Üldine õpetus obligatsioonidest 7.peatükk Obligatsiooniõigus- relatiivne õigus, siin on õigussuhete subjektid alati konkreetselt kindlaks määratud. Oligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt mingit sammet-millegi teostamist, sooritamist. Samme on obligatsiooni objekt ehk see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Obligatsioonis on kaks poolt: Õigustatud pool ehk võlausaldaja-creditor Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest.
võlausaldaja võib nõuda asja välja andmist, kui võlgnik võlga tagasi ei tasu. Servituud vajadusel naabri maa kasutamisõigus. 1.reaalservituudid 2.külaservituudid 3.linnaservituudid ei tohi teha maja kõrgemat, kui linnas lubatud on, ei tohtinud segada naabrit 4.isiklikud servituudid Pärilik rent 1.hoonestusõigus ehitati vüljaspool rooma terr. Omanik andis ehitada omal maal maja. Üldine õpetus obligatsioonist 1.Obligatsiooniõiguse ja oligatsiooni mõiste. Obligaare siduma Obligatseo kohustus Obligatsioon õigussuhe, mille alusel õigustatud isik/kud võivad nõuda kohustatud isikult millegi teostammist, sootritamist või tegutsemisest hoiduda. 2.Lepinguõigus. 3.Obligatsioonid õiguserikkumisest ja obligatsioonid nagu õiguserikkumisest. Oligatsiooni mõiste OBLIGATIO
.................................................................................... 11 Tööstusfinantseerimine.............................................................................................................12 Ettevõtluse riiklik toetamine.....................................................................................................12 Kapitalihind...............................................................................................................................12 Obligatsiooni hind.....................................................................................................................13 Munitsipaalväärtpaberid........................................................................................................... 13 Krediidirisk............................................................................................................................... 14 Krediidiriski vähendamise võimalused ja juhtimine.............................................
Theodoros tahab oma raha kätte saada, teab, et Carus on Alfensi poeg ja esitab Alfensi vastu hagi. II Kaasuse loomus Kaasust lahendades tutvume Rooma õiguse ja seadusandlusega, tutvume erinevate terminite ja nende tähendustega, otsime õiguslikku alust, milles on õigussuhet rikutud, kohaldame ja rakendame põhjendatud normid, mille kaudu vormistame õigusliku analüüsi. Lõpus pakume välja ka lõpplahenduse tänapäevase seaduse kohaselt. Käesoleval juhul on tegemist obligatsiooniõigusliku kaasusega. Rooma klassikaline eraõigus jaguneb institutsiooniliseks (isikutesse puutuv õigus, asjadega seotud õigussuhted ja hagid õiguste kaitse) ja pandektiliseks (eraõiguse üld- ja eriosa, mis omakorda koosneb asja-, obligatsiooni-, perekonna- ja pärimisõigusest) süsteemiks. Mõlemad süsteemid esinevad nii kaasaegse tsiviilõiguse seadusandluses kui ka tsiviilõigust käsitlevates teostes ja õpikutes.1
Nii vabaneb poeg isa võimu alt. Kuid isavõim võis lõppeda ka erilise tehingu teel ja nimelt kui isa poja vabastab. See toimus esialgselt lapse kolmekordse müümise teel. Tasuks jäeti isale kasutada vabakslastud poja pool varandust. 24.Asjaõiguse mõiste ja süsteem Asjaõigus annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Asjaõigused kuna need käivad vahenditult antud asjade kohta on suunatud eriti õiguskaitse mõttes kõikide kolmandate isikute vastu. Need on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus on suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. Ta on seega relatiivne õigus. Asjõigused jagunevad kahte pearühma 1.omandiõigus 2 õigused võõrale asjale. 25.Asjad ja nende liigitus Vallasasjad,kinnisasjad,kehalised asjad(saab tajuda kompamise teel),kehatud asjad(ei saa tajuda kompamise teel), äratarvitatavad asjad(nende majanduslik otstarve seisneb nende hävimisel) ja äratarvitamatud asjad(maja, laev jne), lihtasjad( kivi, puu), koostatud
ajal hooldaja(kuraator) määrati riigivõimu organi poolt. Hullumeelne loeti täiesti teovõimetuks. Erandina loeti ta teovõimeliseks nn selgetel momentidel. Hooldus pillajate üle- pillaja on isik, kes ei pane piiri oma väljaminekutele, tal on teatav teovõime, kuid see on piiratud peamiselt varaliste tehingute sõlmimisel. ASJAÕIGUS Rooma õiguses täielikult välja arendatud vahetegemine asjaõiguse ja obligatsiooniõiguse vahel. Asjaõigus annab vahenditu võimu kindla asja peale. On suunatud kõikide kolmandate isikute vastu.(omanik ühel pool kõik teised teisel pool) Absoluutsed õigused. 3 Kaks pearühma: o Omandiõigus o Õigused võõrale asjale Valdust(omab erilist õiguskaitset) tuleb lahus hoida omandiõigusest.
