Esimesena asusid starti laskesuusatajad ehk patrullsuusatajad , nagu neid tollel ajal nimetati . See peeti kuue võistkonna osavõtul demonstratsioonvõistlusena . Üllatavalt hästi sõitis Sveitsi meeskond , kes alustasid küll tagasihoidlikult , kuid lõpetasid suure edumaaga Soome ees . Kolmandaks tulnud Prantsusmaa kaotas 23 minutiga . 50 KM SUUSAMARATON Raja kõrguste vahe oli 1000m . Võtjateks oli algusest lõpuni loomulikult norralased ning nemad olid ka ainsad , kes läbisid raja ajaga alla 4 tunni . Oma esimese kulla võitis neil Thorleif Haug . Esimese kuue hulgas olid neli norralast ja kaks rootslast . Enamik soomlasi katkestas . Eelmisel päeval edukalt esinenud sveitslased alustasid tugevalt , kuid varsti ei suutnud ka nemad norralastele konkurentsi pakkuda . 18 KM SUUSATAMINE 18 km rajal oli kõrguste vahe märksa väiksem . Ka siin esinesid norralased edukalt , neile kuulusid 1. , 2. , 4. ja 5
Norra Koostanud: 2008 Sisukord 1. Üldinfo...............................................................3 2. Haldusjaotus..........................................................3 3. Poliitika...............................................................3 4. Ajalugu...............................................................4 4.1 Esimesed norralased 4.2 Viikingite aeg( umbes 800-1050) 5. Geograafia............................................................5 6. Majandus.............................................................6 7. Kultuur................................................................7 7.1 Tuntud norralase 7.2 Rahvuspüha 7.3 Keeled 2 1. Üldinfo Norra on üks Põhjamaadest Skandinaavia poolsaarel Rootsist lääne pool
Haraldsen oli kodanlikku päritolu. Kuningas Olav oli kimbatuses. Ta pidas nõu valitsuse ja Stortingiga (parlamendiga), enne kui söandas poja abielu heaks kiita. Noored kihlusid märtsis ja 29. augustil 1968 peeti pulmapidu. Pärast laulatust kirikust väljudes lausus kuningas Harald V oma miniale: "Sa läksid Oslo katedraali preili Sonja Haraldsenina ja väljusid sealt Norra kroonprintsessina." Vastu kõiki ootusi tervitasid norralased tulevast kuningannat suure soojusega ja peagi võitis ta ka isiksusena rahva poolehoiu. Norra ajakirjandus on detailideni ja korduvalt kirjeldanud Haraldi ja Sonja tutvumise, armumise ja abiellumise lugu. Haraldil ja Sonjal on kaks last printsess Märtha Louise (1971) ja troonipärija Hakon Magnus. Huvitav on märkida, et Harald on esimene Norra kuningas viimase 86 aasta jooksul, kes asus troonile oma ristitud nime all. Enne teda valitses
Norra. Norra pindala on 323 877 km (1996) ning see näitab väikest kasvutendentsi meil Eestiski täheldatav jääajajärgne maapinna tõus, mis kagust loode suunas tugevneb, on Norras, kus jäämasside surve oli suurim, veelgi arvestatavam. Aastatel 1930 1960 kasvas Norra pindala 1664,9 km. Riigi territooriumiks on ka Teravmäed (Svalbard), Jan Mayeni ja Karusaar Arktikas ning koos nendega on Norra pindala 387 266 km. Lisaks loevad norralased oma territooriumiks Bouvet' ja Peeter I saart ning kuninganna Maudi maad Antarktikas. Suurema osa Norramaa pinnast katavad mäed kuulus Skadinaavia mäestik. Siin on vähe Alpidele ja Kaukasusele omaseid kõrgeid, järsunõlvalisi tippe, iseloomulikumad on peaaegu tasase harjaga mäed, nn tundrud ja lamedad hiiglaslike vallide taolised mäeseljandikud oosid. Mäed jõuavad mõnel pool, eriti läänes, lausa mereni ja langevad sellesse kohati mitmesajameetrise seinana
rekordit väikeses mitmevõistluses. Veidi hiljem tegi harilike radade tipptulemuse 1500 meetris. Antsonile vormistati kähku dokumendid ja ta sõitis koondisele Norrasse Järgnenud aastast kujunes Antsoni parim hooaeg. Olümpiakulla võitis Antson 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske Euroopa meistr Antson, kellele 1500 m oli küll lemmikdistantsiks, aga meie mees oli siiski rohkem tuntud mitmevõistlejana. Olümpiakulla võitis Antson 6. veebruaril 1964. aasta Innsbrucki talimängudel 1500 meetris. Enne võistlust selge favoriit puudus, võimalikud kullapretendendid olid hollandlased Kees Verkerk ja Rudi Liebrechts, Jevgeni Grisin, Eduard Matussevits, norralased Willy Haugen ja Niels Aaness ning samuti värske
Euroopa Riigid ja rahvad 17.-18. sajandil Inglismaa - Parlamentaarne monarhia. Rahvad : inglased,sotlased,iirlased, waleslased Prantsusmaa - absolutism. Rahvad :prantslased Hispaania - absolutism. Rahvad : hispaanlased, baskid Portugal absolutism. Rahvad : portugaallased Taani Absolutism.Rahvad:taanlased,norralased Rootsi - absolutism.Rahvad:rootslased,soomlased,eestlased, lätlased. Poola (Rzeczpospolita) seisuslik monarhia. Rahvad : poolakad,leedulased,osa lätlastest,valgevenelased,ukrainlased Austria abolutism. Rahvad : austerlased,tsehhid,slovakid,ungarlased,sloveenid. Sveits vabariik. Rahvad : sveitslased. Madalmaad vabariik. Rahvad : hollandlased,friisid. Veneetsia vabariik. Rahvad : itaallased, osa sloveenidest Kirikuriik absolutism. Rahvad : itaallased. Türgi absolutism
Viikingid olid põhiliselt taanlased, rootslased ja norralased. Venelased kutsusid neid varjaagideks. Nad elasid Skandinaavias (Taani, Roosti ja Norra). Viikingid rääkisid vananorra keeles, millest kujunes hiljem välja ka taani, rootsi ja norra keel. Skandinaavia poolsaare karmid elutingimused sundisid neid sealseid elanikke maailam laiali rändama. Metsadega kaetud, mägine ja karmi kliimaga poolsaar ei suutnud üha kasvavale rahvahulgale küllaldaselt elatist pakkuda. Ettevõtlikumad hakkasid uusi elupaiki otsima
Anglosakside survel läks osa kelte tagasi mandrile.Vt. mõni näide keldi aladest ja keeltest: Iiri, kõmri jt. 9.saj. Inglise kuningriik. Anglosaksid kasutasid keldi orje. Ristiusk. Iirimaal oli ristiusk mõnevõrra varem, kloostrid. 8. saj. taanlaste vallutus,Inglise kuningas Alfred võitles nendega. Taani õiguse ja Alfredi õigusega seotud probleemid. Anglosakside edu võitluses normannidega, kujunema hakkas inglise rahvas. Norralased ründasid Sotimaad. Taanlased 10. saj. taas! Siis jälle anglosaksid. NB! Prantsusmaalt, Normandiast tuli Inglismaale 1066 William Vallutaja ja võitis Hastingsi lahingu( ta on viikingite järeltulija, esialgu prantsuse keele mõjud eriti õukonnas tugevad. Hiljem pääses mõjule inglise keel .
