmani. b) tegemist on õigusaktiga? Ei, järgmine küsimus

Õiguse alused
13 allalaadimist
thumbnail
88
doc

Õiguse alused konspekt

Õigusnormide õigusharudesse liigitamise alused: 1) õigusliku reguleerimise objekt ­ teatava eluvaldkonna ühiskondlikud suhted 14 2) õigusliku reguleerimise meetodi järgi ­ juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks autonoomne meetod ­ õigussubjektid on võrdses õiguslikus seisundis (eraõiguslikud normid) autoritaarne meetod ­ üks õigussuhte subjekt on teise suhtes allutatud (avalik õigus) Õigusinstituut on õiguharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsiifilist osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Õigussüsteem on õiguse ajalooliselt kujunenud sisemine ühtsus, õigusnormide struktuurne paigutus õigusharude ja instituutide kaupa. Õigusperekond on õigussüsteemide rühm, mis rajaneb samal või ühesugusel õiguslikul doktriinil, normatiivsel alusel ja õigusasutuste organisatsioonil.

Õiguse alused
565 allalaadimist
thumbnail
3
doc

ÕIGUSE ALUSED

ÕIGUSE ALUSED Õigust on vaja selleks, et luua korda ja stabiilsust. Mitte ükski õigus ei ole piiramatu. Õigus võib välja kasvada tavast, normaalist vms. Õiguse mõistmine on erinev kui õigus pole kirja pandud. Õiguspärane on normaane käitumine. ÕIGUS on inimeste poolt ja inimeste jaoks loodud süsteem, selleks, et luua turvaline ja stabiilne elukeskkond inimestele. ,,Õigus on headuse ja õigluse kunst" (Celsius). Õiguse mittetundmine ei vabasta vastutusest. Õiguse idee koosneb kolmest elemendist: 1.) Õiglus 2.) Õiguskindlus 3.) Õiguslik garanteeritus Õiglus võib olla jaotav ja võrdsustav. (nt;rohkem tööd, rohkem palka). Igaüks peab saama selle, millele tal on õigus. Õiguskindlus on ühetähenduslik, tagatud riigi poolt. - Objektiivne õigus (positiivne, sisemine õigustunne) - Subjektiivne õigus(ülipositiivne indiviid) - Normatiivne informatsiooni ja kommunikatsioonisüsteem (Riigi Teataja)

Turismi -ja hotelli...
205 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Õiguse alused konspekt

Konkreetne üksik juhtum -> Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. volikogu otsus või valitsuse korraldus. Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid: täielik teovõime, piiratud teovõime. Deliktivõime on isiku Õigusaktideks ei ole; juhendid, selgitused ehk kommentaarid, võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud ringkirjad ja tsirkulaarid, deklaratsioonid. (delikti) õigusrikkumise eest. Õigusaktide struktuur | Seadusandlike ja haldusaktide Juriidilisteks faktideks nimet. selliseid tegelikkuses toimuvaid struktuur: Preambula (PS), ültsätted, regulatiivne osa või ka muutusi, millega õigusnorm seob subjektiivsete õiguste ja otsustav osa, rakendussätted, signatuur ja daatum

Õigus alused
21 allalaadimist
thumbnail
45
docx

Õiguse konspekt

riigi ,,vees". Õhuterritoorium ­ ulatub nii kõrgele kui on omanikuhuvi. Maavarad ­ kuuluvad riigile. Väikeses koguses omatarbeks võib omaniku kasutada. Suurema koguse müük nõuab riigi luba. Põhjavesi/päike/tuul ­ üldine hüve. o Riik on erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset (ise otsustav) võimu. Riik on rahvusvahelise õiguse subjekt. Rahvas valib esindajad, riigikogu, kes kehtestab reeglid. AUS on sõltuv UK-st. Eesti suveräänsem, kuid sõltume EU otsustest. Avalik huvi ­ kogu rahva huvides (ei saa keelata magistrali ehitamist maja juurde, lennukite lendamist üle mu maja jne). Avaliku huvi pole võimalik keelata. Leid, peitvara, aare ­ kuulub riigile. 50% hüvitatakse riigi poolt leidjale. Illegaalne müük ja omamine on kriminaalkorras karistatav.

Õiguse alused
9 allalaadimist
thumbnail
30
docx

Õiguse alused konspekt

realiseerimisega. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: õigusnormide nõuetest kinnipidamine; õigusnormide kasutamine; õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide nõuetest kinnipidamine - Õigusnormide nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine - seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes

Õiguse alused
152 allalaadimist
thumbnail
107
doc

Õiguse alused põhjalik konspekt

Õiguse alused 1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE RIIGI PÕHIMÕISTED 1.1. RIIGI JA ÕIGUSE TEKKIMINE Ürgkogukondliku korra ajal teostas sugukonnas võimu pealik, kes oli valitud juhiks isikliku autoriteedi ja austuse tõttu. Eriaparaati võimu teostamiseks pealikul polnud, pealik väljendas kogu sugukonna huve, oli sugukonna võimu kehastus. Sugukond teostas ise oma võimu, toetudes pealiku autoriteedile. Sugukonna käitumist juhtisid tavad, käitumisreeglid, mis olid kujunenud ühiskonna sees paljude põlvakondade sotsiaalsete kogemuste alusel. Tava on käitumisreegel, mille täitmine on muutunud harjumuseks pikaajalise ja korduva kasutamise tõttu. Tootmisvahendite ja tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk ja võimalus seda teiselt sugukonnalt vägivaldselt omandada. Selle funktsiooni täitmiseks tekkis sugukonnapealiku ümber malev, mille liikmetest kujune

Õiguse alused
453 allalaadimist
thumbnail
62
pdf

Õigusõpetuse konspekt

ja funktsioone. Õigusnormid. Õigusnorm – riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis reguleerib inimeste käitumist. Õigusnormi loogiline struktuur: 1. Hüpotees (H) – kui... – näitab tingimused õigusnormi kehtivuse kohta (aeg, subjekt jne); 2. Dispositsioon (D) – siis... – näitab vajaliku käitumise, st sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3. Sanktsioon (S) – vastasel juhul... – näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mis kuulub rakendamisele dispositsiooni nõuete eiramise eest hüpoteesi tingimustes. Ema ütleb oma alaealisele pojale: kui kell saab 22, siis pead sa olema kodus, vastasel juhul karistan. Õigusnorme võib liigitada täidetava funktsiooni järgi ehk vastavalt eesmärkidele: 1

Õigusõpetus
56 allalaadimist
thumbnail
82
docx

ÕIGUSE ALUSED KT1

ÕIGUSE ALUSED Kordamisküsimused 1. Riigi ja õiguse tekkimine Ühiskond (inimeste kooselu vorm) eeldab sotsiaalse võimu, sotsiaalse juhtimis- ja allumissuhete süsteemi olemasolu, ilma milleta ei ole võimalik inimeste ühine eesmärgistatud tegevus. RIIGI TEKKIMINE – tavaliselt seostatakse sotsiaalset võimu riigiga, kuid sotsiaalne võim oli omane ka riigieelsele ühiskonnakorraldusele ja erinevates vormides ka igale ühiskondlikule organisatsioonile ja inimkooslusele, alates perekonnast ja hõimust ning lõpetades mitmesuguste mitteriiklike majanduslike ja poliitiliste ühendustega. Riik on organisatsioon, mis teatud territooriumil(territoriaalne võim) teostab suvenäärset võimu, on varustatud relvadega ja surub maha oma klassivaenlasi. Tootmise arenedes hakkas tekkima toodangu ülejääk, mis tõi endaga kaasa varastamise. Pealiku ümber kujunes malev, kelle põhiliseks tegevusalaks sai juhtimi

Õigus alused
28 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Õiguse alused eksami konspekt

Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi, milleks on: · õigusnormide nõuetest kinnipidamine; · õigusnormide kasutamine; · õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. Õigusnormide (seaduste) nõuetest kinnipidamine seisneb õigusnormide täitmises, selles, et subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Niisuguses vormis toimub keelavate ja kohustavate normide täitmine. Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma teatud käitumisest, nt mitte ületama piirkiirust. Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on

Õiguse alused
489 allalaadimist
thumbnail
31
docx

Õigusõpetuse suur konspekt

Õigussüsteemis eristatakse erinevaid harusid. Õigusharu on õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigisi. Õigusnormide liigitamise aluseks õigusharudesse on õiguslike reguleerime objekt ja õigusliku regullerimise meetod. Õiguslike reguleerimise meetodeid võib olla kaks. 1) Autonoomne 2) Autoritaarne Autonoomse meetodi puhul on reguleerimise subjektid võrdsed. Autoritaarse meetodi puhul on aga üks on üks subjekt teise suhtes kohustatud ehk madalam pool(Haldus-õiguslik suhe). Õigusreeguleerimise objekt kujutab endast erinevates eluvaldkondades esinevaid suhteid. Neid suhteid reguleeritakse ühetüübiliste normidega. Õigusharude sees eristatakse õigusinstituute. Õigusinstituut on õigusnormide sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatavat spetsifiilist osa õigusharu poolt reguleerivatest ühiskondlikest suhetest. Alates Rooma õigusest jaotatakse avalik õiguseks ja eraõiguseks

Õigusõpetus
238 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Õiguste aluste eksam

teineteisega seotud subjektiivsete juriidiliste õiguste ja kohustustega. Õigussubjektid Subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused Õigussuhte objekt Õigussuhte subjektid Õigusvõime on isiku võime omada õigusi ja kanda kohustusi. algab elusa sünniga Teovõime on isiku võime teha iseseisvalt kehtivaid tehinguid. 18 kuni surmani. - täielik ja piiratud teovõime Deliktivõime on isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepandud õigusrikkumise (delikti) eest. Alates 14 Süüvõime kujutab endast isiku võimet teada ühiskonnas kehtivaid norme ja juhtida oma käitumist vastavalt nendele normidele · KarS § 33. Isik on süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. · Otsusevõime on isiku võime tehingu tegemise ajal aru saada oma tegudest ja neid juhtida. Õigussuhte liigid: · Juriidilise kohustuse iseloomu alusel:

Õigus alused
64 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Õiguse alused - Põhjalik Konspekt

Eraõiguseks nimetatakse õigusnormide kogumeid, mis reguleerivaid suhteid üksikisikute vahel. Eraõigus on õigusnormide kogum, mis korraldab omandi-, kohustis-, pärimis-, ja perekonnaõiguslikke suhteid. Eraõiguse moodustavad tsiviilõigus, kaubandusõigus ja majandusõigus. 9. Avalik õigus: Avalik õigus on see, mis on seotud riigiga. Avalik õigus korraldab riigi ja isiku vahelisi suhteid, kus riik on kodaniku suhtes võimu subjekt ning sunnib oma tahte talle peale nn. Käsu korras. Avalik õigus on rahva teenistuses olevad toimingud, mis on suunatud kõigile. Avaliku õiguse valdkonda kuuluvad rahvusvaheline õigus, riigiõigus, kirikuõigus, haldusõigus, kriminaalõigus, protsessiõigus, mis jaotub tsiviil- ja kriminaalprotsessiõiguseks ning finantsõigus. 10. Õiguse tekkimise üldiseloomustus: Õigusetekkimisel ja kujunemisel mängisid rolli: *Sotsiaalsed suhted *Territoriaalne iseloom *Natsiooni ehk

Õiguse alused
396 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Õiguse alused mõisted

Seadusandja peab õigesti tunnetama reguleeritavate suhete iseloomu ja erisusi ning ühte liiki suhteid reguleerima ühesugusel viisil. Õigusliku reguleerimise meetod on juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte reguleerimisel kõige efektiivsema tulemuse saavutamiseks. -autonoomne meetod- selline suhte reguleerimise kogum, mille tulemusena subjektid on võrdses õiguslikus seisundis. (varalised suhted) -autoritaarne meetod- üks subjekt on teise suhtes allutatud, madalam pool. (riigivalitsemine, avalik õigus) Õigusinstituut on õigusharu sees kujunev õigusnormide kogum, mis reguleerib teatud osa õigusharu poolt reguleeritavatest suhetest. Avalik õigus hõlmab õigusharusid, õigusinstituute ja õigusnorme, mis reguleerivad suhteid, kuid üheks suhte pooleks on riik ja mida iseloomustab subjektide omavaheline subordinatsioon. Reguleerimismeetodiks on autoritaarne meetod.