õiguse kaitse.Sobib ajaloolise käsitluse jaoks Pandektiline süsteem. Nime saanud Rooma õigusest. Esimesena võttis tarvidusele saksa õigusteadlane Gustav hugo, Järgmisena kasutas seda Georg Arnold Heise-sp nim seda ka Hugo-Heise süsteemiks.Käsitleb õigust sellisena nagu see oli arenemise lõppstaadiumil.. Eraõiguse üldosale järgneb eriosa, mis koosneb: Asjaõigus Obligatsiooniõigus Perekonnaõigus Pärimisõigus Rooma eraõiguse allikad. 2PEATÜKK Rooma õiguse allikate üldiseloomustus Õiguse allikaid kasutatakse Roomas neljas eri tähenduses: Õiguse allikate all mõistetakse materiaalses tähenduses õigustloovaid jõude Formaalses tähenduses, on õigusallikateks need vormid, milles avalduvad kehtivad õigusnormid. Siia kuuluvad tavad, seadused ja muud seadusandlikud aktid.
corpus juris civilis (rooma kodanike õiguse kogu) (kogu - õigus - kodanik) 2. LOENG Õiguse süstematiseerimine nii, et ka tavainimene ilma spetsifiliste teadmisteta mõistaks seda 2) Pandektiline süsteem - eristatakse… - üldosa ehk kõik need osad, mis ülejäänud õiguses korduvad, tõstetakse välja esimeseks peatükiks. Sisaldavad alati isikuid, tähtajad, tehingute tõendamine, tsiviilseadused - eriosa -> alaosad nagu asjaõigus (reaalne õigus), obligatsiooni õigus, perekonnaõigus, pärimisõigus pärimisõigus - pärimine testamendi ja pärimine seaduse järgi Pandectae (entsüklopeedia) e-dicere (väljarääkimine, praetori dokument) ius aedelicum () ius honorarium (tasu, mis ei ole palk; kingitus) Õiguse allikad (jagunevad kaheks): 1) Tavad ja edastatavad kombed selle kohta, kuidas õigust mõista 2) administraatorid ja juhid moodustasid ise uue õiguse, nimetatakse magistraatideks Kõige tähtsamad magistraadid:
Pilet 1. Ettevõtja isikuomadused suhtlemisoskus On selliseid isikuomadused nagu emotsionaalne stabiilsus, vilumus inimestevahelistes suhetes, seltskondlikkus, teistega arvestamine, taktitunne ja empaatiavõime. 2. Väikeettevõtja eelised - otsene suhtlus töötajatega 3. Obligatsioon lk 29 Obligatsioon on aktsiaseltsi pikaajalised võlakirjad. Obligatsioonidel on tagasiostu tähtaeg, mille saabudes aktsiaselts peab ostma tagasi obligatsiooni nimiväärtuses. Obligatsiooni omanikul ei ole hääleõigust. Obligatsioon võib olla ka võlakirja staatuses. Pilet 1. Väikeettevõtte määratlemine 2. Väikeettevõtte probleem klientidega Üheks väikeettevõtte omaniku ees seisvaks probleemiks on, kas anda krediiti. Firmad, mis võimaldavad krediiti, peavad silmas pidama, et ei teeks seda liiga suures ulatuses. Nt, suur osa krediidist on läinud maniku sõpradele ja kui saabus tasumise aeg, siis
Tarbimine võrdub investeeringutega e. Piirsäästmiskalduvus on võrdne 1 9. Toodud seostest väljendab otsest sõltuvust: a. Seos tarbimiskulutuste ja käsutatava tulu vahel b. Seos säästmise ja käsutatava tulu vahel c. Seos säästmise ja intressitaseme vahel d. Seos tarbimiskulutuste ja elanikkonna arvukuse vahel e. Kõik vastused õiged 10. Rahvamajanduse arvepdamise süsteemis kuulub investeeringu mõiste alla: a. Iga obligatsiooni ostmine b. Iga säilitatud tulu, mis ei säästeta c. Iga aktsia ost d. Kõik varasemad vastused valed e. Vastused a, b, c 11. Kui käsutatav tulu (DI) väheneb, siis muude võrdsete tingimuste korral: a. Kasvavad ka tarbimiskulutused ja säästud b. Tarbimiskulutused kasvavad, säästud vähenevad c. Tarbimiskulutused kahanevad, säästud kasvavad d. Kahanevad nii tarbimiskulutused kui ka säästud e. Kõik vale 12
