Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ohutegurid ja kavandatud tegevused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nuga, ettevaatlik, nugade, põletus, ohutegurid, distsipliin, paluda, kukkumine, pesemist, joosta, lõikamine, kasutamisel, haavade, kasutan, kindlaid, kindaid, põletused, toituderasvapritsmeid. Kartulite ja teiste juurviljade panemisel keevasse rasva tuleb hoiduda vee sattumisest rasva. 4.11. Kuuma toiduga nõude kandmisel ei tohi neid suruda enda vastu. Kuumast kööginõust ei tohi kinni võtta palja käega, kasutada tuleb pajakindaid või rätikut. 4.12. Mahavalgunud vedelik, rasv jm. toiduained ja vesi tuleb koheselt koristada. 4.13. Konservikarbid tuleb avada avajaga, mitte nugade või teiste köögiriistadega. 4.14. Külmutatud liha või kala tuleb tükeldada alles pärast ülessulatamist. 4.15. Toiduga katelde, pannide, kannude tarvis peavad olema püsikindlad alused. 4.16. Töötamisel kõrgel (seinte, lagede, akende jms. puhastamisel) tuleb kasutada libisemisvastaste (kummi)otsakutega treppredeleid või redeleid. Juhuslikel alustel (tünnid, kastid vm.) töötamine on keelatud. 4.17
sattumisest rasva. 2.4. Kuuma toiduga keedukatla, kastruli või teiste pliidil asetsevate nõude kaaned avatagu kaldu, endapoolne serv jäägu madalamale. 2.5. Kuuma toiduga nõude kandmisel ei tohi neid suruda enda vastu. Kuumast kööginõust ei tohi kinni võtta palja käega, kasutada tuleb pajakindaid või rätikut. 2.6. Mahavalgunud vedelik, rasv jm. toiduained ja vesi tuleb koheselt koristada. 2.7. Konservikarbid tuleb avada avajaga, mitte nugade või teiste köögiriistadega. 2.8. Külmutatud liha või kala tuleb tükeldada alles pärast ülessulatamist. 2.9. Toiduga katelde, pannide, kannude tarvis peavad olema püsikindlad alused. 2.10. Töötamisel kõrgel tuleb kasutada treppredelit või libisemist vältivate otsakutega redelit. Juhuslikel alustel (tünnid, kastid vm.) töötamine on keelatud. 2.11. Masina töötamise ajal ei tohi kätt panna tööseadisesse. 2.12
paraneb tervis ja heaolu.Tööalase heaolu loomiseks on vaja järjekindlalt mõjutada töökeskkonda. Viimane teiseneb oluliselt tehnoloogiliste täiustuste tulemusel. Sellekohased tõhusad meetmed nõuavad pidevat planeerimist. Samuti tuleb töötingimuste arendamiseks kavandada ja teha koostööd, iseäranis nendes juhtimisvaldkondades, kus langetatavad otsused mõjutavad tööelu üldiselt. Oma referaadis toon välja autotehniku töös esinevad ohutegurid ja pakun ka mõned lahenused, kuidas riske vähendada. Autotehniku põhitöökoht on remonditöökojas, kus on kukkumis- ja libastumisoht (platvormid, kanalid, märjad ja libedad põrandad). Riskide vähendamiseks tuleks kindlasti platvormid ja kanalid märgistada. Märjal ja libelal põrandal kokkumisohu vältimiseks tuleb kindlasti kanda vastavaid jalanõusid. · Õnnetusi võib juhtuda raskete detailide tõstmisel ja kukkumisel töötaja varvastele, samuti
