-dokumendid võetakse registraatorist või kiirköitjast välja -kontrollitakse dokumentide süstematiseerimise kvaliteeti toimikus, olemasolevad liigsed koopiad ja väljatrükid eraldatakse. Dokumendid süstematiseeritakse kronoloogiliselt, tähestiku järgi või muu tunnuse alusel -metallkinnitid (kirjaklambrid) eemaldatakse -dokumendid paigutatakse säilitamiseks sobivasse ümbrisesse, mappi, karpi ja kinnitatakse nii, et dokumendid ei saaks välja kukkuda -lehed nummerdatakse -koostatakse lehtede arvu kinnitav kirje (kinnituskirje) -vormistatakse säiliku kaas. Dokumentide kadumise ja toimikust hõlpsa eemaldamise vältimiseks paigutatakse nad arhiivipüsivast materjalist arhiivikaante või mappide vahele. Säiliku algusesse (esileheks) ja lõppu pannakse puhas paberileht. Säilikus olevate eriti oluliste dokumentide kohta on otstarbekas koostada sisukord, mis paigutatakse säiliku algusesse.
menüüst INSERT Index and Tables alljaotuse Table of contents (seejuures tuleb silmas pidada, et pealkirjad tuleb vormistada põhitekstist erinevas formaadis (Heading 1 v. Heading 2). Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Lehekülje numbrit ei kirjutata ka sisukorrale, mida alustatakse põhijaotise pealkirjaga. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS ................................................................................................4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega)................... ....................5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri ......................... .................5 1.2
Kõik peale töö juhendaja kirje on tiitellehel keskjoondatud. Tähesuurus tiitellehel on 16 24 pt. 3. Sisukord Sisukord (vt. LISA 2) on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu nad esinevad töös endas. 4. Töö põhiosa Põhiosa tekstis on põhijaotused (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega ühest alates. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähiste lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt. punkti. 2.3.2 kohaselt) Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisa loetletakse sisukorras ühekaupa
Tavaliselt jäetakse lehekülje vasakule servale 3-4 cm, paremale servale 1-2 cm, üla- ja alaserva 3 cm vaba ruumi. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parem serv jääks sirge. Lõikude vahele jäetakse tavaliselt 6 punktine vahe. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kui lehekülg algab struktuuriühikuga (sissejuhatuse, peatüki jne) pealkirjaga, siis jäetakse ülaserva 5 6 cm vaba ruumi. Leheküljele paigutatakse 28 - 35 rida. Kõik leheküljed nummerdatakse. Lehekülje number trükitakse ülaservast 1 cm allapoole tekstiosa keskele. Välistatud pole ka numbrite paigutamine lehekülje allaäärde. Kui lehekülje numbrid pannakse ülaäärde, siis numbrit ei trükita tiitellehele, sisukorra esimesele leheküljele ja neile lehekülgedele, mida alustatakse pealkirjaga (kuid lehekülgede arvestusse need loomulikult kuuluvad). Tekst kirjutatakse ainult lehe ühele küljele. TIITELLEHT Õppeasutus, kus töö valminud
(antud juhul uurimistöö), autori nimi, juhendaja nimi, töö kirjutamise koht ja aeg (Vt tiitellehe näidis). 3. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas.Põhiosa tekstis on põhijaotised (peatükk või paragrahv) ja alljaotised (punkt, alapunkt, lõige). Peatükkide pealkirjad kirjutatakse tavaliselt suurte tähtedega. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega. Iga põhijaotise sees nummerdatakse samal viisil, jättes tähise sisse ka põhijaotise numbri. Esimese astme alljaotise sees alustatakse jälle uut nummerdust jne. Numbrite vahel ja tähise lõpus (jaotise alguses) on punkt. Kui tähisele osutatakse tekstis, siis selle lõpus punkti ei ole (nt punkti 2.3.2 kohaselt). Referaadi, sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa.
Töö peab olema must-valgelt trükitud valge kirjutuspaberi ühele poolele ning köidetud (kõva köide või kaanetatud spiraalköide) formaadis A4. Jooniste ning piltide puhul võib kasutada ka värvitrükki. Teksti vormistamisel tuleks kasutada Times New Roman kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Lehe vaba äär üleval ja all ja paremal serval peab olema 2,54 cm, vasakul 3,17 (köitmine!). Tekst joondatakse mõlema serva järgi (režiim – justified). Alates sisukorrast nummerdatakse kõik leheküljed tööd läbivasse numbrilisse järjekorda (sh ka need lehed, millel on eraldi vaid tabelid ja joonised). Numbrid asuvad lehekülgede alumises paremas nurgas. Töö kirjutamisel kasutatakse umbisikulist vormi kindlas kõneviisis (näiteks „antud töös käsitletakse, uuritakse, analüüsitakse, on käsitletud, on uuritud, on analüüsitud”). Sisukord Sisukord esitatakse peale lähteülesannet ning vormistatakse alltoodud näitega sarnaselt.
Helen Vaku shokolaadi tooted 1. TEHNILISED NÕUDED Töö vormistatakse A4 formaadis (210x297 mm), ühepoolses väljatrükis, kirja suurus 12 punkti, Times New Roman, Normal kirjastiilis, kaasaarvatud tiitelleht, pealkirjad, alapealkirjad jmt, reavahe 1,5 tiitellehest kuni lõpuni. Lehe servad jäetakse vabaks 2,5 cm, vasakult 3 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi (Justify). Kõik lehed nummerdatakse, alates tiitellehest, kuid tiitellehele lehekülje numbrit ei kuvata. Lehe number paigutatakse jalusesse, joondumusega paremale. Päisesse kirjutatakse autori nimi töö teema ja kursiivis suurusega 10 punkti. Töö põhiosa liigendatakse vajadusel peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., punkt 1.1.1.). Pealkirjades sõnu ei poolitata,
Tekstiline osa Töö peab olema vormistatud ühtse tervikuna, kasutatakse läbivalt ühesuguseid vormistamise põhimõtteid. Töö peab olema must-valgelt trükitud valge kirjutuspaberi ühele poolele ning köidetud (kõva köide või kaanetatud spiraalköide) formaadis A4. Teksti vormistamisel tuleks kasutada Times New Roman kirjaviisi tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Tekst joondatakse mõlema serva järgi (reziim justified). Alates sisukorrast nummerdatakse kõik leheküljed tööd läbivasse numbrilisse järjekorda (sh ka need lehed, millel on eraldi vaid tabelid ja joonised). Numbrid asuvad lehekülgede alumises paremas nurgas. Töö kirjutamisel kasutatakse umbisikulist vormi kindlas kõneviisis (näiteks ,,antud töös käsitletakse, uuritakse, analüüsitakse, on käsitletud, on uuritud, on analüüsitud"). Sisukord Sisukord esitatakse peale lähteülesannet ning vormistatakse alltoodud näitega sarnaselt.
Vaie Õigustekstide ülesehitus Õigustloov akt (seadus, määrus): · Paragrahvsüsteem · Paragrahvid jagunevad lõigedeks ja lõiked võivad jaguneda punktideks (loetelude korral) · Lisaks paragrahvile võib õigustloova akti struktuuriosaks olla preambul, osa, peatükk, jagu, jaotis, alljaotis ja. · Peale preambuli õigustloov akt ja kõik struktuuriosad pealkirjastatakse. · Paragrahvid, peatükid ja osad nummerdatakse õigusakti läbivalt araabia numbritega. · Jaod, jaotised, alljaotised, lõiked ja punktid nummerdatakse kõrgemat jaotusüksuse piirides läbivalt araabia numbritega. · Normitehniline märkus · Lisad · Läbiv põhimõte üldiselt üksikule Üksikakt: · Pealkiri ja preambul · Number ja kuupäev · Alapunktid loetelude puhul · Punktid võivad olla pealkirjastatud · Võib jagada osadeks rooma numbritega · Üldjuhul nummerdatakse läbivalt
sõna ,,käsin". Sõna ,,käsin" kasutatakse vaid juhul kui antakse korraldusi konkreetse(te)le isiku(te)le Käskkirja vorming Korraldavast osast Korraldava osa tekst esitatakse käskivas vormis ainsuse esimeses isikus. Nii öelda ,,mina" vormis aga sõna ,,mina" jäetakse ära. N: Kinnitan AS Tubli asjaajamiskorra tunnistan kehtetuks käskkirja nr 309 Käskkirja vorming Kui käskkirja korraldavas osas antakse mitu korraldust, siis need nummerdatakse. Korralduspunktide vahele jäetakse tühi rida. Käskkirja vorming Kui käskkirjaga kinnitatakse mingit dokumenti, siis nimetatakse seda käskkirja lisaks. Käskkirja lisa(de)le viidatakse teksti korraldavas osas vastava punkti lõpus, mitte teksti all. N: Kinnitan AS Tubli asjaajamiskorra (lisatud). Kinnitan aktsiaseltsi asjaajamiskorra (Lisa 1). Lisa esimese lehe ülemisse parempoolsesse nurka tehakse kinnitusmärge. N: KINNITATUD
CH3 CH3 C - tert-butüül (tertsiaarne butüülrühm) / CH3 · Alküülrühma tähis on R- · Asendusrühmade nimetused paigutatakse tüviühendi nimetuse ette · Mitut ühesugust asendusrühma tähistavad eesliited di-, tri-, tetra- jne. · Tuleb näidata ka asendusrühmade tüviühendiga liitumise kohad. Selleks nummerdatakse tüviühendi ahelsüsinikud järjestikku ning kohanumbrid kirjutatakse asendusrühmi tähistavate eesliidete taha. Number Asendaja Number Asendaja Tüviühendi nimetus · Tüviühendi süsiniku aatomid nummerdatakse (vasakult paremale või paremalt vasakule) nii, et asendusrühmade kohanumbrid oleksid võimalikult väikesed. · Kui asendusrühmi on palju, järjestatakse nad tähestiku järjekorras,
vaid tiitellehel), arvestades numbrilisse arvestusse ka tiitellehe. Tekstilõigud eraldatakse taandrea (1,25 cm) või tühja reavahega. Tekstis esiletõstmist vajavaid sõnu või lauseid võib vormistada sõrendatud , paksus või kaldkirjas. Tuleb jälgida, et kogu töö ulatuses kasutatakse ühte valitud stiilidest. Eristuskirjadega ei maksa liialdada. Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse. Nummerdamine toimub hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1.1., selle allosa 1.1.1.). Sisukorra, sissejuhatuse, kokkuvõtte, kasutatud kirjanduse, lisade ette numbrit ei kirjutata. Töö peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurte tähtedega, ülejäänud pealkirjad väikeste tähtedega paksus kirjas. Pealkirja lõppu punkti ei panda, erandiks on pealkiri, mis koosneb mitmest lausest.
Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ... joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv. tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool. Õige: Sina ole siin, aga sina jää sinna!