hiljem. __E_ 10. Bilanss J. On lisa firma kapitalile. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. __b_ 1. Milline järgnevatest väidetest finantsturgude kohta ei ole tõene? a. Finantsturud on majanduskasvuks tähtsad. b. Üksikisikust säästjad saavad neis harva osaleda. c. Finantsturud aitavad ettevõtetel uude kapitali investeerida. d. Finantsturud on säästjatele tuluallikas. _c__ 2. Kui oled firma obligatsiooni omanik, siis sa a. oled üks firma paljudest omanikest. b. saad kasu vaid siis, kui firma teenib kasumit. c. oled firma laenuandja. d. oled investeerimispankur. _c__ 3. Firma kasutab lühiajalisi laene kõige tõenäolisemalt a. uute masinate ostmiseks. b. uute tehaste ja hoonete ehitamiseks. c. palkad maksmiseks ja muudeks jooksvateks kulutusteks. d. uurimis- ja arendustöö finantseerimiseks. 1
100%= 9293,68 ????? Ettevõte kaalutleb, kas võtta vastu projekt, mille IRR = 12,8%. Tal on võimalik finantseerida seda investeeringut 2/3 ulatuses omakapitali arvelt, mille hind on 16% ja 1/3 ulatuses võlakirjadega, mille netohinnaks kujuneb 945 USD (nimiväärtus 1000 USD). Võlakirja kupongiintressi määr on 12% ja kustutustähtaeg 15 aastat. Maksumääraks võtta 34%. Kas ettevõte võib selle projekti vastu võtta? 1)arvutame obligatsiooni ligilähedase tulu tähtajani(YTM): YTM= C+(Bn-B0)/n = 123,6667 = (Bn+B0)/2 972,5 2) arvutame ettevõtte kapitali hinna wacc= (1/3*(12,72)*(1-0,34)))+(2/3*(0,16)) 13,47%
negotiorum gestio käsundita asjaajamine bona fides hea usk mala fides pahauskus creditor kreeditor, võlausaldja; õigustatud pool obligatsioonis debitor deebitor, võlgnik; kohustatud pool obligatsioonis novatio uuendus, muutmine; ühe võlaõigusliku suhte asendamine teisega nii, et esimene kaob cessio tsessioon; loovutamine (nõudeõiguse loovutamine uuele kreeditorile, kreeditoride vahetus obligatsioonis) dare ; facere Obligatsiooni objektiks võib olla mitmesugune samme. Roomlastel olid need sammed liigitatud järmiselt: dare midagi andma; facere midagi tegema; praestare solutio täitmine; lahendus; tasumine conditio tingimus; nõue; seisund; olukord vis maior vääramatu jõud mora viivitus, viivitamine; peatus; vaheaeg res asi, ese; asjaolu; fakt, sündmus; olud, kohtuasi, protsess;tulu, huvi; vara, omand, valdus, tehing, toiming; riik dominium omandiõigus, omand, vara, võim, autoriteet
passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus’a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt millegi teostamist, millegi sooritamist. Nimetatud sooritus ongi obligatsiooni objekt - see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Termin obligatsioon tuleneb ld obligare - siduma, kokku köitma. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis nn pandektilise süsteemi järgi Õigussüsteemi, sh eraõiguse, korrastamisest kaasaegses mõttes saame me rääkida alates Bütsantsi (Ida- Rooma) imperaatori Justinianuse eestvedamisel toimunud kodifitseerimisest, mille tulemusena valmis Corpus iuris civilis ehk tsiviilõiguse kogus (edaspidi C.I.C.). C.I
" "Siis pistan majale tule otsa, põletan kõik ära, teen tuhaks, nii et kui ei saa mina, siis ei saa ka sina! Ja kui ma sedagi ei saa, siis tapan iseenda, nuta siis ühes lastega minu puusärgi juures. Uputan enda ära, lähen auto või trammi alla!" "Kurat niisuke! Ta alles küsib! Ma räägin ja seletan kogu aeg, aga tema teeb näo, nagu poleks ta veel midagi kuulnud ega näinud. Siis tee kõrvad lahti ja kuula: ma tahan majale obligatsiooni ,ja kui ma seda ei saa, siis meie varanduste lahutust, et ma võiksin oma varandusega talitada, nagu heaks arvan." Karin on väga iseseisev naine nagu ütleb ka Indrek ning laseb seetõttu Karinil oma äranägemise järgi talitada. Sellega on ta tegelikult just Karini ära rikkunud. Suhte luhtumine pole ainult Karini lõbujanu ja kapriissuse süü, vaid ka Indreku süü, kes oli ohjad liiga lõdvaks lasknud. Tegelikult vajabki Karin mehe tugevat järelvalvet ja võimu,
Algul vaid kindla rahasumma nõudmikseks, hiljem võis kohtunik summa suuruse ise määrata Võis nõuda ka millegi väljaandmist 3. Legis actio per condictionem Hagi võla tagasinõudmiseks Actio nimi tuleneb teadaandest ilmuda 30.päeva pärast kohtusse Täideviimishagid 1. Legis actio per manus iniectionem a. Nõue "käe pealepanemiseks" b. Rakendatav algselt teatud obligatsiooniõiguslike nõudmiste puhul, hiljem laiemalt c. Võlausaldaja pidi 60 päeva jooksul viima võlgniku turule, võimaldades võlgniku väljaostmist. d. 60 päeva möödudes võis võlausaldaja võlgniku võla katteks maha müüa 2. Legis actio per pignoris capionem a. Tähendas asja pandiks võtmist b. kasutati seda väga piiratud asjade puhul, kas kindla tava või XII tahvli seadustes
Näiteks kui lapse isa ja ema elavad lahus, on lapsest eraldi elav vanem kohustatud maksma hüvitist, mis on vajalik lapse toimetulekuks. 2 RT I, 29.06.2014, 103 4 2. Omand 2.1Rooma õiguse norm Rooma eraõiguses oli omand suurim õigus, mis omanikul sai olla asja suhtes. Riik kaitses omandit oma organitega. Kuna Roomlased tegid juba vahet asjaõiguse ja obligatsiooni vahel, kuulub omandiõigus asjaõiguse alla ning omanik saab esitada hagi iga isiku vastu, kes rikub või ei tunnista tema õigusi. Siiski pidi omanik olema salliv, et teised ka tema omandit mingil määral kasutavad. Näiteks naabrid. Omandiõigus koosneb kolmest peamisest elemendist: 1) Õigus asja vallata 2) Õigus asja kasutada 3) Õigus asja käsutada Omandiõigus tekkis Roomas esiteks mancipatio teel, mis oli pidulik võõrandamise tehing, kus
Leena ei usalda kedagi. Märt armastab teda. Leena on vaimustatud. 4. Mogri Märt tütar Miili jookseb Leena juurde. Märdi isale minnakse külla peale lõunat. Leena tänab, et nad tulid. Vana-Märt lausub, et pole Leena külaline. Ta proovib viisakaks jääda ja leiab vastuse. Miili tõmbab Leena ära, et teda ei solvataks. Leena jookseb tuppa asju tooma. Tõuseb vaidlus meeste vahel, kelle raha eest lina see on. Tekib raha tüli. Jaak ei maksnud tuhat rubla obligatsiooni. Märt vastab, et isa raha laenamisega kogu valla õnnetuks teinud. Minnakse poja aita vaatama, et kas on ikka väärt. 5. Miilil on peigmees. Pole veel isale öelnud, kuna isa ootused peigmehest on suured. Ei kõlvanud Pahkle Hennu poeg ega Puldre Peetri poeg. Miili on tõsiselt armunud. Leena tunneb teda, kaupmees Pärn. Nad vahetavad kirju salaja. Leena kuulnud, et Pärn suur naistekütt. Miili arvab, et see äri pärast. Miili teab, et Leena ja Märdi vahel on midagi. 6.
aktsiaraamatusse kandmisele). Esitajaaktsia nominaalväärtus on suhteliselt väga suur. Eestis, Lätis, Soomes, Norras, Rootsis, Saksamaal esitajaaktsiaid pole. Neid võiks välja anda USA ja Hiina. Nad ei anna häält, on vabalt võõrandatavad, üldjuhul annab garanteeritud dividendid, peale tähtaja lõppemist kuulub emiteerija (väljaandja) poolt kohustuslikule tagasiostjale, eesmärk on obligatsioonil saada kapitali (see, kes emiteerib) ja teiseks saada dividende (ostja poolt). Obligatsiooni võivad emiteerida (välja anda e. müüa) kõik, kes on selleks suutelised ning kes on usaldusväärne (usaldatakse temalt osta). Obligatsiooni dividendide protsent on 12 20% (väljaandmise tähtaeg ei tohi olla väga pikk ega lühike). Obligatsioon mingisugustel tingimustel kui võlakiri. Tihtipeale ongi see võlakiri. Erinevate aktsialiikide omadused
muuhulgas külalisetendusena Viljandi lossivaremetes. 1906. Karskusseltsi "Valgus" baasil organiseerub Pärnu esimene kutseline teater - Pärnu Eesti Teater. Tegutseda jõutakse aastajagu. 1907. Tulekahjus hävib "Endla" järjekordne üürikodu. Hävib pea kogu seltsi varandus, sealhulgas ka arhiiv. Õnnetus toob uuesti päevakorda asjakohase seltsimaja ehitamise. Otsust vastu võttes on seltsil 7500 rubla. Kutsutakse üles liikmeid maja obligatsiooni peale laenama a 100 rubla. Laenu tehakse ka kolmest rahaasutusest, mis kõik saavad endale tulevases hoones kontoriruumid. Kavandite võistlusele saabunud töödest valitakse välja arhitekt H. Jungi ja insener G. Hellati projekt. Maja fassaadi plaani valmistab arhitekt E. Wolffeldt. 23. mail 1910 pannakse majale pidulikult nurgakivi. Rahalistest raskustest hoolimata edenevad ehitustööd kiiresti, jõudes järgmise aasta sügiseks lõpule. Moodustatakse seltsidevaheline teatrikomisjon,
nagu vesi. Köögertal istus Karini kõrvale ja hakkas komplimente tegema, hiljem jutt läks tema isale ja Karin palus, et ta teda kinni ei paneks. Paralepp viis Karini koju ja suudles teda vastu tahtmist. Esimene kord oleks kõrva peast kiskunud aga teina kord vastupanu ei osutanud, sest teadis, et see on mõttetu. XIII- Indrek aimas Karini teguviisi. Karin tahtis raha ja lisas kohe juurde, et Indrekul pole nii palju raha kui tal vaja. Ta tahtis võtta teise obligatsiooni ka aga Indrek oli vastu. Nad läksid tülli, sest Indrek oli lubanud mitte sekkuda, aga laste pärast ta ei tahtnud seda. Karin läks närvi ja lubas lahutada ja oma tahtmise saamiseks kasvõi Indreku tappa. Karin istus maha ja hakkas nutma. Indrek kirjutas talle tseki ja rääkis talle armastusest, rahast ja verest. Karin jättis tseki laua peale. Äia kaudu sai Karin raha ja ämm kurtis, et nad on pankrotis.
külalisetendusena Viljandi lossivaremetes. 1906 Karskusseltsi "Valgus" baasil organiseerub Pärnu esimene kutseline teater - Pärnu Eesti Teater. Tegutseda jõutakse aastajagu. 1907 Tulekahjus hävib "Endla" järjekordne üürikodu. Hävib pea kogu seltsi varandus, sealhulgas ka arhiiv. Õnnetus toob uuesti päevakorda asjakohase seltsimaja ehitamise. Otsust vastu võttes on seltsil 7500 rubla. Kutsutakse üles liikmeid maja obligatsiooni peale laenama a 100 rubla. Laenu tehakse ka kolmest rahaasutusest, mis kõik saavad endale tulevases hoones kontoriruumid. Kavandite võistlusele saabunud töödest valitakse välja arhitekt H. Jungi ja insener G. Hellati projekt. Maja fassaadi plaani valmistab arhitekt E. Wolffeldt. 1910 23. mail 1910 pannakse majale pidulikult nurgakivi. Rahalistest raskustest hoolimata edenevad ehitustööd kiiresti, jõudes järgmise aasta sügiseks lõpule. Moodustatakse seltsidevaheline
b) on juhatuse esimees c) on juhatuse poolt palgatud töötaja firma juhtimiseks d) on nõukogu esimees 60. Millised on majanduse põhiküsimused, millele peavad vastama kõik majandussüsteemid? a) Mida toota? Kuidas toota? Kellele jaotada? b) Kes toodab? Kes otsustab? Kes tarbib? c) Kui palju tarbida? Kui palju säästa? Kui palju investeerida? d) Kelle käes on tootmisvahendid? Kes saab kasumi? Kuidas kujunevad hinnad? 61. Ettevõtte obligatsiooni omanik a) on ettevõtte omanik b) loodab aktsiate hinna tõusust saada kasumit c) on ettevõtte juhatuse liige d) on ettevõtte kreeditor 62. Turundustegevuste hulka ei kuulu a) turu-uuringud b) ladustamine c) tarbimine d) hinnakujundus 63. Kommertspank, mille reservimäär on 20% ja hoiused 50 miljonit krooni, võib kokku välja laenata a) 5 000 000 krooni b) 40 000 000 krooni c) 20 000 000 krooni d) 1 200 000 krooni 64
omavalitsuse üksusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kinnisasja sundvõõrandamismenetluseta võõrandamisel saadud kasu juhul, kui võõrandamistehingule eelnevalt olid täidetud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuded; 4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest; 5) tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest; 6) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist; 7) tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist; 8) tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
Legis actio per condictionem: Hagi võla tagasinõudmiseks, legisaktsioonihagidest noorim, tuleneb teadaandest kostjale tulla 30 päeva pärast kohtusse („Kuna sa seda eitad, annan ma sulle teada, et 30 päeva pärast võtame kohtuniku“) Täideviimise hagid: Legis actio per manus iniectionem: nõue „käe pealepanemiseks“, rakendatav ainult teatud obligatsiooniõiguslike nõudmiste puhul, võlausaldaja pidi 60 päeva jooksul viima võlgniku turule, võimaldades võlgniku väljaostmist, 60 päeva möödudes õis võlausaldaja võlgniku võla katteks maha lüüa Legis actio per pignoris capionem: tähendas asja pandiks võtmist, kasutati seda väga piiratud asjade puhul Vindikatsioonihagi: asja väljanõudja hoidis kohtus ühes käes kepikest ja teises käes seda asja ja ütles..
puhastulem laenust laenusumma või võlakirja müügihind miinus emiteerimiskulud, It aastane intressisumma, M võlgnevuse summa kustutamistähtajal, n kustutamistähtaeg aastates, kd laenu tulumaksueelne hind. Laenude ja võlakirjade tulumaksujärgne hind Kd arvutatakse lähtudes tulumaksueelsest hinnast ja tulumaksumäärast: Kd=tulumaksueelne hind protsentides*(1-tulumaksumäär) Kui intresse makstakse kaks korda aastas, toimub obligatsiooni või laenu hinna arvutamine järgmise valemi järgi: NP0= Tähtajatu võlakirja hind: kd=I/V , I-aastan intessisumma, V võlakirja müügist saadud netotulu Mingid valemid veel... 35) Kulude jaotamine muutuvkuludeks ja püsikuludeks Muutuvkulu on vahetus sõltuvuses toodangu mahust see kasvab toodangu mahu kasvamisel ja väheneb selle kahanemisel. N: tööliste palgakulu, põhimaterjalid, toodangu pakkekulu. Muutuvkulud ühele tootele konstantsed.
et nad istuksid mõlemad diivanile, mida nad ka tegid. Siis sai alles Karin rääkima hakata. Karin hakkas rääkima oma lugu algusest nii nagu see oli olnud, aga vahepeal katkestas teda Indrek ja rääkis sellest mida tema teadis, see üllatas aga Karinit väga ja alles siis sai aru et Indrek ikka armastab teda. Karin rääkis oma jutu lõpuni ja usutles Indrekut, et midagi enamat ei juhtunud. Lisaks sellele kiitis ta Indrekut, et too ei lasknud obligatsiooni majale teha ja kahetses et Indrek oli selle raha pangast talle andnud. Kui Karin oli ka ära seletanud selle mis tal mõttes oli olnud, siis Indrek tõusis püsti ja sammus toas edasi-tagasi ja Karini soovil istusid nad tagasi diivanile. XIX Karin hakkas uuesti end seletama. Lausudes et naiste suurim õnnetus on see, et mehed ei mõista neid. Sellele vastas Indrek ainult sarkasmiga. Karin proovis uuesti Indrekule
omavalitsuse üksusele kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 1 sätestatud eesmärgil kinnisasja sundvõõrandamismenetluseta võõrandamisel saadud kasu juhul, kui võõrandamistehingule eelnevalt olid täidetud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuded; 4) tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest; 5) tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest; 6) tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist; 7) tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist; 8) tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
Realiseerimise momendiks loetakse omandiõiguse ülemineku momenti ostjale rebatt - väljateenimata intress, mis tagastatakse laenuvõtjale laenu ennetähtaegsel maksmisel regionaalne fond - investeerimisfond, mis paigutab raha vaid teatud regiooni väärtpaberitesse regulaarse investeerimise strateegia - väärtpaberite ostmine kindla summa ulatuses regulaarsete ajavahemike järel repo - tagasiostuleping, millega väärtpaberite emitent kohustub investorilt tagasi ostma obligatsiooni määratud hinnaga revalveerimine - koduse raha väärtuse tõstmine teiste valuutade suhtes e kursi alandamine riigieelarve - valitsuse tulusid ja kulusid kajastav dokument riigivõlakiri - riigi poolt emiteeritud võlakiri 8 sanatsioon - tervendamine; süsteemi rakendamine ettevõtte pankrotistumise vältimiseks või lihtsalt majanduslikest raskustest ülesaamiseks
· Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab obligatsiooni ka tagasi, omadused tulenevad emitendi staatusest, eesmärgist, tähtajast, väljalaske vormist, tagatisest, riigilaenupiletist,pantkirjast, hüpoteekkirjast. · Aktsiad- (pr. Action;ingl k. stock, share, equity security; sks die Aktie) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. Näide
Näivraha on asendusraha, millel on: · Tähtajalised hoiused- hoius (ingl k deposit) panka hoiule antud eraisiku rahasumma, mille kohta tehakse sissekandeid hoiuraamatusse. · Võlakirjad- obligatsioon ( ingl k bond, obligation)- võlakohustust tõendav väärtpaber, kindlat tulu taotlev väärtpaber,mille emitent kohustab maksma investorile kindla summa või perioodiliselt selle nimiväärtusest intressi ja ostab obligatsiooni ka tagasi, omadused tulenevad emitendi staatusest, eesmärgist, tähtajast, väljalaske vormist, tagatisest, riigilaenupiletist,pantkirjast, hüpoteekkirjast. · Aktsiad- (pr. Action;ingl k. stock, share, equity security; sks die Aktie) on väärtpaber, mis esindab proportsionaalset osalust aktsiaseltsi aktsiakapitalis ning annab selle omanikule ehk aktsionärile mitmeid õigusi. Näide
E. tulu, mis on saadud mingi perioodi eest, mis ei ole kasutatud ei tarbimiseks, ei väärtpaberite ostmiseks ega panka paigutamiseks ANSWER: B 5. Individuaalse tarbimise funktsiooni "lävepunkt" on: A. säästmine on võrdne tuluga; B. tulu on võrdne tarbimisega C. säästmine on võrdne tarbimisega; D. tarbimine võrdub investeeringutega, E. piirsäästmiskalduvus on võrdne 1 ANSWER: B 6. rahvamajanduse arvepidamise süsteemis kuulub investeeringu mõiste alla: A. iga obligatsiooni ostmine; B. iga säilitatud tulu, mis ei säästeta; C. iga aktsia ost; D. kõik varasemad vastused valed; E. vastused a) b) c) ANSWER: D Makroökonoomika Rahvamajanduse koguarvestus AT 7 7. Keynes väidab, et eratarbimise kulutused riigis sõltuvad eelkõige: A. tarbija elukohast; B. pereliikmete vanusest; C. rahapakkumise tempo juurdekasvust, D. rahvatulu tasemest; E. käsutatava tulu (DI) tasemest ANSWER: E 8
eesmärgil kinnisasja sundvõõrandamismenetluseta võõrandamisel saadud kasu juhul, kui võõrandamistehingule eelnevalt olid täidetud kinnisasja sundvõõrandamise seaduse § 3 lg-s 4 sätestatud nõuded; (TuMS § 15 lg 4 p 3) - tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest; (TuMS § 15 lg 4 p 4) - tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest; (TuMS § 15 lg 4 p 5) - tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist; (TuMS § 15 lg 4 p 6) - tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist; (TuMS § 15 lg 4 p 7) - tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud
Erastatavate eluruumide alune ja nende teenindamiseks vajalik maa erastatakse või antakse lepingulisse kasutusse. Viimasel juhul on üks maksuvabastuse tingimus täitmata. Ostueesõigusega erastatud eluruum on selline elamu või korter, mille eluruumi erastamise õigustatud subjekt on omandanud rahvakapitali obligatsioonide, õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimisel väljaantud väärtpaberite, raha, rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardile kantud tööaastate või tööosaku eest ühismajandi või taasriigistamise kohustatud subjektiks oleva majanditevahelise organisatsiooni varas. · kinnisasja oluliseks osaks on suvila või aiamaja ja kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit ning kinnisasi on olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta või suvila või aiamaja on vallasasjana olnud enne maa kinnistamist maksumaksja omandis üle kahe aasta;
määramine. Kui hiljem muutus pignus tähistuseks ainult sellele, et asi anti võlausaldaja valdusse, siis alguses võis pignus tähistada ka võlgniku valdusse ja omandisse jäänud panti. Klassikalisel ajastul eraldus pignus’est hypotheca, mis hakkas tähistama panti, mille puhul võlgnikule jäi asja omandiõigus ja valdus. Justinianuse ajal kadus fiducia tarvitusel, pignus esines vallasasjade pandina, hypotheca kinnisvarade pantimisel. 5. teema. Rooma obligatsiooniõigus a) sissejuhatus Obligatsiooniõigus ehk võlaõigus ehk kohustisõigus on sarnaselt asjaõigusele osa Gaiuse eraõiguse süsteemist, mis käsitleb asju. Kui aga asjaõigus käsitleb peamiselt asjade kuuluvust, siis võlaõigus käsitleb nõudeõigusi asjadele. Kui me tänapäevast õigust nimetame võlaõiguseks, siis ehk tundub Vana-Rooma puhul parem jääda sellesama Ilusa õpikus kasutatud obligatsiooniõiguse juurde, et ta seonduks otsesemalt põhimõistega obligatio.
Rechtsgeschichte. · IV tahvel sätted isavõimu kohta 1. Abschn. München: Beck, 1988. (patria potestas) · D. Tamm. Roman law and European · V-VI tahvel eestkoste, pärimine, legal history. Copenhagen: DJØF omand ja selle saamine (mancipatio Publishing, 1997. ja in iure cessio) · A. Borkowski. Textbook on Roman · VII-VIII tahvel Law. obligatsiooniõiguslikud suhted London: Blackstone Press Ltd, 1994 · IX-X tahvel ius publicum ja (2nd matustega seotud ed. 1997). õigusküsimused (ius sacrum) · XI-XII tahvel mitmed lisasätted Õigussüsteemid Gaius, Institutiones Läänelik õigustraditsioon jaguneb: · II saj keskpaik pKr · kontinentaal- või Mandri-Euroopa (161
lähtuvalt - nad on oma otsustes vabad ja iseseisvad. Eraõiguse valdkondadeks loetakse tüüpiliselt tsiviilõigust, äriõigust ehk kaubandusõigust, intellektuaalset omandit ja rahvusvahelist eraõigust. Rooma õiguses eraldatakse Hugo-Heise süsteemi kohaselt kogu eraõigusest üldised küsimused ja moodustatakse nendest üldosa. Üldosale järgneb eriosa, mis omakorda koosneb neljast osast: 1) asjaõigus, 2) obligatsiooni-/võlaõigus, 3) perekonnaõigus, 4) pärimisõigus. AVALIK ÕIGUS/ius publicum - rooma õiguse alusel avalik õigus, mis käsitleb küsimust, 3 Tsiviilõiguse üldosa Cathy Puusepp EKSAM 07.06.2012 lähtudes Rooma riigi huvidest. Avaliku õiguse valdkondadeks loetakse ehk õigusharudeks
passiivses käitumises. Obligatio est iuris vinculum, quo necessitate adstringimur alicuius solvendas rei secundam nostrae civitatis iure. (Obligatsioon on õiguse ahelad, millega meid sunnitakse millegi täitmisele meie riigi õiguse kohaselt). (E.Ilus'a "Rooma eraõiguse alused"). Teisisõnu - obligatsioon on õigussuhe, mille alusel üks või rohkem isikuid on õigustatud nõudma teiselt või teistelt isikutelt millegi teostamist, millegi sooritamist. Nimetatud sooritus ongi obligatsiooni objekt - see, millele on suunatud isikute õigused ja kohustused. Termin obligatsioon tuleneb ld obligare - siduma, kokku köitma. Võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis nn pandektilise süsteemi järgi Õigussüsteemi, sh eraõiguse, korrastamisest kaasaegses mõttes saame me rääkida alates Bütsantsi (Ida- Rooma) imperaatori Justinianuse eestvedamisel toimunud kodifitseerimisest, mille tulemusena valmis Corpus iuris civilis ehk tsiviilõiguse kogus (edaspidi C.I.C.). C.I
nullist. Sakslased olid enne lahkumist sularaha varud Eestist väljavedanud Leetu. Füüsiliselt rahatähti polnud olemas. Saadi paarkümmend tuhat idamarka, toitlustusministeerium sai paar tuhat idamarka. Pöörduti kaaskodanikke poole, et nad annetaksid raha- Koguti 500 000 idamarka (Annetajad: Eduard Schalbe, Simsuart). Kõik saadud raha maksus Juhan Kukke portfeli. Otsustati korraldada riiklik siselaen, arvati, et rahva käes on piisavalt palju paberraha. Ostes 100 markalise obligatsiooni, maksid 95 marka ning saadi tagasi 100 marka hiljem. Kuid rahvas eelistas säilitada raha enda kodus. 1918. aastal kuulutati välja raha Eesti mark, mis koosnes 100 pennist ning väärtus oli sama kui Soomes. Tegelikult esimene Eesti markade partii valmis hiljem (Trükiti Tallinnas 1 mark, Soomes 3-4 margaseid), üleminek toimus 1919. aastal kevadel. Sel ajal Eestis olid käibel erinevad valuutad: idamark, idarubla,
annaabi.ee 