Õiguse alused
220 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Õigusõpetuse eksami konspekt

(rahvahääletusel). Põhiseadus riigi tähtsaima õigusaktina reguleerib riigi ja ühiskonna seisukohalt kõige tähtsamaid suhteid. Konstitutsioonilised ehk orgaanilised seadused täiendavad põhiseadust ja nende loetelu on sageli ära toodud põhiseaduse tekstis. Lihtseadused moodustavad seaduste põhimassi, nad on seadusandliku regulatsiooni peamine vahend. Normatiivaktide kehtivus Iga normatiivakt omab juriidilist ehk õiguslikku jõudu ehk teisiti öeldes on kehtiv teatava aja jooksul teataval territooriumil ja teatava isikute ringi suhtes. Seetõttu räägitakse normatiivaktide kehtivuse piiridest: ajalistest, ruumilistest ehk territoriaalsetest piiridest ja kehtivusest isikute ringi suhtes. Normatiivakti ajalise kehtivuse piirid on määratud akti kehtima hakkamise ja kehtivuse lõppemisega. Normatiivaktide kehtima

Õiguse alused
167 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Õiguse aluste kordamisküsimused

a) Õigus on käitumisreeglite (normide kogum). b) Õigus on riigi poolt kehtestatud või sanksiooneeritud normide kogum. c) Õiguses väljendub riigi tahe, milles omakorda, sõltuvalt riigis kehtivast poliitilisest reziimist, on kehastatud võimuloleva klassi, poliitilise partei, hunta, rahva või rahvuse huvid. d) Õigus on üldkohustuslike normide kogum. e) Õiguse täitmist tagatakse riigi sunniga. f) Õigus peab vastama rühiskonna õiglustundele 13. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Õiguse sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Õiguse loomuõiguslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele. Õiguse juriidiliseks käsitluseks võib pidada seda, et õigus on käitumisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanksioneerinud riik ja

Uurimistöö meetodid
73 allalaadimist
thumbnail
67
pdf

Õiguse Alused kordamisküsimused

õigusega muuta ei ole võimalik. Teisalt aga õigus, kehtestades majanduslikele suhetele õigusliku vormi, avaldab mõju ka majandusele, mistõttu majanduse määravat mõju õigusele ei tule mõista absoluutsena. 12. Missuguste tunnuste alusel on võimalik määratleda õigust? Õigus on: käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, väjlendab riig tahet, üldkohususlik normide kogum, täitmist tagatakse riigisunnijõuga. 13. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogolist ja loomuõguslikku käsitlust? Õiguse juriisilise käsitluses ehk õiguse normatiivse konseptsioonis on õigus riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. Sotsioloogilise käsitluse kohaselt on õigus inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiallsete suhete kord, mitte aga seaduste tekstid. Õiguse loomuõigluslik käsitlus on rajatud õiguse, eetika ja õigluse tiheda seose tunnustamisele 14

Õigus alused
282 allalaadimist
thumbnail
32
docx

ÕIGUSE ALUSED KT 1

Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust. Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX- elektrooniline andmepank. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. 1)Õigusnormide nõuetest kinnipidamine- õigusnormide täitmine, subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. 2)Õigusnormide kasutamine- õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivne teostamine, subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teatavl viisil käituda. Õiguse kasutamine on subjektiivse õiguse realiseerimine ja see toimub õigussuhtes. 3)Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. 33

Õigus alused
25 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Õiguse alused

Ürgkogukonna sotsiaalsed normid. Tavad-ajalooliselt väljakujunenud käitumisreeglid, mis on muutunud harjumuseks. Seadust ei muuda. Religiooninormid-käitumisreeglid,mis reguleerivad inimestevahelisi suhteid religioosse ettekujutuse alusel. Mütoloogia-müütide kogum loodusest ja inimestest. Tabu-religioosne keeld mis on pandud mingile esemele,tegevusele,sõnale. Sotsiaalsed normid. Sots.reguleerimine-inimeste käitumise piiramine reeglitega. Reegel-kohustuslik käitumisjuhis. Norm- väärtushinnangut sisaldav otsustus. Korporatiivsed- konkreetsele grupile loodud normid, mida liikmed on kohustatud järgima. (ringid,trennid,ühistud) Religioossed-usuorganisatsiooni normid selle liikmetele. Õigusnormid on kirjalikud. Õigusnormide liigid -õigusliku ettekirjutuse iseloomu järgi -Kohustavad(maksude maksmine,liikluseeskirjad,põhikool) -keelavad(liikluseeskirjad,alkoholi ja tubakatoodete tarbimine,karistusseadustik) -õigustavad e lubavad(õigus elule,tervisekaitsele,liikluseeskiri,k

Õigus
68 allalaadimist
thumbnail
64
docx

Õigusõpetus. Mahukas Eksami konspekt.

