Töökeskkonna ohutegurite analüüs kontoritööd/kuvariga tööd tegevale töötajale 1. Füüsikalised ohutegurid: Müra- kõik asjad tekitavad müra, eriti kui nad kõik koos peaksid töötama. Näiteks arvuti, külmkapp, inimeste rääkimine, printer jne. Tööruum võiks puhkeruumist kaugemal olla ja võimalusel võiks töötaja pauside aeg värske õhu kätte minna. Õhu liikumise kiirus- tööl ei tohiks olla ei palav ega ka külm. Hea oleks, kui oleks võimalus kliimaseadme kasutamisele, kuid kui ei ole, siis on hea, kui tööl on näiteks puhur või saab akna lahti teha. Suvel on tihtipeale väga palav tööl ja siis saab õhu liikumist reguleerida vaid tuuletõmbusega, kui neid eelnevaid just kasutusel ei ole. 2. Keemilised ohutegurid: (Printeri) tolm- koristada oma töökohta regulaarselt. Viibida printerist kaugemal. Ohtlikud kemikaalid- töökoha puhastamisel olla ettevaatlik, et kemikaalid silma või haavale ei satuks. 3. Bioloogilised ohuteg...
Ebola ja rõuge viirused ning Kongo palavik Katrin Orav Bioloogilised ohutegurid jagunevad 4 klassi, millest viimasesse kuuluvad: 1. Ebola viirus; 2. Kongo hemorraagilise palaviku viirus; 3. Rõugeviirus · põhjustavad tõsiseid haiguseid · nakkusoht on suur, epideemia · tavaline profülaktika on tulemusteta Ebola viirus · Tõsine, tihti surmaga lõppev; · Esineb nii inimeste kui ahvide, simpansitel ja gorillade seas; · Viiruse täpne päritolu, asukoht, loomulik levila on tuvastamata; · Avaldunud on ainult Aafrika mandri piires; · Levikumoodused pole veel täpselt teada, kuid arvatavasti nakatutakse nakatunud loomade liha süües ja haigestunud inimeste vereseguste eritistega kokkupuutudes; · Inkubatsioon võib kesta 2- 21 päeva; · Haigusnähud algavad äkiliselt; · Sõmptomid: palavik, peavalud, liigese- ja lihasvalud, kurk...
Sisukord Sisukord....................................................................................................................................... 1 1. Mis on bioloogiline ohutegur? .............................................................................................. 2 1.1.Töökohtadest ja tööprotsessidest tulenev risk................................................................ 2 1.2 Ainest tulenev oht........................................................................................................ 3 2.Bioloogilise ohuteguri toime................................................................................................... 3 3.Näiteid bioloogilisest ohutegurist põhjustatud haigestumistest.............................................. 5 4.Kasutatud kirjandus:.............................................................................................................. 7 ...
TMT0060 Õppejõud: Praktikumid Marina Järvis Nimi: Getlin Rohtla Kursus: EALB21 Paaris töö „Psühholoogiliste ohutegurite analüüs organisatsioonis“ Ülesanne 1 Tüli töötajate vahel Ettevõttes töötab kaks turismiosakonna spetsialisti, kelle ülesandeks on atesteerida maakonna majutusasutusi. Need on Tiina ja Mari, kes on aga ootamatult omavahel tülli pööranud. Tiina süüdistab Marit väheses kompetentsuses ning Mari Tiinat ületöötamises. Nad keelduvad edaspidi koostööd tegemast. Konflikti on juba kaasatud ka raamatupidaja, kellele mõlemad
Töökeskkonna ohutegurite analüüs kontoritööd/kuvariga tööd tegevale töötajale Õhutemperatuur ja niiskus Optimaalne õhutemperatuur kontoritööd tegeval töötajal peaks olema vahemikus 18-24 kraadi ning õhuniiskus 40-60%. Selleks, et temperatuur ja niiskus vastaksid sätestatud normidele peaks töökohal olema võimalus tuulutada tube ( avatavad aknad) ning kütteseadmed, millega võimalik sisetemperatuuri reguleerida. Kõige parem lahendus võib olla oleks õhksoojuspump, mis talveks kütaks ja suvel jahutaks. Liiga kuiva õhu jaoks on võimalik kasutada õhuniisutajaid või liigniiske töökeskkonna tarvis niiskusekogujaid. Kukkumis- ja elektrilöögioht Kukkumise vältimiseks peaks olema kõik kontoritöötajal vajaminevad dokumendid, toimikud jms vahendid asuma riiulitel sellisel kõrgusel, et poleks vaja kasutada abivahendeid asjade kõrgelt kätte saamiseks. Elektrilöögiohu vältimiseks tuleks kindlasti ülevaadata pistiku...
......................................20 2 SISSEJUHATUS Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel [RT I 2000, 55, 362; …; RT I 2010, 31, 158] on tööandja kohustatud läbi viima töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus: 1. selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid; 2. mõõdetakse vajadusel nende parameetrid; 3. hinnatakse ohutegurite mõju töötaja tervisel, arvestades nende soolisi ja ealisi iseärasusi; 4. koostatakse kirjalik tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks; 5. teavitatakse töötajaid - ohuteguritest - töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest - tervisekahjustuste vältimiseks rakendavatest abinõudest. Oht, ohutegur - millegi (nt töövahendid, tööviisid) loomupärane kahjustava
...........3 1.MIS ON BIOLOOGILINE OHUTEGUR?.................................................................4 1.1 Mõju inimesele.....................................................................................................4 1.2 Seotud töövaldkonnad..........................................................................................4 1.3 Nakatumine.......................................................................................................... 4 2. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE RÜHMAD......................................................5 4. BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE PÕHJUSTATUD HAIGUSED......................6 5.BIOLOOGILISTE OHUTEGURITE VÄHENDAMINE.......................................... 6 KOKKUVÕTE...............................................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................ 7
TALLINNA POLÜTEHNIKUM Energeetika ja automaatika erialaosakond Lennart Tamm Riskianalüüs Referaat Tööohutus Juhendaja: H. Kruusimaa Tallinn 2015 Riskianalüüsi mõiste *Töökeskkonna riskianalüüs on töökeskkonna ohutegurite, nende parameetrite ja mõju hindamine töötaja tervisele. Riskianalüüsi eesmärk: *Ennetada ja vältida tööõnnetusi, kutsehaiguseid ning muid võimalikke ettevõtte tegevusega seotud ohtusid inimeste heaolule ning turvalisusele. Töökeskkonna ohutegurite Liigitus(5): 1) Füüsikalised 2) Keemilised 3) Bioloogilised 4) Füsioloogilised 5) Psühholoogilised Riskianalüüsi vajalikkus *Riskianalüüs peab olema teostatud enne töötajate
ja sotsiaalse heaolu edendamine, mille abil vältitakse töötaja tervisekahjustusi. Teiseks, see on töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite töökeskkond, mis võimaldab töötajal teha tööd oma tervist ohtu seadmata. Tööandja on kohustatud jälgima, et töökeskkonnas ei oleks füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi ning psühholoogilisi ja füsioloogilisi ohutegureid. Näiteks: 1. Füüsikaliste ohutegurite vältimine: Tööandja peab rakendama abinõusid, et füüsikalistest ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Tööandja tagab, et radioaktiivset ainet kasutades või seda ainet sisaldava töövahendiga töötades järgitaks kiirgusseaduses sätestatud ohutusnõudeid ning et aine või töövahend ei satuks kõrvalise isiku kätte. 2. Bioloogiliste ohutegurite vältimine:
muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul viia tervisekahjustuseni. Psühholoogilised- monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Töökeskkonnas toimivad ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Füüsikalised outegurid: Elekrtomagnetväli. Esineb seal kus on elekter, on nähtamatu, inimesel puudub organ selle tajumiseks. Oht tervisele: termoefekt kus kehakojad soojenevad liigselt (termoretseptorid asuvad nahas ning ei suuda tajuda kui keha
* Võimaluse korral kõrvaldada müraallikas * Kasutada kindlasti müravastaseid isikukaitse vahendeid ehk helisummutavaid kõrvaklappe * Puhkepauside ajal viibida keskkonnas kus ei ole müra Kommentaarid Kommentaar: Optomeetrias kasutatavate seadmete passidest kontrollida missugune on selle seadme lubatud müratase ja kas määratav tase vastab sellele. Küsimus 8 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Esitage keemiliste ohutegurite kahjuliku toime ennetamismeetmed nende tähtsuse järjekorras * Töötajate välja õppe, enne tööle asumist * Kasutada isikukaitse vahendeid * Tegevusjuhendite jälgimine * Kahjulike ohutegurite kõrvaldamine * Ohtlike kemikaalide asendamine ohutumatega * Kemikaalide sattumist töökeskkonda takistada, kasutades ventilatsiooni * Riskianalüüsi teostamine ja töötajate tervisekontroll Kommentaarid Kommentaar: Küsimus 9 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus
Elen Kokla Oma õppekoha riskianalüüs Analüüs Õppejõud: Kaie Kranich Mõdriku 2013 Hindan enda õppe töökoha riskitegureid samuti määran riskitasemed. Lähtun ohutegurite jaotuse (füsioloogilised, psühholoogilised, keemilised, bioloogilised, füüsikalised) riskihindamise mudelist. Õpin avaras kontori moodi toas. Tuba asub omamajas esimesel korrusel ning toa vastas on autotee. Toas on piisavalt valgust. Õhkkond on hubane. Kõrgkoolis õppijana pean pidevalt tegelema ülesannete täitmisega ning see eeldab rohkesti arvuti kasutamist. Kasutan õppekohta ka muudeks tegevusteks (lugemiseks, kritseldamiseks, vaba aja sisutamiseks internetis).
Töötajate tervisekontrolli kord Jaan Olt Tööandja ülesanded töötaja tervisekontrolli suunamisel Tööandja selgitab välja: töökeskkonna ohutegurid, millega töötaja oma töökohal kokku puutub ja mis võivad põhjustada töötajale tööga seotud haigestumist ning nende ohutegurite mõju ja kestus töötajale tööpäeva või töönädala jooksul; andmed töökeskkonna ohutegurite parameetrite väärtuste kohta, millega töötaja oma töökohal kokku puutub töötaja viimase tervisekontrolli otsuses märgitud järgmise tervisekontrolli aja. Tööandja konsulteerib töötaja tervisekontrolli suunamisel töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavolinikuga, võimalusel töötervishoiuarsti või töötervishoiuõega. Tööandja koostab tervisekontrolli suunatavate töötajate nimekirja vastavalt toodud vormile. Tööandja esitab tervisekontrolli tegijale
Libastumised, komistamised ja kukkumised on kõige tavalisem tööõnnetuste põhjus hotelli-, restorani- ja toitlustussektoris, eriti köökides. Neid põhjustavad peamiselt vee, toidujäätmete või õli tõttu libedaks muutunud pinnad. Asjakohatute jalatsite kandmine suurendab ohtu veelgi. Riski suurendavad ka jooksmine või liiga kiiresti kõndimine, segavad tegurid ja trepikäsipuu mittekasutamine. Mida saad teha sina? · Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele. · Tee töö- ja liikumisaladel nõuetekohaseid hooldustöid ning hoia need alad takistustest vabad. · Kanna asjakohaseid jalatseid. · Kontrolli, et valgustatus oleks nõuetekohane. · Sulge ahju, nõudepesumasina ja kappide uksed. · Ära jookse, vaid kõnni. · Redel peab olema töö jaoks sobiva pikkusega ning redeli külglattide üla- ja alaotstes peavad libisemiskindlad otsakud.
TEGEVUSKAVA on põhimõtteliselt töökeskkonnaalaste tegevuste dokumenteerimine, näidates, kuidas on ettevõttes korraldatud töötervishoiu ja tööohutuse valdkond. Väljavõte TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE SEADUSEST 2. peatükk Töökeskkond § 3 (2) Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. § 3 (3) Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktis 1 loetletud füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8- tunnise tööpäeva (40 tunnise töönädala jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. § 4 (2) Tööandja kujundab ja sisustab töökoha nii, et on võimalik vältida tööõnnetusi ja tervisekahjustusi ning säilitada töötaja töövõime ja heaolu.
Võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale ,kuid nende vastu on olemas tõhusad ennetus- ja ravivahendid. Risk on indiviidile mõõdukas ja ühiskonnale madal. 4. ohurühma ohutegurid põhjustavad inimese rasket haigestumist, seetõttu ohustavad tõsiselt töötaja tervist ning võivad põhjustada nakkusohtu elanikkonnale. Nende vastu tõhusad ennetus- ja ravivahendid tavaliselt puuduvad. Risk on nii indiviidile kui ka ühiskonnale kõrge. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtmatarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatumisvõimet. 3.TÖÖKOHTADEST JA TÖÖPROTSESSIDEST TULENEV RISK Risk, mis on seotud eelkõige jäätmekäitlusega: a) jäätmekäitlus ettevõttes (sorteerimine, komposti tegemine) - allergia, nakkus(infektsioon)haigused, mille põhjuseks on bakterid, viirused; toksilised haigused (endo- ja mükotoksiinidest), isegi vähkkasvajad. b) heitveepuhastusjaamad c) meditsiiniasutuste kliiniliste jäätmete käitlemine
restorani- ja toitlustussektoris, eriti köökides. Neid põhjustavad peamiselt vee, toidujäätmete või õli tõttu libedaks muutunud pinnad. Asjakohatute jalatsite kandmine suurendab ohtu veelgi. Riski suurendavad ka jooksmine või liiga kiiresti kõndimine, segavad tegurid ja trepikäsipuu mittekasutamine. Mida saad teha sina? · Hinda riske konkreetsest olukorrast lähtudes, vii ellu plaan ohutegurite kõrvaldamiseks või vähendamiseks ning teata sellest töötajatele. · Tee töö- ja liikumisaladel nõuetekohaseid hooldustöid ning hoia need alad takistustest vabad. · Kanna asjakohaseid jalatseid. · Kontrolli, et valgustatus oleks nõuetekohane. · Sulge ahju, nõudepesumasina ja kappide uksed. · Ära jookse, vaid kõnni. · Redel peab olema töö jaoks sobiva pikkusega ning redeli külglattide üla- ja alaotstes peavad
ettevõtte tööruume ja töötamiskohti kus töötaja üldse tööpäeva/töönädala jooksul viibib. Töötamiskoht - piirkond, kus töötaja oma tööd teeb. Ühiskaitsevahendid - ventilatsioonisüsteemid, helineelavad laed ruumides jt Isikukaitsevahendid - kuulmiskaitsevahendid, hingamiselundite kaitsevahendid, kaitseprillid, kaitsepõlled, tööriietus, tööjalanõud, kiivrid jt. 2) TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE KLASSIFIKATSIOON füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised (füüsilised), psühho-sotsiaalsed. 3) FÜÜSIKALISED OHUTEGURID Mehaanilised võnked: müra, vibratsioon. Elektromagnetlained: ioniseeriv, mitteioniseeriv kiirgus. Tööruumide sisekliima: õhu liikumise kiirus, õhutemperatuur ja niiskus, kõrge või madal rõhk.
Liigikaitse Kategooriad Eestis on kaitse alla võetud 570 taime-, seene- ja loomaliiki. Kaitsealused liigid jagunevad 3 kaitsekategooriasse. I ja II kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega, III kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul tuleb taotleda luba loomade häälte salvestamiseks ning sigimis- ja pesitsuspaikade filmimiseks ning pildistamiseks. Täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites on keelatud. I kaitsekategooriasse arvatud kotkaliikide, must-toonekure ja lendorava pesapuu avastamisel hakkab seal seadusest tulenevalt kehtima automaatne kaitsetsoon, mille raadius on liigispetsiifiline
ohustada, hindab olemasolevaid meetmeid töötajate tervisekahjustuse ennetamiseks. Riskianalüüs on osa tööhügieeni ja tööohutuse korraldusest teie ettevõttes, mille abil ennetatakse tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste tekke võimalusi. Samuti aitab see hoida Teie ettevõtte konkurentsivõimet ja tõhusust. Riskianalüüsi viivad läbi töötervishoiuarst ja töökeskkonnalabori spetsialistid. Riskianalüüsi tulemused esitatakse tellijale kirjalikult. Vajadusel mõõdetakse ohutegurite parameetrid (nt müra, vibratsioon, sisekliima). Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ning säilitatakse 55 aastat. Riskianalüüsi korratakse, kui töötingimused muutuvad, ilmneb uut infot tööprotsessi ohtlikkuse kohta, toimub tööõnnetus või töötajal diagnoositakse tööga seotud haigus. Riskianalüüsi hea tava näeb ette, et infot töötingimuste kohta kogutakse ka töötajatelt kui ka töökeskkonnas vahetult ja igapäevaselt viibivatelt isikutelt. 2
1. ÕIGUSAKTID · Töötervishoiu ja tööohutuse seadus · Kemikaaliseadus · Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded · Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded · Kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisele esitatavad nõuded töökohal" · "Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid" · "Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" 1.1 Seonduvad seadused · väetiseseadus · biotsiidiseadus · ravimiseadus · kemikaaliseadus · jne 4 Allan Part Keemilised ohutegurid ja kuidas kaitsta 2. KEMIKAALIDE OHT TÖÖTAJATELE · Kemikaalide omadused
Rahvusvahelistest lepingutest tulenevad kohustused LIIGIKAITSE PÕHIMÕTTED Esinduslike kasvukohatüüpide ja elupaikade valimine kaitsealaks Kaitsealade, hoiualade kaitse Hävitatud elupaikade taastamine Võõrliikide ohjamine Soodustavad programmid Võimalikult madal takson KATEGOORIAD I kategooriasse kuuluvad liigid, mis on haruldased, esinevad väga piiratud alal, mis on inimtegevuse tagajärjel hävimisohus ja väljasuremine looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline (euroopa naarits,ebapärlikarp,kõre) II kategooriasse kuuluvad liigid, mis on ohustatud (vähenev arvukus ja ahenev levila) ja liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu (säga,järv- lahnarohi,harilik jugapuu,kivisisalik) III kategooria liikide arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine ning ohutegurite
........... 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .............................................................. 18 7. Seadusandlus ............................................................................................................ 19 LISAD Lisa A. Ergonoomiline kehaasend kuvariterminali suhtes ja kuvariterminali kujundamine.................................................................................
ruutkeskmisele võnkekiirusele helirõhu juures kuuldelävel p=2x 10 N/m. L on vaadeldav (v) ja nulltaseme kiiruste (v)suhe 1.5 VIBRATSIOONI NORMEERIMINE Vibratsiooni normid töökeskkonna jaoks on toodud sotsiaalministri määruses 5 Jevnika samofalova Vibratsiooni kaitsed ja jaotused Töökeskkonna füüsikalisten ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise kord. Üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ei tohi 8-tunnise tööpäeva kestel ületada1,15m/s Kui üldvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 8-tunnise tööpäeva jooksul 0,6m/s Tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähendava abinõud. Kohtvibratsiooni korrigeeritud kiirendus ületab 2,5 m/s,tuleb kasutusele võtta vibratsiooni mõju vähndavaid abinõusid. Elukeskkona vibratsiooni piirnormiid on toodud sotsiaalministri
Töökeskonna 1 .Kt 1. Mis on töökeskkond? Ümbrus, milles inimene töötab. 2. Kuidas liigitatakse töökeskkonna ohutegureid? füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised 3. Too näiteid erinevate ohutegurite liikide kohta. Füüsikalised ohutegurid: 1) müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus) ja elektromagnetväli; 2) õhu liikumise kiirus, õhutemp. ja -niiskus, kõrge/madal õhurõhk; 3) masinate ja seadmete liikuvad või teravad osad, valgustuse puudused, kukkumis- ja elektrilöögioht jm samalaadsed tegurid. Keemilised ohutegurid: Ettevõttes käideldavad kemikaaliseaduses määratletud ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid
2.2. ÕIGUSAKTID · Töötervishoiu ja tööohutuse seadus · Kemikaaliseadus · Ohtlike kemikaalide ja neid sisaldavate materjalide kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded · Plii ja selle ioonsete ühendite kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded · Kantserogeensete ja mutageensete ainete kasutamisele esitatavad nõuded töökohal" · "Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid" · "Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" · Seonduvad seadused · Väetiseseadus · Biotsiidiseadus · Ravimiseadus · Kemikaaliseadus 2.3. KEMIKAALIDE MÕJU TÖÖAJATE TERVISELE · Kemikaalide omadused 5 · Kemikaalide koosmõju - piirnormid · Kemikaalide kvaliteet · Kasutusviis · Kasutamise aeg
Tallinna Tervishoiu Kõrgkool kutseõpe HOk11 Triin Ott TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE KAARDISTAMINE (Koduhooldus) Referaat Õppejõud: M.Moks Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................3 1. TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜSI ÜLDISELOOMUSTUS...........................3 2. OHUTEGURID KODUHOOLDUSTÖÖTAJATE TÖÖS.....................
Software OÜ, mis asub aadressil: Pärnu mnt 127 b Tallinn, tarkvara kvaliteedi inseneri ametikohale. Riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada võimalikud terviseriskid tarkvara kvaliteedi inseneri töökeskkonnas. Töökeskkonna riskianalüüs on tegevus, mille käigus selgitatakse välja ja hinnatakse töökeskkonna ohutegureid, mis võivad töötaja tervist ohustada. Riskianalüüsi käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid. Vajadusel mõõdetakse ohutegurite parameetrid: õhu temperatuur ja õhuniiskus; töökoha valgustus; müratase tööruumides. Riskianalüüsi käigus selgitatakse välja ohutegurite mõju töötaja tervisele - ohutegur on töökeskkonnas esinev tegur, mis võib ohustada töötaja ja/või töökohal viibiva isiku elu või tervist. Riskianalüüsi alusel koostatakse kirjalik tegevuskava, kus nähakse ette tegevused riskide vältimiseks või nende vähendamiseks. Risk on ohuolukorra tekkimise või
Kaitstavad seeneliigid ja kivistised Seeneliigid Eestis on kaitse all 46 seeneliiki: I kategoorias 9 II kategoorias 27 III kategoorias 10 I kategooria seeneliigid I kaitsekategooriasse kuuluvad valdavalt vähenenud arvukuse ning kriitiliselt halvas seisus elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. I kaitsekategooria liikide puhul on keelatud täpse kasvukoha või elupaiga kohta käiva teabe avalikustamine massiteabevahendites. I kategooria liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus määrusega I kategooria seeneliigid poropoorik Amylocystis lapponica lõhe-lehtervahelik Leucopaxillus salmonifolius roosakas tammenääts Pachykytospora tuberculosa I kategooria seeneliigid leht-kobartorik - Grifola frondosa
TÖÖKOHT- on ettevõtte territooriumil või tööruumis paiknev töötamisekoht ja selle ümbrus või muu töötamisekoht, kuhu töötajal on töötamise ajal juurdepääs või kus ta töötab tööandja loal või korraldusel Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja seaduse füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme. Piirnorm on ohuteguri parameetri ajaühikus mõõdetud keskmine väärtus, mis 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Piia Tint ,,Töökeskkond ja ohutus" http:/ www.tenteam.ee 1.3 TÖÖKESKKONNAS MÕJUVAD OHUTEGURID FÜÜSIKALISED OHUTEGURID (mehhaanilised, tehnilised)
Hallitus ei pruugi koheselt silma paista ja kui puudub regulaarne kontroll, siis elutseb hallitusseen seal kaua. Töötajatel võib välja areneda ülitundlikkus hallitusseente suhtes. Hullemal juhul haigestutakse bronhiiti, kiirikseenetõvess, astmasse või väliskõrvapõletikku. Samuti ei pruugi hallitus tekkida ainult toiduainetetööstuses, vaid ka õpetaja klassiruumis, kui kasvutingimused on soodsad. Hallitusseen kuulub bioloogiliste ohutegurite hulka ja sinna juurde käivad ka erinevad bakterid ning teised mikroorganismid. Suurbritannia töötervishoiu ja tööohutuse ameti hinnangul kujuneb igal aastal 1500-3000 inimesel välja kutsealane astma. Suureks probleemiks ongi see, et inimesed ei ole teadlikud töökohal toimuvatest kokkupuudetest bioloogiliste mõjuritega. Siinkohal on jällegi tööandja kohustus töötajad regulaarselt tervisekontrolli saata, teha selgeks hügieeninõuded ja kontrollida nende täitmist.
Rakvere Ametikool KAISA KINK MT11 KAITSEALUSED LIIGID Juhendaja Koolis: Maimu Nurk Rakvere 2013 SISSEJUHATUS KAITSEALUSED LIIGID Kaitsealused liigid jaotatakse 3 kategooriasse. I kategooria I kategooriasse kuuluvad enamasti vähenenud arvukuse ning kriitilise piirini rikutud elupaikadega, suures hävimisohus olevad liigid, kelle edasine säilimine Eesti looduses ohutegurite toime jätkumisel on kaheldav. Pisilina Radiola linoides, nõtke näkirohi Najas flexilis, lääne-sõrmkäpp Dactylorhiza praetermissa, Ruthe sõrmkäpp Dactylorhiza ruthei on taimeliigid, mis esinevad meil teadaolevalt vaid ühe väikese lokaalpopulatsioonina. Kokku kuulub I kategooriasse 64 liiki, nendest sõnajalgtaimi 10, katteseemnetaimi 21, sammaltaimi 4, seeni 9, samblikke 1, selgrootuid loomi 1 ja selgroogseid 20 liiki.
Teema 2. Eesti Vabariigi töötervishoid 1. Eesti töökeskkonnaalane seadusandlus Üldnõuded (1) Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. (2) Töökeskkonnas toimivad tehnilised, füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei või ohustada Töötaja ega muu töökeskkonnas viibivaisiku elu ega tervist. (3) Töökeskkonnafüüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste ohutegurite parameetrid peavad vastama tööhügieeni normidele. (4) Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. (5) Kui ohutegur ületab piirnormi, tuleb kasutada ühiskaitsevahendeid. Kui neist ei piisa, annab tööandja töötajale isikukaitsevahendid. (6) Isikukaitsevahendite valiku ja kasutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus.
Probleemid suure töökoormusega võivad tekkida siis, kui töökoormus on väga suur pikemat aega ja kui peab pidevalt kiirustama või tööle esitatakse ebaselgeid ja vastuolulisi nõudmisi. 49. Millised on stressi vältimise printsiibid? Vältida ülekoormust tööl, kiirustamist tööle, ebaselgete ja vastuoluliste nõuete esitamist. Tööl võiks ülesanded optimaalselt ära jagada. 50. Millised on sobivad meetodid psühholoogiliste ohutegurite hindamiseks? Psühholoogi visiit, vaatlus, vestlus, personaliandmestik. 51. Millal tuleb läbi viia töötaja sissejuhatav juhendamine? Esimesel päeval. 52. Milliseid ohutegureid loetakse füsioloogilisteks? Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine ning üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused töös ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul kaasa tuua tervisekahjustuse. 53
Matriklinumber: 142406 Õpperühm: KAOB31 Juhendaja: Karin Reinhold Sisukord 1.Töökoha ülevaade.........................................................................................................................3 2.Ohuteguritest tuleneva riski hindamise metoodika.......................................................................4 3.Ohutegurite identifitseerimise meetod..........................................................................................6 3.1Füüsikalised ohutegurid:.............................................................................................................6 3.2Keemilised ohutegurid:...............................................................................................................6 3.3Bioloogilised ohutegurid:............................................................................
eluaastast. Lapsi vanuses 7...15 aastat, samuti 15-aastaseid ja vanemaid koolikohustuslikke alaealisi võib lubada üksnes sellisele tööle, mis: · ei ületa alaealise kehalisi või vaimseid võimeid, · ei ohusta alaealise kõlblust, · ei sisalda ohte, mida alaealine ei suuda märgata ega ära hoida, · ei takista alaealise sotsiaalset arengut ja hariduse omandamist, · ei ohusta alaealise tervist töökeskkonna ohutegurite tõttu. Tööandja võib 13...14-aastase alaealisega või 15...16-aastase koolikohustusliku alaealisega sõlmida töölepingu ja lubada teda tööle, kus töökohustused on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust (kerge töö). Sellistele alaealistele sobivate kergete tööde näidisloetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega. Näiteks on alaealistel lubatud teha põllumajandustöid
jne). , tegutsemise ja ajalooga. · Ettevõtte tegevuse lühikirjeldus. Ülevaade ettevõtte toodangust ja teenustest sh. lisateenused. · Tutvumine ettevõtte töökorraldusega (töötajate töövahetused ja tööajad, ettevõtte juhtimine ja alluvusvahekorrad (võimalusel juhtimisskeem), töösisekorraeeskirjad). · Oma töökeskkonna ohutegurite hindamine (füüsikalised, keemilised, bioloogilised, psühholoogilised ohutegurid). · Esmaabi korraldamine ettevõttes- esmaabivahendite olemasolu, esmaabi andvate töötajate väljaõpe. · Ohutustehnika nõuete järgimine ja ohutusmärgistus. · Muude erieeskirjade täitmine nende olemasolul: eririietus, isiklik hügieen jms. · Jäätmete teke ja liigitus. · Keskkonnaohutuse nõuded ja nendest kinnipidamine.
pidev peavalu, mis on põhjustatud kaelalihaste pingest; kaela-, õla-, seljalihaste valud; käte ja jalgade tuimustunne ja suremistunne, “sipelgate jooksmine” jalataldadel ja sõrmedes; kaela-, rinna-, nimme-ristluupiirkonna radikuliit; selgroolülide ja diskide põletik, mis hiljem võib muutuda krooniliseks; liigeste kahjustused ehk artroosid; kõõlustuppede ja lihastevaheliste limapaunade põletikud. Füsioloogiliste ohutegurite eripära: Füsioloogiliste ohutegurite eripära on see, et nende mõju tervisele on väga individuaalne, st sõltub eelkõige töötajast. Näiteks füüsiliselt tugeva ja nõrga töötaja jaoks on raskuste teisaldamine seotud väga erineva pingutusega ja seetõttu on terviseriski suurus ka erinev. Seega on ennetustegevuse aluseks koostöö töötajaga ja võimalikult individuaalne riskihindamine. Samas on see ka kutsesobivusega tihedalt seotud
........................................................................................................................ 2.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine........................................................................................................ 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................................................................................... 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine............................................................................................................................................. 1. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 3 2.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine...........................4 3. Töötajate küsitluslehtede analüüs.......................................................................7 4
kuni suureni, tagajärje raskusaste vastavalt tõsisest tagasihoidlikuni. Suur risk (IV tase) - tervisekahjustuse tõenäosus on kas mõõdukas või suur, tagajärje raskus samas kas tõsine või mõõdukas. Talumatu risk (V tase) - oht tervisele on suur nii tõenäosuse kui tagajärje raskuse aspektist. Töid ei tohi jätkata ega alustada enne, kui riski on vähendatud. 3 TÖÖKESKKONNAS ESINEVATE OHUTEGURITE HINDAMINE Töökeskkonna ohutegurite hindamisel arvestati Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. Ülevaatuse käigus hinnati töökohta ja ruumi vaba vaatluse teel. Ohutegurid võib liigitada järgmiselt: nähtavad ohutegurid – füüsilikalised, keemilised ja bioloogilised ohutegurid; nähtamatud ohutegurid – füsioloogilised ja psühholoogilised ohutegurid. Töökoha ohutegurite hindamine, riski tase ja parendusmeetmed on esitatud ankeedi kujul (vt tabel 2). Tabel 2
kategooria liigid aga keskkonnaminister määrusega. 3 I kaitsekategooria I kaitsekategooriasse arvatakse: 1) liigid, mis on Eestis haruldased, esinevad väga piiratud alal, vähestes elupaikades, isoleeritult või väga hajusate asurkondadena; 2) liigid, mis on hävimisohus, mille arvukus on inimtegevuse mõjul vähenenud, elupaigad ja kasvukohad rikutud kriitilise piirini ja väljasuremine Eesti looduses on ohutegurite toime jätkumisel väga tõenäoline. 4 I kategooriasse kuuluvad loomad I kaitse kategooria: 19 loomaliiki 1 selgrootu - ebapärlikarp 2 kahepaikset - kõre ja rohekärnkonn 14 linnuliiki- kõik kotkad (6), must toonekurg, väikepistrik, rabapistrik, rabapüü, väike- laukhani, tutkas, habekakk,siniraag 2 imetajat - lendorav ja euroopa naarits 5
Uues või pingelises olukorras, samuti suure koormuse korral, vallandub inimese kehas kohanemisreaktsioon, mida nimetatakse ka stressireaktsiooniks. Töökeskkonnas sageli esineva pikaajalise stressi puhul keha väsib ning tekivad vaimsed ja füüsilised tervisehäired. Näiteks seostatakse tööstressiga südame-veresoonkonnahaigusi, ainevahetushäireid, luu- ja lihaskonnavaevusi, ärevushäireid ja depressiooni ning ka pahaloomulisi kasvajaid. Kui mitmete teiste töökeskkonna ohutegurite puhul on võimalik töötajate kaitseks sätestada piirnormid ning pakkuda väga selgeid tegutsemisjuhiseid ohu maandamiseks, siis tööstressi puhul on olukord keerulisem - stressi ning sellega seonduva kahju teke sõltub mitmetest asjaoludest. Ühele inimesele ebamugavat pinget tekitav olukord võib olla teisele ergutav, ühel päeval võib tavapäraselt jõukohane tööülesanne näiteks isikliku elu probleemi tõttu tunduda teostamatu või mõjutavad
• Suur valik tooteid • Tehnoloogiate areng • Ressursside sõltumatus OHUD • Inimestel pole stabiilset sissetulekut -> pole raha(pole võimalust tervisest hoolitseda) ostab odavamad, kuid ebatervislikumad tooted tervise seisund halveneb pole võimalust eneseteostamiseks stress suureneb motivatsioon langeb võimalik kriminaaloht STRATEEGIAD OHUTEGURITE VÄHENDAMISEKS • Stabiilne majanduslik kasv • Uute töökohtade loomine • Toetuste suurendamine • Lastega perede toetamine • Ohutus • Kvaliteetne tasuta haridus • Suurendada inimeste teadlikkust tervisest • Tööstustes tervisekvaliteedi suurendamine
....................................Lindude luustik on (milline?)................................tänu luudes paiknevatele......................................Lindude sulgi võib ülesande ja paiknemise järgi jaotada...........................................,...........................................,........................ ............Toitumise järgi võib linde jaotada...........................................................ja................................. 3.Koosta tabel lindude ohutegurite kohta. Ohutegur Mõju lindudele Kuidas linde kaitsta? Naftareostus Mürgid Rannaniitude võssa kasvamine. 4.Iseloomusta 3 lausega metsalinde,joonista nende lindude nokk ja jalg ning too 2 näidet metsalindude liikidest. 5.Koosta ristsõna . Linnud. VÕTMESÕNAKS PESAKOHT Lahendussõnadeks peavad olema järgmised mõisted: kerge luustik,naftareostus,taimtoiduline lind,püsisoojane lind,udusulg,tiivad,rähn,veelind,raierahu.
seadmete/töövahendite kasutamise juures (hädaseiskamisnuppude asukoht, tabloode asukohad, nuppude asukohad jms). Ergonoomias uuritakse inimese ja töö/seadmete vahelist vastastikulist mõju.Ergonoomiline töökoht koosneb järgmistest punktidest: · töövõtted; · tööasendid; · töökeskkond (muud ohutegurid töökeskkonnas, lisaks füsioloogilistele ohtudele). Muud töökeskkonna ohutegurid võiva olla tihti füsioloogiliste ohutegurite · mõju võimendajaks nt liigne niiskus, kõrge müra tase, kõrge vibratsiooni tase, · ebapiisav valgustus jne; · tööprotsess (tööülesannete loogiline järjestatus, töötempo jms); · vastavus inimese kehaehitusele- ja mõõtmetele, omadustele ja töövõimele. Töövõime oleneb inimese kehalistest võimetest (sh treenitus), tervislikust seisundist ja töökeskkonna tingimustest, kus inimene töötab. Õigusaktid, kus on sätestatud
mai 2000. a määruse nr 144 «Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded1» muutmine Legal act: Vabariigi Valitsuse määrus, number: RT I 2006, 19, 155 ; Official Journal: Elektrooniline Riigi Teataja, number: RT I 2006, 19, 155 , Entry into force: 01/07/2006; Reference: (MNE(2006)53046) Käesolev määrus kehtestab töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötaja kaitseks töökeskkonda mõjutavate bioloogiliste ohutegurite eest. Määrust kohaldatakse kõigile töödele, mida tehes töötajad on või võivad olla ohustatud bioloogilistest ohuteguritest. 3. Direktiiv 2004/37/EC – Kartsinogeenid ja mutageenid töökohal Direktiivi eesmärgiks on kaitsta töötajaid tervise- ja turvalisusriskide eest vähitekitajate ja mutageenide eest. Tööandja kohustused: Tööandja peab hindama ja kontrollima ohtlike ainetega kokkupuutumise riski töökohal
viima läbi süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille käigus ta kavandab, korraldab ja jälgib töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes; vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral kohandama abinõud muutunud olukorrale; viima läbi töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus ta selgitab välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdab nende parameetrid ning hindab ohutegurite mõju töötajate tervisele; Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja säilitatakse 55 aastat töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama kirjaliku tegevuskava, milles nähakse ette ennetusabinõud terviseriski vältimiseks või vähendamiseks viima läbi uue töökeskkonna riskianalüüsi, kui töötingimused on muutunud ja töövahendeid või tehnoloogiat on uuendatud; teavitama töötajaid töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete ja
Keemilised; Psühholoogilised; Füsioloogilised Sundasendid; Silmade ülekoormus; Töö on vahelduva iseloomuga. Isteasend vaheldub püstasendis töötamise ja liikumisega tööruumi ja tööruumide piirkonnas. Füüsikalised Valgustuse puudused; õhutemperatuur; Müra – inimeste sumin, arvutid, ventilatsioon; Bioloogilised Klientidega kokkupuutel: viirused; bakterid; haigused; Bioloogiliste ohutegurite puhul on põhilisemad ennetusmeetmed: vaktsineerimine, tööhügieen, töötajate väljaõpe. Keemilised Prillide puhastamine puhastusvahendiga - Puhastusvahendeid kasutades võib nahka kaitsev rasvakiht kaduda. Allergilisi reaktsioone tekitavatel ainetel on seetõttu lihtsam läbi naha tungida ning kasvab nahaärrituse ja ekseemi tekkimise oht Psühholoogilised Negatiivsed kliendid; Tööstress; Kasutatud kirjandus
Füüsiline töö Peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi, ealisi iseärasusi, töövõime muutumist tööpäeva vüi vahetuse jooksul, pikaajalist töötamist üksinda. Sisekontroll- üleüldine töö tervishoiu ja töönõuete hindamine... Töötajate kontroll, kuidas nad täidavad nõuded, ohutusnõuded, sisekorraeeskirju.Viib läbi tööandja. Põhjalik sisekontroll kindlasti kord aastas. Riskianalüüs- erinevate riskide ja ohutegurite väljaselgitamine, kus konkreetset ohutegurit mõõdetakse, kas see vastan nõuetele või mitte. Analüüsitakse riske. Tehakse oma järeldused, kui riskid/ohutegurid on suured, siis tööandja peab need likvideerima. www.ti.ee Slaid nr4 Õnnetusohu puhul tööl? Helistaksin 112 Kutsuksin abi Kui võimalik, siis oht likvideerida. Käituda vastavalt ohutusnõuetele. Lahkuksin sündmuskohalt, kui seal viibimine on mulle ohtlik. Teavitaksin olukorrast teistele
TÖÖKESKKOND on ümbrus, milles inimene töötab. Nõuded töökeskkonnale kehtestab "Töötervishoiu ja tööohutuse seadus", mis on vastu võetud 16.06.1999. Töökeskkonnas toimivad järgmised ohutegurid: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised psühholoogilised Need ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist.Töökeskkonna keemiliste ohutegurite ja füüsikaliste ohutegurite parameetrid ei tohi ületada piirnorme, st. 8-tunnise tööpäeva (40-tunnise töönädala) jooksul töötajale mõjudes ei põhjusta tervisekahjustust. Töökeskkonna ohutegurite piirnormid ja ohutegurite parameetrite mõõtmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus. Kui õnnetuse või haigestumise ohtu ei ole võimalik vältida või kui töökeskkonna ohuteguri parameetrit ei ole võimalik viia vastavusse kehtestatud piirnormiga tehnilisi ühiskaitsevahendeid või töökorralduslikke
annaabi.ee 