Viikingite mõju Euroopale Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Nad hoidsid Lääne- Euroopat hirmu all. Inimesed käisid palvetamas kirkutes, et kuhugi oma hirmu suunata. Viikingite retkedest eristatakse kahte teed- lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased ning idateed, mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Lääneteed liikunud viikingite rünnakute alla langesid Inglismaa, Itaalia, Hispaania ja Portugal. Viikingite laastamistöö Lääne-Euroopas sai eriti laia ulatuse, sest sõideti mööda jõgesid sisemaale. Samuti langes 846 aastal normanide alla Pariis, mille eest maksti hiljem suur lunaraha, seda lausa kaks korda. Lääneteel seiklevad viikingid jõudsid oma laevastikuga Inglismaa rannikule ja hiljem vallutasid osa Inglismaast
TOREIDA RISTISÕDIJAD EESTLASED 1211 SOONTAGANA EESTLASED RISTISÕDIJAD 1216 LINDANISE EESTLASED TAANLASED 1219 LIHULA EESTLASED ROOTSLASED 1220 TARTU EESTLASED RISTISÕDIJAD 1224 MUHU EESTLASED RISTISÕDIJAD 1227 VALJALA EESTLASED RISTISÕDIJAD 1227 Põhja-Euroopa rahvaste ristimine ! Rahvad on reastatud ristimise järjekorras ! taanlased rootslased norralased soomlased leedulased liivlased lätlased eestlased ARUTLUS Miks sattusid Läänemere idakalda rahvad katoliku, aga mitte õigeusu kiriku rüppe? Kuna katoliku kirik alustas vallutustega, et neid rahvaid endale saada, aga õigeusu kirik ei teinud midagi.
514 meetri sügavune Hornindalsvatnet on Norra ja Euroopa sügavaim järv. Norrast on pärit mitmeid tuntuid näitekirjanikke ja novelliste, nende hulgas Ludvig Holberg, Henrik Ibsen, Bjørnstjerne Bjørnson ja hiljuti ka Jon Fosse ning Georg Johannesen. Knut Hamsun ja Sigrid Undset on mõlemad võitnud Nobeli kirjanduspreemia, aastatel 1920 ja 1928. Norrast on pärit ekspressionistlik kunstnik Edvard Munch ja skulptor Gustav Vigeland, ka helilooja Edvard Grieg. Mitmed norralased on uurinud maailma kaugemaid nurki, nende hulgas Roald Amundsen, Fridtjof Nansen ja Thor Heyerdahl. Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Norra keelel on kaks ametlikku kirjakeelt: bokmål ja nynorsk. Varem, kui Norra oli ühinenud Taaniga, kasutati ka riksmåli. Tänapäeval kasutatakse enim bokmåli, nii meedias kui kirjanduses.
2. Elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked kujunesid tegev. Noorematele poegadele. Nooremal- kas jääda venna juurde sulaseks või minna viikingiks. 3. Viikingiteks olid ka pealikud- kuningad- kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendusega seotud võitluses. Orienteeruti 16 ilmakaare järgi + kristall, mis näitab päikese asukohta.Laevkonnad,1 laev, jaguneb istekohtadeks, rühm taluseid, 1 mees. Lääneteed- taanlased, norralased. Inglismaa, Frangi riigi alad, Itaalia, Hispaania, Portugal, Aafrika. 856- vallutati Pariisi eeslinnad, kuningas maksis suurt lunaraha. Frangi riigi valitsejad hakkasid viikingitele läänistama maid, et lepitust otsida. 911- Normandia hertsogkond. 1071- Sitsiilia kuningriik Idateed- rootslased. Venemaa, Bütsants, Kreeka Tähtsamad kaubalinnad Hedeby, Birka, Helgön, Sigtuna Ühiskondlik olukord: Feodaalsuhted arenesid aeglasemalt ja riikide teke hilines, põhjus,
minema juhtida inglise väed.22 juuni sõlmiti vaherahu ja 2 kolmandikku prantsusmaad sai sakslaste poolt okupeeritud. Kummaline sõda- poola kiire purustamisega seoses olid kõik lääneriigid jahmunud. Saksamaa viis enda väed kiiresti läände aga sõda oli rohkem nagu passimine. Kumbki osapool ei näidanud välja mingisugustki algatussoovi. Hitler andis käsu rünnata taanit ja norrat taani saadi endale vastupanuta ja sis asuti kohe norrat ründama. Norralased panid tugevasti vastu ja norra põhjaosasse tuli appi ka inglise dessant. Tänu kikkale vastupanule õnnestus kuninga perel põgeneda. Suvel aga evakueeriti dessant ja norra alistus täielikult. Lahing inglismaa pärast- prantsusmaa alistamise järel jätkas vastupanu ainult suurbritannia. Lükates tagasi hitleri rahu pakkumised ja lubades endast kõik välja panna. Kui Hitler seda kuulis sis ta otsustas kokku panna dessandi ja rünnata aga ennem tuli lahti saada briti õhujõududest
