individuaalsete tarbijate poolt sel konkreetsel hinnatasemel nõutavate koguste summa vahel. Seega on turunõudluskõver individuaalsete nõudluskõverate horisontaalsumma. Nõudlust võivad mõjutada mitmed tegurid. Tähtsamad nõudluse mõjurid on: 1) tarbijate sissetulek; 2) teiste hüviste hinnad; 3) tarbijate ootused (hüvise tulevase hinna või oma tulevase sissetuleku suhtes); 4) tarbijate arv; 5) tarbijate maitse ja eelistused. Nõudluse hinnaelastsus Nõudluse hinnaelastsus on hinnamõju mõõt. See näitab ostja valmisolekut osta kaupa või teenust. Kui mõju on suur, on nõudlus elastne ehk iga väiksemgi hinna muutus mõjutab oluliselt ostetava kauba kogust. Kui hinnamõju on väike, on nõudlus jäik. Vt. tabel 2 Nõudluselastsust üAsenduskaupade olemasolu, kättesaadavus ja hind
Hinnaelastsuskoefitsient on lõpmatu. Täielikult mitteelastne nõudlus – nõudluskõver on vertikaalne (tõus on lõpmatu), nõudluse hinnaelastsuskoefitsient on 0 Kogutulu – rahasumma, mida firma saab oma toodangu müügist. Leitakse kaubaühikuhinna ja müüdud koguse korrutamisel Koefitsient on 1-st suurem, siis vähendab hinna tõus kogutulu Koefitsient =1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks Koefitsient on 1-st väiksem, suurendab hinna tõus kogutulu Nõudluse hinnaelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust kauba enda hinna suhtelise muutuse suhtes Nõudluse ristelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust teise kauba hinna suhtelise muutuse suhtes Nõudluse sissetulekuelastsus – väljendab kauba nõudluse suhtelist muutust tarbija sissetuleku suhtelise muutuse suhtes. Koefitsient on suurem, kui 1 Nõudluse sissetuleku mitteelastsus – Koefitsient väiksem, kui 1
Nõudlus III peatükk · Mis on nõudlus ja kuidas see illustreerib hindade mõju? · Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalamate hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? · Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? · Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab? · Milline erinevus on hinnamõju ja nõudluse muutus vahel? Nõudlus Teatud kauba või teenuse kogus, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel. Nõudlusseadus Inimesed ostavad mingit kaupa rohkem madalama hinna kui kõrgema hinna eest. Nõudluskõver Nõudluskõver on (kõver)joon nõudlust kujutaval
2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE PÕHIMÕISTED 1.LOENG 6.09.2010 Majandusteooriaks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Teadus on inimetegevuse sptsiifiline valdkond, mille ülesanne ona anda tõeseid teadmisi, need ära süstematiseerida ja ära kasutada praktikas. Tõde on õige peegeldus inimteavuses, õige arusaam. See muutub pidevalt, on suhteline. Absoluutsed tõed on üldjuhul primitiivsed. Ühiskonnateaduste probleem absoluutseid tõdesi on väga vähe. Et teada saada, kas asi on õige, tuleb selgeks teha, KUS see asjaolu võib õige olla. Ühiskonnateadused teevad lihtsustatud mudeli. Panna kõige olulisem mudelisse, mitteolulisest abstraheeruda (loobuda). Kas me teame mis on kõige olulisem? Kui midagi olulist jäi mudelist välja, tekib viga. Vea tekkimine on tõenäoline, aga tuleb teha nii, et vea suurus ei
· Edasine kõvera asukoht sõltub sellest, milline punkt kõveral valitakse. Siin mõeldakse seda, kas riik kasutab ressursse suhteliselt rohkem tarbekaupade või tootmisvahendite tootmiseks. · Nihe ühest otspunktist tuleneb ühe kauba tehnoloogia paranemisest. Sellest lähtudes ühe kauba tootmise suurendamiseks ei pea teise tootmist vähendama. 5.3.ALTERNATIIVKULU TOOTMISPROTSESSI · sisendid: - maa, töö, kapital. · väljundid - kaubad ja teenused. Igal majanduslikul tegevusel on alternatiivkulu ehk loobumiskulu. ALTERNATIIVKULU ingl. k. opportunity cost Loobumiskulu, majanduslik kulu, tegelik kulu, saamatajäänud tulu erinevad nimetused. Tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamatajäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast.
