50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-04-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
21 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
ninnu-liisu
Õppematerjali autor
Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Osa viikingitest olid mehed, kes olid kaotanud sideme maaga ja olid muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kuulsamaid viikingite aja kaubalinnu ja käsitöökeskusi oli Jüütimaal praeguse Schleswigi lähedal asunud Hedeby. Hilisem suur keskus oli Mälaris asuv Sigtuna, mis hävitati. Retkedel kasutati nn. viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati
Viikingid oli retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise ja teinekord käidi ainult sõdimas. Saadud kaupade ja saagiga tuldi tagasi oma külla ja tallu. Viikingid, andekad kaupmehed ja mereröövlid, sõitsid risti-rästi läbi Euroopa ja kaugemadki paigad. Nad tegid retki mööda Venemaa jõgesid Kaspia ja Musta mereni, jõudsid ka tolleaegsesse Konstantinoopolisse ja Bagdadisse. Viikingid külvasid hirmu ja õudust laastavate sõjakäikudega Prantsusmaale, Hispaaniasse, Itaaliasse. Nende kolooniatest sündisid hiljem kuningriigid Inglismaal, Sotimaal ja Iirimaal. Norra alade väljarändajad eelistasid mägiseid paiku ja asustasid Islandi, Orkney või Fääri saared, Sotimaa ja Iirimaa
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid
mitu traktaati (10. Saj.) · Ajalooteadust esindasid maailmakroonikad e. Kronograafiad. · Prokopios 6. Saj ajaloolane, kirjutas kahte kroonikat korraga. · Anna komnena printsess, kes kirjutas oma isa keiser Alexios I Komnenose valitsemisaega ülistava teose. · Geograafiateadust isel. Idamaade suundumus. Tunti hästi ida poolseid maid. (Geogr.Kosmas Indiassesõitja (6.saj) · Laskaris Kananos 15. Saj. Bütsantsi rännumees, teoses Rrsti ala kirjeldused. · Kultuuril suur mõju slaavi maadele. Võtsid vastu õigeusu · Kyrillos ja Methodios kreeka misjonärid, kes koostasid slaavi tähestiku (9saj) · Büts. Tulid valdav osa vaimulikust ja ilmalikust kirjandusest, kirikuõigus ja kiriklik kunst. · Suurel määral rakendati slaavi maades ka Büt. Riikluse elemente. Viikingid ja nende kultuur
SISSEJUHATUS Nimetus "viiking" pärineb tõenäoliselt vanapõhja sõnast vík, mis tähendab lahte; viiking on siis "laheline" ehk meresõitja. Kuigi viikingid on nime andnud tervele ajastule, moodustasid sõjakad meresõitjad suhteliselt väikese osa tolleaegsest Põhjamaade elanikkonnast, kes valdavalt tegeles rahumeelse maaharimisega. Teise teooria järgi pärineb viikingite nimetus vanainglise sõnast wíc, mis tähendas kindlustamata kaubaasulat. Viikingite aeg oli täis julma vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Viikingeid nimetati Lääne-Euroopas ka normannideks - põhjamaalased. Viikingid olid retklejad ja mereröövlid. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde
nikerdatud lohepea. Laeva külgedele olid kinnitatud suured kilbid, mis aerutajaid varjasid ning kaitsesid. Laeva meeskonda kuulus 30-40 meest.Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist.Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris.Taluperede nooremad pojad,kellele kodus maavaldust ei jätkunud,olid sunnitud põllutöö asemel otsima elatist peamiselt kaubandusest ja mereröövist. Nii kujunenud viikingite salgad. Lääne-Euroopas kutsuti viikingeid normannideks (põhjamaa meesteks), Venemaal varjaagideks (sõdalasteks). Viikingid rüüstasid ja põletasid asulaid ning röövisid inimeste vara. Kuigi teiste inimeste asulaid rööviti, oli viikingite laevameeskond üksteise suhtes toetav ja abivalmis. Viikingite juht pidi olema väga helde ja saagi laevameeskonna vahel ära jagama. Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda. Viiking pidi olema vapper ja vastupidav.
Võidukates sõdades vallutati Itaalia, Aafrika põhjarannik, Hispaania lõunaosa ja Vahemere saared. Edukad ei olnud sõjad Pärsiaga. Bütsantsile oli kogu tema olemasolu vältel iseloomulik tugev tsentraliseeritus. Riigile kuulus kogu maa, seda käsutas keiser, kes läänistas maid feodaalidele. 5. Bütsantsi kultuuri tähtsus Bütsants kultuurilises mõttes on omapärane vahelüli antiikkultuuri ja kaasaja ning Idamaade ja Lääne-Euroopa vahel, mõjutades kaudselt ka Euroopa renessansskultuuri väljakujunemist.Antiikkirjanduse kõrval on olulisel kohal Rooma õiguse süstematiseerimine ja edasiarendamine. Rooma õiguse põgimõtetel rajanevad paljude Euroopa riikide 17.-20. saj tsiviilkoodeksid, sealhulgas Eestis varem kehtinud Balti eraseadus. 6. Frangi riigi loomine ja Merovingide võim. - Frangi riik tekkis 5.saj peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningasChlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. (253
VIIKINGID KUI KULTUURIKANDJAD Referaat Koostaja: Juhendaja: 2009 2 Sisukord 1 Viikingite päritolu ja üldine tegevus ..................................................................4 2 Viikingite keelekasutus ning ruunid ................................................................. 5 2.1 Viikingite sõnad ............................................................................. 5 2.2 Viikingite laulud .............................................................................. 5 2.3 Kenningid .....................................................................................6 2.4 Ruunide maagia ..............................................................................6 2.5 Ruunikivid .....................................................................................7 3 Viikingite laevad ..................................................................
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid