· Preambul on põhiseaduse koostisosa, olles selle proloogiks. Ta kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. Preambulist selgub, et põhiseadus nõuab järgimist mitte vaid tema elegantse lihvituse ja printsiipide väärtuse poolest, vaid just seepärast, et ta on ellu kutsutud ja vastu võetud rahva poolt. · · 1992. aasta põhiseaduse 2007. aastal muudetud preambul: Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade - võttis Eesti rahvas 1938
ÜLEVAADE EESTI VABARIIGIS KEHTINUD PÕHISEADUSTEST Referaat Juhendaja: Tallinn 2012 2 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................... 4 1.PÕHISEADUSE PREAMBUL.................................................................................................... 5 2.EESTI VABARIIGI 1920. AASTA PÕHISEADUS....................................................................... 6 3.EESTI VABARIIGI 1933. AASTA PÕHISEADUS....................................................................... 8 4.EESTI VABARIIGI 1938. AASTA PÕHISEADUS..................................................................... 10 KOKKUVÕTE............................................
Selgitustaotlus Märgukiri Teabenõue Taotlus Vaie Õigustekstide ülesehitus Õigustloov akt (seadus, määrus): · Paragrahvsüsteem · Paragrahvid jagunevad lõigedeks ja lõiked võivad jaguneda punktideks (loetelude korral) · Lisaks paragrahvile võib õigustloova akti struktuuriosaks olla preambul, osa, peatükk, jagu, jaotis, alljaotis ja. · Peale preambuli õigustloov akt ja kõik struktuuriosad pealkirjastatakse. · Paragrahvid, peatükid ja osad nummerdatakse õigusakti läbivalt araabia numbritega. · Jaod, jaotised, alljaotised, lõiked ja punktid nummerdatakse kõrgemat jaotusüksuse piirides läbivalt araabia numbritega. · Normitehniline märkus · Lisad · Läbiv põhimõte üldiselt üksikule Üksikakt: · Pealkiri ja preambul
üle haldusorganile, et tagada seeläbi paindlik haldustegevus ja vältida seaduste ülekoormamist üksikregulatsioonidega. Õigusnormid koondatakse õigustloovasse akti teatud loogika alusel, kasutatakse struktureerimist (õigusaktid liigendatakse). Õigusakti sõnastusliku struktuuri osad on : 1) paragrahv; 2) artiklid; 3) punktid; 4) osad; 5) peatükid; 6) jaod; 7) jaotised; 8) alljaotised jne. Peale selle kuuluvad siia veel märkused, viited, akti pealkiri, preambul ja lisad. Haldusakt Haldusakt on üheselt selge ja mõistetav. Ühene arusaamine, millised on haldusaktiga pandud kohustused ja sellega seotud õigused. o Õigusselgusest tulenevalt peab olema põhjendatud - sisaldama andmise faktilisi ja õiguslikke aluseid. o Kaalutlusõiguse kasutamisel tuleb põhjenduses ka kaalutlused ära märkida. Isikul peab olema arusaadav, miks otsus tema suhtes tehti või kuidas akt tema õigusi mõjutab.
Tegu on rahvaloominguga mida on hageja ema täiendanud ja täiendatud versiooni on külarahvas omaks võtnud. Seoses sellega otsustan, et laulikust tuleb teha parandatud versioon ja teose juurde märkida autoriks, hageja ema nimi. Laulikut võib tasuta jagada ainult laulupäevalistele. Saades aga lauliku müügist materiaalset tulu, tuleb vastavalt autoriõigus seaduse §-idele 14-16, tasuda autori tasusid. 2. Samas ütleb Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambul, et Eesti Vabariigi Põhiseadus peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kuna tegu on algupärandis siiski rahvaloominguga ja seda tuleb säilitada, otsustan, et teost võib kasutada küla laulupäeval, mis on rahvapärandi säilitamise eesmärk ja selle eest eraldi autoritasusid tasuma ei pea. 3. Tulevikus, teose esitamise soovidega tuleb pöörduda hageja poole ja sõlmida sellekohased
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette.
Millal ja mille alusel praegune põhiseadus kehtestati Eestis? Vastu võetud 28.06.1992 Jõustunud 03.07.1992 Põhiseadus võeti vastu rahvahääletuse alusel. Tänane põhiseadus on kehtestatud 1938. Aasta põhiseaduse preambuli alusel 1938. aasta põhiseaduse preambul: Eesti rahvas kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku endamääramise kustumatul õigusel, mis on rajatud õiglusele, seadusele ja vabadusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis jääb rahvavalitsuslikul alusel valitsetavaks vabariigiks, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav
teemaks juba pikka aega, kuid kogu selle arutelu juures pole ma kordagi märganud UNESCO sekkumist. Võib-olla polegi see päris nende rada, kuid see näitabki, et nende tegevusvaldkondadest ja aruteludest meie meediani eriti ei jõua. 7 UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, http://www.unesco.ee/organisatsioon/ 8 UNESCO ERK http://www.unesco.ee/vaimse-kultuuriparandi-kaitse-konventsiooni-nimekirjad/? highlight=laulu UNESCO põhikirja paljutsiteeritud preambul peegeldab organisatsiooni väärtusi: "Kuna sõjad saavad alguse inimeste mõtetest, tuleb ka rahu kaitsta inimmõistuse abil."9 Leian, et see on tabav mõte ning usun, et UNESCO on väga õige asja eest väljas. Mul on hea meel, et UNESCO liikmesriikide arv on nii suureks kasvanud, sest see näitab, et neid on palju, kes on sama mõtte eest väljas ning tüürivad samas suunas. 9 UNESCO ERK http://www.unesco.ee/unesco-2/
Eesti on Euroopa Liidu liige. See on andnud meile palju eelised kui ka toonud meile terve hulga uusi kohustusi, millega Eesti veel päris harjunud pole. Me saame ennast nüüd, Euroopa Liidu liikmena, tunda natukenegi turvalisemana, eriti arvestades hiljutisi suhete teravnemisi Venemaaga. Aga see turvalisus ei tule tasuta, tänu sellele turvalisusele peavad meie sõdurid käima välismisioonidel. Selles maailmas teadagi ei ole tasuta eineid. Kõige suurem pessimist võib väita, Euroopa Liiduga liitumise ja selle liikmeks olemisega kaasnevad liig suured kohustused, aga tegelikult võib öelda, et liitudes sellise suure poliitilise ühendusega, kindlustasime me enda riigi säilimise, olgu rahvusliku identiteediga nii nagu on. Eesti liitus Euroopa liiduga 2004-dal aastal, peale seda on tekkinud juurde palju kohustusi ja ülesandeid. Seoses liitumisega on avanenud Eestil võimalus rääkida kaasa ELi poliitikate kujundamises ning menetleda ELi õigusakte....
ruumist sõltumatu õigus, mis rajaneb inimese loomusel ning positiveerub inimese mõistuse abil ja selle kaudu. 2. ajalooline koolkond 3. õiguspositivism 4. kaasaegne loomuõigus Kehtiva õiguse allikad (võta powerpoint!) Aarnio raamatus - Kolm vaatenurka õigusele lk 88-112 Merusk, K. Kehtiv õigus ja õigusakti teooria küsimusi. Tartu, 1993 Seadus kitsas tähenduses Seadus laias tähenduses Vt ÕE LM II lk 82, skeem (ÕPI PÄHE!) ÕIGUSAKTID Näide: 1. pealkiri (otsus, kuupäev) 2. preambul (sis. viidet) 3. otsus 4. signatuur 5. pitser Kui aktis on kasvõi üks üldnorm, peab akti vormistama üldaktina! KODUS: määrata kas akt on üld või üksik. Uurimustöö koostamise reeglid Teema III Õigusnormid Aarnio 56-67 LM I 15-16 LM II 9-14, 17--25, 30-35, 62, 102-103 ÕE III peatükk SÕT III (lk45-61) RiTo 2,/2000 (www.riigikogu.ee/rito) Kes on R. Scumann ja mida tähendas tema plaan? Kelle ja milline teos on EL hümniks? Sümbolid
ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 10 ms. 53B on pakett, milles 5B on p2is. 9600/48=200 200*53/0,01 V:8,48Mbit/s ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne bitikiirus sidekanalis, kui sõnumi ülekandeks on aega 100 ms. 9600/48*53/0,1 V:0,848Mbit/s etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. ATM võrgutehnooloogia kohaselt on paketi pikkus 53 baiti. Kuidas tuleks valida ülekantava infofaili pikkus, et saavutada maksimaalne ülekande efektiivsus. - ATM v6rgus on p2is 5 baiti, seega kasulik info 48 baiti. Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti
kiireloomuline ei ole väga tõsiseltvõetav sõna. 3.Jõustumine §167- PS muudatus jõustub mitte varem kui kolm kuud pärast väljakuulutamist, seaduse väljakuulutamise päeva ei arvestata, tähtaeg hakkab kulgema järgmisest päevast. 4.P III AKT see on Põhiseaduse Täiendamise Seadus. Akti lisamine tekitab pigem segadust kui loob selgust. Sõnaselgus on muutmise soovitatav tingimus. VII PS ARENG (oli tehtud 4 muudatust) 1. §156 (§166) (4a) 2. PSTS (§164) (EL, ja PSTS) 3. Preambul (§165) (eesti keele) Eelnõusid on olnud veelgi. 1) L. Meri: EV president otsevalitavaks, PS Kohus. 2) T. H. Ilves :Riigikaitse peatüki muutmine. Probleemiks §127 lg3. §4 PS TÕLGENDAMINE I Tõlgendamise mõiste 1) Tõlgendamine kõige laiemas mõistes e. largissimo sensu see on arusaamine esememõttest, mis on valmistatud isiku poolt, kasutades oma võimet siduda esemega mõte(mõtestada ese). 2) Tõlgendamine largo sensu: arusaamine keelelistest väljenditest
Õigus ja ühiskond Õiguse funktsioon = Õigus on sotsiaalne kord, mis reguleerib inimestevahelisi suhteid, tava ja moraal Õiguse tunnused: Õigus on - käitumisreeglite kogum, riigi poolt kehtestatud või sanktsioneeritud normide kogum, üldkohustuslike normide kogum, õiguses väljendub riigi tahe, täitmist tagatakse riigi sunniga ja peab vastama ühiskonna õiglustundele. Õiguse areng: ius non scriptum = unwritten law; ius scriptum = written law Õiguse idee: õiglus, õiguslik garanteeritus, eesmärgipärasus Õigusperekonnad: *Mandri-Euroopa, *Anglo-Ameerika, *islami, hinduistlik, judaistlik, *Kaug- Ida, Aafrika, *sotsialistlik Õiguse valdkonnad: avalik õigus, eraõigus Avalik õigus Eraõigus rahvusvaheline õigus tsiviilõigus riigi- ja konstitutsiooniõigus võlaõigus haldusõigus asjaõigus kirikuõigus ...