toodete ja kaupade hinnad ja valik turul. Töö põhieesmärgiks ongi kirja panna mis siis ikkagi on nõudlus ja pakkumine ja kuidas nad kujunevad.Lisaks sellele püüan mõista paremini seoseid nende vahel. Referaat jaguneb 3 peatükiks. Esimeses peatükis annan ülevaate mis on tarbijanõudlus, nõudlusseadus,nõudluse kasvu ja kahanemis põhjused.Samuti ka nõudluseelastsust ja selle liigid.Teises peatükis on kirjas mis on pakkumine,selle seadus ja selle mõjurid. Pakkumise hinnaelastsus ja selle liigitus.Kolmandas peatükis käsitlen nõudluse ja pakkumise dünaamikat ehk ämblikuvõrguteooriat. Oma referaadi materjali sain mitmest mikroökonoomika raamatust kus oli kõik lihtsalt ja arusaadavalt lahti seletatud. I Tarbijanõudlus 3 Nõudlus on seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida tarbijad vaadeldaval perioodil soovivad ja suudavad osta.
Seda muutust nimetatakse hinnamuutuse sissetulekuefektiks. Seega, kui hüvise hind langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu. Teise hüvise nõutav kogus asendusefekti tulemusena väheneb, kuid sissetulekuefekti tõttu suureneb. Lõplik muutuse suund sõltub sellest, kumb efekt on ülekaalus. Nõutava koguse reageerimistugevust mõõdetakse nõudluse hinnaelastsusega. Nõudluse hinnaelastsus näitab, kuidas reageerivad hinna 1%-lisele muutusele tarbijad. Selgitatakse välja, kas tarbijad muudavad hinnamuutuse tulemusena oma tarbitavat kogust vähem kui 1% või rohkem kui 1%. On selge, et kui tarbijad muudavad oma tarbitavat kogust selle tulemusena rohkem kui 1%, siis on tarbijad hinnamuutuste suhtes väga tundlikud ning sellist nõudlust nimetatakse elastseks nõudluseks. Kui aga tarbijad pärast hinna 1%-list muutust muudavad oma tarbitavat kogust vähem kui 1%, on
koguse. Tasakaaluhind - on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid kokku langevad. Tasakaalukogus - on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused. Maksimumhind - on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest kõrgemale tõusta ei tohi. Miinimumhind - on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. Elastsus Nõudluse hinnaelastsus - kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumisele Nõudluse hinnaelastsus koefitsent - mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. E= : Q= Q2-Q1 Nõudluse hinnaelastsuse liigid: Elastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus. Koefitsient on > 1. Ühikuelastne nõudlus: nõutava koguse suhteline muutus on sama suur kui hinna suhteline muutus. Koefitsient =1.
MÕISTED Alternatiivkaup – Alternatiivsed hüvised on kaubad, mille tootmiseks kasutatakse suures osas samu ressursse (nisu ja rukise kasvatamine). Alternatiivkauba hinna tõus toob kaasa antud kauba pakkumise vähenemist. Alternatiivkulu – Alternatiivkulu ehk loobumiskulu (opportunity cost) tuleneb valiku vajadusest ühiskonnas ja väljendab kaotatud võimalust toota mingit hüvist täiendavalt, sest neid ressursse vajatakse teise hüvise tootmiseks. Alternatiivkulu on saamata jäänud tulu parimast võimalikust kasutamata jäänud olukorrast.
mõjurid. VALE (aint tarbijate arv on) Turu ülejääk surub hinnad üles, puudujääk aga alla. VALE Kauba pakutava koguse kasvu põhjustab tootmiskulude vähenemine. VALE Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. VALE Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasakaalukogus suureneb, tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. ÕIGE ELASTSUS Hinnaelastsus kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutumusele, seda väljendatakse elastsuskoefitsendi abil. Elastsuskoefitsent= nõutava koguse suhteline muutus / hinna suhteline muutus Kui nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui hinna suhteline muutus, on nõudlus elastne ehk suurem kui 1 Kui väiksem kui hinna suhteline muutus, on mitteelastne, väiksem kui 1. Kui võrdne, siis ühikuelastne
4.02.2014 MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA EPJ0100 Nõudlus ja pakkumine ÜLDISED PÕHIMÕTTED Turumajanduse puhul määrab turg, mida, kuidas ja kellele toota. Turuks nimetatakse majanduse toimimise korraldust, mis võimaldab inimestel teha omavahel vabatahtlikke vahetus- tehinguid. 1 4.02.2014 ÜLDISED PÕHIMÕTTED Turu struktuur turu ülesehitus; spetsiifiline iga konkreetse turu jaoks
saada (samal ajal vähem uusi hüviseid tootes). Mikroökonoomika ehk teisisõnu hinnateooria – uurime kuidas mõjutavad hinnad turuosaliste käitumist. Vabaturu tingimustes kujunevad hinnad nõudluse ja pakkumise koosmõjul. Ülejäägi korral tekib surve hindade languseks, puudujäägi korral hindade tõusuks. Hinnad kohanduvad tasemeni, mille korral nõutav ja pakutav kogus on võrdsed ehk turg on tasakaalus (s.t. tühjeneb). 10) Nõudluse hinnaelastsus (mõiste, valem, tõlgendus). Nõudluse hinnaelastsus mõõdab hinna suhtelisest muutusest põhjustatud nõutava koguse suhtelist muutust. 10 Üldiselt on nõudlus seda elastsem, mida: • rohkem on hüvisel asenduskaupu, • vähem tähtis on hüvis (tarbekaup või luksuskaup), • mida pikem on hinnamuutusega kohanemise aeg,
BCU3610 Mikroökonoomika (kaugõpe) Alustatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 20:50 Olek Valmis Lõpetatud esmaspäev, 12. oktoober 2015, 22:03 Aega kulus 1 tund 12 minutit Punktid 24,0/25,0 Hinne 9,6, maksimaalne: 10,0 (96%) Küsimus 1 Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad alla. Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Jah! Turu ülejääk tähendab seda, et kaupa on rohkem kui seda ostetakse pakkumine ületab nõudlust. Kuna kogu kaupa ei osteta ära, siis selleks, et pakkujatele kaup kätte ei jääks, lasevad nad hinda madalamaks, lootuses, et siis kaup ära ostetakse. Kui
mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine – ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised – kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks – kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt – mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum – teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang –põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon – kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest
mis toimuvad sektori sees. Selle tõttu on tegelikult harilikult hoopis rohkem sektoreid ja agregaate. Plusspoolteks on ülevaatlikus ning küllaltki lihtne opereeritavus. Empiirilistes analüüsides on sellel väga tähtis roll. 2. Majapidamisteooria Majapidamine ühine eelarve, ühine sissetulek, ühine otsus hüvite tarbimiseks; hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks kas kaubad või teenused; tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest erinevatest hüvistest; tarbimisruum teljestiku positiivne osa, mis hõlmab kõiki võimalikke kahe hüvise kombinatsioone; eelarvepiirang põmst see, et raha ei ole lõputult; väljendab kas eelarvejoon või eelarvejoone võrrand; eelarvejoon kõik eelarvejoonel paiknevad tarbimiskomplektid on majapidamisele kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral; punktid, mis jäävad eelarvejoonest
negatiivse oleku kaks põhjust: 1. asendusefekt st ühte kaupa on võimalik teisega asendada- asenduskaubad(kui ühel kaubal hind tõuseb hakatakse teist tarbima- kohvi hind tõuseb tarbitakse teed) 2. sissetuleku efekt- kauba hinna langus saab tarbija tarbida suuremat kogust on individuaalne nõudlus- ühe kauba järele ja turunõudlus- kõigi tarbijate nõudluste summa nõudlust nihutavad tegurid - tarbijate sissetulek - väheväärtuslik e. Inferioosed kaubad - esmatarbekaubad - luksuskaubad kui sissetulek väheneb tarbitakse väheväärtuslikke ja esmatarbekaupu · nõudlust mõjutavad teiste hüviste hinnad- vajadust saab rahuldada teiste hüvistega( asenduskaubad) täiendhüvised e täiendkaubad- nende nõudlus on seotud auto ja bensiin. Täiendkaupade puhul kui üks on liiga kõrge hinnaga kaob nõudlus teise suhtes. Arvuti odav tarkavara hirmkallis
Majandusteooria kordamisküsimused KT 15.11.2012 1. Nõudlus ja pakkumine 1) Tootmisvõimaluste kõver (PPF) ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõver- näitab kahe hüvise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. (on erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafiline kujutis eeldusel, et kõik ressursid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks. Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega) Alternatiivkulu- teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind). 2) Mida väidab nõudlusseadus? Nõudluskõvera graafiline esitus. Hüvise hinna tõ
Nõudl D Mõjutegur Sündmus us D nihe Sissetulek kasvab, normaalkaubad Tarbija sissetulek e Sissetulek kahaneb, normaalkaubad kaubale kulutatav raha (tarbimiseelarve) Sissetulek kasvab, inferioorsed kaubad Sissetulek kahaneb, inferioorsed kaubad Teiste kaupade Asenduskaupade hind tõuseb (asenduskaubad, Asenduskaupade hind langeb täiendkaubad) hindade Täiendkaupade hind tõuseb muutus Täiendkaupade hind langeb
.............................................. 42 LOENG 9: TÄIELIKU KONKURENTSI TURG............................................. 53 LOENG 10: TÄIELIK KONKURENTS PIKAL PERIOODIL............................ 59 LOENG 11 MONOPOL......................................................................... 65 LOENG 12. MONOPOLISTLIK KONKURENTS.......................................... 74 LOENG 13 OLIGOPOL......................................................................... 80 Loeng 2 Turg. Nõudlus ja pakkumine Turg on mehhanism/korraldus ja/või institutsioon mille kaudu ostjad (nõudjad, tarbijad) ja müüjad (pakkujad, tootjad) omavahel suhtlevad ning kaupu (hüviseid) vahetavad. Turg laias käsitluses on mehhanism, väljakujunenud või kehtestatud kokkulepe, mille abil turul osalejad suhtlevad kaupade v teenuste vahetamiseks või määrate turu vahendusel hinnad ja kogused. Turg kitsamas, konkreetsemas tähenduses on nn lokaalturg, see on
4. segamaj Maj agendid on maj osalejad. Maj agentideks majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja uu maailm, kuna maj tegutsevad ainult eelnim 3, on tegemist suletud majandusega. Majapidamise mood in kes elavad kas koos või teevad ühiseid finants otuseid. Majpidamise maj käitumise eesmärgiks on oma heaolu maximeerimine lähtudes nende käsutuses olevatest resurssidest Ettevõte ostab tootmisturgudelt tootmistegureid ühendab need tootmisprotsessis ja tulemuseks oon kaubad ja teenused. Avaliku sektori all peetakse silmas valitsus asutusi, riiklikke institutsioone, keskpanka jne. pakkuda avalikke teenuseid. Muu maailm e teiste riikidega toimuv kaubavahetus olulised ekspordi ja impordi kujunemisel. Sõltuvalt sellest, kas tootmiskulud kaetakse turul kauba müügist saadud tulust või riigieelarvest jaotatakse turusektoriks ja turuväliseks sektoriks. Turuväline- kaitsekulud, päästetööd, saatkonnad, riiklik haridus jne. Tulude ja kulude ringkäik
Majanduseks nimetatakse majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandus jaguneb: mikroökonoomika, makroökonoomika. Mikroökonoomikas vaadeldakse majandusprotsesse üksikobjekti tasandit, makroökonoomikas kogu majanduse tasandit. Homo oeconomicus- majanduses tegutsevad täiesti ratsionaalselt, majanduslikult mõtlevad, sõltumatud, egoistlikud mittemõjutatavad inimesed. Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Struktuurökonoomika tegeleb turule orjenteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga. Uurimisobjekt on sama mis ettevõtte majanduse õpetamisel. Sageli vasdandakse üksteisele turumajandusteooriat, mis peab põhiliseks majandust reguleerivaks institutsiooniks turgu ja regulaatoriks vaba konkuren
- hüvise hinna kasvades langeb nõudlus hüvise järele Nõudluse mõjurid · Tarbijate sissetulek · Teiste hüviste hinnad · Tarbijate ootused (oma sissetulekute ja tulevaste hindade suhtes) · Tarbijate arv · Tarbijate maitse ja eelistused harjumused, kombed, trend jne. Hüviste liigid ja hinnamõju · Normaalhüvised - esmatarbekaubad - Hinnamuutus ei mõjuta väga oluliselt nõudmist · Inferioorsed e. Väheväärtuslikud kaubad luksuskaubad - Hinnamuutus mõjutab oluliselt nõudmist Teiste hüviste hinnamõju · Asendushüvised - hindade tõustes hakkavad inimesed eelistama odavamat, asenduskaupa · Täiendhüvised kasutatakse mingi vajaduse rahuldamiseks koos - ühe hüvise hinna tõus toob kaasa teise hüvise nõudluse languse Nõudmise hinnaelastsus · Nõudmise suhteline muutus, mis sõltub hinna suhtelisest muutusest · HINNAELASTNE hindade alanemine
näitab kahe hüvitise eri kombinatsioone, mida võiks majanduses toota kättesaadavate ressursside ja tehnoloogia samaks jäämise korral. Kõver (ka tootmisvõimaluste piir e rada) kajastab kahe hüvise (X ja Y) maksimaalseid koguseid, mida majanduses võiks erinevates kombinatsioonides toota, kui kõiki ressursse efektiivselt kasutataks. Võimalus Hüvis X Hüvis Y Hüvise X altern. kulu A 0 20 B 1 19 1 C 2 17 2 D 3 13 4
kombinatsioonid). Säästmist ega laenuvõtmist ei eksisteeri, kasutatakse ära kogu sissetulek, tarbija ei saa hüviste hindu mõjutada, esineb ühtse tarbijana, sisekonflikte ei arvestata Hüvised kasutatakse tarbijate vajaduste rahuldamiseks, võivad olla materiaalsed (kaubad) või mittemateriaalsed (teenused) Tarbimiskomplekt mingi konkreetne kombinatsioon saadaolevatest hüvistest. Oluline on, milliseid hüviseid sisaldab ja nende kogus. (telgedel ei asu mitte komplektid, vaid üks hüvis. Lihtsustamiseks vaadeldakse algul kahte hüvist). Näide komplektist A, kus esimes üvist tarbitakse 1 ja teist 2 A(1;2) Tarbimisruum teljestiku positiivne osa, hõlmab kõiki võimalike kahe hüvise kombinatsioone (kuid kõik komplektid pole kättesaadavad) Eelarvepiirang graafiliselt eelarvejoon, matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on kättesaadavad fikseeritud eelarv korral.
perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Kompositsiooni viga ingnoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku suhtes, ei tarvitse olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust tervikuna mõistetega koguhõive, SKP, inflatsioonimäär jne. · Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism (15-25) Turg on institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Nõudlusteabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erninevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver on graafik! Nõudlusseadus tarbija ostab rohkem kui hnd langeb ning vähem kui hind tõuseb(ceteris paribus).
2.1. TURU OLEMUS Lk 29 Turg üldnimi, kus ostjad ja müüjad suhtlevad kaupade ja teenuste vahetamise eesmärgil. Jaguneb: · toodangu- ehk hüviste turg kaubeldakse kaupade ja teenustega · toormisteguri- ehk ressursiturg kaubeldakse tootmisteguritega. Turu struktuur(iseloomulikud jooned): · Turul osalejate arv ostjad, müüjad · Kauba omadused kaubad homogeensed või diferentseeritud · Turule tuleku ja sealt lahkumise tingimused (kas see on kerge või seda takistavad loomulikud või kunstlikud barjäärid) · Turul osalejate konkurentsi vormid (kas on üksnes hinnakonkurents või ka hinnaväline) Turud jaotatakse lähtudes kokurentsitüüpidest: 1) täielik konkurents 2) mittetäelik konkurents: *hüviste turul monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol(turul vähe võimsaid
11 majapidamiste poolt nõutava kaubakoguse (funktsioon) sõltuvus hinnast (argument - P); Ceteris paribus (muudel võrdsetel tingimustel). Teised tegurid, faktorid peale hinna, mis mõjutavad nõudlust (nihutavad nõudluskõverat): · maitse (taste -T), mood · asenduskaupade (substitude) arv ja nende hind (Ps) · täiendavate (complements) kaupade arv ja nende hind (Pc) · tulu (normaalsed kaubad, rämpskaup inferior goods) (Y) · tulude jaotus (B), tarbijate struktuur · ootused tulevaste hindade suhtes (Pe) Ostujõuline nõudmine 12 nõudmine, mis on rahaga tagatud Hind Kõrgeim hind, millega tekib esimene nõudlus Primaarkaubal esineb D küllastuspunkt, Lukskaubal ei esine.
Ressursside kasutamisega majandustegevuses kaasnevad kulud tootmissisenditele, mis seonduvad järgmiselt: – Maa - rent – Töö – palk – Kapital - intress– Risk – kasum. On olemas kolm erinevat tootmistegurite kategooriat: maa, kapital, töö Inimressurss Ettevõtlikkus on inimressurss, mis: ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks, teeb mitterutiinseid otsuseid, viib läbi uuendusi, kannab riski Hüvised Tootmisprotsessi väljundid on hüvised: kaubad ja teenused Hüvis on kaup või teenus, mida inimesed tarbivad Kaubad on käegakatsutavad hüvised, mille tarbimine võib olla pikaajaline Teenus on abstraktne hüvis, selle tarbimine toimub reeglina koos selle tootmisprotsessiga Hüvised jagunevad: piiratud hüvised (tootmisprotsessi tulemus); tasuta hüvised (ei ole inimtegevuse produktid, neid saab loodusest). Piiratud ressursid ja alternatiivkulu Piiratud ressursside tingimustes on valikud vältimatud.
Eelarvejoon näitab meile kõiki kaupade ja teenuste koguseid, mida on võimalik tarbida kulutades ära kogu eelarve. Kasulikkuse maksimeerimisele seab piirid majapidamise sissetulek ning kaupade ja teenuste hinnad. Kui piirkasulikkus ühe krooni kohta on võrdne kõigi kaupade ja teenuste jaoks on kogukasulikkus maksimaalne. Informatsiooni asümeetria olukord kus ostja ja müüja ei oma sarnast informatsiooni kaubeldavate kaupade ja teenuste omaduste kohta. Ühishüvid kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ning jaotatakse valdavalt ilma turu vahenduseta, iga lisanduv tarbija ei suurenda kulutusi ressurssidele. Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa,töö,kapital) koos vahetoodetega, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt ning kasutab neid tootmiseks. Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõtte eesmärk omaniku tulu suurendamine. KASUM=KOGUTULU KOGUKULU
Turu tasakaal Tasakaaluhind on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku. Tasakaalukogus on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused. Maksimumhind on seadusega kehtesatud hind, mis antud tasemest kõrgemal tõusta ei tohi. Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. Nõudluse ja pakkumise muutumine NÕUDLUSE MUUTUMINE: kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõuduse muutumisega samas suunas. PAKKUMISE MUUTUMINE: kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suuna ja hinna muutumise vastassuunas. Elastsus NÕUDLUSE HINNAELASTSUS kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutusele.
e 0 100 50 Nisu ja kanga 100 toodang Joonis 2.2 Madise tööriistade tootmise võimalused ÜLESANDED: 1. Lähtuvalt järgnevas tabelis olevatest andmetest, joonista tootmisvõimaluste rada: Haridus Kõik muud kaubad A 0 100 B 25 90 C 50 70 D 75 40 E 100 0
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures soovitakse ja ollakse valmis OSTMA Nõudluse muutus väljendub nõudluskõvera nihkena. – NB
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