KUNSTLIK HINGAMINE JA SÜDAME MASSAAZ .................................35 23. MADAL SUHKRUTASE VERES........................................................................38 2 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin 1. ESMAABI EESMÄRGID Elu säilitamine Vigastustest ja haigustest tingitud tüsistuste ärahoidmine Tervistumise soodustamine 1.1. SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE Jälgige, et Teie jaoks oleks situatsioon ohutu Võimalikud ohutegurid: · Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Elektriõnnetused · Gaas, suits, mürgine udu · Tulekahju, varisemisohus olevad objektid 1.2. LIIKLUSÕNNETUSED Liiklusõnnetused: Kui sa oled sõidukiga siis maanteel jäta sõiduk kindlasti oma sõidu suunda, lülita sisse ohutuled, nende puudumisel või kui õnnetuseosaline sõiduk asub piiratud nähtavusega kohas, aseta teele ohukolmnurk. Ohutuse kindlustamisele tuleb
Kui võõrkeha ei õnnestu eemaldada, tuleb kutsuda kiirabi. Väike laps tuleb tõsta jalgadest üles ja raputada üles-alla, kloppides samal ajal teda seljale. · Juhul, kui kannatanu kaotab teadvuse: - aseta kannatanu selili põrandale; - kutsu kiiresti kiirabi; - alusta taaselustamisega. UPPUMINE 1. Tegutsemisjuhised Vette appi mineja peab oskama väga hästi ujuda. Uppujale tuleb läheneda selja tagant ja temast haarata. Eriti ettevaatlik tuleb abistajal olla siis, kui uppuja rabeleb. Veest välja tirides püüda hoida kannatanu selgroogu sirgelt, eriti siis, kui uppumisohtu on satutud vettehüppamise tõttu, sest siis võib olla selgroog vigastatud. Maale jõudes tuleb püüda võimalikult palju vett ja võõrkehi (muda, liiv) kannatanu ülemistest hingamisteedest ja maost välja saada, selleks keerata kannatanu kummuli ja suruda abaluude vahele. Küljele keerates tuleb jällegi selgroogu säästa.
Põletused Kestva surve sündroom Seljaaju trauma Äge südamepuudulikkus Äge hingamispuudulikkus Raske allergiline reaktsioon Infektsioon Mürgistused Sümptomid Nahanähud (nahk ja jäsemed on algul jahedad, hiljem kahvatud ja külmahigised) Nõrk ja kiire pulss Hingamishäired (sage ja kiire) Janu Iiveldus ja oksendamine Kannatanu on rahutu, hiljem tekib meelte segadus Teadvushäired Esmaabi soki korral Soki põhjuse kõrvaldamine Kannatanu rahustamine Kannatanu ettevaatlik käsitlus Kaela, rindkere ja kõhu vabastamine pigistavatest riietest Keha soojuskao ennetamine Kannatanu jootmise ja söötmise vältimine Teadvushäirete korral püsiv külili asend Gaasimürgistus Vingugaas (tulekahju korral, puuküttega majades, autos või garaazis) Vedelgaas (spetsiifiline lõhn gaasipliit) Ammoniaak, kloor, lämmastik (liiklusõnnetus) Sümptomid Köha Kipitus sissehingamisel Õhupuudus Peavalu Pearinglus Iiveldus ja oksendamine Jõuetus, uimasus
.................................................................................5 2.1 Hädaabi kutsumine............................................................................................................5 3. TEADVUSETUS....................................................................................................................7 4. PÕLETUS...............................................................................................................................9 4.1 Põletus kuumalt esemelt, veelt või tulelt...........................................................................9 4.2 Keemiline põletus...........................................................................................................10 5. ELEKTRITRAUMA.............................................................................................................11 6. VEREJOOKS.............................................................................................................
hingamisteedesse sattudes võib tervist kahjustada F-01 v01 SPETSIAALSED OHUTUSJUHISED- Seadme kasutusjuhendis tuleb erilist tähelepanu pöörata sellise sümboliga tähistatud tekstilõikudele, et kaitsta ennast ja elektritööriista 2. OHUD TÖÖTAJA TERVISELE OHT VÕIMALIK TAGAJÄRG Elektrioht, kokkupuude pinge all olevate Elektrilöök, põletus, surm seadmeosadega Tekkivad sädemed, tolm, laastud Silma vigastused, lõikevigastused Töötamine seadmetel, redelil, töölavadel Kukkumine, põrutused, luumurrud Kokkupuude seadme pöörlevate osadega Lõikevigastused, amputatsioon Sundasend Pinged lihastes kaela-, nimme-ristluupiirkonna radikuliit, selgroolülide ja diskide krooniline
.................12 Kasutatud kirjandus......................................................................................................14 LISAD..........................................................................................................................16 SISSEJUHATUS Risk on ohuteguriga kokkupuutest tingitud vigastuse või tervisekahjustuse raskusaste ja selle tõenäosus. Riskianalüüs on tegevus, mille käigus selgitatakse välja töötajat töökeskkonnas kahjustatavad ohutegurid. Riskianalüüsi eesmärgiks on välja selgitada töökeskkonna ohutegurid OÜ Mehntack Mäetaguse Mõisa SPA-hotelli restorani koka ametikohal ning hinnata nende mõju töötaja tervisele, töötada välja ennetusmeetodid tööõnnetuste ja tööst põhjustatud haiguste ennetamiseks ning seeläbi muuta töökeskkond töötajale ohutumaks. Riskianalüüs on läbi viidud Mäetaguse Mõisa SPA-hotelli restoranis, köögis ja
Pesukotte ei tohi asetada põrandale. Pesu ja pesukotte ei tohi võtta sülle. Tuleb jälgida, et muid asju ei jääks pesu sisse. Nakkusohtliku pesu kott peab olema osakonna töötaja poolt märgistatud vastava nakkusohule viitava sildiga. Sulav pesukott peab pesumajja transportimiseks olema pakendatud topelt niiskuskindlasse pesukotti. 1 Nakkusohtlik pesu, mille materjal võimaldab pesemist temperatuuril üle 75 C ja on pakendatud sulavasse pesukotti, ei vaja eelnevat töötlemist desinfektsioonikambris. Nakkusohtlikku pesu, mida ei tohi pesta temperatuuril 75 C ja rohkem, ja ei ole kaetud kilega, peab enne pesemist olema töödeldud desinfektsioonikambris. Pärast desinfektsioonikambris töötlemist võib neid käsitseda tavalise musta pesuna. Nakkusohtlik pesu asetatakse koos sulava kotiga pesumasinasse. Pesukottide kasutusel olnud käru tuleb desinfitseerida
käesolevale seadusele. Töökeskkonna sisekontroll on ettevõtte tegevuse lahutamatu osa, millesse on kaasatud töötajad ja mille aluseks on töökeskkonna riskianalüüsi tulemused; 2) vaatama igal aastal läbi töökeskkonna sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle tulemusi ning vajaduse korral parandama abinõud muutunud olukorrale; 3) korraldama töökeskkonna riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi, sealhulgas eririske (rasedad ja rinnaga toitvad töötajad ning alaealised ja puudega töötajad) nimetatud töötajatele ning töökohtade ja töövahendite kasutamisega ja töökorraldusega seotud riske. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat;