(seletuskirja abil, protokollid, seaduse kommentaarid). 36. Riigiõiguse olemus. Määrab kindlaks riigi toimimise, organite ülesehituse, käsitletakse inimõigusi ja vabadusi. 37. Põhiseadus. Kehtiv PS võeti vastu rahvahääletusel 28. Juunil 1992. Kõige tähtsam allikas. Kokku kirjutatud erinevatest seadustest. Väljendab kultuuri-, õigus- ja ajaloolist arengut. Võetakse vastu üljuhul rahvahääletusel. Muutumine parlamendi käes. Põhiseaduse preambul – sissejuhatus põhiseadusesse. Tutuvustatakse ajalugu ja eesmärke. 38. Põhiseaduslikud institutsioonid. Riigikogu Vabariigi President Vabariigi Valitsus Riigikohus Eesti Pank Riigikontroll Õiguskantsler Kohalik omavalitsus 39. Põhiõiguste ja vabaduste süsteem ja liigitus. Ajaloolise kujunemise järgi: - Inimõigused (üldõigused) ja poliitilised õigused (valimisõigus)
leidmise oskus; riigiõiguse allikate tundmine, oskus valida sobivaid allikaid riigiõiguslikele küsimustele vastamiseks NB! Õiguse allikaid tuleb osata peast loetleda, mh tähtsuse järjekorras. See on oluline, et kaasuste lahendamisel ja küsimustele vastamisel oskaks kohe asjakohased allikad välja valida. riigiõiguse valdkonna seaduste lühendite tundmine I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambulil on eelkõige deklaratiivne tähendus ja on abiks põhiseaduse tõlgendamisel, kuid seejuures võib omada ka otsest õigusjõudu. Preambuli seos põhiseaduse ülejäänud sätetega sõltub sellest, kas preambul kujutab endast sisuliselt põhiseaduse enese ehk faktiüldistust või on tema sisuks ühiselu aluseks olevate väärtuste ja põhimõtete ehk ideede laiapõhjalised
(2) Loetelu punkti ei kavandata lisasätteid. (3) Ühese arusaadavuse tagamiseks võib loetelu esitamisel kasutada sõna „või”, kui loetelus esitatakse alternatiiv või kui loetelu elemendid ei pea esinema korraga, ning sõna „ja”, kui loetelu elemendid esinevad korraga. § 26. Seaduseelnõu muu struktuuriosa (1) Lisaks paragrahvile võib seaduseelnõu struktuuriosaks olla osa, peatükk, jagu, jaotis, alljaotis ja preambul. (2) Mahuka eelnõu paragrahvid koondatakse sisu järgi peatükkidesse. Peatükid nummerdatakse eelnõu läbivalt araabia numbritega. (3) Sisuliselt seotud paragrahvidest koosnevad mahukad peatükid võib jaotada jagudeks, jaod jaotisteks ja jaotised alljaotisteks. Jagude numeratsioon peatükisiseselt, jaotiste numeratsioon jaosiseselt ja alljaotiste numeratsioon jaotisesiseselt algab araabia numbriga 1. (4) Seadustiku või eriti mahuka seaduse eelnõus võib koondada peatükid süsteemselt
9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul asjakohastele ajaloosündmustele, õiguslikele põhimõtetele ning varasematele õigusaktidele. Põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik “tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade”. Riigikohtu seisukoha järgi tuleneb sellest lauseosast riigi eesmärk, mille
9) Vabariigi Presidendi ja Vabariigi Valitsuse liikmete kohtulikule vastutusele võtmise seadus; 10) vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus; 11) riigieelarve seadus; 12) Eesti Panga seadus; 13) riigikontrolli seadus; 14) kohtukorralduse seadus ja kohtumenetluse seadused; 15) välis- ja siselaenudesse ning riigi varalistesse kohustustesse puutuvad seadused; 16) erakorralise seisukorra seadus; 17) rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus. I PÕHISEADUS ÜLDISELT, PREAMBUL 1. PS preambul. Kas Eesti PS preambulil on juriidiline tähendus? Preambul on sissejuhatav selgitus, mis esineb sageli õigusaktidel. Enamasti viitab preambul asjakohastele ajaloosündmustele, õiguslikele põhimõtetele ning varasematele õigusaktidele. Põhiseaduse preambuli kohaselt peab Eesti riik "tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade". Riigikohtu seisukoha järgi tuleneb sellest lauseosast riigi eesmärk, mille
et riigivõimu teostamine peab olema legitimeeritud rahva poolt (rahvas teeb kõige põhimõttelisemad ja ülimuslikud otsused riigi tegevuse suunamisel) 9. de iure, de facto De iure – kehtiva õiguse kohaselt, juriidiliselt De facto – faktiliselt, tegelikult, tõsiasjadele vastavalt 10. õigluse ja võrdsuse kontseptsioonid Ius distributiva - jaotav õigus Ius commutativa -võrdsustav õigus 11. kas preambuli muutmisel on sisuline tähtsus? Jah, sest preambul kajastab Eesti riigi aluseks olevaid põhilisi väärtusi (Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kohta käiv säte). 12. PS-ste tüübid maailmas, näiteid (mis mõttes erinevad nt Rootsi, Prantsuse, USA, UK, Eesti, Saksa, Iiri, Šveitsi PS) Kirjutatud ja kirjutamata – Eristuse alus on kirjaliku PS olemasolu. Nt Suurbritannial puudub kirjutatud konstitutsioon, pole ühtegi tervikteksti, vaid on erinevate konstitutsioonilise
11.09.14 Madis Ernits I Sissejuhatus §1 Riigiõigus Riigiõigus kui juriidiline distsipliin- uurib, mis on positiivse õigusega kästud, keelatud või lubatud. Positiivne õigus- kirjapandud õigus Ülepositiivne õigus- kirjutamata õigus, mis on positiivse õiguse peal Riigiõigus kui avaliku õiguse distsipliin 1. Õigussuhe- nt ostu-müügi leping, kahju hüvitamine 2. Norm 3. Toiming- reaalne tegevus, nt vilkuritega politseiauto- avalikõiguslii, vilkuriteta politseiauto- eraõiguslik 4. Juriidiline isik- avalikõiguslik juriidiline isik: TÜ, Eesti Haigekassa, Eesti Pank, ERR, Eesti Energia, Rahvusraamatukogu 5. Teooriad (H. Maurer, haldusõigus, §3 äärenr. 12-...)- Huviteooria- Avalik õigus on see, mis Rooma riigi poole, eraõigus see, mis vaatab eraisiku kasu poole. Subordinatsiooni- e allusvusteooria- avalikku õigust iseloomustab allumissuhe, eraõigust võrdsussuhe. Subjekti...
2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/389 EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA (2010/C 83/02) 30.3.2010 ET Euroopa Liidu Teataja C 83/391 Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutavad Euroopa Liidu põhiõiguste hartana pidulikult välja järgmise teksti: EUROOPA LIIDU PÕHIÕIGUSTE HARTA Preambul Euroopa rahvad on üha tihedamat omavahelist liitu luues otsustanud jagada rahulikku, ühistele väärtustele rajatud tulevikku. Liit teadvustab oma vaimset ja moraalset pärandit ning rajaneb inimväärikuse, vabaduse, võrdsuse ja solidaarsuse jagamatutel ja universaalsetel põhiväärtustel; liidu aluseks on demokraatia ning õigusriigi põhimõte. Liidu kodakondsuse kehtestamise ning vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seab liit üksikisiku oma tegevuse keskmesse.
Viie aasta jooksul: Riikide seadusandlust ühildada, Barjääride eemaldamine, kõige vaba liikumine, Parlamendi õiguste laiendamine Tähtsad lepingud ESTÜ asutamiseleping- 1952 Rooma lepingud- 1958 EMÜ ja Euratomi asutamislepingud Liitmisleping- 1967. Ühendati ESTÜ, EMÜ ja Euratom Euroopa Ühenduseks Ühtne Euroopa akt- 1987 Euroopa Liidu leping- 1993 Amsterdami leping- 1997 Nizza leping 2001 Tekib EUROOPA LIIT Tegelikult oli kogu aeg plaan jõuda liiduni: Rooma lepete preambul + Ühtse Euroopa akt, Werneri plaan 1969/70 I katsetus, kukkus läbi Maastrichti lepe 7. veebruar 1992: Kõik ühinevad Euroopa Majandus- ja rahandusliiduga (EMU), Ühisraha hiljemalt 1999 Lähem integratsioon välisasjades ja sise/justiitspoliitikas Euroopa majandusühendusest sai Euroopa ühendus (EEC -> EC) Kolmesambaline struktuur Laienevad parlamendi õigused ja rohkem küsimusi EL pädevusse Euroopa Päev- 9 mai ja hüm Beethoveni- ,,ood rõõmule" EFTA
vähem Euroopas. Kas riigid tahavad Euroopaga ühineda? Kas see on üldse võimalik?). Saksamaa ühendamine (1989-1990. Müür langeb, koostöö tihendamine ning lõpuks ühinemine, seega Ida-Saksamaa ühineb Euroopa Ühendustega. Väga suured erinevused ühiskonnas, majanduses, kõiges. Siiani lõhed kahe ühiskonna vahel) EUROOPA LIIDU SÜND Tegelikult oli kogu aeg plaan jõuda liiduni: Rooma lepete preambul + Ühtse Euroopa akt. Werneri plaan 1969/70 I katsetus, kukkus läbi. Maastrichti lepe 7. veebruar 1992: Kõik ühinevad Euroopa Majandus- ja rahandusliiduga (EMU). Ühisraha hiljemalt 1999. Lähem integratsioon välisasjades ja sise/justiitspoliitikas. Euroopa majandusühendusest sai Euroopa ühendus (EEC -> EC). Kolmesambaline struktuur. Laienevad parlamendi õigused ja rohkem küsimusi EL pädevusse. Esimesed teemad: Lepingu vastu võtmine (Vaja referendiumit! Prantsusmaal võit 1%
etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti. Kogu ylekantav baitide hulk 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. 128-18=110 512/110=5 5*128=640B=5120 b.5120/10astmes 7 t=5,12*10-4sEthernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 18B p2is-110B kasulik. Efektiivsus 110/128=86% Ethernet võrgu kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus? 64-18=46=> 46/64=72% Ethernet võrg...
(litsentsiandja) teisele isikule (litsentsisaaja) õiguse teostada ametisse nimetamine, autasustamine jne.) intellektuaalsest varast tulenevaid õigusi kokkulepitud ulatuses ja PÕHISEADUS kokkulepitud territooriumil, litsentsisaaja aga kohustub maksma Kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juunil 1992 selle eest tasu (litsentsitasu). Frantsiisilepinguga kohustub üks isik Põhiseaduse preambul (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril,
2) Haldusvastutus järgneb väärteole ehk haldusrikkumisele 3) Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus. 4) Distsiplinaarvastutus - kohaldatakse töödistsipliini rikkumise eest. 34. Õiguse tõlgendamise vormid. *õigusaktide alluvus *üldnorm vs erinorm *õigusaktide ajaline kehtivus *analoogia 35. Riigiõiguse olemus. 36. Põhiseadus. Kehtiv põhiseadus on vastu võetud rahvahääletusel 28.juunil 1992 PÕHISEADUSE PREAMBUL: · Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade 37
Formaalses mõttes Kn kujutab endast ühte või mitut seadusandlikku akti. Harilikult on riikide kõrgema jõuga akt vastu võetud ühe dokumendina, mis kannab pealkirja Põhiseadus (PS) või Konstitutsioon (Kn). Mitmes dokumendis sisaldub Kn nt Rootsis, kus kehtivad 3 K-lise jõuga akti: valisemise korra instrument, pressivabaduse akt, kroonipärimise akt. Nende lihtseaduste vahepeal loetakse asuvat Rigkstavi akt. Prantsuse 1958. a K-le lisaks kehtivad K-liste aktidena veel 1946. a K-i preambul ning Põhiõiguste ja vabaduste alal 18.saj lõpul vastu võetud Inimese ja Kodaniku Õiguste Deklaratsioon. Väga omapärastest komponentidest on koostatud Kanada Kn: 1) 1867. aastast pärit Briti-Ameerika seadus, millega Kanada sai dominiooni staatuse 2) nim seadust täiendavad umbes 30 Briti seadust 3) 1981. aastast pärit Briti seadus, millega SB kaotas Kanadas seadusandliku võimu 4) Kanada enda K-lised seadused.
Maailma Kaubandusorganisatsioon ja intellektuaalomandi õiguskaitse Eero Ringmäe 2.3 Maailma Kaubandusorganisatsiooni tegevuse peaeesmärgid intellektuaalomandi õiguskaitse vallas GATT lepingu eesmärkidena toodi elatustaseme ja sissetulekute tõstmine, täieliku tööhõive tagamine, tootmise ja kaubanduse laiendamine ning maailma ressursside optimaalne kasutamine. WTO asutamislepingu preambul laiendab neid eesmärke teenustekaubandusele, vajadusele edendada säästvat arengut ning kaitsta ja hoida keskkonda nii, et see oleks kooskõlas riikide majandusarengu erinevate tasemetega, vajadusele positiivsete jõupingutuste järele, tagamaks et arengumaad ja nende seas eelkõige vähimarenenud riigid saaksid osa rahvusvahelise kaubanduse kasvust. Intellektuaalomandi õiguskaitse vallas seab WTO TRIPS lepingu preambulis oma
Infofaili pikkus peab olema 48 baiti, et tekiks t2isarv pakette. 15.Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 64 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. P2is 48+48+16+32=144 b (ehk 18B). Seega yhes paketis on 64-18= 46B s6numit. 512/46=[12] paketti Kogu ylekantav baitide hulk: 12*64=12*46+12*18=768B=6144 b. t=6144/10000000=6,144*10-4s (etherneti pakett;8 bait - preambul - ülesannetes ei arvestata;6 bait - saaja aadress;6 bait - saatja aadress; 2 bait – pikkus;46-1500 - andmed (data);CRC - 4 bait.) 16. Ethernet võrgu (10 Mb/s) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Leida 512-baidise infosõnumi ülekandeaeg. 128-18=110B 512/110=5paketti 5*128=640B=5120 b. t=5,12*10-4s 17.Ethernet võrgu(või IEEE 802.3) kanalikihis kanti üle pakette pikkusega 128 baiti. Milline on kasuliku info ülekande efektiivsus?
Muidu võiksid kõik tõendid olla kättesaadavad. Lahenduseks võiks olla veel, et prokuröri ei s.aa sundima tõendeid avaldama, vaid kohus võib siis mitteavaldamise korral tõendid kõrvale jätta ja otsustada nende pinnalt, mida prokurör avaldas. Kaitseõiguste direktiiv – eesmärgiks art 3, igal kahtlustataval ja süüdistataval peab olema kriminaalmenetluses kasutada kaitsjat ja seda kiirelt, esimesel võimalusel. Sellel direktiivil on pikk preambul, mis avab direktiivi mõtte. Seal on ka toodud EIÕK praktika kokkuvõte. Direktiivide vastuvõtmise tagajärg – kehtestavad miinimumreeglid, kuid iga riik võib tagada kõrgema kaitse. Reeglid ei ole ainult liikmesriikide vahelise menetluse jaoks, vaid kehtivad ka puhtalt siseriiklike menetluste puhul. EIÕK seisukohad on muudetud EL teisese õiguse normideks. Eelnõu väljatöötamistel osalesid nõukogu esindajad, et tõlgendus saaks võimalikult täpne
(kapo ja kripo, prokuratuur), advokatuur, kohus. Kohtusüsteem ja advokatuur on õigusriigis täidesaatvast võimust lahutatud ja nad peaksid olema põhimõtteliselt sõltumatud. Kuidas Eesti inimene saab sellele süsteemile loota, kuidas see süsteem kaitseb või ei kaitse tema põhiseaduslikke ja teisi sõnades seadusega tagatud õigusi, see ongi käesoleva essee teema tavalise inimese seisukohalt. ÕIGUS PEAB VABADUSE JA DEMOKRAATIA TINGIMUSTES TEENIMA ÕIGLUST: Eesti Vabariigi Põhiseaduse preambul sõnastub Eesti Vabariigi kui riigi "mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele". Õigusrikkumiste jälitamisel-avastamisel, uurimisel ja süüdistuse esitamisel on juhtroll loomulikult riigi käes politseilised uurimisorganid (kapo ja kripo) ning prokuratuur on riigi instrumendid kahtlustuste uurimisel; advokatuur peab tagama süüdistatu õiguste kaitse ja uurimise menetlustoimingute vastavuse kehtestatud normidele; kohus peab erapooletult ja
2. Inimväärsed elutingimused 3. Õiguslik võrdsus 4. Identiteet 5. Õigus otsustada § 7 Vabadus I sätestus - preambula - § 19 lg 1 - kõik vabadused ja põhiõigused II Käsitlus põhiõiguste all § 8 Võrdsus I sätestus - § 12 lg 1 II käsitlus põhiõiguste all § 9 Demokraatia põhimõte I sätestus põhiseaduses ● preambul ● § 1 lg 1 ● § 10 ● § 4 lg 1 lause 2 ● III ptk, IV, VII II Demokraatia mõiste 16 1. Riigi valitsemisvormid Aristotelese järgi
kuulumisest euroala riikide sekka Eesti põhiseaduslike väärtuste hulka. Kui aga küsida, kas me võime leida põhiseadusest mingi ülima väärtuse, mis on aluseks õigusriiklikult organiseeritud Eesti riigile, siis võib sellele vastata põhimõtteliselt jaatavalt. Jutt on inimese ja riigi omavahelistest suhetest. Eesti omariikluses pole inimene loodud riigi jaoks, vaid riik on loodud inimese jaoks. Põhiseaduse preambul konstateerib, et riigi kindlustamise ja arendamise mõte on riigi rahva, keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade. Inimese prioriteet riigi ees pole riigi kehtestatud, vaid riik tunnustab seda kui inimesele loomulikult kuuluvat omadust. Riik reguleerib inimese käitumist sel määral, et see ei riivaks põhjendamatult tema vabadust ja kindlustaks avaliku huvi realiseerumise. Õigupoolest pole ülim väärtus iseenesest juriidiline mõiste, vaid eetiline kategooria. Kuid
olevates väärtustes ja põhimõtetes ning ühiselt taotletavates eesmärkides. Põhiseaduse ülimuslikkus Põhiseadus on kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt riigis. Kõik teised õigusaktid peavad olema põhisedusega kooskõlas. Eesti vabariigi põhiseaduses väljendub see põhimõte eelkõige §3 lõike 1 esimeses lauses Põhiseaduse struktuur Preambul riiklikuse aluspõhimõtted Põhiõigused Riigiorganisatsiooni sätted Põhiseaduse muutmine Põhiseaduse muutmise kord on sätestatud PS XV peatükis (§-d 161- 168) Oigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul (21 liiget) Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil Põhiseaduse muutmist ei saa algatada ega põhiseadust muuta erakorralise seisukorra ega sõjaseisukorra ajal
· EL õigus ei kuulu õigusnormi hierarhiasse. EL õiguse norm ei murra siseriikliku õigusnormi kehtivust, vaid tingib ainult siseriikliku normi kohaldamata jätmise konkreetsel juhul. · Kui EL saab föderatsiooniks, siis see olukord muutub. Kui pädevuse määramise pädevus läheb Eesti riigil üle Elile, tekib alluvussuhe liitriigi ja selle osariigi vahel. Sel juhul oleks liiduõigus kõrgemal siseriiklikust õigusest. Praegu see nii ei ole. · Preambul ei kuulu kõige kõrgemasse seltskonda, seda saab muuta tavalises korras. a.i.1. PS I + XV ptk, PS täiendamise seadus a.i.2. PS II XIV ptk, PS rakendamise seadus a.i.3. Konstitutsionaalne seadus, Riigikohtu järgi konstitutsioonilised seadused (PS §104 lg 2) a.i.4. Lihtseadus a.i.5. Vabariigi Presidendi seadlused (PS §109 seda, et Riigikogu pole saanud kokku tulla, pole meil kunagi juhtunud) Edasilükkamatu vajaduse korral antav akt. a.i.6
EL institutsioonid on teinud avaldusi ja deklaratsioone puutuvalt inimõiguste ja põhivabaduste kaitsesse (nt 1977. aastal kirjutasid Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja Nõukogu alla ühisdeklaratsioonile, milles omistati primaarne tähtsus liikmesriikide konstitutsioonidest ja Euroopa inimõiguste konventsioonist tulenevatele põhiõigustele). Inimõigused EL ja EL institutsioonides Ühtse Euroopa akti (1986) preambul sisaldab viidet demokraatia edendamisele põhiõiguste, eriti vabaduse võrdsuse ja ühiskondliku õigluse alusel, mida on tunnustanud liikmesriikide konstitutsioonid ja seadused, inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon ning Euroopa sotsiaalharta. Inimõigused EL ja EL institutsioonides Euroopa Liidu leping (1992 Maastrichti leping) sätestab, et liit austab põhiõigusi kui ühenduse
sisalduvaid aluspõhimõtteid leida ja neist lugu pidada ning juristid peavad neile ka igapäevatöös toetuma. Kui sellega kaasneb üldinimlike väärtuste, leplikkuse, arusaamise ja koostöö arvestamine, kestab Eesti riik mitte ainult praegu, vaid ka tulevikus. EV põhiseaduse aluspõhimõtete avatud kataloogi leidmise meetod Õigusdoktor Schneider leiab õigustatult, et „põhiseaduse aluspõhimõtted“ on selline kategooria, mille päriskodu on põhiseaduse preambul. Põhiseaduse preambul – see on põhiseaduse ideeline vundament. Kuna preambul ei ole põhiseaduse jaoks mitte ripats, lihvitudsõnastusega kaunistus, vaid kogu põhiseadust integreeriv tuumik, regulatiivne tuumik, siis muutubalus põhimõtete kategooria seda olulisemaks. Mida suurem on preambuli sätete üldistusaste, seda laiemon selle integreeriv roll ja sisuline kontroll põhiseaduse ülejäänud sätete üle. Kuid aluspõhimõtete sisu ei piirdu ainult preambulis nimetatud ideede, väärtuste ja
FCA Free Carrier Ship CPT Carriage Paid To FOB Free On Board CIP Carriage and CFR Cost and Freight Insurance Paid To CIF Cost, Insurance and DAF Delivered At Freight Frontier DES Delivere Ex Ship DDU Delivered Duty DEQ Delivered Ex Quay Unpaid DDP Delievered Duty Paid Tarneklauslite nõuete esitus Tarneklausli preambul A Müüja kohustused B Ostja kohustused A1 Kauba tarnimine vastavalt B1 Kauba eest tasumine müügilepingule A2 Litsentsid, ametlikud load B2 Litsentsid, ametlikud load ja formaalsused ja formaalsused A3 Veo ja kindlustuslepingud B3 Veo ja kindlustuslepingud A4 Kauba tarnimine B4 Kaubatarne vastuvõtmine A5 Riskide üleminek B5 Riskide üleminek A6 Kulude jaotamine B6 Kulude jaotamine
Määruse andmise õigus Eestis on oma seadusega määratud pädevuse piires: Vabariigi Valitsusel, ministritel, kohaliku omavalitsuse volikogul ja omavalitsuse täitevorganil (valla või linnavalitsusel) jt. Vabariigi Valitsus annab määrusi "seaduse alusel ja täitmiseks" . Sellega on määratud Vabariigi Valitsuse määruse allutatus seadusele. Seadusest peab tulenema otsesõnu Vabariigi Valitsusele luba volitus - määruse andmiseks, s.t määruse preambul peab otse viitama vastavale määruse väljaandmist lubavale seaduse sättele. Vabariigi Valitsuse määrused on seaduste ja Vabariigi Presidendi seadluste järel kõige tähtsamad õigusaktid. Vabariigi Valitsuse määruse andmine otsustatakse Vabariigi Valitsuse istungil. Sellele kirjutavad alla peaminister, asjaomane minister ja riigisekretär. Ministri määrused - Minister annab määrusi seaduse alusel ja täitmiseks.
Aluspõhimõtete avatud loetelu on: Riigi rajanemine vabadusele, õiglusele ja õigusele Sisemise ja välise rahu kaitse Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade Inimväärikus Sotsiaalriiklus Demokraatia Rahva suveräänsus Õigusriiklus Põhiõiguste ja vabaduste austamine Riigivõimu tegevuse proportsionaalsus Põhiseaduse preambul on põhiseaduse ideeline vundament. Euroopa põhiseaduslepingu riigiõigusliku analüüsi töörühma materjalidest leiame: Põhiseaduse aluspõhimõtted on alusväärtused, ilma milleta Eesti riik ja selle nimel kehtestatud põhiseadus kaotavad oma olemuse. Põhiseaduse aluspõhimõtted on paljuski universaalse iseloomuga. Täiesti selge on see, et üldinimlikud püsiväärtused jätavad ruumi ka uutele. PS aluspõhimõtete kataloog on avatud kataloog.
- Kunstlik viljastamine - Katse embrüotega - Geenitehnoloogia 2. Inimväärsed elutingimused 3. Õiguslik võrdsus 4. Identiteet 5. Õigus otsustada § 7 Vabadus I sätestus - preambula - § 19 lg 1 - kõik vabadused ja põhiõigused II Käsitlus põhiõiguste all § 8 Võrdsus I sätestus - § 12 lg 1 II käsitlus põhiõiguste all § 9 Demokraatia põhimõte I sätestus põhiseaduses - preambul - § 1 lg 1 - § 10 15 - § 4 lg 1 lause 2 - III ptk, IV, VII II Demokraatia mõiste 1. Riigi valitsemisvormid Aristotelese järgi Valitsus Ühe Mõne Paljude /kõigi Lähtuvalt üldisest Monarhia Aristokraatia Demokraatia huvist
- Kunstlik viljastamine - Katse embrüotega - Geenitehnoloogia 2. Inimväärsed elutingimused 3. Õiguslik võrdsus 4. Identiteet 5. Õigus otsustada § 7 Vabadus I sätestus - preambula - § 19 lg 1 - kõik vabadused ja põhiõigused II Käsitlus põhiõiguste all § 8 Võrdsus I sätestus - § 12 lg 1 II käsitlus põhiõiguste all § 9 Demokraatia põhimõte I sätestus põhiseaduses - preambul - § 1 lg 1 - § 10 - § 4 lg 1 lause 2 15 - III ptk, IV, VII II Demokraatia mõiste 1. Riigi valitsemisvormid Aristotelese järgi Valitsus Ühe Mõne Paljude /kõigi Lähtuvalt üldisest Monarhia Aristokraatia Demokraatia huvist
11. Riigikaitse 11.1. Põhiseaduses riigikaitse reguleerimise eesmärgid Riigikaitse reguleerimine põhiseaduses on üldlevinud: 1) Kui riigi eksistents, julgeolek on ohustatud, siis ei pruugi olla võimalik tavapäraselt PS korda kaitsta. Selleks teatud struktuurid (kaitsevägi). Põhiõiguste piirangud. 2) Relvastatud riigiorganite tegevuse ulatuse ja (tsiviil)kontrolli nende tegevuse üle sätestamine Riigikaitse eesmärk PS preambul kaitseks välisele rahule; RaRKs § 2 2 Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadus 47 SE. Kordamisküsimused 2012 Riigiõigus NB! Abistav materjal, mitte "piletid" 11.2. Riigikaitsekohustus ja selle sisu PS § 124 Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras Eesti kodaniku üldine põhisseaduslik kohustus. See on suunatud riigi eksistentsi
- Kunstlik viljastamine - Katse embrüotega - Geenitehnoloogia 2. Inimväärsed elutingimused 3. Õiguslik võrdsus 4. Identiteet 5. Õigus otsustada § 7 Vabadus I sätestus - preambula - § 19 lg 1 - kõik vabadused ja põhiõigused II Käsitlus põhiõiguste all § 8 Võrdsus I sätestus - § 12 lg 1 II käsitlus põhiõiguste all § 9 Demokraatia põhimõte I sätestus põhiseaduses - preambul - § 1 lg 1 - § 10 - § 4 lg 1 lause 2 15 - III ptk, IV, VII II Demokraatia mõiste 1. Riigi valitsemisvormid Aristotelese järgi Valitsus Ühe Mõne Paljude /kõigi Lähtuvalt üldisest Monarhia Aristokraatia Demokraatia huvist
(2) Kui küsimuse otsustamine on seadusega antud kohaliku omavalitsuse pädevusse, siis igal konkreetsel juhul, kui küsimus ei ole seadusega antud valla- või linnavolikogu ainupädevusse, võib valla- või linnavolikogu määruse andmise edasi volitada valla- või linnavalitsusele. Kokkuvõtteks määruste kohta Tuleb vaadata kas määrus on kooskõlas volitusnormiga, et ei oleks vastuolus muude õigusharude ja ka ELi õigusega. Määruste puhul peab sisalduma preambul, kus viidatakse volitusnormile. Peab olema ka kp ja muud asjad, mis allkirjastatud. Haldusakt reguleerib üksikjuhtumit, adressaat individualiseeritud. Määrus aga reguleerib piiritlemata arv juhtumeid, adressaadid ei ole individualiseeritud, vaid on abstraktselt määratud. Määrusel on välismõju. Ühepoolne tahteavaldus haldusorgani poolt, mis on pädev määrusi andma. Õiguspärasuse puhul on eristatav formaalne ja materiaalne. Haldusleping
6. Sotsiaalriiklus 7. Demokraatia 8. Õigusriiklus 9. Põhiõiguste ja vabaduste austamine 10. Riigivõimu tegevuse proportsionaalsus. Enne PS täiendamise seaduse tõlgendamist kasutati erinevate autorite poolt samatähenduslikult mõisteid põhiseaduse printsiibid, põhiseaduse üldprintsiibid ja põhiseaduse aluspõhimõtted. Nende tähendust nähti selles, et nad on abiks Põhiseaduse üksikute sätete tõlgendamisel. 8. Mida kujutab endast põhiseaduse preambul? Mis on preambuli õiguslik tähendus? Preambuliks nimetatakse peatükkidele eelnevat sissejuhatavat osa. Preambul kuulutab konstitutsioonilise võimu allikat ja püstitab põhilised eesmärgid, mida tuleb seda teostades saavutada. On kahesuguseid seisukohti: Preambulis ei ole midagi õiguslikult siduvat ning see koosneb vaid deklaratsioonist ja fakti konstateerimisest (Nt fakti konstateeringuks Eesti PS-e preambulis on viide sellele, et PS võeti vastu 28. juunil 1992).
RIIGIÕIGUS 1. Loeng (09.02.12) §1 Riigiõigus Käsitletakse kui juriidilist distsipliini. Juriidiline distsipliin reguleerib, mis on (teatud juhtudel) kästud, keelatud või lubatud. Riigiõigus on avaliku õiguse distsipliin. Õigus jaotub: - Avalik õigus üheks osalejaks avalik pool; avalikkuse huvides (võib olla ka erahuvides (halval juhul korruptsioon; heal juhul naabrite huvides ebasobiv ehitus kaitseb planeerimisõigus) - Eraõigus eraisikute vaheline õigus; eraisikute huvides (laiem funktsioon on ka tagada sisemist rahu ning seega omab ka olulist avalikku funktsiooni) Teooriad: - Huviteooria (kelle huvides kumbki õigus käitub) pole seega alati piisav teooria! - Subordinatsiooni ehk alluvusteooria ütleb, et avalikus õiguses on subordinatsioon (ülevalt-alla suhe) ning eraõiguses koo...
I Teema Õigusteadusest Sissejuhatav loeng Ühiskonnad ja riigid on muutunud üha enam sõltuvaks kommunikatsioonist, selle efektiivsusest ja kvaliteedist. Üha enam räägitakse globaalsest Õlikust integratsioonist. Küsimus globaalselt kehtiva Õe võimalikkuse, vajalikkuse, aga ka soovitavuse kohta. Eesti kuulub Sel põhinevasse Õkultuuri. Kõigi riiklikult organiseeritud ühiskondade ehk riikide Õsuhteid reguleerib ka rahvusvaheline Õ. Kolmanda Õstr. ina tuleb meil siin näha ka EL Õt. Neljandana: EL kui integratsiooni organisatsioon, on kujunenud eelkõige Õe kaudu. Üha suuremat rolli hakkab mängima Euroopa Kohus. päevakorrale on tõusnud sidemed erinevate Õkordade vahel. Küsimus ühe riigi Õkorrast ja legitiimsusest on väljunud traditsioonilisest jur. st paradigmast ning on Õe kui piiriülese normatiivse kommunikatsiooniprobleem. Rahvusriigi keskne paradigma on asendunud piiriülese normatiivse kommunikatsiooniga. Kommunikatsioon toimub keele kaudu....
Juriidilises keeles on selle eriolukorra kirjeldamiseks juurdunud mõiste ,,riigiülene organisatsioon". 11 Van Gend & Loosi kohtuasi. Oma otsuses sedastab Euroopa Kohus järgmist: ,,EMÜ asutamislepingu eesmärk luua ühisturg, mille toimimine puudutab ühenduse üksikisikuid otseselt eeldab, et see leping on enamat kui kokkulepe, mis kehtestab ainult aluse lepinguosaliste riikide vahelistele vastastikustele kohustustele. Seda seisukohta kinnitab asutamislepingu preambul, mis ei ole suunatud üksnes valitsustele, vaid ka rahvastele. Konkreetsemalt kinnitab seda selliste asutuste loomine, kellele on antud suveräänsed õigused, mille realiseerimine mõjutab nii liikmesriike kui ka nende kodanikke [---] Sellest tuleb järeldada, et ühendus kehtestab rahvusvahelises õiguses uue õiguskorra, mille huvides riigid, ehkki vähestes valdkondades, on piiranud oma suveräänseid õigusi ja mille subjektide hulka ei kuulu mitte ainult
progressiivsed varasemaga (eelnevaga) võrreldes. Nii võime väita, et Vene 1870.a linnaseaduse osaline kehtestamine Baltimail 1877.a (valitav linnavolikogu, ametnikest valitsus) oli progressiivsem süsteem võrreldes sajandeid vähemuutunud varasema linnahaldusega, ehkki seisusliku iseloomuga tsensused säilisid (disproportsionaalselt olid esindatud nt majaomanikud ja ettevõtjad). 3. Kohaliku omavalitsuse ja demokraatia seos Euroopa kohaliku omavalitsuse hartas EKOH preambul: · Kohalik omavalitsus on üks demokraatliku valitsemisviisi põhilisi alustugesid; · kodanike õigus osaleda ühiskonnaelus on üks demokraatlikke põhimõtteid, mida jagavad kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid; · just kohalikul tasandil saab seda õigust kõige otsesemalt kasutada; · tõelise vastutusega töötavate KOV-de olemasolu saab tagada efektiivse ja kodanikule lähedalseisva juhtimisega;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
