Kosmoloogia (2)

5 VÄGA HEA

taevaskera - kujutletav sfäär, millel näivat asuvat tähed ja mille keskpunktiks on vaatleja.
Tähtkuju- kindel taevaskera ala, milles olevad tähed mõtteliste joontega ühendamisel moodustavad kujundi. 88 tähtkuju. 12 sodiaagitähtkuju.
Taevaskera näib pöörlevat; ööpäevaga täistiir- see on maakera peegeldus.
Geotsentriline maailmasüsteem- maailmasüsteemi keskpunkt on Maa – Ptolemaios , Platon , Aristoteles .
Heliotsentriline maailmasüsteem- keskpunktiks maailmas on Päike- Kopernik .

Päikesesüsteem:
* keskne keha on Päike
* planeedid (10) (Maarühma- Merkuur, Veenus , Maa, Marss; hiidplaneedid- Jupiter ,
Saturn , Uraan , Neptuun ; kääbusplaneet- Pluuto (+ Xena).
* kaaslased (puuduvad Merkuuril, Veenusel)
* asteroidid e. väikeplaneedid
* komeedid
* plutiinod
* meteoorkehad
Kepleri seadused- planeetide liikumisest .

Kõik planeedid liiguvad ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses asub Päike.
Maa on päikesele lähemal (joonis)
jaanuaris, kaugemal juulis.

Planeedi raadiusvektor katab võrdsetes ajavahemikes võrdsed pindalad .

Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nii nagu nende orbiitide suurte pooltelgede kuubid.
(siia tuleb üks valem)
Maa orbiidi suure pooltelje pikkust nimetatakse astronoomiliseks ühikuks.
Need kolm seadust kehtiksid kõige täpsemalt siis, kui arvesse tuleks vastastikmõju planeetide ja Päikese vahel, kuid planeetide liikumisele avaldavad mõju ka teised planeedid, mis põhjustavad kõrvalekaldeid Kepleri seadustest . Neid nim. häireteks. Nende põhjal on avastatud uusi planeete (nt. Uraan). Neptuuni asukoht arvutati välja.
Planeetidekonfiguratsioonid- planeedi, Maa ja Päikese erandlikud vastastikused asendid.
Siseplaneedid- trajektoor jääb Maa trajektoori sisse (Merkuur,Veenus).
(joonised)
* Kuu faasid
Tuhkvalgus- kui kuu ketas ei ole täielikult varjatud, langeb sinna valgus, mis peegeldub Maalt. ( valgus peegeldub kuult nõrgalt).
Terminaator - valguse ja varju piirjoon kuul.
Asteroidid ehk väikeplaneedid.

Ebakorrapärase kujuga väiksed, tahked taevakehad , ilma atmosfäärita. (enamus Jupiteri ja Marsi vahel)
Bode-Titius tegid kindlaks seaduspärasuse Päikese kaugusest. (Joonis)

Ceres - väikeplaneet e. asteroid. Läbimõõt alla 1000km. 1802 leiti samalt kauguselt Pallas; hiljem Juno ja Vesta. (Ceres-suurim, Vesta-heledaim).

Komeedid („sabaga tähed“)

tähtedega pole midagi ühist
tiirlevad küllaltki väljavenitatud ellipsit mööda
kaugeneb ja läheneb Päikesele
mõndadel tiirlemisperiood teada, uutel mitte
3 eristatavat osa:

1) komeedi tuum- ~10km läbimõõt, tahke; põhiliselt jää, lumi- nende sees kivikesed, prügi, tolm.
2) tuuma ümber tekib gaasikiht e. -pilv – nim. koma . ( tuum+koma=planeedi pea)
3) hõredast gaasist tekib saba, Päikesele lähenedes. Sellelt valgus peegeldab, nagu oleks „sabaga täht“; saba on Päikesest eemale pööratud koguaeg .

Oort’i pilv – Päikesesüsteemi ääremail (komeetide pilv). Komeet saab mingil põhjusel lahti ja hakkab Päikese poole liikuma
kui komeet laguneb tükkideks ja Maa läheb sealt läbi, siis tekib „tähesadu“ = meteoorid
Öpik- üks kuulsamaid astronaute.
asteroidid nummerdatakse, siis pannakse nimi (avastajal õigus nimele)

(Öpik, Georg Ots, Estonia – asteroidid)
Plutiinod e. väikesed pluutod e. pluutokesed

Neptuuni orbiidi läheduses olevad väiksed objektid
Üldnimetus- Neptuuni tagused objektid (NTO)
Esimene 1996, 500 km läbimõõt, üks suuremaid
Nüüd on neid üle 300
Külmunud jääpallid

Meteoorkehad

väikeste mõõtmetega tahked kehad (liiva-,kruusatera,kivi-,rauatükk, kamakas)
võivad sattuda Maa atmosfääri
päritolu:

komeetide lagunemisel (-jäänused)

väga väikeste mõõtmetega asteroidid

lahti pääsenud kuu pinnast või lähimate planeetide pinnast

Maa atmosfääri jõudes süttib, aurustub- võib tekkida meteoor. Meie näeme helendavat jutti- „langevat tähte“.
Kui suurem tükk, siis nähtav helendava tulekerana, see on boliid . Selle langemisel võib midagi järele jääda, ja see kukub Maale, mida nim. meteoriidiks.
Aastas peaks näha olema ~90 milj. meteoori.
Aastas peaks Maale langema ~26 000 meteoriiti ( mass ~ 100g või rohkem)
Koostise järgi jaotatakse meteoriidid:

raudmeteoriidid

kivimeteoriidid

raudkivimeteoriidid

tektiidid – sulanud klaasi meenutavad- haruldasemad.

Eesti suurim Neugrundi kraater . ~475 milj. aastat vana; 7km läbimõõt. Sealt on leitud meteoriiditükke (raudmeteoriit).

.DOC Laadi alla originaalfail 3 lk · .doc · 72 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti

72 laadimist Kokku alla laetud

2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

tydrik03 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

doc

Päikesesüsteemi koostis.

KORDAMINE KT 6 1.Mida uurib astronoomia? Astronoomia ehk täheteadus uurib taevakehade ja kosmilise hajusaine ehitust, liikumist ja arengut. 2. Mida mõistetakse tähtkujude all? Tähtkuju all mõistetakse kindlat piiritletud taevaala. 3. Tähtede värvused, millest on tingitud ja mida iseloomustab näiline tähesuurus? Tähtede värvus valged, punased ja kollased. Tähtede värvus on seotud nende pinnatemperatuuriga. Mida soojem, seda (sinakas) valgem. Tähesuurus iseloomustab tähelt Maale jõudvat näilist valgusenergiat. 4. Mis on taevasfäär, taevasfääri elemendid : maailma põhja- ja lõunapoolus, seniit, nadiir, horisonditasand, maailmatelg, taevaekvaator, taevameridiaanitasand, vertikaalsirge? Taevasfäär on suvalise raadiusega sfäär, mille sisemisel pinnal paiknevad taevas nähtavad taevakehad,. Tegemist on mudeliga. Maailma põhjapoolus P punt taevasfääril, mis jääb selle pöörlemisel paigale (Põhjanael). Maailma l?

Füüsika

doc

Päikesesüsteem ja tema planeedid

1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteeem? V: Päike, 8 põhiplaneeti, planeetide kaaslased-kuud, asteroidid, komeedid, meteoriidid, meteoorkehad, hõre vesinik, ,,tolm". 2. Loetlege üheksa suurt planeeti. V: Merkuur; Veenus; Maa; Marss; Jupiter; Saturn; Uraan; Neptuun; (Pluuto) 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Maa-tüüpi ehk kiviplaneedid (ingl. terrestrial or rocky planets): Merkuur, Veenus, Maa, Marss. Koosnevad peamiselt kivimeist ja metallidest, on suhteliselt suure tihedusega, neil on tahke pind, nad pöörlevad aeglaselt neil pole rõngaid ja neil on vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide (Jupiteri) rühma? Millised on selle rühma tunnused? V: Hiidplaneedid (ingl. giant planets): Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Nende planeetide diameeter on suurem kui 48000 km. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? V: Pluuto lugemine planeetide hulka on

Füüsika

doc

Päikesesüsteemi väikekehad

Päikesesüsteemi väikekehad Koostanud: Karoly Nurmik 9b Viljandi 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus................................................................................................................lk 3 2. Asteroidid.......................................................................................lk 4 2.1 Mis on asteroidid?................................................................................................lk 4 2.2 Kuidas tekkisid asteroidid?..................................................................................lk4 2.3 Kuidas asteroide liigitatakse?...............................................................................lk4,5 2.4 Kas mõni suur asteroid võib oma orbiidilt kõrvale kalduda ja tabada Maad?.....lk 5 2.5 NEO...............................................................

Füüsika

doc

Hiidplaneedid ja Päikesesüsteemi väikekehad

1. Sissejuhatus Universum tekkis umbes 15 miljardit aastat tagasi. Aeg, ruum ja kõik olemasolev sai alguse tillukesest punktist, singulaarsusest, kus toimus kõigi aegade suurim plahvatus Suur Pauk. (Mini 2002). (Singulaarsus on koht, kus aegruumi kõverus on lõpmatu ja aine tihedus on lõpmatu suur). Suure paugu esimese sekundi jooksul tekkinud aine paisus ja lendas laiali. Aga alles 300 000 aastat pärast paisumise algust hakkas universum mõranema, gaas jagunema pilvedeks. Gaasi tihedus aga oli ikka veel nii suur, et valgus ei paistnud läbi. Universumis oli pime. Alles miljoni aasta pärast jahtus Universum ja muutus läbipaistvaks. Nüüd hakkasid gaasipilved raskusjõu mõjul kokku tõmbuma ja neis hakkasid tekkima galaktikad. 5 miljardit aastat ja sünnivad tähed, tekkis meie Galaktika, Linnutee tähesüsteem. Peale tähtede teket lakkas protogalaktika (iseenda raskusmõju jõul tihenevad pöörlevad pilved, Mini 2002) kokkutõmbumine - sellest on saanud galaktika.Veel 5

Kategoriseerimata

doc

Päikesesüsteem - referaat

Me teame süsteemist ja planeetidest palju, kuid siiski võib õelda, et me ei tea mitte midagi. See kõik on vaid väike osa meile teadaolevast maailmast. 32 KASUTATUD ALLIKAD: 1. Graham, I. (2000). Marshall mini space, Suurbritannia: Marshall Publishing Ltd, tõlge eesti keelde (2002) Kosmos, Tallinn: Koolibri 2. Jaaniste, J. (1999). Füüsika 12. klassile Kosmoloogia, Tallinn: Koolibri 3. Jones, B. (1990). Space exploration, Suurbritannia: Belitha Press Ltd, tõlge eesti keelde (1995). Kosmose uurimine, Tallinn: Koolibri 4. Tiirmaa, R. (2002). Meteoriidid ja meteoriidikraatrid, Tallinn: K&O Ofsett 5. http://opik.obs.ee/boxid.html [2.aprill] 6. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem3.htm [4.aprill] 7. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paikesesysteem4.htm [4.aprill] 8. http://www.miksike

Füüsika

doc

Päikesesüsteemid referaat

Sissejuhatus Referaadi teemaks on ,,Päikesesüsteem ja selle tekkimine". Selle töö eesmärgiks on anda ülevaade meie Päikesesüsteemist üldiselt, selle tekke ajaloost ning kirjeldada meie Päikesesüsteemis olevaid planeete ning muid objekte. Allikateks valisin interneti, ajakirjad, televisiooni ning raamatud. Nendest sai välja selekteeritud minu arvates kõige põnevam ja tähtsam informatsioon meie Päikesesüsteemi kohta. Töö jaotasin erinevatesse peatükkidesse. Alustasin meie Päikesesüsteemi kirjeldamisega, liikudes erinevate siseplaneetide ja teiste objektide poole. 1. PÄIKESESÜSTEEM Kui planeet Maa on meie kodu, siis meie naabruskonnaks on päikesesüsteem. Päikesesüsteem on taevakehade süsteem, mille moodustavad Päike, kaheksa planeeti koos oma kaaslaste ehk kuudega, asteroidid ( väikeplaneedid), komeedid ning tähtedevaheline tolm ja gaas. 1.1. Päike Päike on meie kohaliku Universumi keskpunktiks. Ta ho

Astronoomia ja astroloogia

doc

Päikesesüsteem

Referaat Päikesesüsteem 10.05.07 Sissejuhatus:...........................................................................................................................................3 PÄIKESESÜSTEEM......................................................................................................................................... 4 .......................................................................................................................4 ..............................................................................................4 PÄIKE............................................................................................................................................................5 MERKUUR.................................................................................................................................

Füüsika

doc

Päikesesüsteemi väikekehade referaat

SISSEJUHATUS Valisin referaadi teemaks Päikesesüsteemi väikekehad, kuna antud teema tundus huvitav ja müstiline. Palju on räägitud Kaali meteoriidikraatrist ja meteoriitidest, komeetidest ja asteroididest, mis võivad Maad tabada. Otsustasin lähemalt uurida: · mida need väikekehad endast kujutavad; · millest nad koosnevad; · kus kohas nad asetsevad; · kuidas nad on tekkinud; · millist ohtu kujutavad nad Maale. Referaadi materjali kogusin internetist. Antud referaadist on kasu neile, kes soovivad saada põgusat ülevaadet komeetidest, asteroididest ja meteoriitidest ja saada aru, mis vahe neil taevakehadel on. PÄIKESESÜSTEEMI VÄIKEKEHAD Päikesesüsteem koosneb Päikesest ja sellega gravitatsiooniliselt seotud objektidest. Suurema osa Päikese ümber tiirlevate objektide massist moodustavad planeedid. Lisaks planeetidele asub päikesesüsteemis asteroidide vöö, Kuiperi vöö ja selle hajusketas, Öpik-Oorti pilv ja Heliopaus. Nimetatud pi

Füüsika

Rohkem sarnaseid