Selgus, et enamus mehi ei osanud autot juhtida. ... joondamine: rööpjoondus ehk mõlema serva joondus, mõlemad servad jäävad sirged Vältimaks teksti vormistuse muutumist paranduste tegemisel kasutatakse töö erinevate osade vahel leheküljepiiride panemist (Page break, Insert Manual Break). Üksteisest eraldatakse: Tiitelleht, Sisukord, Sissejuhatus, 1. osa, 2. osa jne. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Lehekülje numbrit ei panda tiitellehele ja sisukorrale. sõnade vahel on üks tühik, enesekontrolliks kasuta klahvi Nonprintig Characters (tagurpidi "P" märgiga klahv menüüribal) Õige: Kala on suur ja läikiv. Vale: Kala on suur ja läikiv. tühikud: kirjavahemärkide ette tühikut ei panda, tühik on kirjavahemärgi järgi. Sulud ja jutumärgid: tühikud on väljaspool. Õige: Sina ole siin, aga sina jää sinna!
asetuse skeemid); 8) torude suund (suubumine); 9) torude materjal; 10) torude läbimõõt; 27. Kuidas määratakse kaldu olevate kaevude kõrgused? Kaldu olevate kaevuluukide kõrgused mõõdistatakse kaevurandi kõrgeimas punktis. 28. Millisel juhul koostatakse maa-aluste torude skeem? Eraldi maa-aluste torustike skeemid koostatakse juhul, kui plaani tihedus ei võimalda esitada kaevutabelite lugemiseks vajalikku torude numeratsiooni. 29. Kas kaevud nummerdatakse? Kõik uuritud kaevud nummerdatakse. Numbrid kantakse plaanile ja kaevuandmete tabelisse ning need peavad omavahel ühtima. Numeratsioon luuakse tehnovõrkude liikide kaupa ja liigisiseselt magistraaltorustikest alustades. Isevoolsete torustike kaevud nummerdatakse süsteemide kaupa voolamise suunas, esmalt magistraal, seejärel sinna suubuvad harud. 30. Joonista skemaatiliselt kaevude numbrite kujutamise maa-ala plaanil ja torude skeemil. Kanna peale ka torude numbrid, kui väljuv toru suubub lõunasse. 31
Suurus), reavahe 1,5 (Home-Paragrapg-Line Spacing 1.5/Avaleht-Rea-ja lõigu vahe). Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi st tekst on rööp- ehk täisjoondatud (Home-Paragraph-Justify/Avaleht- Rööpjoonda). 1.2. Töös jaotatakse tekst lõikudeks. Tekstilõigud eraldatakse laiema vahemikuga nn plokkstiilis 12 pt (Home- Paragraph- Spacing Options-Before 12/Avaleht-Rea-ja lõiguvahe) Töös ei kasutata taandridu. 1.3. Kõik leheküljed alates sissejuhatusest nummerdatakse (Insert-PageNumber/Lisa- Leheküljenumber). Numbrid paigutatakse lehekülgede jalusesse alla keskele . Sisukorrast eespool olevaid lehti võetakse nummerdamisel küll arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei lisata. Kõik lisad tuleb nummerdada alates number ühest ja need paigutatakse lehekülgede jalusesse, keskele. (Insert-Page number-design-Different First Page/Lisa-Leheküljenumber-Jalus) 1.4 Peatükke ja alapeatükke alustatakse jooksvalt leheküljelt, jälgides, et lisaks pealkirjale
-kokkuvõte, -kasutatud kirjanduse loetelu, -registrid (vajadusel), -lisad (vajadusel). · Tööd vormistatakse arvutil: A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. · Lehe servad jäetakse vabaks: vasakul ja paremal 3,17 cm ning üla- ja aiaserval 2,54 cm. Tekst joondatakse nii vasak- kui ka parempoolse serva järgi.(Justify) Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse, soovitavalt hierarhilise numeratsiooniga ja araabia numbritega (peatükk 1, alapeatükk 1 . 1 , punkt1 . 1 . 1 ) . NB! Pealkirjades sõnu ei poolitata, lühendeid ei kasutata ja pealkirjade lõppu ei panda punkti. Töö iseseisvad osad (peatükid, sisukord jt) algavad uuelt lehelt.
metaan CH4 metüül CH3 etaan CH3CH3 etüül CH3CH2 CH3CH2CH2 propaan CH3CH2CH3 CH3CHCH3 Nimetuste andmine hargnenud ahelaga alkaanidele. Kõigepealt leitakse molekuli valemist pikim süsinikahel ahel, milles süsiniku aatomite arv on suurim. Sellele hargnemata ahelale ehk peaahelale vastav süsivesinik olgu tüviühend. Tüviühendi C aatomid nummerdatakse nii, et asendusrühmad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. Asendusrühmade nimetused koos kohanumbritega paigutatakse tüviühendi nimetuse ette. Mitut ühesugust asendusrühma tähistavad eesliited on di-, tri-, tetra- jne.