 Subjektiivne õigus tekib õigusnormi alusel. Ühelt poolt tekib seos õiguse kandja ja riigi vahel. Riik lubab subjektiivse õiguse kandjal teataval viisil käituda ja lubab selle käitumise tagada oma autoriteediga, vajadusel ka sunnivahenditega. Teiselt poolt tekib seos õiguse kandja ja kohustatud isiku vahel. Subjektiivne õigus lubab õigustatud isikul nõuda, et kohustatud subjekt täidaks tema subjektiivsele õigusele vastavaid nõudmisi. Subjektiivne õigus on võimalus nõuda kohustatud isikult teatavat käitumist.  Juriidiline kohustus tekib ka õigusnormi alusel. Ainult siin on kõik vastupidi. Kohustatud isik on kohustatud riigi poolt kehtestatud kohustusliku käitumise määrale alluda. Kohustatud isik peab käituma õigustatud isiku seaduslike nõuete kohaselt

Õigusõpetus
26 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Õiguse alused loengu põhjalik konspekt

(riik><õigusrikkuja). 2 Õigussuhete struktuur ­ rajaneb kohustuste mõistel, millest tulenevad kaks kõige üldisemat õigussuhete sisu elementi: konkreetne kohustus ja konkreetne õigus. Konkreetne kohustus ja konkreetne õigus jäävad abstraktsiooniks, kui neid ei kanna subjektid ning nad ei oleks suunatud objektile. Üldistatult õigussuhete struktuurielementidena võime määratleda: juriidiline kohustus, subjektiivne õigus, subjekt ning objekt. Õiguse süsteem jaguneb kõige üldisemalt avalikuks ja eraõiguslikuks, kusjuures subjektide seisund avalikõiguslikus õigussuhtes erineb kardinaalselt subjekti seisundist eraõiguslikus õigussuhtes. Esimeses (avalik) ei ole pooled kunagi võrdõiguslikud. (Riigil on alati eelised normatiivses tegevuses, aga nt. ettevõtjal see võimalus puudub). 2.1 Õigussuhete struktuurielemendid AVALIKUS ÕIGUSES ERAÕIGUSES 1

Politoloogia
111 allalaadimist
thumbnail
28
doc

ÕIGUSE ALUSED 2011/2012

õiglustundele. // Õiguse tunnused: 1) Käitumisreeglite kogum ehk terviklik süsteem. 2) Riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud. Õigusnorme loob ainult riik. 3) Selles väljendub riigi tahe. 4) Õigus on üldkohustuslike normide kogum ehk kohustuslik kõigile riigis asuvatele isikutele. 5) Õiguse täitmist tagatakse riigisunniga. Riik püüab kõikide tema käsutuses olevate seaduslike vahenditega ära hoida tema poolt kehtestatud õiguse rikkumisi. Mis eristab õiguse juriidilist, sotsioloogilist ja loomuõiguslikku käsitlust? Juriidiline: Õigus on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides. // Sotsioloogiline: Õigus on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid. Loomuõiguslik: Igas ühiskonnas ja riigis on kehtivate normide (ka õigusnormide) kõrval

Õiguse alused
221 allalaadimist
thumbnail
41
doc

Riik ja Õigus täiskonspekt

Õigussuhte objekt Nähtusi, mida riik ühiskondlikes suhetes mõjutab, nim õigusliku reguleerimise objektiks. Ühiskondlikud suhted on õiguse üldobjekt, konkreetse õigusnormi objektiks on subjektidele esitatud nõue käituda üksnes teatud viisil. Õigussuhte üldobjekt on õigussubjektide õigusnormis sätestatud käitumine. Kui õigusnorm õigussuhtes realiseerub, ongi tagatud isiku õiguspärane ehk õigusnormis prognoositud käitumine. Kui subjekt käitub vastupidiselt õigusnormis kehtestatud käitumiseeskirjale, siis on tegemist õigusvastase käitumisega ehk õiguserikkumisega, mis toob kaasa juriidilised järelmid selle likvideerimiseks ning karistamiseks tagajärje eest või tekitatud kahju hüvitamiseks. Konkreetsetes õigussuhete liikides on õigussuhte objektiks: 1) asjad; 2) mittevaralised hüved; 3) subjektide tegu (tegevus või tegevusetus); 4) tegevuse tulemus (resultaat ehk tagajärg).

