.................. 3 1. Sissejuhatus........................................................................................................................................ 4 2. Eesti NSV valitsemine........................................................................................................................ 5 ii. Nõukogude võimustruktuur........................................................................................................ 5 iii. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur.......................................................................................... 5 iv. Standardvalimised..................................................................................................................... 5 v. Partei kilp ja mõõk...................................................................................................................... 5 vi. Võõrsõjaväe kohalolek........................................................................
.......................................................10 Eestlased maailmas...........................................................12 Lõppsõna........................................................................14 Kasutatud kirjandus...........................................................15 2 Sissejuhatus 1944. aastal jõuab sõda taas Eestisse. Toimub kibe võitlus Narva pärast, mis kestab ligikaudu seitse kuud. Kodumaale toodi sõdima ka Eesti väeosad. 30. jaanuaril kuulutas Eesti omavalitsus välja üldmobilisatsiooni. Narva lahingu ajal sooritas Nõukogude lennuvägi ka omajagu terrorirünnakuid. Punaarmee vallutab Eesti, saksa väed tõmbusid tagasi. Tartut ei suudetud kaitsta kuna sakslastel ei jätkunud selleks piisavalt jõudu. Suurel Emajõel toimus lahing, mille punaarmee võitis, kuna sakslased ei osutanud suurt vastupanu. 22. septembril sisenesid Nõukogude tangid Tallinnasse
aasta suvel. Eestisse tulid Nõukogude tagalas moodustatud operatiivgrupid, kes hakkasid võimu taastama. Koondusid esilagu Võrru, 1944 sügisel Tallinna (sakslased). Võimustruktuur oli samasugune kui NSV Liidus: juhtiv koht oli kommunistlikul parteil, kes allus Moskvale, vormiliselt oli kõrgeimaks seadusandlikuks organiks ENSV Ülemnõukogu ja täidesaatvaks organiks ENSV valitsus. Linnades, maakondades ja valdades teostasid poliitikat kohalikud parteikomiteed. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskurkorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. Moskva toetas eelkõige enda saadetud kaadrit ja kohalikus võimuvõitluses jäi kohalik kaader alla ja pidi 1950. aastate alguses loovutama oma positsioonid. Enamik tolleaegseid kommuniste olid parteiametnikud. Alguses, 1950. aastatel iseloomustas EKP madal haridustase, partei liikmete haridus paranes 1980. aastateks.
39. Eesti NSV valitsemine. Nõukogude võimustruktuur. NSVL võimu taastamine algas 1944 suvel Punaarmee sissetungiga. Nendega tulid ka operatiivgrupid, kes olid uue võimu esimesed taastajad. ENSV kommunistlik partei allus täielikult Moskvale ja lähtus oma tegevuses sealt saadud korraldustest. Kohalik võimueliit ja nomenklatuur. ENSV partei ja valitsuskaader koosnes peamiselt juunikommunistidest, Eesti laskekorpuse veteranidest, Venemaa eestlastest ja muulastest. 1950 pidid kohalikud loovutama senised positsioonid. Sõjajärgsel aastal oli EKP eelkõige muulaste partei. Ligi pooled eestlastest parteiliikmetest olid tollal Venemaa eestlased. EKP iseloomustas madal haridustase. Sõjajärgseid aastaid iseloomustas ka parteikaadri pidev puhastamine. Kõige olulisematest ametikohtadest
Ta · Sund kollektiviseerimine, kolhooside loomine võttis oma meeskonda ka kohalikke. Nad suutsid oskuslikult vastu seista paljudele üleliidulistele kampaaniatele ning mahendada Moskva mõju. Vaino Väljas sai 1971 · Forsseeritud industrialiseerimine Käbini ideoloogiasekretäriks. Käbini ajal olid põllumajandustoodangu sunderaldised · Talu või olla 30 ha; sakslastel 5-6 ha liidufondi suhteliselt mõõdukad
Nomenklatuur oli vahendiks, mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. Liiduvabariigi valitsemisel etendasid tähtsat rolli julgeolekuorganid, mis olid NKVD ja NKGB. 1945- Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB). Poliitilised olud Eesti NSV sisepoliitilise arengu üheks keskseks tunnusjooneks sõjajärgsetel aastatel oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu, millest kujunes levinud süüdistusvorm. 1950.aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum, et ,,parandada" olukorda. Pleenumi parteijuhiks nimetati Ivan Käbin. VIII pleenum ,,suurpuhastas" kõikvõimalikke võimuorganeid, haridussüsteemi, kultuuriasutusi ning loomingulisi liite. Tagajärjed olid: hirmuõhkkond, vaimne surutus, valitsevaks sai stalinlik ideoloogia ja rünnak rahvuskultuuri ja rahva ajaloolise mälu vastu. Kiirendas Eesti venestamist. Kodanliku natsionalismi süüdistused siiski veel ei kadunud. J
mõistetud. Sellest mõistest kujunes sobiv süüdistusvormel. Algselt sildistati kodanliku natsionalistitena Eesti Vabariigi loovharitlasi. Toimus võimuvõitlus nn juunikommunistide ja Venemaa eestlaste vahel. 1949. aastal saadeti parteikomisjon Eesti NSV olukorda ja tippjuhte kontrollima. 7. märtsil 1950 a. kinnitas poliitbüroo otsuse ,,Vigadest ja puudustest EK(b)P KK töös". Märtsi teises pooles tuli kokku EK(b)P VIII pleenum, et arutada probleemide üle ja leida neile lahendus. Sõjajrägsetel aastatel juhtis EKP-d Nikolai Karotamm. Valitsemisel tugines ta eelkõige juunikommunistide ja laskurkorpusest tulnud eestlastele, püüdes arvestada ka liiduvabariigi vajadustega. Moskva aga toetas enda saadetud ametnikke. Karotamme ja tema lähikondlasi süüdistati kodanlikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 1950. vabastati Karotamm ametist ja tema asemele pandi Johannes Käbin. N
1944. aastal algasid nõukogude võimule ebalojaalsete inimeste massilised arreteerimised ja nende saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeritute arv oli ligikaudu 30 000. arreteerimise eest pages osa inimesi metsadesse varjule. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutasid võimuorganid välja amnestia ja kutsusid neid tagasi oma igapäevatöö juurde. Väljatulnud aga vangistati. Lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu allutamises valitseva reziimi ideloogilistele dogmadele. Sõjajärgne vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. aastal toimunud massiküüditamisega. Ööl vastu 26. märtsi saadeti Eestist siberisse 20 722 inimest. Stalinismi võimutsemine. Eesti NSV sisepoliitilise arengu keskseks tunnusjooneks oli võitlus nn kodanliku natsionalismi vastu. Esmalt hakati kodanliku natsionalisti silti külge kleepima Eesti Vabariigi aegsetele loovharitlastele. 1950. aasta märtsis tuli Tallinnas kokku EKP 8. Pleenum
Kohalikud elanikud varustasid metsades olijaid toiduga, andsid peavarju ja jagasid infot. Metsavennad ründasid julgeolekuüksusi, hävitus(rahvakaitse)pataljone ja nõukogude aktiviste maal, korraldati diversioone raudteel, rööviti poode, meiereid ja talusid. *Nende välja meelitamiseks kuulutasid NSV võimud välja amnestiaid, mille peale paljud vangistati. Lisandus vaimne vägivalg, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ning sõjaeelse kultuurisfääri tasalülitamiseks. *Vägivallapoliitika saavutas haripunkti 1949. a. toimunud massiküüditamisega: ööl vastu 26. märtsi deporteeriti Eestist Siberisse 20722 inimest. *NSV võim kasutas nende vastu sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi ning kohalikke nõukogude aktiviste. *1949. a. toimunud küüditamine nõrgendas metsavendade vastupanu. *1950. aastaks surus NSV võim relvastatud vastupanuliikumise maha
Nõo Reaalgümnaasium Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985 Meila Kamp Juhendaja: Ege Lepa Nõo 2012 Sisukord Külm sõda ja Eesti Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk- järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis suurriikide vahel külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha. Sinna jäid ka
eraomandit valdavate) klasside, vähemusrah- vuste (ksenofoobia, antisemitism), haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaen- laste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega Külm sõda ja Eesti Teine maailmasõda muutis kardinaalselt jõudude vahekordi maailmas. NSV Liidu kui ühe võitjariigi mõjukus maailma asjade otsustamisel kasvas tunduvalt. Moskva laiendas järk-järgult oma ülemvõimu Ida-Euroopas ja allutas sealsed reziimid peaaegu täielikult enda kontrollile. Lääneriigid lootes esialgu naiivselt sõjaaegse koostöö jätkumisele ei suutnud NSV Liidu ekspansiooni tõkestada. Senise koostöö asemel kujunes välja uus vastasseis suurriikide vahel külm sõda, mis paljuski jäi maailma arenguid mõjutama kuni 1980. aastate teise pooleni välja. NSV Liit ja tema liitlased sulgusid ,,raudse eesriide" taha
Ülemnõukogu kõrgeim seadusandlik organ, hääletatakse ainult ettevalmistatud ja heakskiidetud otsuste poolt. Represiiv organid- Julgeolekuorganid-NKVD tegeles siseasjadega ja NKGB tegeles luuramise ja vastuluurega. 1954.a-moodustatakse Riiklik Julgeoleku Kommitee (KGB). Nüüd alluvad need parteile. KGB ül- jälgida ühiskonnas toimuvat ja hoida ära nõukogude vastaseid aktsioone. Julgeolekutöötajatel valimiskohustus. Moskva kontrollimehhanismid- Loodi Eesti büroo, mille eesmärk oli kontrollida sovetiseerimist (kaotatakse 1947.a). Liiduvabariigi juhtkonna kontrollimiseks tähtis roll Kommunistliku partei ll sekretärist l sekretär oli Moskva poolt paika pandud. Kasutati valvsate kodanike pealekaebamist info saamiseks. 40.Poliitilised olud 1950. aasta märtsi teisel poolel tuli Tallinnas kokku EK(b)P VIII pleenum
Suurem osa Petserimaast koos Petseri linnaga arvati Pihkva oblasti koosseisu. Petseri maakond kaotati ja sellest järelejäänud alad liideti Võrumaaga. Esialgu säilitati olemasolev haldusjaotus: 1945.aastal jagunes ENSV 10 maakonnaks ja 236 vallaks.1950.aastal vallad kaotati, loodi külanõukogud. Maakondade asemel loodi rajoonid. (1949.aastaks oli loodud 13.maakonda, selle asemel loodi 39 rajooni). 1952 1953 oli ENSV jagatud kolmeks oblastiks. Poliitiline juhtimine. VIII pleenum. ENSV poliitiline juhtimine oli analoogiline NSV Liidu omaga. Juhtiv koht kommunistlikul parteil (EKP Eestimaa Kommunistlik Partei). EKP juhid: 1940 1941 Karl Säre; 1941 1950 Nikolai Karotamm, 1950 1978 Johannes Käbin, 1978 1988 Karl Vaino, 1988 1990 Vaino Väljas Liiduvabariigi kõrgeimaks seadusandlikuks organiks oli ENSV Ülemnõukogu ja selle Presiidium, kõrgeim täidesaatev organ valitsus oli Ministrite Nõukogu. Mõlemad kõrgemad organid allusid
kohalt 1950. a märtsipleenumil, süüdistatuna ,,kodanlike natsionalistide" soosimises. Tegelikult oli määravamaks võimuvõitlus Eesti NSV parteiringkondades. Kremlis oldi samal ajal rahulolematud Karotamme liigselt enesekindla juhtimisstiiliga, mis seisnes probleemidele omal käel lahenduste otsimises ja ei olnud piisavalt kooskõlastatud Moskvaga. Pärast vallandamist lahkus Karotamm Eestist ja tegutses kuni elu lõpuni Moskvas teaduslikul tööl. Suri 1969. aastal Moskvas. Johannes Käbin edutati 1948. aastal EKP KK sekretäriks propaganda ja agitatsiooni alal. EKP KK märtsipleenumil 1950 oli Käbin üks peategelasi EKP KK I sekretäri Nikolai Karotamme tagandamise organiseerimisel, misjärel kinnitati ta ise Moskva heakskiidul Eesti parteiliidriks. Juhtis EKP keskkomiteed 28 aastat. Tema võimuaega iseloomustavad eri olud: 1950. aastate alguse repressiivpoliitika all kannatasid enim haritlased ja loomeinimesed, kuid 1960
1947. aasta veebruaris formaalsetel ühekandidaadilistel valimistel. Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimeheks oli 1940. aastast alates Johannes Vares- Barbarus (Joonis 3), kes aga sooritas 1946. a. enesetapu. Tema järglaseks sai Eduard Päll (kirjanikunimega Hugo Angervaks) Venemaalt tulnud eestlane. Eesti NSV sõjajärgne partei- ja valitsusliikmeskond koosnes peamiselt ,,juunikommunistidest", korpusest tulnud eestlastest, Venemaa eestlastest ning muulastest. Moskva toetas eelkõige enda poolt saadetud inimesi ja usaldas neid üha enam. Kohalikud inimesed jäidki sisemises võimuvõitluses alla ja oli 1950. aastate alguseks sunnitud loovutama oma senised positsioonid Eesti NSV võimuhierarhias. Seejärel oli Eestil oht kaotada viimanegi isikupära kõikjal maad võtva stalinliku reziimi tingimustes. 5 Territoorium ja haldusjaotus
Parteist väljaheitmine sai oluliseks liikmeskonna kasvu reguleerimisvahendiks ning üleliidulisel tasanidl asendas see varasemaid suurpuhastusi. Kõige olulisematest ametikohtadest koostati eraldi nomenklatuursete ametikohtade loetelu, ille partei keskkomitee kinnitas. Nomenklatuuris olid oma sisemised kihistused, kus domineerisid kõikvõimalikud partei- ja nõukogude võimuorganite töötajad, kuid samuti hariduse, kultuuri ja teiste eluvaldkondade võtmefiguurid. Nomenklatuur oli vahendiks,mille abil ühiskonda kontrolliti ja suunati. STANDARDVALMISED Nõukoguliku ,,demokraatia" üks olulisemaid väliseid atribuute olid valimised. Ka oli iseloomulik joon saadikute arvu kasv. Iga valimisega uuenes liiduvabariigi Ülemnõukogu koosseis vähemalt 2/3 võrra. Nõukogudeaegsed valimised olid formaalsed, hääletati ju ühe kandidaadi poolt. Seega olid need valimised üksnes dekoratsiooniks nõukogude tegelikkusele. Ülemnõukogu saadikute roll oli
Iseseisvuse väljakuulutamine Samal päeval ajasid enamlased jõuga Maanõukogu laiali, ei tähendanud see selle lõppu. Lääne-Euroopasse saadeti delegatsioon, et selgitada välja teiste riikide suhtumine Eesti iseseisvusesse, vastukajad olid positiivsed. 1918 katkestasid enamlased Asutava Kogu valimised, nüüd otsustasid rahvuslikud poliitikud kuulutada iseseisvuse välja revolutsioonilisel teel, st koostada manifest. Saksa pealetung algas 18. veebruaril 1918. Vene armee eelistas põgenemist. Loodi Päästekomitee iseseisvuse ettevalmistamine.K.Päts, Jüri Vilms ja Konstantin Konik. 21. veebruaril kiitis vanematekogu heaks isesisvusmanifesti, mille autoriteks olid Juhan Kukk ja Ferdinand Peterson. See loeti ette 23.veebruaril Pärnus Endla teatri juures. Tallinnas asusid enamlased ööl vastu 24.veebruari sadamas seisvatele Vene sõjalaevadele. 24. veebruaril moodustati Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus. Saksa okupatsioon
Lisatakse juurde oktoobri järgse sektori (1917 oktoobri revolutsioon), sotsialismi ajalooga. Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes (etnoloogia, sotsioloogia sektorid). 1980ks aastaks ajaloo instituudis töötas 150 inimest. Richard Kleis, 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor Maamägi, 1951-1968, juhtis ajaloo instituuti kõige kauem. Gustav Naan, 1950-1951, NSVL'us tuntud kosmoloog, teograafiaga tegeles, essee "Võim ja vaim" väga populaarne teos, Moskva meelne stalinist. 1947 loodi EKP KK Partei Ajaloo Instituut. Keskmeks oli Moskvas asunud instituut. Ülesandeks uurida kommunistliku partei ajalugu Nõukogude Liidus, marksismi ja sotsialismi ajalugu maailmas. Intsitutsioonil oli olemas oma arhiiv, mis säilits kommunistliku partei dokumente. Marksismi, leninismi, stalinismi klassikute publitseerimine (Marksi, Lenini ja Stalini tööde väljastamine). Institutsioon tegeles kuni NSVL lagunemiseni
Ülemnõukogu Presiidiumi esimees 1940-1946 3. EKP ja selle juhid. Eesti Kommunistlik Partei: Partei juhiks oli I sekretär, kelle eestvedamisel käis iga nädal koos EKP keskkomitee büroo, kus arutati liiduvabariigi haldamisega seotud küsimusi. Keskkomitee büroo oligi tegelik võimukese liiduvabariigis, seal arutati läbi ja otsustati suur osa kohalikke küsimusi. Parterijuhid: Nikolai Karotamm 1944-1950 [ajalehe `Kommunist` vastutav toimetaja juuli- aug 1940], Ivan (Johannes) Käbin 1950- 1978, Karl Vaino 1978-1988 ja Vaino Väljas 1988-1990. 4. EKP VIII pleenum 1950. aastal. 1950. aasta märtsipleenumi otsuste alusel N. Karotamm tagandati ja heideti välja EK(b)P Keskkomitee büroost, 1949. aasta märtsiküüditamise ajal väidetavalt üles näidatud "sobimatu leebuse ja lohakuse ning kodanlike natsionalistide varjamise eest" ning juunikommunistid kõrvaldati Ivan Käbini juhitava Venemaa eestlaste võimugrupeeringu poolt võimult Eesti NSV-s.
Lahkus ametikohalt, kui valiti TA liikmeks. 1968-74 Juhan Kahk – vanemat perioodi uurinud silmapaistev ajaloolane. Lahkub, kui TA liikmeks valitakse. 1974-84 Karl Siilivask – koostas keskkoolile mõeldud ajalooõpiku, koostamisega alustati juba 1945. a, kuid avaldamisluba saadi 1958. a detsembris. 1984-90 Raimo Pullat – pöörab suurt tähelepanu oktoobrijärgsele perioodile. Akadeemiasse ei saanud. Pidi vastu võtma AI allakäigu. PAI 1947-48 Ivan Käbin 1948-56 Joosep Saat – tõmbas sisuliselt instituudi tegevuse käima. 1956-60 Adolf Päss 1985-91 Erich Kaup Välis-Eestis: Välismaal elavatest eestlastest teadlastega oleks võinud lausa eraldi ülikooli kokku panna. „Välis-Eesti teadlaste leksikoni“ pandi kirja 578 teadlast. Üsna palju oli humanitaar- ja ajaloovaldkonna inimesi. Humanitaar- ehk rahvusteadlased olid eriseisundis pagulased, kuna allikaline baas oli pagulasteadlastele
Liiduvabariigi parteiorganisatsiooni tasan dil oli kõrgeimaks aparaaditöötajaks partei esimene sekretär. Järgmisel astmel oli teine EKP juhtidekss olid Nikolai Karotamm sekretär, kes esimest sekretäri viimase ära (194450), Johannes Käbin (195078), Karl olekul asendas. Aastatel 194453 ja alates 1971. Vaino (197888) ning Vaino Väljas (198890). aastast oli teiseks sekretäriks Moskva poolt Esialgu täitis Eesti NSV valitsuse rolli 25. ametisse pandud, enamasti venelasest augustil 1940 moodustatud Rahvakomissaride parteiametnik. Sõjajärgsel perioodil (Nikolai Nõukogu, mis koosnes lisaks esimehele ja
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm.
Eesti NSV = see on Eesti NSV Liidu koosseisus, 1940-41 ja 1944-1991 (1990 muudeti nimi Eesti Vabariigiks). Eesti NSV = Eesti I Sisepoliitika Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu- ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne., tegelikult alluti täielikult Moskva keskvõimule. Oli olemas Eesti NSV Ülemnõukogu, Ministrite Nõukogu. Oli Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP), mis oli osa NLKPst. (Siiski oli tähtis, kes oli EKP juht) Eestis olid üleliiduliste organisatsioonide kohalikud harud komsomol, pioneeri- ja oktoobrilaste organisatsioonid. Peale Teist maailmasõda (NSV Liidu kõnepruugis Suurt Isamaasõda) oli Eestis kommunistliku partei (EK(b)P) esimeseks sekretäriks (=juhiks) Nikolai Karotamm.
tapeti nõukogude aktiviste maal, korraldati diversioone raudteel). 1945 algab üliindustraliseerimine 1945.a võeti vastus määrus Virumaa põlevkivipiirkonnas suurejoone laiendada põlevkivitööstust. Eesti NSV muudeti Leningraadi majanduslikuks tagamaaks. Laienda masina- ja metallitööstust, rasketööstust, kergetööstust ning enamus toodangust läks valdavalt üleliidulisele turule. Tehased kuulusid NSV sõjatööstuskompleksi ja allusid otseselt Moskva vastavatele ametko Tööjõudu toodi hulgaliselt teistest NSV Liidu osadest. Indrustraliseerimise käigus kadus lõplikult erasektor. 1947 mai- Luuakse esimesed kolhoosid eestis 1949.25.märts- suurküüditamine *deporteeriti Siberisse 20 722 inimest *küüditamine nõrgendas oluliselt metsavendade vastupanu *talupoegade vastupanu murdmine *hirmuõhkkonnas algas taluperede massiline kolhoosidesse astumin 1949 kevad- Eestis teostub sundkollektiviseerimine 1950
aastal aga Nikolai Karotamm, valitsusjuhiks Arnold Veimer. Kommunistlik valitsus teostas äärmiselt brutaalset repressioonipoliitikat, areteeriti ja põlu alla pandi kümneid tuhandeid inimesi. Selline poliitika tipnes kahe sündmuse, märtsiküüditamisega 1949. aastal ning EKP VIII pleenumiga 1950. aastal, kui valitsus täielikult staliniseeriti ja mitmed haritlased ning avaliku elu tegelased põlu alla pandi ja nende tööde avaldamine keelati. Uueks parteijuhiks sai Venemaa eestlane Ivan Käbin (hiljem Johannes Käbin), kes jäi sellele kohale 28 aastaks. Äärmine rahuolematus valitsuse repressioonipoliitikaga väljendus metsavendade väga aktiivse tegutsemisega ajavahemikus 19441953. Ka linnades tekkisid mitmed vastupanuorganisatsioonid, mis tihti koosnesid koolinoortest. 28. jaanuaril 1949 võttis NSV Liidu Ministrite Nõukogu vastu määruse «Abinõudest põllumajanduses Eesti, Läti ja Leedu NSVs» ning järgmisel päeval 29. jaanuaril 1949 otsuse
KT Kommunistliku süsteemi teke ja lagunemine (§ 22, 23, 24, 24a, 28, 28a) 1. Miks, millal ja kus tekkisid sotsialistliku/kommunistliku riigikorraga riigid? Mis iseloomustas kommunistlike riikide riigikorda ja majandusmudelit? Mida kujutasid endast VMN ja VLO? 2. Iseloomusta NSV poliitilist ja majanduslikku arengut Stalini, Hrustsovi ja Breznevi ajal. 3. Kuidas toimus ENSV valitsemine ja millist poliitikat ajasid Karotamm, Käbin ja Vaino? 4. Milliseid repressioone rakendati eesti rahva suhtes ja kuidas osutati vastupanu? 5. Millised positiivsed ja negatiivsed protsessid toimusid eesti kultuuris? 40ne kiri? 6. Millised muudatused toimusid NSV Liidus pärast M. Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M. Gorbatsov ja lagunes NSV Liit? 8. Millised olid Idabloki lagunemise põhjused? Kuidas see toimus? Millised olid Idabloki ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1
arreteerimised,nende saatmine vangi-ja sunnitöölaagritesse. Represseerituid oli 1944-1954 ligikaudu 30000. Metsasolijate väljameelitamiseks kuulutati välja amnestia kuid peagi selgus,et vaatamata lubadustele osa metsast väljatulnuid vangistati mistõttu järgmised amnestiad enam tulemusi ei andnud. Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald,mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva reziimi ideoloogilistele dogmadele ja sõjaeelse kultuurisfääri(haridus,teadus,kunst jms.) tasalülitamiseks. 1949a toimusid massiküüditamised.Ööl vastu 26märtsi deporteeriti Eestist Siberisse 20722inimest.Teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu,et hirmuõhkkonnas saavutada nende "vabatahtlik" kolhoosidesse ühinemine.1949märtsis küüditati ligikaudu 2,5%kodumaal elavatest eestlastest.1950a toimus küüditamine ka Pihkva oblastis,kokku 1400inimest,valdavalt eestlased ja lätlased.
Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja- Korea armee kaugele lõunasse, kuid siis otsustas ÜRO USA algatusel Lõuna- Koread sõjaliselt abistada. Ameeriklasi toetasid ka paljud teised riigid ning varsti algas lõunapoolsete jõudude vastupealetung. Põhja-Koreale tuli omakorda appi Hiina, keda toetasid NSV Liidu sõjaväelased ning hävituslennukid. USA väed taganesid ning varsti stabiliseerus rindejoon sõjaeelsel eraldusjoonel. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest, lõppes
Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja- Korea armee kaugele lõunasse, kuid siis otsustas ÜRO USA algatusel Lõuna- Koread sõjaliselt abistada. Ameeriklasi toetasid ka paljud teised riigid ning varsti algas lõunapoolsete jõudude vastupealetung. Põhja-Koreale tuli omakorda appi Hiina, keda toetasid NSV Liidu sõjaväelased ning hävituslennukid. USA väed taganesid ning varsti stabiliseerus rindejoon sõjaeelsel eraldusjoonel. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest, lõppes
Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja- Korea armee kaugele lõunasse, kuid siis otsustas ÜRO USA algatusel Lõuna- Koread sõjaliselt abistada. Ameeriklasi toetasid ka paljud teised riigid ning varsti algas lõunapoolsete jõudude vastupealetung. Põhja-Koreale tuli omakorda appi Hiina, keda toetasid NSV Liidu sõjaväelased ning hävituslennukid. USA väed taganesid ning varsti stabiliseerus rindejoon sõjaeelsel eraldusjoonel. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest, lõppes
KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi
Stalin andis teadlastele ja julgeolekuorganitele käsu luua kiiremas korras oma tuumapomm ning juba 1949. aastal toimus selle katsetamine. Kuigi USA ja NSV Liit hoidusid omavahelisest relvastatud konfliktist, tekkisid külma sõja aastail mitmel korral kriisid, mis oleksid võinud lõppeda sõjaga. Esimesel sõjajärgel aastakümnel oli selliseks kriisiks Korea sõda, mis puhkes 1950. aastal Põhja- ja Lõuna-Korea vahel. Esialgu tungis kommunistlik Põhja- Korea armee kaugele lõunasse, kuid siis otsustas ÜRO USA algatusel Lõuna- Koread sõjaliselt abistada. Ameeriklasi toetasid ka paljud teised riigid ning varsti algas lõunapoolsete jõudude vastupealetung. Põhja-Koreale tuli omakorda appi Hiina, keda toetasid NSV Liidu sõjaväelased ning hävituslennukid. USA väed taganesid ning varsti stabiliseerus rindejoon sõjaeelsel eraldusjoonel. 1953. aastal sõlmiti vaherahu. Sõda, milles sai surma ligi 3 miljonit inimest, lõppes
Kuigi Karotamm oli kommunist, lävis ta Eesti haritlastega ja nõudis eestikeelset asjaajamist isegi venelastelt.Ta püüdis Eestis ellu rakendada kollektiviseerimist, mis arvestaks ka meie rahva heaolu ja oleks eeskätt meie oma rahva teenistuses. Tema ajal loodi ENSV-sse kolhoosid, mida rahvas ei sallinud ja oli palju vägivalda, näiteks toimus märtsiküüditamine. 1950. aastal süüdistati teda kodanlikus natisonalismis. 1950-1978 oli parteijuhiks Ivan Käbin. Tema aegne ENSV oli nn sulaeg, kuna peale J.Stalini surma hakkas ühiskond liberaliseerima. Massiline vägivald vähenes, taastusid vaikselt kontaktid muu maailmaga, paljude inimeste hea nimi taastati ja paljud küüditatud tulid tagasi. Algasid kuldsed 60-ndad, kuna noorte aktiivsus kasvas, uus põlvkond tahtis muuta olevat režiimi inimlikumaks ja inimesed olid optimistlikud tuleviku suhtes. Sulaaeg kestis ENSV-s kuni 1968. aastani, kuni süvenes taas