põhjustada. 3)Elundisüsteemil lokaliseeruvad kutsehaigused ( Hingamisteedes, nahal, tugi- ja liikumisaparaat ) 4)Kutsekasvajat põhjustavad kutserogeensed ained. Tööga seotud ja põhjustatud haigused 1) Tööga seotud haigus võib-olla kas kutsehaiguse või tööst põhjustatud haigus. 2) Tööst põhjustatud haigus on töökeskonna ohutegurid põhjustatud haigus , mida ei loeta kutsehaiguseks, kuna kutsehaiguste loetellu ei kuulu psühholoogilistest ohuteguritsest põhjustatud haigused. 3) Töötervishoiuarsti poolt diagnoositud kutsehaigustest peab arst teatama tööandjale , arstile kes töötaja tervishoiuarstile suunab ja kohalikult tööinspektsioonile 5 tööpäeva jooksul 4) Tööandja peab läbi viima 20päeva jooksul uurimise ja koostama raporti
Bioloogiliste ohtude peamisteks allikateks on nakkust kandev töötaja, ebapiisavalt puhastatud ruumide ja käitlemisseadmed, eelkõige aga toidu vale säilitamise- ja/või töötlemisreziim (temperatuur). Keemilised puhastusainete jäägid, saasteained (taimekaitsevahendid), akrüülamiid (fritüürõlist), lisaained. Keemiliste ohtude peamiseks allikaks on lisaainete liigne kontsentratsioon toidus, ebapiisav loputus peale ruumide/käitlemisvahendite pesemist, pesu-, deso- ja kahjuritõrje vahendite ebaõige kasutamine. Ohu põhjustajateks võivad olla: · Tooraine, pakkematerjal · Inimene · Seadmed ja käitlemisvahendid · Ruumide seisukord ja puhtus · Käitlemisviis Ohtude analüüsil tuleb arvestada ka ohu tekkimise tõenäosust ja tõsidust. Kui kõikidele etappidele on määratud võimalikud tekkivad ohud, siis järgnevalt tuleb määrata ohtu ennetavad tegevused. Ennetavad tegevused on näiteks toimiv pesemisja
Bioloogiliste ohtude peamisteks allikateks on nakkust kandev töötaja, ebapiisavalt puhastatud ruumide ja käitlemisseadmed, eelkõige aga toidu vale säilitamise- ja/või töötlemisrežiim (temperatuur). Keemilised – puhastusainete jäägid, saasteained (taimekaitsevahendid), akrüülamiid (fritüürõlist), lisaained. Keemiliste ohtude peamiseks allikaks on lisaainete liigne kontsentratsioon toidus, ebapiisav loputus peale ruumide/käitlemisvahendite pesemist, pesu-, deso- ja kahjuritõrje vahendite ebaõige kasutamine. Ohu põhjustajateks võivad olla: • Tooraine, pakkematerjal • Inimene • Seadmed ja käitlemisvahendid • Ruumide seisukord ja puhtus • Käitlemisviis Ohtude analüüsil tuleb arvestada ka ohu tekkimise tõenäosust ja tõsidust. Kui kõikidele etappidele on määratud võimalikud tekkivad ohud, siis järgnevalt tuleb määrata ohtu ennetavad tegevused. Ennetavad tegevused on näiteks toimiv pesemis-
TÖÖOHUTUS Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: Bakterid; viirused; seened; rakukultuurid; inimese endoparasiidid; muud bioloogilised aktiivsed ained. Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus – punataud meditsiini personal (sügelised,
Bioloogilised ohutegurid Bioloogilised ohutegurid on: bakterid viirused seened rakukultuurid inimese endoparasiidid muud bioloogilised aktiivsed ained Põhjustatud haigused: difteeria salmenolloos toksoplasmoos siberi katk tuberkuloos hepatiit herpes marutõbi rõuged mürigstused allergia Kokkupuutumise võimalused: toateenindajad puugihammustus kalatööstus punataud
kasutamise tingimused- toidu reageerimisvõime matrjaliga, materjali kasutamise temperatuur toiduga kokkupuutumisel, ajaline kestvus. märgistus.- ,,toiduga kokkupuutumiseks", kasutusotstarvet näitav märge, nt supilusikas, veinipudel, kohvimasin. või peekrit-kahvlit kujutav eristusmärk, eelnev teave ei ole kohustuslik esemete korral, mis on oma omaduste poolest üheselt ettenähtud kokkupuutumiseks toiduga (nt toidukile) Sanitatsioon, puhastamine, desinfitseerimine. Pesemist mõjutavad tegurid Sanitatsioon- inimese tervist toetavate keskkonnatingimuste loomine. Üldiselt hõlmab sanitatsioon joogivee ja heitvete käitlemist, kahjuritõrjet, hügieenilist toidu ja vee käitlemist, nakkushaiguste leviku ennetamist, tervise- ja hügieenikoolitust jne Puhastamine- tootejääkide ja nähtava mustuse eemaldamine. Standard-visuaalsel hindamisel puhas. Mehhaanilised pesemisvahendid, keemilised pesuained. Desinfitseerimine- mikroobide hävitamise protsess
......................................................................................... 9 13. TELFERI KASUTAMINE..................................................................................................... 10 1 Umax Production OÜ ohutusjuhend Kinnitatud 19.0.2019 1. TEHASES ESINEVAD OHUD 1.1. Töötamisel valitsevad ohud, õnnetusjuhtumid ja traumad: - Kukkumine kõrgusest (töötamine platvormil mis on kõrgemal kui 1,2meetrit). Ohu likvideerimiseks kasutada turva trakiseid. Töö tavaliselt sirgelt redelilt on lubatud ainult kui kaastööline turvab redelit. - Kukkumine samal tasapinnal raskeid esemeid transportides ja tõstes. Ohu likvideerimine- ennem töövõtte sooritamist veenduda et töösooritamis ala on puhas kõrvalistest esemetest. Kaaluda alternatiivide kasutamist otsese juhiga.
toiduga) ISIKLIKUD HÜGIEENINÕUDED Hea teada: Bakterid levivad tavaliselt puudutamisel ja õhu kaudu. Hea reegel on, et ruumis kus on toiduaineid, kuiva harjaga põrandat mitte pühkida. aevastamine ja köhimine on efektiivne bakterite levitamise viis. Kui aevastad või köhid, pane käsivars suu ette. Kohe kui võtad kätte mingi eseme, näiteks noa, lähevad bakterid käe pealt noale. Kui nuga pärast seda satub lõikelauale, lähevad bakterid edasi sinna jne. Seda kutsutaksegi bakterite teatejooksuks. ISIKLIK HÜGIEEN Puhtad püksid, parajalt pikad õige suurusega hästiistuvad puhtad tööriided. Praktiline ja puhas põll. Müts, mis katab juukseid, ka lühikeste juuste korral. Sellisena näevad sind kliendid ja külalised - sellepärast on üldmulje tähtis. toidukäitleja peab olema puhas, viisaka välimusega; toidukäitlejal ei tohi olla nahahaigusi;
varrele. 4. Termomeetrid - Toiduainete ja toitude sisetemperatuuride mõõtmiseks. 9 Eeltöötlusvahendid: 1. Juurviljaharjad - Väiksemate juurviljakoguste pesemiseks. Varrega või ilma, harjased jäigad. Taluvad masinpesu. 2. Koorimisnoad - Köögiviljade ja puuviljade koorimiseks ning puhastamiseks. Noa käepide karedapinnalisest plastmassist või kasutatakse metalse peaga täisvalu nuga. Koorimistera võib olla jäiga kinnitusega või liigendiga. Tera peab olema piisavalt pikk, umbes 6 cm, teras olev pilu peab olema piisavalt lai, et koored sinna kinni ei jääks. 3. Köögiviljanoad - Koorimiseks ja puhastamiseks. Käepide peab olema piisavalt suur ja kätte sobiv. Noatera ei tohi olla liiga pikk, sobiv pikkus on ~8 cm, otsast laugja kujuga ja terav. Käepideme sobivaim pikkus on ~10 cm ning
Kui päästepaat oli vette lastud läksime meie kaldale kust läksime päästepaati ja sõitsime sadama lähedal merel. Vahepeal jäeti päästepaat seisma ja räägiti sellega kaasas olevatest asjadest, mida võib vaja minna. · Meile näidati ka veekindlate uste tööpõhimõtet. Kui veekindlad uksed avatakse tuleb oodata kuni uks on täiesti lahti ja alles siis läbi minna. Kui uksed sulguvad on keelatud sellest läbi joosta, sest uks on nii tugev, et kui inimene peaks sinna vahele jääma surub uks ta pooleks. Kui uksele on antud käsklus sulgeda siis läheb uks kinni ja seda takistada pole enam võimalik. Veekindlaid uksi on laevas kokku 14. · Meile tehti õppus ka kus doktor rääkis meile viirustest ja selle põhimõtetest. · Mõned õppused olid ka köögis, et kuidas ventilatsiooni välja lülitada kui peaks tekkima tulekahju ja millised uksed selle juhul sulgema peab ja kuidas
Töökeskkond ja tööohutus TO ja TT seadused,määrused TK ohutegurid Ergonoomid Tööandja ja töötaja õigused ja kohustused Tervisekontroll Nõuded töökohale,töövahenditele Isikukaitsevahendid Töö õpetus,kutsehaigus Ohutusnõuded puidutöötlus pindadel Elektriohutus,tuleohutus Töökaitse juhendamine ja väljaõpe Eluohutus
I. Töötervishoiu (TTH) ja tööohutuse seadus (TO) Tööandja ennetustegevus Seadus sätestab töölepingu alusel töötavate ja avaliku teenistuse töötajatel tööle esitavad tööohutuse nõuded, tööandja ja töövõtja õigused ja kohustused, tervisele ohutu See on meetmete kavandamine ja rakendamine terviseriskide vähendamiseks või töökeskkonna loomisel ja tagamisel, TTH ja TO korraldamise ettevõtte ja riigi tasandil, ärahoidmiseks ettevõtte töö kõikides etappides ning töötaja kehalise, vaimse ja sotsiaalse vastutuse nõuete rikkumise eest. heaolu edendamiseks. TO on meetmete kogum, mis on mõeldud töötaja tervisekahjustuste vältimiseks, töö Põhimõtted kohandamiseks töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu
(15...20°C) voolava vee alla. Jahuta vähemalt 10-20 minutit (vaata kella!). Jahutamiseks ei sobi jää või jäävesi, külm võib kahjustust isegi süvendada. Kui vett ei ole käepärast, tuleb jää mähkida puhtasse riidesse. Leegipõletuse korral toimeta kannatanu ohutusse kohta, summuta teki või vaiba abil leegid ja alusta jahutamist veega. Jahutamiseks võib kannatanu asetada ka vanni või veekogusse, kuid mitte kauemaks kui 20 minutiks. Jahutamise järel tuleb põletus katta sidemega või puhta linaga. Jahutamise eesmärk on vaigistada valu, vähendada närvide, veresoonte ja lümfisoonte kahjustust ning taastada vereringe. 2. Paku kannatanule juua! 3. Hoolitse põletushaava eest. Väga tähtis on hoida haav puhtana. Kui põlenud nahk punetab, kuid tundlikkus (valulikkus), niiskus ja karvkate on säilinud, siis on põletus pindmine. Selline põletus kaetakse pärast veega jahutamist Prontosan® geeliga, mis takistab
Pärast teadvuse taastumist kaebab haige peavalu, iiveldust, sageli oksendab. Peavalu, iiveldus ja oksendamine võivad tekkida ka juhul, kui teadvusekaotust ei esinenud. Pea nõu arstiga! Tegutsemisjuhised: Pane kannatanu lamama stabiilsesse külgasendisse. Kutsu 112. Selgroovigastused Kõik asjad, mis avaldavad kaelale või selgroole survet või jõudu, võivad põhjustada selgroo vigastust. Levinumad põhjused on: Põhjused: Trepist kukkumine, suvaline avrii, otsasõit, kukkumine kõrgusest, tugev löök selja piirkonda, tuli- või külmrelvaga vigastus lülisamba piirkonnas, õnnetused autode, mootorrataste, mootorsaanide, kelkude, rulluiskudega jne; kukkumised, eelkõige kõrgelt; sukeldumisega seotud õnnetused – sukeldumine liiga madalasse vette; tugev löök kaela- või seljapiirkonda kontaktsportide, näiteks jalgpalli mängimise ajal; vägivaldsed teod, nagu pea, kaela või rindkeret läbiv laskehaav.
AINE : TÖÖTERVISHOID JA TÖÖOHUTUS Koosneb neljast osast: 1. Tööõigus 2. Tuleohutus 3. Töötervishoid 4. Tööohutus TÖÖÕIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, jõustunud 26.07.1999 OHUTEGURID · Füüsikalised ohutegurid §6 · Keemilised ohutegurid §7 · Bioloogilised ohutegurid §8 · Psühhofüsioloogilised ohutegurid §9 TÖÖANDJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §13 TÖÖTAJA KOHUSTUSED JA ÕIGUSED §14 TÖÖKESKKONNASPETSIALIST §16 TÖÖKESKKONNAVOLINIK §17 TÖÖKESKKONNANÕUKOGU §18 TÖÖTERVISHOIUTEENUS JA SELLE OSUTAJA §19 TÖÖÕNNETUSE JA KUTSEHAIGUSTE UURIMISE KORD §24 TÖÖ JA PUHKEAJA SEADUS RT I 2001, 17, 78 PUHKUSESEADUS RT I 2001, 42, 233 TÖÖTERVISHOIU- JA TÖÖOHUTUSALASE VÄLJAÕPPE JA TÄIENDÕPPE KORD RTL 2000, 136, 2157 TÖÖTAJATE DISTSIPLINAARVASTUTUSE SEADUS RT I 1994, 28, 424
ESMAABI Põhiprintsiibid 1. PÕLETUSED * II ja III astme põletused (s.t.) nahk on villidega või söestunud katta steriilse sidemega * kui side puudub- jätta katmata * keemiline põletus (s.t. happega või alusega) tuleb pesta rikkalikult veega ja katta steriilse sidemega. 2. SILMADE VIGASTUSED * ära hõõru silmi! * võõrkeha, mis on tunginud silma sisse: - ära püüa eemaldada - aseta side - transpordi võimalikult kiiresti raviasutusse. 3. VINGUGAASIDE VÕI SÕJAGAASIDE SISSEHINGAMINE * kannatanu koheselt värskesse õhku toimetada * kata soojalt * hingamise puudumisel alusta kunstlikku hingamist 4. VEREJOOKSUD Verejooksu saab tavaliselt peatada:
2 o Väikesed karjäärid 35 I OSA: ÜLDINFO Mis on ohutegur? Mis on risk? Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju. Ohutegurid võivad olla seotud inimeste, vara ja tööprotsessidega; need võivad põhjustada õnnetusi, kahjustada tervist või töövahendeid, vähendada tootlikkust jne. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud vigastuse või haiguse raskusaste ja selle tõenäosus. Miks peaks riski hindama? Tööriski hindamise peaeesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskihindamine aitab
2 o Väikesed karjäärid 35 I OSA: ÜLDINFO Mis on ohutegur? Mis on risk? Ohutegur on igasugune tegur, mis võib põhjustada kahju. Ohutegurid võivad olla seotud inimeste, vara ja tööprotsessidega; need võivad põhjustada õnnetusi, kahjustada tervist või töövahendeid, vähendada tootlikkust jne. Risk on ohuteguriga kokkupuutumisest tingitud vigastuse või haiguse raskusaste ja selle tõenäosus. Miks peaks riski hindama? Tööriski hindamise peaeesmärk on töötajate tervise ja ohutuse kaitsmine. Riskihindamine aitab
Alati tuleb esmajoones arvestada haige soovidega. Pesemine tuleb planeerida nii, et haige ei peaks asjatult ootama. Pesemist saab teostada kas täielikult voodis, osalise pesuna voodis, voodi ääres või pesuruumis. Nahahooldusele lisaks kuulub isikliku hügieeni teostamise juurde veel: suuhügieen, habemeajamine, juuste pesemine ja hooldus. Pesemisvõtteid raskendavad haige seisukord ja jõud, protseduurid ja haige oma harjumused. Eakate inimeste nahk ei taha väga sagedast pesemist (hooldekodudes vannipäev 1 kord nädalas, kuid vajadusel võib ka sagedamini). Enne pesemist ja selle järgselt tuleb alati desinfitseerida käed. Ära tuleb võtta kell, sõrmused ja ketid. Jalga kummikud, ette pikk kummipõll. Kummikindaid kasutada siis kui haigel on mingi nahahaigus, kui hooldustöö tegijal on käsi katki ja kindlasti intiimpesul. PIDADA KOGU AEG MEELES ERGONOOMILISI TÖÖVÕTTEID! Oluline on patsiendi intiimsuse tagamine
,,rätikud/linad" pesukasti. Kontrollida üle pandikassa vahetusraha ning anda administraatorile info mitu kotti õhtujooksul ei tagastatud. Kaotatud riidehoiunumbril olevate esemete väljastamisel tuleb veenduda, ega vastav number pole õhtu jooksul Kontserdimajast leitud. Numbri mitteleidmise puhul TULEB külastajalt nõuda rahatrahv 10 (makset saab teha kõikides Kontserdimaja kassades) ning paluda tal 6 kirjeldada võimalikult täpselt isiklikke garderoobi jäetud esemeid. Olude sunnil tuleb paluda külastajal jääda ootele, kuni garderoob on tühjenenud sellevõrd, et teenindaja saaks tuvastada kliendi poolt väidetava omandi. Kui garderoob on tühi, kontrollib viimane teenindaja garderoobi veelkord unustatud esemetest ning sulgeb
6. OOTA LISAJUHISEID · Rahulikult ja selgelt edastatud abikutse tagab lisaabi kiire sabumise. ESMAABI EESMÄRGID · Elu säilitamine · Vigastustest ja haigustest · tingitud tüsistuste ärahoidmine SÜNDMUSPAIGA HINDAMINE · Liiklusõnnetused · Elektriõnnetused · Gaas, suits, mürgine udu · Tulekahju, varisemisohus objektid 6 OHUTUS ESMAABI OSUTAMISEL VÕIMALIKUD OHUTEGURID · Energiaallikas, mis on olnud vigastuse põhjuseks · Ohud välisteguritest · Ohud esmaabi protseduuridest TEGEVUS ESMAABI OSUTAMISEL · Hinda olukorda · Kutsu juuresolijad appi · Hinda kohapeal võimalikud ohud · Kaitse ennast ja teisi · Esitle ennast kui esmaabi andjat ja paku oma abi · Kiiresti välista ohvrite eluohtlikud seisundid · Osuta esmaabi kõigepealt eluohtlike seisundite kõrvaldamiseks
riskitaseme vähendamine koheselt vajalik; kui see pole võimalik 1 kuu jooksul tuleb töö peatada/lõpetada. Talumatu risk- riski vähendamine on vältimatu; töö tuleb koheselt peatada kuni ohu kõrvaldamiseni, sellise riskitasemega ohualas on töötamine keelatud. TÖÖKESKKONNA OHUTEGURITE ANALÜÜS Ohutegur on töökeskkonnas toimiv tegur, mis võib põhjustada töötajale trauma või tervise kahjustuse, tema haigestumise või tema töövõime vähenemise. Ohutegurid ei või ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist. Tööandja on kohustatud rakendama abinõusid, et ohuteguritest tulenevat terviseriski vältida või viia see võimalikult madalale tasemele. Füüsikalised ohutegurid müra, vibratsioon, ioniseeriv kiirgus, mitteioniseeriv kiirgus (ultraviolettkiirgus, laserkiirgus, infrapunane kiirgus) ja elektromagnetväli;
annaabi.ee 