Õiguse entsüklopeedia
584 allalaadimist
thumbnail
52
doc

Õigusteaduse eksam

oma tsiviilõigusi ja kohustusi teostavad nad oma organite ja asutuste kaudu. Avalik-õiguslik juriidiline isik võib omada ainult selliseid õigusi ja kohustusi, mis ei ole vastuolus tema eesmärkidega Juriidiline isik võib sarnaselt füüsilisele isikule omada tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eesti õiguskorras võib juriidilist isikut ka kriminaalkorras karistada rahatrahvi või sundlõpetamisega. Riik kui avalik-õiguslik juriidiline isik teostab ühtlasi kontrolli kõigi juriidiliste isikute üle. Avalik-õiguslikud korporatsioonid notarid Eesti advokatuur kohaliku omavalitsuse üksused, näiteks Tallinna linn jne. Avalik-õiguslikud asutused Eesti Raadio, Eesti Televisioon RahvaRaamatukogu, Töötukassa 13. Õigussuhte objekti mõiste.

Õiguse alused
155 allalaadimist
thumbnail
24
odt

Õiguse alused

normatiivaktid kehtivad kõigi selle riigi kodanikele, kodakondsuseta isikutele, kahe või enama kodakondsusega isikutele või välismaalastele. 4. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid . Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. Sõltuvalt õigusnormi realiseerimise tingimustest eristatakse õiguse realiseerimise kolme vormi: ·Õigusnormide nõuetest kinnipidamine ­ subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega ·Õigusnormide kasutamine ­ subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes ·Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine 1. Õigussuhte subjektid. Õigussuhte subjektideks võivad olla kõik need ühiskondlikus elus osalevad isikud, kes vastavad kindlatele õiguslikele tingimustele, mis oma kogumis moodustavad õigussubjektsuse. Kõige levinumad õigussuhte subjektid on üksikisikud ehk füüsilised isikud.

Õigus alused
16 allalaadimist
thumbnail
20
doc

ÕIGUSE ALUSED

ühingud 31. Õigussubjektsus. on isiku võime olla õigussuhtest osavõtja. Selle mood tema õigusvõi-me (riigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohus-tuste kandja); teovõime (isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseis-valt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omandada – tekib täiseali-seks saamisega); deliktivõime (isiku võime kanda iseseisvalt juriidilist vastutust toimepan-dud õigusrikkumise eest). 32. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime. Õiguvõime on tiigi poolt tunnustatav isiku võime omada õigusi ja kohustusi, olla õiguste ja kohustuste kandja.Tsiviilõiguslik võime tekib inimesel sünniga või isegi enne sündi, avaliku õiguse harudes täisealiseks saades. Teovõime on isiku võime subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohustusi iseseisvalt teostada ehk võime neid õigusi ja kohustusi oma tegudega omadanda

Õigus alused
51 allalaadimist
thumbnail
112
pdf

HALDUSÕIGUSE KONSPEKT

(haldusõigus). Avaliku võimu poolt antud käsud on ühepoolsed. Avaldub ühe poole tahteavaldus. - keelud ­ otsene juriidiline kohustus mitte sooritada teatud toiminguid (karistusõigus) - õigustused ­ juriidiline luba sooritada oma äranägemisel teatud toiminguid (iseloomulik eraõigusele, teatud osas ka haldusõigusele) Haldusõiguslikule reguleerimisele on iseloomulik: - käsud ­ ettekirjutused, mida subjekt on kohustatud täitma. - ühepoolsus ­ avalduvad ühe poole olulise tähtsusega tahteavaldused. Õigustuste osakaal kasvab. Näiteks KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. See seondub KOV autonoomiaga. §3 Haldusõiguse süsteem ja vahekord teiste avaliku õiguse harudega Haldusõigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid, mis tekivad formaalselt mõistetud halduse sfääris. Haldusõigussuhte osapooleks on haldusorgan

Haldusõigus
123 allalaadimist
thumbnail
7
doc

õigusõpetuse konspekt.