dokumendid süstematiseerimata. Alatisele ja pikaajalisele säilitamisele jäetavad toimikud vormistatakse järgmiselt: 1) dokumendid võetakse välja kiirköitjatest ehk registraatoritest 2) dokumendid süstematiseeritakse 3) eemaldatakse metallkinnitid (klambrid, metall jne sest need hakatakse roostetama, sest rooste sööb paberit) 4) dokumendid paigutatakse arhiivimappidesse või karpidesse ja seda nimetatakse juba säilikuks 5) säiliku lehed nummerdatakse 6) koostatakse säiliku lehtede arvu tõestav kirje 7) vormistatakse säiliku kaas Toimikuid peab saama vabalt lugeda, murtud ei tohi olla dokumentide ääred, kust võib kaduma minna oluline tekst. Kinnitamisviis ei tohi põhjustada dokumentide füüsilist kahjustamist. Säiliku piires järjestatakse dokumendid kronoloogiliselt. Toimikute vormistamine 02.04.2013 Säilikute lehtede numbrid pannakse lehtede paremale ülemisele nurgale
Kasuta Kiira Mõisja Kaardiõpetuse tööjuhend Kodukoha atlase koostamine http://www.maaamet.ee/docs/kasutusjuhend_v1.pdf 5. Oma töö illustreerimiseks võid lisada fotosid, mis tuleb kindlasti allkirjastada. Vormistusnõuded 1. Tööl on sisukord 2. Reavahe kirjas on 1,5 3. Tekst joondatakse mõlema serva järgi. Kui reas tekivad suured tühikud, kasutatakse poolitamist 4. Joonised nummerdatakse, joonise pealdis lisatakse joonise alla 5. Iga põhijaotis algab uuelt leheküljelt 6. Kõik töö leheküljed nummerdatakse. Tiitelleht ja sisukord võetakse nummerdamisel arvesse, kuid lehekülje numbreid neile ei panda. Esimene number on teksti esimesel leheküljel. Lehekülje number paigutatakse lehekülje alumise serva keskele. Kasuta Tallinna Reaalkooli koduleht. Õppematrjalid. Nõuandeid uurimistöö vormistamiseks arvutil http://www.real.edu
arvutil vormistamisel kirjatüüpe Times New Roman või Arial, tähesuurusega 12 punkti ja reavahega 1,5. Töö esitatakse köidetud kujul. Täiskirjutatud lehekülje üla- ja alaservale jäetakse vaba ruumi 2,5 cm, vasakule 3 cm ja paremale 2,5 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirgeks. Kui taandrida ei kasutata, eraldatakse tekstilõigud täiendava reavahega. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numerat- siooni. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest kuni lõpuni ja numbrid kirjutatakse lehe ülemisse parempoolsesse nurka araabia numbritega alates sissejuhatuse teisest leheküljest. Kõik põhiosa peatükid ja töö teised iseseisvad osad algavad uuelt lehelt ning kirjutatakse paksus kirjas tähesuurusega 14 punkti. 2. Kirjaliku töö üldstruktuur Lõputöö koostatakse ja köidetakse kokku järgmise skeemi kohaselt: 1) tiitelleht; 2) lõputöö ülesanne;
peatükisisene loetelust valida. Selleks: · Kui tabelis olevad andmed on pärit Æ New Label Æ trüki vastav nimetus Æ OK teatmekirjandusest, siis tuleb tabeli all Edaspidi saab vajaliku pealdise valida neile ka viidata. loetelust · Joonised (s.h. diagrammid, skeemid, Æ OK kaardid) pealkirjastatakse ja nummerdatakse (Joonis 1, jne) · Igale joonisele ja tabelile tuleb tekstis ka viidata 2 8. Viitamine · Igal laenatud mõttel peab olema viide selle autorile · Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes ja kõik kasutatud kirjanduse loetelus olevad allikad peavad olema viidetes märgitud MS Word
mida uut teada said, millest juttu oli) (Väljavõte kursusetöö koostamise juhendist) Kursusetöö vormistatakse arvutil A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe servad jäetakse vabaks, vasakul ja paremal 3,17 ning üla- ja alaserval 2,54 cm, tekst tuleb rööpjoondada, tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka. Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1).
TÖÖ KOOSTAJA Klass TÖÖ PEALKIRI (suured tähed 16tp B) Referaat või uurimustöö Juhendaja nimi Asukoht nt (Tartu) 2007 Uurimustöö vi referaadi vormistatakse arvutil: lehe formaat A4, reavahe 1,5, tähekõrgus 12 punkti. Kõik lk, välja arvatu tiitelleht, nummerdatakse. LK nr paigutatakse lk allääre keskele. Töö iga osa algab pealkirga (kirj. Suurte tähtedega ja poolpaksult esimese rea vasakusse serva). Tekstis ei kasuta taandrida. Teksti võib jaotada tühja reavahega lõikudeks. Tühi reavahe on ka põhiosa iga peatüki pealkira ees ja järel. Tekstis ei kasutada sõrendusi ja allajoonimist. Pealkirjad ja märksõnad kirjutatakse poolpaksult, oskussõnad (taimede ja loomade ladinakeelsed nimetused) kirj. Kursiivis. Tekst kirj. Lehe ühele küljele
Times New Roman või Arial. Lehekülje ääred jäetakse vabaks vasakult ja paremalt 3,17 cm, ülevalt ja alt 2,5 cm. Tekst joondatakse mõlemast servast. Tekst kirjutatakse ainult ühele lehekülje poolele. Alapeatüki ette jäetakse vaba ruumi kaks rida, punkti ja tabeli pealkirja ette üks rida. Ühekohalised arvud kirjutatakse tekstis sõnadega (v.a loetelus), suuremad arvud ja murrud numbritega. Aastaarvud näidatakse numbritega. Leheküljed nummerdatakse, v.a. tiitelleht. Peatükkide pealkirjad kirjutatakse suurtähtedega (Heading 1). 1.2 Pealkirjade vormistamine Tekstitöötlusprogrammides on olemas pealkirjade (Heading) stiilid, mis vormistavad pealkirjad vastavalt nende tasemele ühtlaselt ja võimaldavad moodustada automaatselt sisukorra. Enne töö vormistamist tuleb üle kontrollida nende tähesuurus ja vormindus ning vajadusel teha parandused. 1. PEATÜKI PEALKIRI (Heading 1) üldjuhul 16 p, rasvane, kõik suurtähed 1
.............................................................. 2 Sissejuhatus Sissejuhatuses tuuakse välja teema valiku põhjendus, töö tegemise eesmärk, antakse ülevaade püstitatud ülesannetest, probleemidest ja kirjeldatakse töö metoodikat. 1 Antud nõue on kindlasti tähtis, kuna seda nõuavad mõlemad käsitletud juhendid. 2 Põhiosa Töö põhiosa tekst peab olema liigendatud: põhijaotised 2 ja alljaotised3. Põhijaotised nummerdatakse araabia numbritega: 1. peatükk Töö põhiosas käsitletakse teemat või püütakse anda vastus püstitatud probleemile. Parema ülevaate saamiseks võib peatükke jagada lõikudeks. 1.1 Esimese peatüki sisse kuuluvad alajaotised, mida saab tähistada näiteks antud viisil. 1.2 2. peatükk Kokkuvõte Kokkuvõte on iseseisev peatükk, mis on lühike kokkuvõte kogu tööst ja selle tulemustest. 2 Näiteks peatükid või paragrahvid. 3
Tekst peab olema äärest-ääreni reastuses (Justify) ja 1,5 kordse reavahega. Vasaku ääre laius peab olema 3 cm, parem 2 cm ja ülevalt ning alt 2,5 cm. ÜLDNÕUDED Iga järgnev alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Peatüki pealkirja ja sellele järgneva teksti vahele jäetakse kaks tühja rida. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Tiitelleht, sisukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg võetakse nummerdamisel arvesse, kuid leheküljenumbreid neile ei märgita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka (Referaadi vormistamine ... 2005; Kirjalike tööde koostamise ja vormistamise juhend ... 2002; Roomets 2005, lk.5). ESSEE Essee on vabas vormis loov mõttearendus teatud teemal. Essees ei nõuta oma väidete tõestamist
Laboratoorne töö ja ilmastiku vaatlus. Kuidas vormistatakse laboratoorset tööd ? Katseprotokollid peavad algama tiitellehega. Peavad olema vormistatud käsitsi,juhul kui pole teisiti määratud. Töö peab olema must-valge ja köidetud formaadis A4. Graafikute puhul võib kasutada värvitrükki. Kirjaviis peab olema Times New Roman,tähesuurus 12 ja reavahe 1,0. Lehe vaba äär üleval ja all ja paremal serval peab olema 2,54cm, vasakul 3,17. Leheküljed nummerdatakse. Tööde vormistamisel peavad olema järgmised punktid: 1. Töö eesmärk lühidalt ja arusaadavalt 2. Katsetatud asi või ese lühidalt iseloomustatud ja defineeritud katsetatud materjalid. 3. Kasutatud töövahendid töövahendi kirjeldus koos kasutusalaga käesolevas laboratoorses töös 4. Katsemetoodia(d) lühike ja konkreetne kirjeldus käesolevas laboratoorses töös sooritatud katsemetoodikate kohta. Valemid on nummerdatud ja
VORMISTAMISE ÜLDNÕUDED Töö prinditakse ühepoolselt valgele paberile (formaat A4). Kasutatakse arvutikirja Times New Roman suurusega 12 punkti. Üldpealkirjade suurus on 16 pt, alapealkirjadel 14 pt. Reavahe 1,5. Format Paragraph Line Spacing (1,5 line). Eestikeelsel variandil: Vorming Lõik Reasamm Leheküljed nummerdatakse automaatselt alates tiitellehest, kuid tiitellehele ja sisukorra lehele numbrit ei kirjutata. Number paigutatakse alla keskele. Tekstileheküljel kasutatakse korrastatud veergu Justified. Eestikeelne variant: Rööpjoonda. Iga uus (üld)peatükk algab uuelt leheküljelt. Alapealkirjad ja tekstilõigud eraldatakse täiendava vaba ruumiga. (Alapealkiri ei jää kunagi ilma tekstita üksinda lehekülje lõppu). Vasakule jäetakse 3,0 cm, paremale 2.5 cm, üles ja alla 2,5 cm vaba ruumi
tüviühend) 2) Hargnenud ahelat käsitletakse nii, nagu oleks tüviühendis teatud vesinikuaatomid asendatud süsivesinikrühmadega. 3) Alkaanist pärit asendusrühma nim. Alküülrühmaks(R). Nimetuse lõpp üül 4) Asendusrühmade nimetused paigutatakse tüviühendi nimetuse ette. 5) Mitut ühesugust asendusrühma tähistatakse eesliidetega di, tri, tetra, penta, ... 6) Tüviühendi süsinikuaatomid nummerdatakse nii, et asendusrühmade kohanumbrid oleksid võimalikud väikesed. 7) Kohanumbrid kirjutatakse asendusrühmi tähistavate eesliidete ette. 8) Kui alkaani molekulis on mitu erinevat asendusrühma, siis nimetatakse need tähestikulises järjekorras. Alkaanide füüsikalised omadused Kõik alkaanid on veest kergemad On hüdrofoobsed ained ja ei lahustu vees Värvusetud
servast 3 cm. Tekst kujundatakse nii, et ka lehekülje parempoolne serv jääb sirge. Tekstilõigud eraldatakse tühja reavahega. Kõik leheküljed tiitellehest kuni lisadeni saavad leheküljenumbri. Numeratsioon paigutatakse lehekülje alla keskele. Tiitellehele ja sisukorrale leheküljenumbrit ei kirjutata. Lehekülgede (v.a tiitelleht) paremas ülaservas võib olla töö või vastava peatüki pealkirjaga (või selle lühendatud kujuga) päis. Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (lisa 1, lisa 2 jne) ja pealkirjastatakse. Lisa pealkiri kirjutatakse läbiva suurtähega. 3.4 Pealkirjad ja sisukord Töö liigendatakse peatükkideks ja alapeatükkideks, mis pealkirjastatakse. Pealkirjad peavad olema lühikesed, lakoonilised ja vastama töö sisule. Vältida tuleks selliseid töö sisust mitte midagi rääkivaid pealkirju nagu ,,Empiiriline osa" ja ,,Teoreetiline osa", isegi
Tekst peab olema 12pt, äärest-ääreni reastuses ja 1,5 kordse reavahega. Vasaku ääre laius peab olema 3cm, parem 2cm ja ülevalt ning alt 2-3 cm. Leheküljel, kus algab peatükk või mõni muu iseseisev osa (sisukord, eessõna, sissejuhatus jne) jäetakse ülalt vabaks 6 - 7cm laiune äär. Tekstilõigud eraldatakse taandrea või tühja reavahega. Kõik töö lehed (alates tiitellehest kuni resümee lõpuni) nummerdatakse, sealhulgas ka lehed, kus on tabelid ja joonised. Töö kirjutamise stiil ja keel Töö keeleks on üldreeglina eesti keel. Oluline on töö stiililine ja keeleline korrektsus. Kõneviis ja – vorm, milles töö kirjutatakse, peab olema ühtne kogu töö ulatuses. Soovitav on umbisikulise tegumoe kasutamine (näiteks ”töös käsitletakse, analüüsitakse, uuritakse” või “on käsitletud, analüüsitud” jne). Kirjutamisel tuleb silmas pidada järgmisi üldistatud nõudeid:
lehekülje numbri. Sisukord on töö alguses, tiitellehe järel. Sisukorras on kõik töö jaotised selles järjekorras, sõnastuses ja numeratsiooniga, nagu need esinevad töös endas. Sisukorra, sissejuhatuse, samuti kokkuvõtte ja kasutatud kirjanduse ette jaotise numbrit ei kirjutata. Lisad loetletakse sisukorras ühekaupa. Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kõik leheküljed, sealhulgas kirjanduse loetelu ja lisad, nummerdatakse ühtsesse numeratsiooni. Esimene on tiitelleht, millele numbrit ei kirjutata. Sisukorra näidis SISSEJUHATUS 4 1. ESIMESE PEATÜKI PEALKIRI (suurte tähtedega) 5 1.1. Esimese peatüki esimese jaotise pealkiri 5 1.2. Esimese peatüki teise jaotise pealkiri 8 2 2
punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For-
mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin-
dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
punkti (vormindusvahendiriba aknast Font ja Font Size). Reavaheks valitakse 1,5 (For-
mat>Paragraph>Indents and Spacing>Line spacing). Tekst joondatakse rööbiti (vormin-
dusvahendiriba nupp Justify). Vaata näidet lisas 1.
Kui rööbiti joondamisel tekivad sõnade vahele lüngad, tuleb sõnu poolitada. Käsitsi
poolitamisel valitakse järgmisel real poolitamiseks sobiv koht ja vajutatakse
* teksti iseseisvad lõigud eraldatakse üksteisest kahekordse reavahega (nn. plokkstiil) taandrida kasutamata; * ühtse raamistuse saamiseks kasutatakse vasak-parem joondumist (Justify ikoon); * kõik tööd algavad tiitellehega, millele märgitakse kooli nimi, töö autori ees- ja perekonnanimi, klass, töö pealkiri, töö üldnimetus (essee, referaat, retsensioon jne), õppeaine, õpetaja ees- ja perekonnanimi, töö tegemise koht ja aasta; * kirjaliku töö kõik lehed nummerdatakse läbiva numeratsiooniga lehekülje all paremas nurgas ja seda alates tiitellehele järgmisest lehest, mis kannab seega lehenumbrit 2; * tööd esitatakse vasakult ülaservast klammerdatuna (mitte esitada kileümbrikutes ega kiirköitjates, samuti kirjaklambriga kinnitatult).
Referaadi pikkus on soovitavalt 8-15 lehekülge (kaasa arvatud tiitelleht, sisukord, viited kirjandusele ning kokkuvõte teises keeles). Lisasid ei loeta referaadi mahu sisse. Referaat peab olema Wordi dokument, kusjuures üleval ja all peab olema 2,5 cm, paremal 2 cm ja vasakul 3 cm vaba ruumi. Tekst on äärest ääreni reastus (justify ehk rööpjoondus). Taandrida ei kasutata. Kõik töö lehed alates tiitellehest kuni kasutatud kirjanduse lõpuni nummerdatakse automaatselt, ka tabelid ja joonised; tiitellehele numbrit ei trükita. Leheküljenumbrid peavad olema ka lisadel. Töö iseseisvaid osi (sisukord, sissejuhatus, kokkuvõte, kasutatud kirjandus) alustatakse eraldi leheküljelt, peatükke ja alapeatükke jooksvalt leheküljelt. Seejuures leheküljele peab mahtuma vähemalt kaks rida teksti. Kirjavahemärk käib kohe pärast sõna lõppu, järgneb üks tühik. 10
probleemi analüüsi (2. ptk), tulemuste esitamise. 4. TEKSTI VORMISTUS o Üldised nõuded Uurimistööd esitatakse A4 (210 x 297 mm) formaadis. Kirjatüübiks on Times New Roman, suurusega 12 punkti ja reavahega 1,5 punkti. Tekst tuleb paberile paigutada ühtlaselt (rööpselt). Lehekülje vasakule serva jäetakse 3 cm, paremale serva 2 cm, üla- ja alaserva 2 3 cm laiune veeris ehk vaba ruum. Lõikude vahele jäetakse tavaliselt 6 punktine vahe. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Numbri koht on lehekülje alumisel veerisel (lehe jaluses). Iga peatükk algab uuelt leheküljelt. Kooli nimi Õpilastööde vormistamine arvutil Õppematerjal Mari Maasikas 12.a klass Juhendaja Mati Mustikas Asukoht 2009
saades lahused kontsentratsioonidega 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Lahjendused tehakse samm-sammulisel lahjendamisel. Selleks valmistatakse esmalt standardlahusest kindla kontsentratsiooniga (0,25mg/ml), saadud lahjendatakse kaks korda ning teist lahust veel omakorda kaks korda. Pärast lahjenduste tegemist loksutatakse lahused korralikult läbi. 3. Värvusreaktsiooni labiviimine: Statiivi asetatakse 6 puhast ja kuiva katseklaasi ning nummerdatakse need. Proovid valmistatakse järgnevalt: Katseklaa Katseklaasi sisu millega on tegu? optiline tihedus s 1 1 ml dest vesi + 3ml tööreaktiiv kontrollproov 0,0690 D 2 1ml uuritav lahus + 3ml tööreaktiiv paraleelkatse 0,1222 D 3 1 ml uuritav lahus+ 3ml tööreaktiiv paraleelkatse 0,1156 D 4 1 ml 0,25 mg/ml glükoosilahus+ 3ml standardlahuse 0,2828 D
– Tüviühendi nimetuse ette. Kuidas järjestatakse asendusrühmad siis, kui neid on palju? Tähestiku järjekorras Kuidas on määratud molekuli struktuur? - Aatomite paigutusega molekulis ning nendevaheliste keemiliste sidemetega Mida kirjeldab sõnatüvi? - Süsinikahela pikkust Mille kaudu on kõik aatomid alkaani süsinikahelas omavahel seotud? - σ-sidemete Millised eesliited tähistavad mitut ühesugust asendusrühma? di-, tri-, tetra- jne Millisel põhimõttel nummerdatakse tüviühendi süsiniku aatomid? Kas vasakult paremale või paremalt vasakule, nii, et asendusrühmade kohanumbrid oleksid võimalikult väikesed. Millist ahelat sisaldab süsivesiniku molekul? Süsinikahelat, mis võib olla lahtine või tsükliline. Millist liiki on C1-C4 nimetused? - Triviaalsed nimetused Mis põhjustab ühesuguse koostisega isomeeride omaduste erinevuse? - Struktuuri ehk molekuli ehituse erinevus. Mitu suletud ringi, tsüklit on tsükliliste
Nii-öelda hägusamate piiridega terminite vasted, nagu umbrella trademark, on pikemad, sulgudes on toodud ka pikem seletus, mis lihtsustab sõnastiku kasutaja arusaamist. Mõnede võõrkeelsete terminite puhul on eesti keeles mitu vastet sel juhul nummerdatakse vasted vastavalt sellele, mida erialaselt enam ette tuleb. Käesolev sõnastik oli 2004. aastal oma ilmumisajal ainulaadne. Tänaseks pole see enam mingis mõttes ainulaadne, sest majandusalaseid sõnastikke on ilmunud pärast sedagi. 2007. aastal ilmus ,,Inglise-eesti majandusterminite seletussõnaraamat", mis on võrreldav käesoleva sõnastiku esimese, ingliskeelse poolega. Nii ka 2008. aastal, kui ilmus ,,Uus inglise-eesti majandussõnaraamat"
NB! Kui töö põhineb vaid kirjandusel, on tegemist teiste autorite seisukohtade refereerimisega, on töö referaat, mitte uurimistöö. LISAD Lisad sisaldavad tavaliselt materjali, mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis töö sisuga ei ole nii otseselt seotud. Näiteks: küsitluslehed, suuremad plaanid ja kaardid, mõõtmisprotokollid jms; samuti paigutatakse siia ka illustreeriv lisamaterjal (dokumendi v. fotokoopiad). LISADE VORMISTAMINE Lisad nummerdatakse (paremale ülanurka LISA 1) pealkirjastatakse fotod allkirjastatakse (kes v. mis on fotol, millal ja kelle poolt jäädvustatud, kelle omanduses on originaal jms) dokumendid peavad olema allkirjastatud ja dateeritud Lisadele tuleb põhitekstis viidata VIITAMINE Viitamise põhireegel: viitamissüsteem peab kogu uurimistöö ulatuses olema ühtne Kõik kasutatud allikad peavad leiduma viidetes Niisamuti peavad kõik kasutatud kirjanduse
(Väljavõte kursusetöö koostamise juhendist) Kursusetöö vormistatakse arvutil A4 formaadis, ühepoolsel paberilehel, kirjatüüp Times New Roman, arvutikirja suurus 12 punkti, reavahe 1,5. Lehe servad jäetakse vabaks, vasakul ja paremal 3,17 ning üla- ja alaserval 2,54 cm, tekst tuleb rööpjoondada, tekstilõigud eraldatakse üksteisest täiendava reavahega. Kõik leheküljed nummerdatakse alates tiitellehest, kuigi tiitellehele lehekülje numbrit välja ei trükita. Leheküljenumbrid kirjutatakse alla keskele või paremasse nurka. Alates teisest leheküljest (resümeest) märkida töö päisesse vasakule kooli nimetus, paremale töö autori nimi ja grupi nr (kirja suurus 10 pt). Töö põhitekst liigendatakse peatükkideks, alapeatükkideks ja punktideks, mis pealkirjastatakse ning nummerdatakse (peatükk 1, alapeatükk 1.1, punkt 1.1.1). Sisukord 1
( tuum+koma=planeedi pea) 3) hõredast gaasist tekib saba, Päikesele lähenedes. Sellelt valgus peegeldab, nagu oleks ,,sabaga täht"; saba on Päikesest eemale pööratud koguaeg. · Oort'i pilv Päikesesüsteemi ääremail (komeetide pilv). Komeet saab mingil põhjusel lahti ja hakkab Päikese poole liikuma · kui komeet laguneb tükkideks ja Maa läheb sealt läbi, siis tekib ,,tähesadu" =meteoorid · Öpik- üks kuulsamaid astronaute. · asteroidid nummerdatakse, siis pannakse nimi (avastajal õigus nimele) (Öpik, Georg Ots, Estonia asteroidid) Plutiinod e. väikesed pluutod e. pluutokesed · Neptuuni orbiidi läheduses olevad väiksed objektid · Üldnimetus- Neptuuni tagused objektid (NTO) · Esimene 1996, 500 km läbimõõt, üks suuremaid · Nüüd on neid üle 300 · Külmunud jääpallid Meteoorkehad · väikeste mõõtmetega tahked kehad (liiva-,kruusatera,kivi-,rauatükk, kamakas)
graafikut. Proovide mistamine aldab standard+lahusest, mis sisaldab täpselt 1 mg/ml glükoosi. Sellest lahusest valmistatakse kolm lahjemat proovi, reeglina nande kontsentratsioonid on 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Skeem on toodud allpool. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsioon tööreaktiiviga viiakse läbi katseklaasides toatemperatuuri juures. Selleks asetatakse katseklaaside statiivi 6 puhast, kuiva katseklaasi ja nummerdatakse. 1 nullproov, destilleeritud vesi (näitab tööreaktiivist tingitud absorptsiooni) 2 1 ml uuritavat lahust 3 1 ml uuritavat lahust 4 1 ml glükoosilahust (0,25 mg/ml) 5 1 ml glükoosilahust (0,125 mg/ml) 6 1 ml glükoosilahust (0,062 mg/ml) Igasse katseklaasi pipeteeritakse 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse kohe, et saavutada ühtlast kontsentratsiooni. Pärast tööreaktivi lisamiseks väärvus muutus kollakaks igas kasteklaasis.
sõnaga kokkuvõte 5. Töö liik 6. Juhendaja amet ja ees- ning perekonnanimi 7. Konsultant 8. Töö valmimiskoht ja aeg (koma vahele ei panda) Sisukord Peale tiitellehte järgneb sellele sisukord. Koostades sisukorda, ei märgita sel lehel tema nimetust. Sisukord pannakse automaatselt pealkirja laadide põhjal. Sisukorras ja töös sissejuhatuse, kokkuvõtte, allikaloendi ja lisade ette töö järjekorranumbrit ei panda. Lisad nummerdatakse omaette ja need võib pealkirjastada eraldi. Sissejuhatus Sissejuhatuse on soovitatav kirjutada täiesti valmis siis, kui su töö põhiosa on valmis. Sissejuhatuses tuleks kindlasti rõhutada teema tähtsust ning vajalikkust. Sissejuhatustes on tavaliselt kirja pandud varasemad seisukohad, püstitatakse hüpotees ning viis, kuidas oma Ees- ja perekonnanimi Kool 3
Lahjenduste konsentratsioonid: 0,25 mg/ml, 0,125 mg/ml ja 0,062 mg/ml. Kasutasin sammsammult lahjendamist. Selleks valmistatakse esmalt standardlahusest kindel maht (meie näites 10 ml) glükoosilahust kontsentratsiooniga 0,25 mg/ml, mida seejärel lahjendaks 2 korda ning saadud teist lahjendust omakorda 2 korda. Iga lahust tuleb peale vee lisamist hoolega loksutada. Värvusreaktsiooni läbiviimine Reaktsioon viiakse läbi toatemperatuuril. Selleks nummerdatakse 6 kuiva ja puhast katseklaasi. 0-proov viiakse läbi destilleeritud veega. Uuritava lahusega tehakse kaks paralleelkatset. Iga glükoosilahusega üka katse. Katseklaasi nr1 pipeteeritakse 1 ml destilleeritud vett (kontrollproov). Katseklaasidesse nr 2 ja 3 pipeteeritakse 1 ml uuritavat lahust (2 paralleelproovi). Katseklaasidesse nr 4, 5 ja 6 pipeteeritakse igaühte 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust. Igasse katseklaasi
Glükoosilahuste valmistamine kaliibrimisgraafiku koostamiseks. Koostatakse kaliibrimisgraafik, mis seob glükoosi kontsentratsiooni lahuse absorptsiooniga ehk optilise tihedusega 410 nm juures. · Võetakse 1,0 mg/ml glükoosi lahus · Valmistatakse sellest 3 eri kontsentratsiooniga lahust destilleeritud vees: 0,25; 0,125 ja 0,0062 mg/ml Värvusreaktsiooni läbiviimine · Reaktsioon viiakse läbi toatemperatuuril · Võetakse 6 kuiva katseklaasi, nummerdatakse · Katseklaasi 1 pipeteeritakse 1 ml dest. vett (kontrollproov) · Katseklaasidesse 2 ja 3 pipeteeritakse 1 ml uuritavat mahlalahust (2 paralleelproovi) · Katseklaasidesse 4, 5 ja 6 pipeteeritakse 1 ml erineva kontsentratsiooniga glükoosilahust · Igasse katseklaasi pipeteeritakse 3 ml tööreaktiivi ja loksutatakse kohe · Katseklaase hoitakse 20 min toatemperatuuril · Lainepikkusel 410 nm mõõdetakse lahuste optilise tiheduse väärtused
Arvutis: märgista kogu tekst (klahvid Ctrl + A) – vali rööpjoonus (klahvid Ctrl + J). Iga peatükk algab uuelt lehelt. Selleks ei tohi vajutada korduvalt Enter-klahvi, vaid tuleb õigesse kohta lisada uus lehekülg. Arvutis: pane kursor peatüki pealkirja algusesse – vali klaviatuuril klahvid Ctrl + Enter (või vali menüüribalt Lisa – Leheküljepiir). Töö leheküljed nummerdatakse, number paigutatakse lehe alaserva paremasse nurka. Arvutis: vali Lisa – Leheküljenumber – vali sobiv variant. Lehekülgi arvestatakse alates tiitellehest, kuid lehekülje numbrit sellele välja ei kirjutata. Arvutis: tee topeltklikk sisestatud leheküljenumbril 1 – avaneb lehekülje jalus (Footer) – märgista Erinev esileht – lehe tavavaatesse minekuks sule päis ja jalus.
Deatüüpia puhul kaetakse aluspind ühtlase värviga ning sellele asetatakse paber. Serigraafia puhul kandub värv värvitavale materjalile läbi raamile paigaldatud võrgu. 20. sajandil kasutati trükikunsti esmakordselt kunstilistel eesmärkidel. Tõmmis on estamp ehk äratõmme graafiliselt töödeldud plaadilt. Graafikatehnikad võimaldavad mitmeid tõmmiseid välja arvatud monotüüpia ning deatüüpia, tõmmised nummerdatakse. Graafiline leht on trükitud originaal graafilisest teosest. Graafika tehnikad on graafikateose paljundamise viis, ajalooliselt vanimad on puulõige ja vasegravüür. Tarbekunst on kunstivorm, mis tegeleb tarbeesemete kunstilise kujundamisega. Püütakse ühendada funktsionaalsust ja esteetilisust. Tarbekunsti alad liigitatakse vastavalt materjalile klaasikunstiks (klaasmassist kunsti loomine; plastika , vitraazid) ja vahakunstiks (vahalõige, vahapõime; Eesti koolkonna väljakujunemisel on
annaabi.ee 