(Looduskaitse teatmik 1960) Sinimäed kuuluvad looduskaitse all olevate objektide nimistusse. PARGI-EHK LASTEKODUMÄGI on kolmest Sinimäest kõige idapoolsem, kõrgusega 84,6 m üle merepinna. Mäe põhjakülje betoonpunkrid ja kasematid on rajatud venelaste ja Austria-Ungari sõjavangide poolt I maailmasõja ajal 1916.a. maantee kindlustuseks ning Peterburi kaitseks. 1944.a. lahingud kestsid Pargimäel 26.VII-28.VII, siin võidelnud flaamlased, norralased ja taanlased on püstitanud mälestusmärgid langenud kaaslastele. PÕRGUAUGU-EHK GRENADERIMÄGI on keskmine mägi (kõrgusega 83,2 m üle merepinna), Alates 28.VII 1944 käisid mäel põrgulikud lahingud ja sõjamehed tunnevad paika Grenaderimäena. Mägi käis korduvalt käest-kätte, üksi vene tanke hävis 120, kuid punaarmee ei suutnud Tallinn-Narva maanteele välja murda. 1994.aastal tähistati lahingupaik puuristiga. Hiljem lisandus mälestusväli T
kus nad moodustavad 25% kogu elanikkonnast. Alla 15 aastased moodustavad rahvastikust 20%, tööealised 65% ja vanemaealised 15% Norra rahvastiku keskmine vanus on 39 aastat, kuid see näitaja varieerub piirkonniti suuresti. 26% Norra rahvastikust on alla 20 aasta vana, 61% elanikest kuulub vanusegruppi 2066 ning 13% on üle 66 aasta vanused. Aja jooksul on muutunud Norra elanike keskmine eeldatav eluiga ja tänapäeval elavad norralased kauem kui eales varem. 2008. aastal sündinud tüdruku oodatav eluiga on peaaegu 83 aastat ning samal aastal sündinud poiss elab keskmiselt 78 aasta vanuseks. Kahekümne aasta eest olid vastavad näitajad 79 ja 73 aastat. 5) mis demograafilise ülemineku etapis on riik ja miks? Norra on demograaafilise ülemineku 2. etappis. Sellele etappile on iseloomulik vananev rahvastik, väike sündus ja väike suremus. Just sellised asjad kirjeldavadki Norra Kuningriigi rahvastikku.
Kes on taanlased? Taanlased on põliselt Taanis ja vähesel määral Lõuna- Schleswigis elav põhjagermaani rahvas, Taani põhirahvus. Taanlased räägivad taani keelt. Taanis elab umbes 5 miljonit taanlast. Taanlasi ja taani päritolu inimesi on maailmas kokku umbes 7 miljonit. Taanlasi elab arvukalt: Ameerika Ühendriikides, Kanadas, Brasiilias, Norras, Austraalias, Saksamaal ja Rootsis. Taanlaste lähedased sugulasrahvad on rootslased, norralased, fäärlased ja islandlased. Ajaloolis-kultuuriliselt on taanlased valdavalt luterlik rahvas, kuigi 21. sajandi alguses peab üle poole taanlastest ennast ateistiks või agnostikuks. Taanlaste söök ja jook Taani on kuulus kui viljakas põllumajandusmaa. Eriti arenenud on Taanis karjakasvatus. Kasvatatakse lehmi, sigu, lambaid, kanu jt. Saadakse rohkesti piima, võid, juustu, liha, mune jm. Head saaki annavad teravilja-, kaunvilja- kasvatus ning aiandus.
aga enamusel venelastest rõngast väljuda. Neile vene soldatitele tundus see nagu taevane ime, surmasuust pääsemise eest tänati hiljem kaua ja põhjalikult taevast. Rootsis oldi peale Poltaava lahingu kaotust Karli suhtes üpris kriitilised. Kuigi kodumaal oli kuningal ka vastaseid, otsustas väejuht 1714. aastal naasta koju ja hakkas seal koguma uut väge. Selleks kulus mõni aasta. 1718. aasta sügisel läks Karl jälle sõjaretkele. Sedapuhku võeti millegipärast sihikule allumatud norralased. Kuningas kamandas oma soldateid ründama viikingite järeltulijate Fridrichalli tugevat kindlust. Lahing käivitus ja selle kulgedes valmistusid norralased juba alistuma paratamatule lõpptulemile. Siis aga jõudis nendeni jalustrabav teade: Karl on langenud! Karl XII hukkumine 1718. aasta 30. novembri õhtul vaatles kuningas lahingu käigus pikksilmaga kindluseseinu, kui teda tabas pähe juhuslik kahurikuul! Tol ajal just nii teadustati. Kuninga pea oli niivõrd vigastatud, et
Norra Rahvaarv: 4 799 252 Pealinn Oslo Riigikeeled norra ja uusnorra Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Rahvuspühad Norralased tähistavad 17. mail rahvuspäeva, Norra põhiseaduspäeva. Mitmed inimesed kannavad rahvuslikke kostüüme ning (eriti lapsed) osalevad linnaparaadidel, mis võtavad aset üle kogu maa. Valitsusvorm Norra on parlamentaarse valitsemissüsteemiga konstitutsiooniline monarhia ja unitaarriik. Riik on demokraatlik:võimu allikas on rahvas ja selle legitiimsus pärineb rahvalt
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rahvastik Kogu Rootsi elanikkonnast 90% elab maa lõuna osas. Rootslaste eluiga on maailma kõrgemate hulgas. Keskmine eluiga meestel 75 aastat, naistel 80 aastat. Rahvuslik koosseis-rootslased ja laplased 88%,türklased, kreeklasd, norralased, taanlased, soomlased 12%. Immigrandid rändavad Rootsi parema töö-, palga-, sotsiaalabi põhjustel. Loodus ja loodusvarad Rootsi tähtsamad loodusvarad on tsingi-, raua-, vase-, plii-, hõbeda- ja uraanimaak ning puit ja hüdroenergia. Rootsi maastikul domineerivad okasmetsad. Tänu lubjarikkale pinnasele ja pehmele kliimale võib Gotlandilt ja Ölandilt leida eksootilisemaid taimi, sealhulgas orhideesid. Kõikjal Rootsis leidub põtru, metskitsi ja jäneseid
palju teid ja linnu. Mõned Rooma maised jäänused on säilinud Britannias tänapäeni. Kui Roomlased lõpuks jäid 410 e.kr oli Britanniasse uuesti tungitud, seekord aga põjha Euroopast ja Skandinaaviast. Rahvaste põhigrupp oli Anglo-saxson kes hakkas elama Suurbritannias alates 6.sajandist. Nad kutsusid Suurbritannia kaguosa, kus nad elasid Nurk-landiks:mis sai hiljem inglismaale. Nende uute rahvaste Anglosaxsonid ,Taanlase ja Norralased võitlesid Keldi inimestega läänes, põhjas. Vaenulikus Keldi rahvaste vahel jätkust aataid Walesis, Sotimaalja anglosaxsi kuningriigis inglismaal. Lisaks Roomlased kes ehitasidsuure müüri selleks, et hoida eemale Põhja-Kelte Inglismaast, üks suur Anglosaxside kunigatest, Kuningas Offa ehitas suure tamme 8 saj., et hoida Keltid Wales Inglismaast eemale. See oli suur tamm ma peal ja see venitati põhjast lõuna walesi piiri ääreni, Inlismaal ja Walsis oli
Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja Vahemere maadesse. Normannid ründasid eestkätt paiku, kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu, viitmata seejuures aega paremini kaitstud kindluste piiramisega. Ida-Euroopas olid nad tuntud aga varjaagide nime all, kus neid huvitas peamiselt kauplemine Bütsantsi ja araabia maadega. IX sajandil asustasid norralased Islandi ja Põhjamere saared. Järgmisel sajandil rändas osa Islandi asukaid Norrast põgenenud pealiku Erik Punase juhtimisel Gröönimaale, kus lõunarannik sobis karjakasvatuseks. Sõjaliste edude saladuseks oli nende kiire laev ja kiire tegutsemine. Nad tungisid oma süvisega kiiretel laevadel jõgesid pidi kiiresti sügavale sisemaale. Enne, kui tõhusam rüütlivägi kokku koguti, jõudsid nad saagiga
purjetades Islandi saarele. Saar oli elamiseks igati sobiv ja nii hakkas sinna peagi Norrast massiliselt inimesi välja rändama. Järgmisel sajandil, kui Island oli juba kindlalt asustatud purjetas viiking Erik Punane veel kaugemale läände ja jõudis 983. aastal Gröönima lõunarannikule. Sealsed rohumaad sobisid hästi karjakasvatuseks. Ja Erik kutsus Islandilt kohale teisigi asukaid. Eriku poeg Leif purjetas aga veel edasi ja jõudis umbes 1000 aastal Põhja-Ameerika rannikule. Norralased jäid sinna talvituma ja vahetasid kohalike indiaanlastega kaupu. Omavahelised tülid ja indiaanlaste kallaletungid sundisid viikingeid siiski tagasi pöörduma. Gröönimaal seevastu püsis norralaste asustus veel sajandeid. Kasutatud kirjandus: http://cd7.e2bn.net/e2bn/leas/c99/schools/cd7/website/Vikings.htm, Vikipeedia.ee õpik M. Kõiv ; P.Raudkivi `Keskaeg I osa´ AS BIT 2004 a Koostas: Amanda Emilie Koppel Pärnu Vanalinna Põhikool 7c klass 2012 veebruar
Norra sissetulek Norra saab oma põhilise tulu: kalandusest vaalapüügist naftast maagaasist hüdroenergiast turismist Norra haridus Norras on koolikohustus lastele vanuses 6–16 aastat. Seejärel võivad noored astuda kas keskkooli või kutsekeskkooli. Kõrgharidusasutused jagunevad ülikoolideks ja kõrgkoolideks. Bakalaureuseõpe kestab 3 aastat, magistriõpe 2 aastat ja doktoriõpe 3 aastat. Oslo ülikool on Norra vanim ja suurim ülikool Pühad/tähtpäevad Rahvuspäev.Norralased tähistavad 17.mail Rahvuspäeva. Inimesed kannavad sel päeval rahvariideid ning osalevad paraadidel (enamasti osalevad lapsed), mis võtavad aset üle kogu maa. Jõulud. Norralased toovad oma kuused enamasti metsast ise. Jõulukuusk ehitakse jõululaupäeval ja seda teevad tavaliselt vanemad elutoas suletud uste taga, samal ajal kui lapsed teistes tubades põnevusega ootavad. Pärast seda tantsib kogu pere ringis kuuse ümber ja laulab jõululaule.
4) pärimis korraldus, kus maa ja vara päris vaneim poeg ja teised pidid end ise kuidagi ära elatama. Rootslased- siirdusid peamiselt ida-venemaa aladele. Asutasid seal mitmeid olulisi kauba punkte Kiievis ja Novgorodis. Kauplesid karusnahkade ja orjadega. Panid aluse vana Vene riigile. Taanlased- mõjutasid rohkem lõunapoolseid alasid Inglismaal j aFrangi riigis(845 ründasid Pariisi; 850-st hakkasid ründepaikades talvituma ja tugipunkte rajama. Vallutasid suure osa inglismaast. Norralased- hõivasid vähe tuntud piirkondi(sotimaa, Iirimaa, Fääri saared, Island, Gröönimaa) 10.saj lõpul randusid esimeste eurooplastena põhja-ameerikas. Retkede edukus tulenes suurepärastest laeva ehitus- ja meresõiduoskuses.(orienteeruti tähtede järgi; algeline kompass)madala süvisega laevad. Euroopa riikidel ei olnud Viikingitele merel midagi vastu panna. Kasuks tuli ka Euroopa feodaalne kihistatus, mistõttu puudusid suures tugevad sõjaväed.
september 1907 südameatakki. Ta oli romantismiajastu Norra helilooja ja pianist ning Norra rahvusliku muusika rajaja. + Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. + Grieg pidas ennast romantikuks – oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880- ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha. Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu – ilu looduses ja ilu tões.
miljoni piiri 86,7% elanikkonnast on etnilised rootslased. Suurim vähemusrahvus on soomlased (2%) Keskmine eluiga meestel 75,62 aastat ja naistel 80,63 aastat Teised suured etnilised grupid pärinevad teistest Põhjamaadest, endisest Jugoslaaviast ja Lähis-Idast. Lisaks on tähtis mõju algasukatel saamidel, kes elavad Põhja-Rootsis RAHVASTIK Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%, türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad kõigest 12% SEOS RAHVASTIKU JA KULTUURI VAHEL Rahvuslikku koosseisu kuulub 88% rootslasi, eestlaste suhe on vastavalt 71,8%, mis näitab, et nad tahavad hoida ja ka hoiavad kultuuripärandit KEELED Rootsi keel on väga lähedane taani ja norra keelele, erinedes neist peamiselt häälduse ja ortograafia poolest Rootsi keel on alates 1. juulist 2009 Rootsi ametlikuks keeleks
· Ida- Euroopas- varjaagideks · Meil- viikingiteks (kindlustamata kaubaplats) · 18) Kes läksid viikingiteks? Miks? · Talupojad- et müüa oma põllusaadusi · Kuningad- kes olid jäänud alla oma maa poliitilise ühendamisega seotud võitlustes · Olid elukutselised viikingid 19) Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee? · Lääneteed mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased · Idatee- oli rootslaste esiisade sõidutee 20) Milliseid maid asutasid viikingid? · Island- 874.aasta · Gröönimaa- 10. Saj · Põhja- Ameerika- 1000. Aasta 21) Mis on saaja ja ruunikivi? · Ruunikivi- haua- või mälestusmärk. · Saaja- kirjanduse mälestusmärgid. 22) Mis rahvad on rännanud Suurbritanniasse? 23) Millist osa etendasid anglosaksid SBR ajaloos? 24) Kuidas on normannid seotud SBR ajalooga?
Mitmus biler bilerne fly flyene c) Norra piiratud tegusõnad on painutatud vastavalt meeleolule soovituslik / kohustuslik / tingivas. Tingivas kõneviisis on sunnitud vaid käputäis tegusõnad. Soovituslik tegusõnade pingeline: praegune / minevik / tulevik. Infinitiivisüsteem, oleviku ja mineviku vormis ka passiivne vorm. Mõne murded, soovituslik tegusõnu ka konjugeeritud arvu järgi. Leping on unustatud Norra. e) Norralased võivad uusi sõnu luua liitmise teel, näiteks ejendomsavancebeskatningsloven (varamüügimaksuseadus), seega teoreetiliselt on taani keele sõnavara piiramatu. Taanlased on mõned sõnad laenanud, nende seas ombudsmand (vahendaja) ja køkkenmødding (arheoloogilised köögijäänused), kuid on palju taani kultuuriga seotud sõnu, mida tõlkida on keeruline. Kuulsaim on hyggelig (umbkaudu mugav), mida peetakse unikaalseks taani meeleseisundiks. On olemas isegi
turumajanduse ja valitsuse sekkumise kombinatsioon. Alates aastast 1949 NATO-sse kuuluv Norra on hoidnud alal tugeva iseteadlikkuse. Euroopa Liitu astomist puudutavad referendumid tõid kumbki eitava tulemuse. Rahvusvahelise heaolu ja rahuküsimuste vallas mängib Norra siiski keskset rolli. Rahvusliku koguprodukti suhtes on Norra maailma suurim annetaja. Samuti on ligi 60 000 sõdurit saadetud ÜRO rahuvalvemissioonidele ning igal aastal antakse seal välja Nobeli rahupreemia. Norralased on sügavalt patriootilised, nagu näeb rahvuspühal 17.mail, mil noored ja vanad riietuvad rahvarõivastesse ning marsivad tänavatel. Rahvuslik hoiak ei takista ometi põgenike ja immigrantide vastuvõtmist. Ühest küljest peetakse norralasi vabameelseks, sallivaks rahvaks ent teisalt peavad nad kinni möödunud ajastu seadustest. Norra rahvaarv on 4 525 000 ning see kasvab igal aastal 0,57% võrra. Nagu paljudes teistes Euroopa riikides, on ka Norra pärast pikaajalist rahvaarvu
17. Kuidas kutsutakse viikingeid? Miks?Normannid, taanlased ja varjaagid. 18. Kes läksid viikingiteks? Miks?Talupojad mindi müüma või vahetama põllusaadusi ja raudesemeid. Elukutselised viikingid pere nooremad pojad, kuna isa pärandas tavalised vanemale pojale. Pealikud kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitluses. 19. Mida kujutas endast viikingite läänetee ja idatee?Läänetee seda mööda liikusid peamiselt taanlased ja norralased. Idatee rootslaste esiisade sõidusuund. 20. Milliseid maid asutasid viikingid?Island (9saj.), Gröönimaa (10saj.), Põhja Ameerika.(u 1000) 21. Mis on saaga ja ruunikivi?Ruunikivi haua või mälestusmärk., Saaga suuliselt edasiantud pikem jutustus. 22. Mis rahvad on rännanud Suurbritanniasse?Keldi hõimud, anglid, saksid, jüüdid, gallialased, normannid, indoeurooplased. 23. Millist osa etendasid anglosaksid SBR ajaloos?Nende vallutatud alast kujunes hiljem Inglismaa.
Helilooja Edvard Grieg Biograafia Edvard Grieg sündis Bergenis 15. juunil 1843. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Griegi esivanemad pärinesid Sotimaalt ning nende perekonnanimi oli Greig. Tema vanavanaisa põgenes Sotimaalt pärast 1746. aasta Cullodeni lahingut, liikus seejärel palju ringi ning jäi püsivalt Norrasse umbes 1770. aastal, hakates Bergenis äri ajama. Helilooja isa oli Briti konsul Bergenis ning ema andekas pianist ja luuletaja. Ema õpetas
Kes oli ? Edvard sündis 15. juuni 1843 Bergenis ning suri 4. september 1907 südameatakki. Ta oli romantismiajastu Norra helilooja ja pianist ning Norra rahvusliku muusika rajaja. Oma elu jooksul saavutas ta heliloojana ülemaailmse tuntuse. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Grieg pidas ennast romantikuks oma aja lapseks. Isegi kui Ibsen ja Bjørnson olid mõlemad pöördunud 1880-ndate lõpus realismi, uskus Grieg, et temast oleks nõrk või argpükslik oma romantismiga lõpp teha. Nagu kõik romantikud, oli ka Grieg müstik. Ta leidis alati ilu ilu looduses ja ilu tões. Saksa Schumanni koolitusele tuginedes lõi ta Norra looduspiltide maalimisest
Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid. Võimaluse avanedes rünnati mereretkedel võõraid laevu või rüüstati naabermaade rannikuid. Osad viikingid olid aga elukutselised. Kaubandus, mere- ja sõjaretked
organisatsioonidesse rahu ajal ja säilitada neutraliteeti sõja ajal. Seda poliitikat järgib Rootsi kuni tänaseni. Rootsis elas 1996. aasta juuli andmete kohaselt 8 900 954 inimest. Kõigist elanikest elab linnades 83,4% (1985. aasta andmed), suurlinnad: Stockholm (703 600), Göteborg (444 600), Malmö (242 700). Keskmine eluiga: meestel 75,62 aastat, naistel 80,63 aastat. Rahvuslik koosseis: rootslased ja laplased kokku 88%. Türklased, kreeklased, norralased, taanlased, soomlased, jugoslaavlased moodustavad 12%. Immigrante on Rootsis 1000 elaniku kohta 5,48, eestlasi ~20 000. Rahvastiku tihedus: 51 inimest / km²; rahvastiku aastane juurdekasv: 0,56 %; sünde tuhande elaniku kohta: 11,56; surmajuhtumeid tuhande elaniku kohta: 11,43. Räägitakse rootsi keelt, kuid on ka lapi ja soome keelt rääkivaid vähemusi. Rootsi religiooni iseloomustab joonis. 2. Rootsi kuningriigis kehtis nii esimese kui ka teise maailma sõja päevil neutraliteediseadus
peidab end hoopis Claudius. Ema tahab Hamletit karmilt noomida, kuid selle asemel räägib mees emale oma isa mõrva loo ja õiendab emaga selle pärast, et too abiellus oma mehe mõrvariga peaaegu kohe pärast kuninga surma. Neljandas vaatuses teatab Kuninganna kuningale, et Hamlet tappis Poloniuse. Hamlet peidab laiba ära ja ei ütle kellelegi, kuhu. Claudius saadab Hamleti Inglismaale Norralased lähevad vallutama väikest ala Poolas ja kohtavad teel Hamletit. Mõne nädala pärast tuleb Ophelia lossi kuningannale laulu laulma armastusest. Laertes tuleb märatsedes lossi, et kätte maksta Poloniuse tapmise eest. Kuningas teeb selgeks, et tapja ei olnud tema vaid Hamlet. Hamlet saadab Horatiole, Claudiasele ja Gertrudile kirja. Horatiol käsib kiiruga maalt lahkuda, kuningale ütleb, et tuleb järgneval päeval Taanimaale. Ophelia upub jõkke.Laertes ja Claudius planeerivad
patriarhaat). Makedoonia dialektil põhinev slaavi keel sai nii kiriku kui ka Balkani ja idaslaavlaste kirjakeeleks Ristiusu vastuvõtmisega tõusis slaavlaste kultuuritase ja see aitas kaasa ka eri rahvaste kokkusulamisele. Hoolimata lõhenemisest roomakatoliku (lääneslaavlased) ja kreekakatoliku (idaslaavlased) riikideks, kuuluvad slaavlased alates ristiusustamisest siiski Euroopa kultuuriruumi. Slaavlaste levik Taanlased, rootslased ja norralased olid normannid e. viikingid. Põhjala rahvaste laienemine teistesse riikidesse sai alguse ülerahvastatusest, võitlushimust, seiklusejanust ja seikluslustist, kuid ka rahulolematusest poliitiliste oludega (kuningavõimu tekkimine). Tehniliseks eelduseks oli vana aerupaadi asendamine kiiluga paadiga (Gokstad. Iseberg), millel oli tugevdatud põhjaplangutus kiilu jaoks ja mast purje hoidmiseks. Esialgu (u 500 a-tel) elasid taanlased Taani saartel, Skänes, hiljem Jüütimaal. U. 600 aastatel
Euroopa Majanduspiirkond, WTO-Maailma Kaubandusorganisatsioon, EFTA- Euroopa Ühenduse deklaratsioon, NATO, OECD-Majanduskoostöö ja Arengu organisatsioon, Schengeni leping ja UNICEF.Kuigi Norra toodab naftat ei ole ta liitunud OPEC-iga. Rahvusvahelistest firmadest on tuntud: SAS-lennukompanii, DnB-pangandus, Statoil-naftakompanii ja Jarlsberg-juustu tootmine. 10 3.RAHVASTIK 3.1 Rahvaarvu muutumine 98% Norras elavatest inimestest on norralased. Vähemusrühmad on saamid ehk laplased (neid on umbes 40 000), soomekeelsed norralased kveenid (u 12 000), taanlased ja rootslased. Norra rahvaarv on 2007.aasta seisuga 4 691 500 inimest. Võttes arvesse rahvaarvu on Norra keskmine riik. Graafikult vaadates on Norra rahvaarv iga aastaga kasvanud, selle peamisteks põhjusteks on immigratsioon ja rahva majandusliku elujärje paranemine. Sündide arv pole oluliselt suurenenud, kuid on paranenud meditsiin.
alguses. Tsüklis on kaks vahelduvat jooksusammu. Astesamm tõusuviis- kasutatakse, kui ei ole enam võimalik edasi liikuda suusa libisemise arvel. Tsüklis on kaks vahelduvad astesammu, kepitugi on pidev. Selle viisi tunnuseks on edasiliikumine ainult eessammude arvelt. Suusatamise ajalugu Kaasaegne suusatamine sai alguse 19. sajandil Telemarki maakonnas, kuid Nordlandi maakonnast Rødøy'st leitud iidne kaljujoonis näitab, et norralased kasutasid suuski juba 4000 aastat tagasi. Huvi suusatamise kui spordi vastu tärkas taas 1870. ja 1880. aastatel. Selle eest tuleb eelkõige tänada Lõuna-Norras asuva Telemarki maakonna inimesi eesotsas Sondre Norheimiga. Andrus Veerpalu- kahekordne olümpiavõitja (Salt Lake City 2002: kuld- 15 km klassika, hõbe- 50km klassika; Torino 2006: kuld 15km klassika) ja kahekordne maailmameister (Lahti 2001 30km klassika; Lieberec 2009 15 km klassika). Saavutuste
1.Viikingid 1)nimetused: lääne-euroopas normannid(sõnast põhi) inglismaal taanlased iirimaal valged võõrad(norralased) ja mustad võõrad(taanlased) ida-euroopa varjaagid üldiselt paganad 2)kihistumine: · Talupojad(käisid viikingiretkedel, et kaupu vahetada) · Taluperemehed ehk Bondid(otsustasid tähtsamaid asju) · Elukutselised(tavaliselt pere noorimad pojad, sest vanemad said talud) · Jarlid(ülikud, kuninga kaaskondlased) · Orjad(träälid) · Kuningad ehk konung(oma meeste pealikud, kes ei omanud oma maad) 3)retked: eesmärk-
Tartu Kutsehariduskeskus Majutamine ja toitlustamine Marili Tõrva Rootslased Iseseisevtöö Tartu 2010 Mida arvavad... Mida teised rootslastest arvavad Norralased arvavad, et rootslased kannatavad suurushullustuse all. Taanlased peavad neid rõõmurikkujateks. Inglased leivad, et rootslased on seksikad, kuid külmad. Sakslased arvavad, et nad on peast soojad,. Venelastele tunduvad nad lihtsalt paksud. Sisserännanud on Rootsi ühiskonnast vägal heal arvamusel, kuid ei mõista kohalike mõttelagedust. Mida rootslased teistest arvavad Rootslased on haruldased selle poolest, et nad ühtki teist rahvust ei vihka. Oma naabrite ülaolev
Kuninga hukkumise tegelikku põhjust hoiti saladuses ka seetõttu, et ei teatud sooritatud teo tegijat. Ei teatud, kuid aimati! Pikka aega ei lubanud Rootsi järgmised kuningad Karli hauda avada ja kõike üle vaadata, kontrollida kuulduste paikapidamist või mitte. Alles 1917. aastal see luba anti. Ja siis hakkasid tulema üllatused. Selgus, et Karl XII ei surnud mitte kahurikuuli tabamuse tõttu. Tema pead oli tabanud musketikuul!Ütlete, et mis siis, lahingus juhtub kõike, eriti kui norralased annavad tihedat tuld kindlusemüüridelt. Norralaste kuuli aga võis kohe välja jätta, sest Karl XII oli ligemale kaks korda kaugemal nende laskeulatusest. Tolle aja musketid lihtsalt ei olnud võimelised tulistama nii kaugele ja pealegi nii täpselt. Sensatsioonilised üllatused jätkusid: musketikuul oli tabanud kuninga paremat meelekohta ja väljunud vasaku silma lähedalt. Kuuli liikumise trajektoori
Sunniidid( ei tunnista, nende meelest oli selleks väimees) ja suiidid ( tunnistavad järglaseks Abubakri). VIIKINGITE RETKED 9. 11.sajandil Skandinaavia sõdalased (Rootsi, Norra, Taani), kes ise nimetasid ennast viikingiteks, lääne eurooplased nimetasid neid aga normannideks. Viikingite retkede põhjusteks olid suur iive ja maa puudus Retkede peasuunad/viikingite rajatud riigid väljaspool Skandinaaviat. Läänetee (taanlased, norralased) Inglismaale, Lääne Euroopa rannikule ja sealt Vahemerre; Idatee (rootslased) läbi Venemaa Bütsantsi, avastasid IX saj. Islandi, X saj. Avastas Erik Punane Gröönimaa ja Leif Eriksson jõudis Põhja Ameerikasse Vinlandia Vana-Vene riik riigi teke: *normannistlik slaavlased kutsusid 3 normannist venda valitsema *antinormannistlik eitas normannistlikku teooriat, pidas russideks Ida Slaavlasi Ristiusu vastuvõtmise tähtsus
soovina mängiti ära saatmisel Chopin'i klaverisonaadist leinamarsi osa. Esitajaks oli Griegi üks hea sõber Johan Halvorsen, kes oli abiellus lõpuks Griegi vennalapsega. Grieg oli kogu oma elu vältel väga sügav patrioot ja demokraatlike väljavaadetega. Ta oli kasvult küll väike, ent suure kunstnikusüdamega, mis tuksus õigluse, tõe ja solidaarsuse nimel. Ta püüdis üles ehitada tugevat Norra rahvuskultuuri, arendades edasi Norra rahvamuusikat. Tänapäeval peavad paljud norralased ja ka paljud välismaalased Griegi muusikat Norra rahvusliku identiteedi lahutamatuks osaks. Grieg uskus, et tema ja Norra rahvalaulutraditsiooni vahel on müstiline side. Ta uskus, et leiab, et Norra rahvalaulude tumedatest sügavustest, "kui veab", avastamata harmooniate võimalused. Grieg suutis seetõttu luua täiesti uue harmooniaperspektiivi, mis oli Euroopa muusikas pikka aega unikaalne, ja millele nii Debussy kui Bartók oma teosed üles ehitasid.
sajandil usu kogudustele 1832. aastal antud uue kiriku jõudsalt, kasvutempo sajandi lõpupoolel seaduse alusel. (Eesti elanikest oli 1881. aastal mõnevõrra aeglustus, täiesti uued nähtu luterlasi 86,9%.) Karula Rõuge r^nnnrK^/7/ 19. sajandi keskpaiku astuti rida olulisi inglased, prantslased, norralased, taanlased, samme ka riikliku statistilise arvestuse hollandlased, itaallased, kreeklased, tšehhid, korralduses. Venemaa Siseministeeriumi ungarlased, tatarlased, armeenlased, mustla statistikaosakond (komitee) reorganiseeriti sed) oli 1881. aastal kokku 0,6%, 1897. aastal 1857
Hotellitöötajatel on ainult üks eesmärk -personaalne lähenemine igale kliendile maksimaalse mugavuse ja rahulolu tagamiseks. Kõiges ja kõikjal arvestatakse vaid kliendi soove ning hotelli baar, köök, pesumaja, saun jne. on pidevalt valmis külastajaid teenindama. Olulist rõhku on pandud sellelegi, et kliendil personaliga suhtlemisraskusi ei tekiks: inglise keelt oskavad kõik töötajad, kuid oma emakeeles saavad siin suhelda ka sakslased, rootslased, soomlased, norralased... Eesmärgiks on seatud, et personalil tuleks ka itaalia keel ara õppida. 3. Millistele klientide vajadustele ja soovidele on orienteerunud Ilmarise Residence? Ilmarine Residence on mõeldud eeskätt neile, kes Eestis käies pidevalt hotelliteenuseid vajavad, seega - pikemat aega kohapeal viibivad ärikliendid. Need on peamiselt välisosalusega firma töötajad või kohaliku firma välispartnerid, kes oskavad hinnata Ilmarine Residenci uue majutusasutuse kontseptsiooni eeliseid tavalise
portugallased, poolakad, leedukad, ungarlased, tsehhid, slovakkia (pole 100%selt), iirlased, horvaadid ja sloveenid. ÕIGUSLIKUD RAHVAD 1054 skisma, kreeklased, Balkani poolsaared- bulgaarlased, rumeenlased, serblased, makedoonlased, venelased, ukrainlased ehk väikevenelased, valgevenelased. Kaukaasia- grusiinid, armeenlased, azerbaitsaanlased. PROTESTANDID 1517 reformatsiooni usupuhastusega tekkis, 1.)luterlased: rootslased, taanlased, norralased, soomlased, islandlased, eestlased EELK 2.) Anglikaanid-inglased ISLAM türgi, albaania, Kosovo. Sakslased on 50:50 pooled katoliiklased ja pooled luterlased, luterlased on ida ja põhjaosa (DDR) Katoliiklikud on lääne ja lõunaosa, pluss veel baierlased. Läti on 50:50 põhja-läti on luterlik ja lõuna-läti on katoliiklik. Austria austria-sakslased, katoliiklik maa. Sveits - katoliiklik. Holland- pooled katoliiklased, pooled on kalvinistid.
4) germaani hõimud ja nende rände suunad indoeuroopa keeli kõnelevad hõimud, kes elasid viimaseil sajandeil eKr ja meie ajaarvamise alguses Germaanias ning Lõuna-Skandinaavias. Nad jagunesid idagermaanlasteks (goodid, vandaalis jt.), läänegermaanlasteks (langobardid, anglid jt.) ja põhjagermaanlasteks. Neist hüimudest on kujunenud nüüdisaja germaani rahvad: sakslased, taanlased, rootslased, norralased jt. Goodid suundusid Lõuna-Rootsist Ida- Euroopa kaudu Musta mere põhjarannikule, sealt tungisid Rooma keisririigi aladele. Anglid suundusid Taanist Britanniasse. 3. Feodaalkorra kujunemine lõplikult kujunes välja kõrgkeskaja alguseks XI sajandil. Frangi majordoomuste võim põhines eelkõige just arvukatel vasallidell, neist moodustatud sõjalistel kaaskondadel. Tunnused: naturaalmajandus (ei toimu kaubavahetust), maa läänistamine (jagamine osadeks)
2.1. Millised rahvused olid Euroopas olemas? 1. 19. sajandi alguseks? Itaallased, katalaanid, hispaanlased, portugallased, baskid, prantslased, valloonid, flaamid, hollandlased, sakslased, taanlased, leedulased, lätlased, eestlased, venelased, valgevenelased, ukrainlased, poolakad, tšehhid, slovakid, sloveenid, ungarlased, horvaadid, serblased, albaanlased, kreeklased, bulgaarlased, rumeenlased, tatarlased, türklased, inglased, waleslased, iirlased, šotlased, norralased, rootslased ja soomlased. 2. 19. sajandi lõpuks? Kongresside tõttu liideti enamus maadest kokku ja rahvused sulandusid aja jooksul, mistõttu mõned väiksemad kadusid
KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11
seisus. Feodaalkorda levitatakse edasi sõdade kaudu. Pannakse alus Karl Suure keisri riigile. Vara feodaalriigid kujunevad välja Inglismaal. Nad kõik on kindlustatud. Araablasi ühendab islamiusk. Tekkinud 7. Sajandi alguses. Hakkavad levitama usku, jõuab ka frangiriigi piiridesse. Araalaste pealetung pannakse seisma. Feodaaltsivilisatsioon kaitstakse Araablaste eest. Viikingid alustavad rünnakut põhja poolt. Norralased, taanlased, rootslased rahunevad maha, kui võtavad vastu ristiusu. Viimastena eestlased, lätlased, leedulased. Feodaalpiiriks katoliiklus. 11. sajandi teisel poolel toimub kirikulõhe. Idakirik eraldub lääne omast. Õigeusu kirik on emakeelne kirik, paavst ametis 2. Kõrgkeskaeg 11-14 saj. Ristisõjad saavad alguse 11 sajandi lõpul. Kokku peetakse 8 ristisõda katoliiklastega. Suunatud Jeruusalemma ja usustada paganarahvad. Rekangista tagasivallutus. Pürenee ps
annaabi.ee 