· HUVITEOORIA ­ · Avalik õigus on see, mis lähtub ühiskonna ehk avalikust huvist · Eraõigus on see, mis lähtub üksikisiku huvist (kasust) · SUBJEKTITEOORIA ­ · Avalik õigus on see, kus vähemalt üks subjektidest peab olema riik ehk avalik-õiguslik juriidiline isik. · Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on eraõiguslikud isikud. · ALLUVUSTEOORIA- · Avalik õigus on see, kus üks subjekt on teisele õiguslikult allutatud subordinatsioonisuhe). · Eraõigus on see, kus mõlemad subjektid on õiguslikult võrdses seisus (koordinatsioonisuhe). · Nimeta 3 õigusharu, mis kuuluvad avalikku õigusesse ja 3 õigusharu, mis kuuluvad eraõigusesse. ­ Riigiõigus, tööõigus, haldusõigus, karistus,: era: tsiviil, majandus, protsessi. Õigusakt. Seadus, määrus, käskkiri. Millal need õigusaktid jõustuvad. - Määrus

Õigusõpetus
276 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Õiguse alused

justiitsrepressiooni konkreetne liik. Sanktsioon fikseerib õiguslikud mõjutamise (sunni-) vahend liigid ja määra, kui õigusnormi on rikutud Sanktsiooni liigid: - määratletuse alusel: suhteliselt määratletud ja täielikult e. absoluutselt määratletud. mõju põhjal: õigusttaastavad ja karistavad mõjutamisvahendi järgi: isikulised, varalised organisatsioonilised. 25. Tutvusta õiguse realiseerumise viise. Õigusnormi nõuetest kinnipidamine. Seisneb selles, et subjekt kooskõlastab oma käitumise õigusnormi nõuetega. Ta täidab oma õiguslikke kohustusi. Niisuguses vormis toimub kohustavate või keelava......... Keelavate normide puhul peab subjekt passiivselt hoiduma keelatud käitumisest. Õigusnormi kasutamine. Seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises. Selle vormis realiseeritakse õigustavad normid - normid, mis annavad inimesele mingisuguse õiguse. Neid õigusi võib aga sageli vormistada juriidiliselt vormistatud tegudena

Õiguse alused
120 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Õiguse alused

Isiku õigussubjektsuse moodustavad õigusvõime, teovõime ja deliktivõime. 33. Õigussubjektsus. Õigussubjektsus on isiku võime olla õigussuhetest osavõtja. 34. Õigusvõime, teovõime, deliktivõime Õigusvõime on isiku riigi poolt tunnustatav võime omada õigusi ja kohustusi. Sünnist saati, surmani. Teovõime on isiku võime õigusi ja kohustusi iseseisvalt teostada. Alates täiskasvanuks saamisega. Deliktivõime on isiku võime kanda juriidilist vastutust toimepandud õiguserikkumise eest. 35. Õigussuhte objektid Nähtus, millele on subjekti õigused ja kohustused suunatud. Õigussuhte objektideks on eelkõige igasugused materiaalsed esemed. Samuti ka mittemateriaalsed väärtused nagu tööjõud, teenus, intellektuaalne omand. 36. Juriidilised faktid õigussuhte tekkimise, muutumise ja lõppemise alusena Juriidilisteks faktideks nimetatakse selliseid tegelikkuses toimuvaid muutusi, millega

õigus
22 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Õiguse alused kordamisküsimused

Kodifitseerimise tulemuseks on uus terviklik, ühtne õigusakt, mis kannab kas koodeksi või mingit muud tavaliselt kogumit tähistavat nimetust. Eesti õigusaktide riiklik register ESTLEX- elektrooniline andmepank. 32. Õiguse realiseerimise mõiste ja vormid. Õiguse realiseerimine tähendab õigusnormide elluviimist õiguse subjektide tegevuses ja see väljendub subjektide käitumises. 1)Õigusnormide nõuetest kinnipidamine- õigusnormide täitmine, subjekt käitub kooskõlas õigusnormi nõuetega. Täidab oma õiguslikke kohustusi ega astu üle õiguslikest keeldudest. 2)Õigusnormide kasutamine- õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivne teostamine, subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teatavl viisil käituda. Õiguse kasutamine on subjektiivse õiguse realiseerimine ja see toimub õigussuhtes. 3)Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine. 33

Õigus
118 allalaadimist
thumbnail
58
doc

Riigiõigus konspekt

I OSA: Sissejuhatus.........................................................................................................................3 § 1 Üldist......................................................................................................................................3 § 2 Eesti Vabariik.........................................................................................................................4 § 3 Eesti Vabariigi põhiseadus.....................................................................................................9 § 4 Põhiseaduse tõlgendamine...................................................................................................10 II OSA: Põhiseaduse aluspõhimõtted............................................................................................13 § 5 Ülevaade..............................................................................................................................13 § 6 In

Õigus
48 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun