AS NUNNUKE JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinn 09. jaanuar 2010 nr 1-4/2 Algus kell 10, lõpp kell 12.15 Juhatas Maie Maasikas Protokollis Juuli Jänes Osa võtsid juhatuse liikmed: Jaan Klaas, Peeter Kruus, Teet Tass, Paula Taldrik. Puudus Raimo Tirin Kutsutud raamatupidaja Kalle Kusta PÄEVAKORD: 1. 2010. aasta sponsorluse taotluste läbivaatamine. 2. 2009. aasta töötulemused. 3. 2010. aasta eelarve kinnitamine. 1. KUULATI: Peeter Kruus tutvustas 2010. aastaks esitatud sponsorluse taotlusi. Sõna võttis: Jaan Klaas andis selgitusi erinevate sponsorite kohta. Küsimus: OTSUSTATI: 1.1. Rahuldada muusikaringi ,,Viis viimast" taotlus ja eraldada 5000 krooni toetust. 2. KUULATI : Teet Tass tutvustas 2009. aasta töötulemusi. Sõna võttis: Jaan Klaas nentis, et 2009. a töötulemustega võib igati rahule jääda. OTSUSTATI: 2.1. Hinnata eelmise aasta töötulemused positiivseks. 3. KUUL...
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Töö esitatud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Töö ülesanne ja eesmärk Kirjutan, millega hakkab järgnev katse tegelema. Sissejuhatus Kirjutan sissejuhatuse ja seejärel vajalikud valemid ning seaduspärasused. Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid, kemikaalid Töö vahendid: Kirjutan kõik vajalikud töö- ja mõõtevahendid. Kasutatud ained: Siia kirjutan kõik kasutatud ained ja muud kemikaalid. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kirjutan lühidalt, kuidas teatud katse läbi viisin. Katseandmed Kirjutan kõik katse algandmed. Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Kirj...
KOOSOLEKU PROTOKOLL Toimumiskoht: Rõõmurulli lasethoid. Kellaaeg:16.00-18.00 Koosolekul osalesid juhatuse liikmed: 1. Agnes 2. Linda Lisaks osales koosolekul: Kati, Natalja, Katrin, Killu, Liina, Kreete, Marelle, Linda. Puudusid: Triin, Johanna, Eha, Säde Koosoleku juhataja: Agnes Protokollija: Merje Adams PÄEVAKORD: I. Kohamaksu tõus päevase raha sees on ka ekskursioonid ja väljasõidud. II. Mida on veel vaja lasteada? Kas õpetajad sooviksid minna lisakoolitusele? RÄÄGITI Marelle: Kuumaks 350 eurot kuus(sh. toit, küte, vesi, väljasõidud) Ühe päeva hinneks teeb see 17.5 Linda (toitumisspetsialist): menüü lähtub tervisekaitse nõuetest, lapsed saavad süüa kolm korda päevas, söömiseks on aega 30 minutit. Liina (õpetaja): vaja rohkem arendavaid mänguasju, rohkem vitamiine toidulauale. Kati (õpetaja): Läheks meeleldi lisakoolitusele. OTSUSED Ükshäälselt võeti vastu otsus tõsta kohamaksu, et lastele ...
AS PIIM JUHATUSE KOOSOLEKU PROTOKOLL Tartu 26.02.2013 nr 2-5/33 Algus kell 11.00, lõpp kell 13.30 Juhatas Mari Maasikas Protokollis Juta Jänes Võtsid osa: Madis Muri, Jaanus Jooks, Liivi Jalg, Urve Jalakas, Virve Kuusk, Joosep Kruus Puudusid: Jürgen Saar, Liina Sikk PÄEVAKORD: Digiallkirjastamise koolituse läbiviimine organisatsiooni töötajatele. KUULATI: J. Jooks rääkis digitaalallkirjastamise eelistest ja miinustest. Tutvustati digiallkirja turvalisust ja ohtusid, mis seotud digitaalallkirjade kuritarvitamisega. U. Jalakas tutvustas koolituse planeeritavat kava. Sõna võtsid: J. Jooks pööras tähelepanu halvale finantsolukorrale, mis piirab koolituse mahtu. OTSUSTATI: 1. Kiita heaks koolituse kava (lisatud). 2. Koolituse läbiviimise eest vastutab projektijuht Liina Sikk. Mari Maa...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL ETTEVÕTLUS JA ÄRIPLAANI LOENGU PROTOKOLL. Mõdriku 23.september.2013 nr 1/1 Algus kell 11.00,lõpp 16.30 Juhatas Liivika Ivanov. Protokollis Margit Hirv Võtsid osa:Maria Borissova,Stiven Danilov,Aleksei Fursov,Silja Hiielaid,Tiit Jõe,Maarja Kivioja,Tiit Kivisaar,Selina Neero,Tarmo Nukka,Reelika Nurmsaar ja Kelly Õun. Puudusid:Tiina Klemets,Kaisa Murumäe,Gunter Väärt ja Maris Iila. Päevakord: 1.Sissejuhatus õpingutesse. 2.Rühmatöö tutvustus. 1.Päevakorrapunkt. KUULATI: Liivika Ivanova tutvustas ennest ja ettevõtluse õppekava. OTSUSTATI: 1.Võtta informatsioon teadmiseks. 2.Päevakorrapunkt. KUULATI: Liivika Ivanova andis juhtnööre rühmatöö koostamiseks,seletas rühmatöö olemust,töö sisu. OTSUSTATI: 1.Võtta teadmiseks head soovitused ja rakendada neid tehtavas töös. Liivika Ivanova ...
HARIDUS TOIMKONNA KOOSOLEKU PROTOKOLL Tallinna tehnikagümnaasium 27.01.2014 Algus kell 9.40, lõpp 9.55 Protokollis : Lota Aadla Võtsid osa: Lota Aadla, Martin Kork, Helen Birnbaum Puudus(id): (eesnimi ja perekonnanimi) PÄEVAKORD: 1.Mis on haridus toimkonna ülesanne ? 2. Uued mõtted 3. Emakeele päeva korraldamine. OTSUSTATI: 1.1. Ürituste korraldamine ei ole hardustoikonna ülesanne. Antud olukorras on emakeele päeva üritus. 1.2. Haridustoikonna tegevus peaks olema seotus õppetööga 2.1. Leida juurde uusi liikmeid 2.2. Suusatamise asemel võiks olla võimalus minna hoopis uisutama, paljud õpilased on avaldanud soovi minna hoopis uisutama, ning sellega seoses võiks toimuda kehalise kasvatuse tunnid paaris tundidena 3.1. Emakeele päeval teha viktoriin. Protokollija / läbiviija ( Lota Aadla)
TALLINNA POLÜTEHNIKUM ADMINISTRATSIOONI NÕUPIDAMISE P R O T O K O L L Tallinn 22. aprill 2014 nr 5 Algus 11.30. lõpp 12. Juhataja Aare Saar Protokollija Petter Keks Võtsid osa: Leopold Tammkivi, Vaapo Kadakas, Toomas Troopik, Vslli Raudla, MinnaLaas Võttis osa: 5 minutid Puudus(id): Kutsutud:Asendaja Kiri Tempuu PÄEVAKORD 1.Eelarve täpsutamine ja kinnitamine 2. Osalemine MTÜ Eesti Maatursni koostöös 3.Võimalikud struktuurimuutused KUULATI Kaasettekandega esinesid: Küsimused: Sõna võtsid: OTSUSTATI: 1.1 1.2 2. Erialapäevade korradamine Leopold Tammkivi Vaapo Kadakas Juhatuse esimees Juhatuse liikme
Näidises on need kaks nimekirja viidud kokku- nii on parem ülevaade kohalolnutest ja hääli lihtsam lugeda. Iga koosolekule kohaletulnud osanik (või tema esindaja) peab andma nimekirja oma allkirja, see tõendab tema osalemist koosolekul. Kui protokoll on mitmel lehel, kirjutavad koosoleku juhataja ja protokollija alla igale lehele. Kui osaühingul on palju osanikke, siis võib olla otstarbekas koosolekul osalevate osanike nimekiri vormistada eraldi lehel, mitte protokolli sees. Osaniku esindaja nimi tuuakse nimekirjas juhul, kui osanikku esindab esindaja (nt kui on tegemist juriidilisest isikust osanikuga, siis saabki teda esindada üksnes esindaja, kas siis juhatuse liige või juhatuse liikme volikirja alusel muu isik). Esinduse alusena on mõeldud seda, kas esindajaks on juhatuse liige (esindusõigus tuleneb sellisel juhul seadusest) või tegutseb esindaja volikirja alusel (siis tuleb märkida esindusõigust tõendava volikirja kuupäev ja number)
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum Aruanne Koostanud: Luise Tiks YASB61 112332 Tallinn 2014 Pipeteerimine Harjutus 1 1 ml pipetti kasutades pipeteerisin 15-ml falconisse 1,65 ml detergenti, 3,85 ml vett (kokku 5,5 ml 30% lahust). Detergendi pipeteerimiseks kasutasin pahupidi tehnikat. Pipeteerisin kahte eppendorfi 1,55 ml lahust, allesjäänud 2,4 ml pipeteerisin 200 l kaupa eppendorfidesse sain 11 ja pool eppendorfi. Harjutus 2 Hindasin silmaga vee koguseid: 1. 200 l 2. 60 l 3. 100 l 4. 20 l 5. 7 l 6. 90 l 7. 40 l 8. 150 l Hinnangud polnud küll päris täpsed, aga siiski küllaltki lähedased. Harjutus 3 Pipeteerisin laual oleva plaadi viide auku 100 l ...
Mg 1 2 3 Mg sis Mg 1 lahus 0,04 0,03 0,03 5 0,033333 5 ug/ml 2 lahus 0,06 0,05 0,04 10 0,05 10 ug/ml 3 lahus 0,08 0,07 0,08 20 0,076667 20 ug/ml Saku Läte 0,04 0,03 0,03 0,0333 Saku Läte Fe absor. konts. 1 lahus 0,404 100ug/ml Proov 0,038 2ug/ml Proov 0,028 Mg 0,09 0,08 Absorptsioon 0,07 0,06 ...
v, Hz =2v, s-1I UCe, V 750 4712,389 5,73 2,69 775 4869,469 6,38 2,884 800 5026,548 7,07 3,105 824 5177,345 7,88 3,355 846 5315,575 8,75 3,625 873 5485,221 9,95 3,99 900 5654,867 11,2 4,362 Loe mind 923 5799,38 12,34 4,685 948 5956,46 13,41 4,961 973 6113,539 14,18 5,118 996 6258,053 14,35 5,064 ...
Tabel 1. Algandmed Arvesti näit, kWh Temperatuur vannis, oC Keeduklaasi mass, kg Suhkru kogus, kg Destilleeritud vesi, ml Suhkur+vesi keeduklaasis, kg Lahuse temperatuur, oC Kolvi mass tühi, kg, 11 Kolvi mass tühi, kg, 21, kondensaadi oma Kolvi mass Kg, 21 koos kondensaadiga Kolvi mass Kg, 11 koos kontsentreeritud lahusega F-lahuse algmass L-Lahuse lõppmass W Kolb 21 vahe med Tabel 2. Suhkrulahuse kontsentratsiooni määramine Lahus Murdumisnäitaja tabelis Alglahus 1.339 0.224 Lõpplahus 1.355 - - 0.838 tabelis lahust, ml 600 0.252 0.280 vaakumi rõhk 0.9 0.712 0.432 0.614 Wtegelik 0.432 0.180 Wkadu 0.002 ...
Internet Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 1962–1968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969
Loksa Gümnaasium Laboratoorne töö nr. 2 Ainete eraldamine segudest Johanna Mänd Loksa 2011 Katse nr. 1 Liiva eraldamine soolast (NaCl) Katsevahendid: Sool, liiv, portselankauss, vesi, elektripliit, kaal, keeduklaas. Sega keeduklaasis liiv, sool ja vesi (nii, et sool ja vesi lahustuksid). Seteta liiv põhja ning nõruta soola ja vee lahus portselankaussi. Aurusta elektripliidil vesi sooladest välja. Kaalu soolad ära. Tulemused: Liiv ja sool on eraldatud. Soola oli segus 0,7 g. Järeldus: Liiva saab eraldada soolast setitamise, nõrutamise ja aurustamise läbi. Katse nr. 2 Vasksulfaadi (Co2So4) eraldamine söögisoodast (Na2CO3) Katsevahendid: Katseklaas, vasksulfaadilahus, söögisooda, seisukolb, filterpaber, lehter, keeduklaas. Töökäik: Vala katseklaasidest keeduklaasi kokku vasksulfaadil...
ja hea külaline pererahva jaoks. Diplomaatia Riike või rahvusvahelisi organisatsioone esindavate isikute (diplomaatide) vaheline suhtlemine Osa riigi välispoliitikast ja välispoliitika peamine vahend (teised vahendid: nt. sõjaline jõud, spionaaz) Bilateraalne diplomaatia kahe riigi vaheline suhtlemine Multilateraalne diplomaatia- suhtlemine rahvusvahelise organisatsiooni egiidi all Kultuuridiplomaatia Kodanikudiplomaatia Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu Esimene teadaolev diplomaatiline kirjavahetus: nn. Amarna kirjad (14. saj. e. Kr.) Egiptuse ja Kaananimaa valitsejate vahel. Vana-Kreeka linnad: ajutised saadikud, püsiv diplomaatiline esindus puudus. Proxenos : Vana-Kreeka linnakodanik, kel olid erisuhted mõne teise linnaga. Aprocrisiarius (responsalis ): mõne ilmaliku või vaimuliku resideeriv esindaja hilisantiikajal ja varakeskajal Ida-Rooma keisri juures Legatus saadik Diplomaatia, protokolli ja etiketi ajalugu
lühisõnumitega suhtelmise läbi interneti. 1. Pidgin messenger 1.1.Üldiselt Nii nagu igapäeva elus, nii valitseb ka internetis konkurents. Püütakse luua paremaid, kiiremaid ja mugavamaid programme, et oma loodud toodete kasutajaskonda suurendada ja läbi selle suuremaid summasid teenida. Lühisõnumitega suhtlemiseks kasutatakse Euroopas enamjaolt Windows Live Messengeri mis on Microsofti toodang ning selle tõttu on võimalik seda kasutada ainult MSN protokolli puhul. Mina arvan, et Eestis on suhteliselt raske leida inimest, kes kasutab igapäevaselt ja järjepidevalt interneti, kuid ei oma Windows Live Messengeri kasutajakontot. Teise alternatiivina tooksin ma veel välja ka Pidgin messengeri. Tegu on vabavaraga, mis ei sisalda endas reklaame (nagu Windows Live Messenger) ning on olulselt kompaktsem ja kiirem. Pidgin Messengeri üheks suurimaks eeliseks on see, et võimalik on kasutada mitmeid protokolle ja neid paralleelselt ( nt. ICQ, MSN, AIM jne.)
N: OTSUSTATI: 1.1 Finantsjuht M.Kallasel leida täiendavaid võimalusi eelarve täitmiseks 1.2 Juhatuse esimehel T. Kampsunil esitada täiendatud eelarveprojekt nõukogule seisukoha võtmiseks Protokolli vorming Allkirjad Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija, nende allkirjad vormistatakse kõrvuti. N: (allkiri) (allkiri) Toomas Kampsun Marika Mantel koosoleku juhataja protokollija Protokolli vorming Protokolli lisad Protokolli lisadele viidatakse tekstis vastava otsusepunkti järel. Kõik protokollile lisatavad dokumendid peavad olema allkirjastatud. N. registreerimisleht, ettekanne (vt slaid 29 ja 33) Protokolli koostamine Päevakord: 1. Koduse ülesande "Dokumendiplankide koostamine" kontrollimine 2. Koduse ülesande arutelu 3. Haldusdokumendi koostamine 4. Jooksvad küsimused Tänan!
15. Millised kontaktandmed kirjutatakse ametliku E-kirja lõppu? 16. Kuhu vormistatakse ametikirjal seosviit (viide Teie)? 17. Kui pika aja jooksul peale e-kirja saamist on tarvis vastata, et firma maine püsiks laitmatu? 18. Mis on digitaalallkiri? 19. Mis on autentimine? 20. Mitu allkirjastajat on käskkirjal? 21. Millisel kujul kirjutatakse käskkirja kuupäev? 22. Mitmes eksemplaris vormistatakse üldjuhul käskkirja originaal? 23. Protokolli koostamise eesmärk ja sisu. 24. Milline kuupäev pannakse protokolli kuupäevaks? 25. Kus viidatakse protokolli lisadele? 26. Kes allkirjastab protokolli? 27. Mis on pitsat, pitser ? 28. Mis on tempel ? 29. Mis on viseerimine ? 30. Selgita resolutsiooni sisu. 31. Kui pikka säilitustähtaega peetakse dokumendil lühiajaliseks? 32. Milline dokument vormistatakse asutuses asjaajamise üleandmiseks - vastuvõtmiseks? 33
tulemused jäänud normi piiresse.Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Osooniaukude tekkepõhjused: Õhku paisatud aerosoolid Freoonid Liiga kõrgel lendavad lennukid Tagajärjed: Silmakae teke Naha kiire vananemine Pikaajaline intensiivse UV-kiirguse käes viibimine võib põhjustada nahavähki. Montreali protokoll 16. septembril 1987 võtsid konventsiooni allakirjutanud riigid vastu osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines Montreali protokolliga 1996. aastal. Montreali protokoll jõustus Eesti suhtes 15.01.1997. Vastavalt Montreali protokolli sätetele peab iga Montreali protokolli osapool kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. Montreali protokolli jõustumisest alates on riigid hakanud vähendama kahjulike ainete võimalikku sattumist õhku. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Osooniauk http://ak
Mõlemad tegelevad nime tõlkimisega , aga erinevused tulevad sellest, et DNS on sobilik globaalse interneti jaoks, WINS sobib Microsoft operatsioonisüsteeme kasutatavate arvutitega kohtvõrkude jaoks. DNS on hierarhilise struktuuriga erinevalt WINSist. DNS-il on tsentraalsed juurserverid, WINS on hajutatud süsteem (ei ole tsentraalsust). 10) Mille poolest erinevad HTTP ja FTP teenused? HTTP (Hypertext Transfer Protocol)- veebilehtede transport üle interneti. HTTP protokolli kasutavad nii veebiserverid ja veebibrauserid. FTP (File Transfer Protocol) - kõikvõimalike failide transport üle interneti. FTP protokolli kasutavad failiserverid ja FTP klientprogrammid. FTP teenuse kasutamiseks peaks olema kasutaja konto FTP serveris. 11) Mille poolest erinevad POP ja IMAP teenused? POP puhul laetakse kirjad kasutaja e-posti kasutava kliendi alla ja seejärel e-posti klient kustutab need serverist.
on tähtpäeval digitaalselt edastatud asjast huvitatud isikule; *vastusest on teatatus täht- päeval. Arhivaalide loetelu on vajalik: *arhivaalide üle arvestuse pidamiseks; *arhivaa- lide olemi kindlaks tegemiseks; *arhivaalide juurdepääsu tagamiseks; *dokumentide ka- sutamise võimaldamiseks. Akt - dokument, mis koostatakse komisjoni sõi selleks volita- tud isiku poolt mingi faksti, seisukorra või toimingu fikseerimiseks. Protokoll vormistatk- se: üldplangile, protokolli plangile. Protokolli originaal vormistatakse ühes eksemplaris. Protokolli lisadele viidatakse tekstis. Protokollile võib lisada ainult allkirjastatud dokum- ente. Protokolli allkirjastavad üldjuhul koosoleku juhataja ja protokollija; kõik osalejad. Protokolli kuupäevaks on koosoleku toimumise kuupäev. Protokollid registreeritakse protokollide registris. Protokoll - on dokument, mis koostatakse nõupidamise või koos- oleku käigu ja vastuvõetud otsuste fikseerimiseks. Korraldus on nõue või käsk, mis
kahjulikud. Tuleb aga öelda, et osoonikihti kahandavate ainete kahjulikkus avaldub lisaks veel nn kasvuhooneefekti süvendamises. Osoonikihi säilimise võitlus,rahvusvahelised lepped Kümnete riikide valitsused ühendasid oma jõud mures osoonikihi saatuse pärast, võttes 1985. aastal vastu Osoonikihi kaitsmise Viini konventsiooni. Juba kahe aasta pärast 16. septembril 1987 võtsid konventsioonile alla kirjutanud riigid vastu Osoonikihti kahandavate ainete Montreali protokolli. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 1996. aastal. Montreali protokoll jõustus Eesti jaoks 15.01.1997. Montreali protokoll on rahvusvaheline õigusakt, mis sisaldab osoonikihti kahandavate ainete tootmise ja kasutamise vähendamise või lõpetamise tähtaegu ning reguleerib kontrollitavate ainetega kauplemist riikide vahel. Montreali protokolli ja selle hilisemate paranduste lõppeesmärk on osoonikihti kahandavate
Info korjatakse kokku tervikuks Tervist! Järgmise taseme protokoll kirjeldab, kuidas suured andmemassiivid tuleb lõhkuda tükkideks ja kuidas tuleb neid pärast jälle kokku panna. Sealjuures väiksed osad edastatakse madalama taseme protokolli abil. Järgmisel, veel kõrgemal tasemel, kirjeldatakse faili edastamist. Ka siin kasutatakse madalamate tasemete protokolle. Uue kõrgema taseme protokolli realiseerimiseks internetis ei ole vaja teada võrgu töö omapärasid, vajalikud on vaid teadmised madalama taseme protokollide kasutamisest. Mitmetasemeliste protokollide analoogiaid kohtab ka igapäevaelus. Näiteks, saate edastada dokumendi teksti telefonikõne ajal. Selleks ei ole teil vaja teada, kuidas telefonivõrk töötab. Teate, et peate valima numbri ja ootama kuni teine inimene tõstab toru.
uurimisrühma teadlane Abhay Bhushan kirjeldas RCF 114-s failiedastusprotokolli eesmärke ja tööpõhimõtteid. Pärast seda on koostatud failide edastuse kohta mitmeid dokumente - olusemad neist on: • 1985 - RFC 959 - esimene FTP eesmärke ja kasutust kirjeldav dokument. Siin on kirjeldatud valdav enamus FTP käske ning üldine kasutamise spetsiifika. • 1994 - RFC 1579 - tulemüürisõbralik FTP. Kirjeldadakse muudatusi FTP protokolli kasutatavate programmide töös, et ei tekiks tõrkeid kui andmevahetus käib läbi tulemüüri. • 1997 - RFC 2228 - FTP turvalisemaks muutmine. Spetsifikatsiooli lisatakse käsud, mille abil saab muuta suhtlust turvalisemaks. • 1998 - RFC 2428 - laiendused IPv6 ja NATs jaoks. Tehakse muudatused, et FTP protokoll töötaks nii IPv4 kui IPv6 protokollidega.
aadressidele. Nii tagatakse võrgu märksa suurem efektiivsus võrreldes tavaliste passiivjaoturitega, mis saadavad iga paketi valimatult kõigisse portidesse. Kui kommuteeriv jaotur ühendab kohtvõrgus omavahel kokku kaks tööjaama, siis annab see nende käsutusse liini kogu ribalaiuse . Uuemad kommuteerivad jaoturid toetavad nii traditsioonilise Ethernet'i (10 Mbit/s) kui ka Fast Ethernet'i (100 Mbit/s) porte. Sild Võrguseade, mis ühendab üht kohtvõrku (LAN) teise sama protokolli (näit. Ethernet või Token Ring) kasutava kohtvõrguga ning edastab andmepakette ühest kohtvõrgust teise vastavalt nende sihtaadressidele. Sillad töötavad OSI mudeli 2. kihis (andmelüli kihis ehk MAC-kihis) ning on läbipaistvad protokollidele ja kõrgema taseme seadmetele nagu näit.marsruuterid. Võrgulüüs Kaht erineva arhitektuuriga ja erinevaid protokolle kasutavat arvutivõrku, näiteks ettevõtte
Sellel lehel nõutakse krediitkaardi ja isiklike andmeid.Et tekitada suuremat usaldust, varustatakse selline veebileht ka ning andmed edasta-takse krüpteeritult. Kogutud andmeid kasutades saab suli ligipääsu pangaarvetele. Sellise meili saamise puhul tuleks kontrol-ida,kas kõik vastab tõele.Internet. Ülemaailmne arvutivõrkude võrk,mis ühendab kohtvõrke,laivõrke,linnavõrke,koduvõrke,piirkondlikke,riiklikke magistraalvõrke.Andmevahetuseks kasut.pakettkommukatsiooni ja TCP/IP protokolli. Internetil pole omanikku,kõik ühendatud arvutid on sõltumatud.Selline sisseehitatud anarhia on osutunud väga viljakaks,Internet kasvab kiiresti ja toi- mib hästi. 1992.a.asutati Internetiühing(ISOC)ning1993a.avati fir- madele ja eraisikutele juurdepääs Internetile. WWW.Veeb.Kogu- mik elektroonilisele kujule viidud tekste,nendega seotud pilte,video lõike ja helisid koos nende vahele paigutatud hüpertekstlinkidega, mis viivad teiste teksti-ja pildisõlmede juurde.Iga hüperteksti või
Alumises veerus on soovitatav paigutada plokkidena 6. Mitmes eksemplaris allkirjastatakse ametikiri? 2eksemplaris:originaal ja ärakiri 7. Mitu allkirjastajat on käskkirjal? 1 v.a viisad 8. Millisel kujul kirjutatakse käskkirja kuupäev? Kahekohalisena ja käsitsi, kuu nimetus sõnaga. 9. Mitmes eksemplaris vormistatakse üldjuhul käskkirja originaal? Üldplangile ühes eksemplaris 10. Milline kuupäev pannakse protokolli kuupäevaks? Toimumise kuupäev 11. Kus viidatakse protokolli lisadele? üldplangil 12. Kes allkirjastab protokolli? Koosoleku juhataja ja protokollija 13. Mitu korda võib dokumenti dokumendiregistrisse kanda? 1 korra 14. Millised elemendid sisalduvad ideaalses resolutsioonis? Täitjate nimed; ettekirjutav tegevus; lahendamise kord; tähtaeg; resolutsiooni autori allkiri ja kuupäev. 15. Millal loetakse dokument tähtaegselt täidetuks? 16
- tugev kohustuste pakett kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamiseks arenenud riikide, sealhulgas USA poolt; - finantskokkulepe arengumaade toetamiseks kasvuhoonegaaside emissiooni vähendamisel ja kliimamuutusega kohanemisel. Tuleb rõhutada, et Kopenhaageni kliimaläbirääkimised toimuvad kahes paralleelses tsüklis: esimeses arutavad 194 ÜRO kliimamuutuse raamkonventsiooni liikmesriiki pikaajalisi koostegevusi kliimamuutusega võitlemisel; teises arutavad 184 Kyoto protokolli liiget (nende hulka ei kuulu USA) konkreetseid tööstusriikide emissiooni vähendamise kohustusi pärast aastat 2012. EL jaoks on oluline, et lõpptulemuseks oleks siiski üks õiguslikult siduv dokument. See hõlmaks Kyoto protokolli põhielementide edasiarendamist ning ühendaks kõik arenenud ja arenguriigid ühtsesse rahvusvahelise kliimaregulatsiooni kehtivusalasse. Leping tuleks ka poolte poolt varakult ratifitseerida, et see saaks jõustuda enne 1. jaanuari 2013, mil lõpevad Kyoto
ühendatakse arvuti jadapordiga ning sisemine terminaladapter torgatakse laienduspilusse. Mõned terminaladapterid ühendatakse suurema andmekiiruse saavutamiseks ka paralleelpordiga. Terminaladapter võib sisaldada ka analoogmodemit ning siis toimub automaatne ümberlülitamine analoog- ja digitaalsüsteemi vahel sõltuvalt sissetuleva kõne liigist. Internetiühenduse puhul on võimalik suurema kiiruse saavutamiseks kanaleid kokku ühendada, kuid siis peab ISP võimaldama Multilink PPP protokolli kasutamist. ADSL (Asymmetric Digital Subscriber Line) - asümmeetriline digitaalne abonendiliin, ADSL-ühendus Tehnoloogia andmeedastuseks üle tavaliste telefoniliinide, üks DSL'i liike. Sõna "asümmmeetriline" e. ebasümmeetriline viitab sellele, et ADSL'i andmekiirused allavoolu ja ülesvoolu on erinevad: vastavalt 1,5 kuni 9 Mbit/s ja 16 kuni 640 kbit/s. ADSL'i kasutamiseks on vaja spetsiaalset ADSL-modemit.
sõlmimiseks. SELLE TÕENDAMISEKS kujutasid allpool nimetatud, nõuetekohaselt volitatud esindajad käesolevale protokollile alla. Tehtud Genfis üheksateistkümnendal mail tuhande üheksasaja viiekümne kuuendal aastal ühes eksemplaris, mille inglis-ja prantsuskeelne tekst on audentsed. PROTOKOLL RAHVUSVAHELISE AUTOKAUBAVEOLEPINGU KONVENTSIOONI JUURDE Tehtud Genfis 5. juulil 1978. aastal KÄESOLEVA PROTOKOLLI OSALISED OLLES Genfis 19. mail 1956.a. allakirjutatud kaupade rahvusvahelise autoveolepingu konventsiooni osalisteks LEPPISID KOKKU ALLJÄRGNEVAS: Artikkel 1 Käesolevas protokollis mõistetakse "konventsiooni" all "Kaupade rahvusvahelise autoveo lepingu konventsiooni" (CMR). Artikkel 2 Käesoleva konventsiooni artiklit 23 muudetakse järgmiselt: 1) punkt 3 asendatakse järgmise tekstiga: " 3
http://www.windowsreference.com/windows-2000/how-to-clear-arp-cache-in-windows- vistaxp20032000/. Käsuga netsh interface ip delete arpcache sain ARP tabeli puhtaks. Käsk vajab Command Prompt käivitamist administraatori õigustega. Kasutatav operatsioonisüsteem Windows Vista on väga paranoiline ja seda tuleb eraldi öelda, et soovin cmd.exe käivitada just nimelt administraatoriõigustega, kuigi minu sisselogitud kasutajal on administraatoriõigused niigi olemas. 1.2. Millist transpordikihi protokolli kasutati DNS päringus? Milline 10nd süsteemi number võrgukihi päises tähistab seda protokolli? DNS päringus kasutati UDP protokolli. Seda näitab number 17 (Hex 11). 1.3. Defineerige DNS päringute ja DNS vastuste leidmiseks display filter. Kitsendage filtrit nii, et näidataks ainult neid DNS pakette, mis olid vajalikud teie valitud webilehekülje avamiseks (nimekirjast peavad välja jääma muude rakenduste/klientide tegevusega seotud DNS paketid). Filter: dns.qry
0.2 uurimine Käivitada mõlemas kasutatavas arvutis programm JPerf 2.0.2, kasutades selleks töölaual (Desktop) olevat ikooni "jperf.bat". Panna kaabliga võrgus olev arvuti serveri reziimi (Choose iPerf Mode -> Server) ja jätta WLAN võrgus olev arvuti kliendi reziimi. Kliendil panna edastuse ajaks 25 sekundit (Application layer options -> Transmit) ja jätta ribalaiuse mõõduks kbit/s (Application layer options -> Output Format kBits). Teha järgmised katsed: 1. Ühenduse kiirus TCP protokolli korral. Valida transpordikihi protokolliks TCP (Transport layer options -> TCP) ja veenduda, et ülejäänud TCP protokolli valiku võimalusi ei ole valitud. Teha 3 mõõtmist ja iga mõõtmise lõppedes salvestada kiiruste graafik. 2. Ühenduse kiirus UDP protokolli korral. Valida transpordikihi protokolliks UDP (Transport layer options -> UDP), panna protokolli ribalaiuseks 10 Mbaiti/s ( UDP Bandwidth 10 MBytes/sec) ja veenduda, et ülejäänud UDP protokolli valiku
Referaat Standardid Koostaja: Juhendaja: Sissejuhatus Referaadis tuleb juttu riistvaralistest ja tarkvaralistest standarditest. Riistvaralised: SATA, HDMI, Bluetooth. Tarkvaralised: FTP, POP, HTML. Tarkvaralised standardid Faili edastamise protokoll (FTP - File Transfer Protocol) võrgu protokolli standard, mida kasutatakse faili kopeerimiseks ühelt edastajalt teisele läbi TCP-baasil võrgu nagu näiteks Internet. FTP on loodud klient-serverile ja ta kasutab eraldi kontrolli ja andme ühendusi kliendi ja server vahel. FTP kasutajad saavad ennast autentida kasutades teksti parooli sisselogimiseks, kui server sedasi konfigureeritud, et ta laseb ühenduda ainult autentsetel isikutel. Esimesed FTP kliendi aplikatsioonid olid interaktiivsed käskude ridadega "tööriistad",
varem arenguvõimalusi polnud, tahavad ka edasi liikuda, ning tänaseks ongi õhu saastamine koos tööstusega kolinud sinna, kus varem oli õhk üsna puhas, aga rahvas vaene. Viimastel kümnenditel on peaaegu kõiki olemasolevaid riike puudutavate kokkulepete suurteks eesmärkideks olnud stratosfääris paikneva osoonikihi säilitamine ja kasvuhoonegaaside atmosfääri paiskamisest tingitud globaalse soojenemise pidurdamine. Üldsus tunneb neid kokkuleppeid Montreali ja Kyto protokolli nime all. Graafik 3Hõrenenud osoonikiht Euroopa kohal 14 14 http://www.horisont.ee/node/1851 Osoonikihi kaitse Erinevad riigid on läbi viinud paljusid erinevaid kokkuleppeid, et säästa osooni kihti edasist hõrenemest ja aidata selle taastumist. Osoonikihi ühise kaitsmise meetmed näeb ette 1985. aastal sõlmitud ÜRO osoonikihi kaitsmise Viini konventsioon ja selle juurde kuuluv 1987. aastal sõlmitud osoonikihti kahandavate ainete
Piiriülesele õhusaastele hakati teadlaste poolt tähelepanu juhtima juba 1960. aastate lõpus, kuid konkreetsete sammudeni selle piiramiseks jõuti alles 1979. aastal, mil allkirjastati Genfi konventsioon, mis jõustus rahvusvaheliselt 16. märtsil 1983. aastal. Eestis tegutsetakse kooskõlas selle konventsiooniga alates 1980. aastast, kuna endine NSV Liit oli konventsiooni üheks osapooleks. Praeguseks on konventsioonil 49 osapoolt. Tänaseks on koostatud 8 protokolli, millest Eesti on seni ühinenud järgmistega: väävli heitkoguste või nende piiriüleste voogude vähemalt 30-protsendilise vähendamise protokolliga, mis on koostatud 1985. aasta 8. juulil Helsingis (ühinemise seadus võeti vastu 19. jaanuaril 2000, RT II 2000, 4, 25 ) lämmastikoksiidide heitkoguste või nende piiriüleste voogude vähendamise protokolliga, mis on koostatud 1988. aasta 31. oktoobril Sofias (ühinemise seadus võeti vastu 19
standardiks. See on isehäälestuv (plugandplay) enamiku kodus kasutatavate seadmetega ja ei vaja eriteadmisi koduvõrgu konfigureerimiseks ega käitamiseks. Lihtsusest tulenevateks puudusteks on: · väike edastuskiirus · madal töökindlus · turvalisuse vähesus Andmeedastuskiirus on vaid 60 b/s. Signaali suurest sumbuvusest tingituna suurendatakse tunduvalt andmete liiasust (lisatakse veaparandusbitte). Madala töökindluse ja vähese turvalisuse tõttu ei kasutata X10 protokolli vastutusrikaste rakenduste korral, nagu näiteks välisuste kaugjuhtimine. 2 5. ZigBee Viimastel aastatel on üha rohkem hakatud kasutama traadita koht ja personaalvõrke (WiFi ja Bluetooth). Kaugmonitooringuks kasutatav traadita kaamera on näide nende tehnoloogiate kasutusvõimalusest kodu automatiseerimise ja olmeseadmete juhtimise alal. Eeltoodud uued
standardiks. See on isehäälestuv (plugandplay) enamiku kodus kasutatavate seadmetega ja ei vaja eriteadmisi koduvõrgu konfigureerimiseks ega käitamiseks. Lihtsusest tulenevateks puudusteks on: · väike edastuskiirus · madal töökindlus · turvalisuse vähesus Andmeedastuskiirus on vaid 60 b/s. Signaali suurest sumbuvusest tingituna suurendatakse tunduvalt andmete liiasust (lisatakse veaparandusbitte). Madala töökindluse ja vähese turvalisuse tõttu ei kasutata X10 protokolli vastutusrikaste rakenduste korral, nagu näiteks välisuste kaugjuhtimine. 2 5. ZigBee Viimastel aastatel on üha rohkem hakatud kasutama traadita koht ja personaalvõrke (WiFi ja Bluetooth). Kaugmonitooringuks kasutatav traadita kaamera on näide nende tehnoloogiate kasutusvõimalusest kodu automatiseerimise ja olmeseadmete juhtimise alal. Eeltoodud uued
VÕLAÕIGUS Oksana Mänd (kostja) parkis esimest korda 8. oktoobril 2007 oma sõiduautot hageja kinnistul Tallinnas Narva mnt 50 asuvas tasulises parklas ilma parkimise eest tasumata. AS Pujään (hageja) ja kostja vormistasid selle kohta 8. oktoobril 2007 akti/protokolli, milles on märgitud mh parkimistasu suurus 1000 krooni. Arve tasumise tingimuste järgi kohustus kostja tasuma arve kolme päeva jooksul ning ühtlasi leppisid pooled kokku viivisemäära 0,5% päevas. 10. oktoobril 2007 väljastas hageja kostjale arve 1180 krooni, millest 1000 krooni moodustas parkimistasu ning 180 krooni käibemaks. Kostja arvet ei tasunud. Hagejale väidab, et talle kuuluvas parklas on kehtestatud ja nähtavalt välja pandud tasulise parkimise eeskiri, mille kohaselt on tasulisel parkimisalal parkimise hind 1000 krooni. Kostja pidi olema teadlik parkimisteenuse hinnast. Parkides oma sõiduauto tasulise parkimise alale, sõlmis ta parkimisteenuse lepingu. Kostja ei ol...
1935),Reini tsoon 5) Mis on MRP? Millal ja kelle vahel sõlmiti? Milles seisnes MRP salajane lisaprotokoll? Mida tähendas see Saksamaale, Nõukogude Liidule, Euroopale, Eestile? MRP olulisus. Molotovi-Ribbentropi Pakt mittekallaletungi leping + salajane lisaprotokoll , 23.august 1939 NSVL ja Saksamaa vahel Moskvas.Protokoll seisnes selles , et Saksamaa ja NSVL jagasid Euroopa kaardi mõjusfäärideks. Saksamaale: sai protokolli alusel Poola lääneosa (Leedu : hiljem loovutav NSVL-le) NSVL-le: sai protokolli alusel Soome(hakkas vastu talvesõjaga, säilitas iseseisvuse),Eesti,Läti, Poola idaosa (Leedu : saksamaa andis järgi) Eestile: Baaside lepingut 28.sept 1939 , punaarmee sissetulek , iseseisvuse kaotamine 6) Selgita mõisted- · Poola koridor-ala , mis eraldas Ida-Preisimaad Saksamaast.Varasemalt kuulus Saksamaale , pidi loovutama seoses Versaille' lepinguga.
Internet Internet on arvutivõrkude ühendus, mis on ülemaailme ja see kasutab töötamiseks Interneti Protokolli (IP). Ajalugu Internet hakkas kujunema 1960. aastatel USA kaitseministeeriumi katselisest arvutivõrgust ARPANET, mis hiljem jaotati ARPANETiks ja salastatud sõjaväeliseks MILNETiks. Aastail 19621968 arendati paketipõhine tsentraliseerimata andmesidevõrk välja, et niiviisi oleks see vastupidavam (näiteks tuumasõjal). See tehnoloogia võimaldas jõuda andmepakettidel sihtkohta isegi mõne võrgulüli kahjustuse korral sellepärast, et nende edastamiseks on mitu erinevat liini. 1969
Kopenhaageni kliimakonverents Kopenhaageni kohtumise eesmärgiks on välja töötada 2012. aastal aeguva Kyoto protokolli järglane. Kyoto protokoll on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on piirata nelja olulisima kasvuhoonegaasi -- süsihappegaasi, metaani, lämmastikoksiidi, väävelheksafluoriidi -- ning kahe gaaside rühma -- hüdrofluorosüsivesinike ja perfluorosüsivesinike -- atmosfääri paiskamist. Erinevatel riikidel on erinevad arusaamad ja erinevad nägemused lõpptulemusest, mistõttu ongi raske ühist kokkulepet saavutada. Leppe
11b määrab ära andmekiiruse 1 kuni 11 Mbit/s vabas sagedusalas 2,4 GHz ning kasutab DSSS tehnoloogiat. WECA on sellele standardile vastavate toodete jaoks võtnud kasutusele kaubamärgi "Wi-Fi" ("Wireless Fidelity"). 802.16 - IEEE traadita võrgu (raadiovõrgu) standardite komplekt aastast 2002, mis näeb ette andmekiirust kuni 70 Mbit/s 10-66 GHz sagedusalas ühenduskaugusega kuni 60 km. See on ühtlasi WiMax'i spetsifikatsiooni tehniline nimetus. 6 VÕRGUKIHI PROTOKOLLID Ipv4 IP protokolli neljas versioon, millel praegu põhineb Internet. IPv4 aadressid koosnevad neljast omavahel punktidega eraldatud kümnendarvust. Kuna aadressid on 32-bitised, siis nende maksimaalne arv on 4 294 967 296. Kuna paljud aadressid on reserveeritud (näit. kohtvõrkudele jms.), siis saavad vabad aadressid varsti otsa. See on üks põhjusi IPv6 protokolli väljatöötamiseks. Ipv6 IP-protokolli versioon 6 Tugevaim pretendent asendamaks juba alates 1981.a. kasutusel olevat IP- protokolli IPv4
...........................................9 8. TÖÖDE VASTUVÕTMINE..........................................................................................................10 Lisa 1. Killustikaluse mõõtmise protokoll.................................................................................11 Lisa 2. Kaetud tööde akti näidis................................................................................................12 Lisa 3. Elastsusmoodulite mõõtmise protokolli näidis..............................................................13 Lisa 4. Killustikaluse paksuse, laiuse, põikkallete ja loodimise protokolli näidis....................14 Lisa 5. Killustikaluse paksuse, laiuste, põikkallete, tasasuse ja loodimise protokolli näidis....16 2 1. SISSEJUHATUS
...........................................9 8. TÖÖDE VASTUVÕTMINE..........................................................................................................10 Lisa 1. Killustikaluse mõõtmise protokoll.................................................................................11 Lisa 2. Kaetud tööde akti näidis................................................................................................12 Lisa 3. Elastsusmoodulite mõõtmise protokolli näidis..............................................................13 Lisa 4. Killustikaluse paksuse, laiuse, põikkallete ja loodimise protokolli näidis....................14 Lisa 5. Killustikaluse paksuse, laiuste, põikkallete, tasasuse ja loodimise protokolli näidis....16 2 1. SISSEJUHATUS
Leping käsitles peale tähtsamate freoonide ka 3 liiki haloone. 1992 aasta alguseks ei tohtinud nende kasutamine ületada 1986 aasta taset. Eesti ühines Viini konventsiooni ja Montreali protokolliga 1996. aastal. Vastavalt ÜRO reeglitele alates 15. jaanuarist 1997 peab Eesti täitma kõiki Montreali protokollist tulenevaid nõudeid. Montreali protokoll osoonikihti kahandavatest ainetest on üks (neljast) keskkonnakaitse prioriteedist nii kogu maailma kui Euroopa jaoks. Protokolli on 25. novembri, 2009 aasta seisuga ratifitseerinud 196 riiki (United Nations Environment Programme 2009). Montreali protokolli sätete kohaselt peab iga Montreali protokolli osaline kindlustama täieliku kontrolli osoonikihti kahandavate ainete tootmise, kasutamise, impordi ja ekspordi üle. See paneb suure vastutuse Tolliametile ja nende ainete importijatele ja eksportijatele, mis tähendab, et nende esitatavad andmed peavad olema usaldusväärsed ja riigi poolt kontrollitavad
time-outid jne.) Saatja ja vastuvõtja samad kihid suhtlevad omavahel tinglikuft (s.t. kasutades alumise kihi poolt temale osutatavaid teenuseid) ja eelnevalt kokku lepitud protokolli. Teenuseid osutatakse läbi liideste, s.t. läbi kindlaksmääratud funktsioonide. Iga kiht lisab saadud andmetele juurde kindla päise ja edastab tulemuse temast madalamal olevale kihile. VastuvõtmseL võtab iga kiht temale määratud päise maha. PDU - protocol data unit. Protokolli andmeüksus. Andmete hulk, mida üks kiht saadab teisele. Transpordikihi PDU sisaldab sihtaadressi, järjekorranumbrit ja veaparanduskoode. Transpordikiht annab oma PDU üle võrgukihile. Võrgukihis lisatakse arvuti aadress prioriteet. Toimub tegelik edastus. SAP - service access point - rakenduskihi päis. DSAP - destination service access point - transportkihi päis. Sisaldab siht-, rakenduse- ja pääsuaadressi. DHOST - võrgukihi päis. Sisaldab sihtarvuti aadressi.
Vahemälu kasutamise 1992 .) on protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes . tulemusena väheneb korduvalt kasutatavate andmete Algselt oli see mõeldud kitsamalt hüperteksti lugemiseks kulunud aeg ja suureneb üldine tulemuslikkus märgistuskeeles (HTML) vormistatud dokumentide arvutisüsteemis. Vahemälu on suure juurdepääsukiirusega edastamiseks. Selle protokolli kaudu laaditakse alla mälu, mille eesmärk on saavutada vähima enamik dokumente, mis interneti kaudu liigub. juurdepääsuajaga ligipääs andmetele, mis sisalduvad püsimälus. Cache L1 - vahe cache. See töötab protsessori taktsagedus. Cache L2 vahe cache, mis on HTML(1990) on keel, milles märgendatakse veebilehti .
aastal Lepe reguleerib mida, millal ja kuidas ette võtta. Rahvusvaheline koostöö kasvuhooneefekti vähendamiseks · USA külmutada kasvuhoonegaaside hulk aastail 2008 - 2012 1990. aasta tasemel · EL vähendada kasvuhoonegaaside tekitamist aastaks 2010 15% võrra Bali kliimakonverentsil jõuti kompromissideni 3.14. detsembrini 2007 Indoneesias Balil peetud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni 13. istungil ja Kyoto protokolli osaliste kolmandal kohtumisel saavutasid riikide esindajad kokkuleppe uues kliimamuutuse tõkestamise raamistikus, mis asendaks aastal 2012 kehtivuse kaotava Kyoto protokolli. väga raske ja keeruline läbirääkimiste kogemus, teravatest sõnavõttudest kuni boikottide lubamiseni välja. Tänu survele loobus USA oma esialgsest positsioonist ja nõustus tegevuskavaga edasi minema." Jõuti leppele: vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid,
Ecuadori-Peruu piirisõda ehk Cenepa sõda oli Ecuadori ja Peruu vaheline sõda territoriaalsete vaidluste lahendamiseks Condori mäestikus Santiago ja Zamora jõgede vahel 26. jaanuarist 1995 kuni 28. veebruarini 1995 See raskesti ligipääsetav ala on rikas kulla, uraani ja nafta poolest. Peruu arvates oli kahe maa vaheline 1000 kilomeetrine piir kokku lepitud Rio de Janeiro Protokolliga, mis sõlmiti 1941 peale kahe riigi vahelist kümne päevast sõjategevust. Ecuador aga annulleeris protokolli 1960. aastal, kui 78 kilomeetrine lõik kahe riigi vahel oli veel maha märkimata. See piirkond kujuneski hiljem vaidlusaluseks. Pikkaaegne territoriaalne vaidlus arenes 26. jaanuaril 1995 dsunglisõjaks, kui Peruu sõjaväe helikopter maandus Ecuadori vahiposti seljataga, ning kopterit rünnati. Kuigi mõlemad pooled olid sõjategevuseks pikalt valmistunud, piirkonda oli viidud suur hulk sõjaväge, raskerelvastust ja lennuväge süüdistasid mõlemad teineteist agressioonis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
