Island püüab iga elaniku kohta 4 tonni kala. Kui võrrelda seda ELiga, siis seal püütakse iga elaniku kohta keskmiselt kõigest 10 kg! "Fisheries is the backbone of our economy." -endine Islandi suursaadik Stefan Haukur Johannsson Mandrilava ümber Islandi, mis on sooja Golfi hoovuse ja Arktika külma toitainete voolu kohtumispunkt, pakub väga soodsaid tingimusi erinevatele mere-elukatele ja on rikkaks püügikohaks. Peamised liigid on tursk, heeringas, meriahven, moiva, süsikas ja kilttursk. Islandi kalastuse pindala on 760.000 ruutkilomeetrit, 7 korda suurem kui Island ise. Island ja Euroopa Liit Islandlaste üks suurim mure seoses Euroopa Liitu liitumisega on Euroopa Liidu ühtne kalanduspoliitika, mis ei soosi nende kalandustraditsioone ja -süsteeme ning seetõttu ei olda mitte kuidagi nõus oma suveräänsusest loobuma. Kui Island liituks ELiga, siis lubaks ELi ühtne kalanduspoliitika kalandussektorisse
10% mere kalakasvatus 7% sisevetest (enamuses arengumaad; India, Bangladesh, Indoneesia (Hiina)) 1. Atlandi ookeani põhjaosa (eriti Norra meri, Ameerika rannikualad). Kalavarud külmas vees suuremad (hapnik lahustub paremini) - Labradori hoovus. Soe Golfi hoovus toob toidu (mineraalide ja toitainete lahustumine suurem - plankton. Parasvöötmes on kõige suurem produktiivsus. liigid: heeringas, krevetid, rannakarp, krabi, hõbeheik, tursk, makrell, saida, moiva 2) Kariibimeri ja Atlandi ookeani lõunaosa - vähemtähtis. väiksemad kalavarud: sooja vee tõttu (hapniku vähem) - eluahel tihedalt täis, aga massi ei ole. järsk kallas - ei pääse randa. (Aafrika rahvad ei ole ka erilised kalasööjad rahvad). 3) Vaikse ookeani avaalad (Aasia rannik, Venemaa, Hiina, Kanada, Alaska). Kariibi-Kamtsatka hoovus - hapnik - tekivad massilised kalaparved Alaska hoovus. Liigid: saida, ansoovis, makrell, tursk, heik, lõhe.
lõhkeaine, vedel kloor, raske vesi). Värviliste metallide toore veetakse sisse, metall aga valdavalt välja. Naftatöötlemistehased on peaaegu kõik rajatud Oslo fjordi rannikule ja Stavengeri. Mo i Ranas asuv mustmetallurgia tehas toodab siseturu tarbeks. Peamiselt väljaveoks toodavad kala ning paberi ja tselluloositööstus Kuni II maailmasõjani oli Norra kalapüügilt maailmas esimesel kohal, tänapäeval on kümmekond riiki temast möödunud. Poole kalasaagist moodustab moiva, järgnevad tursk, heeringas, skumbria ja mitut liiki krevetid. Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest. Suurem osa metsa (84% Norra pindalast; joon. 10) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien. Keemiatööstus hakkas arenema 20. sajandi alguses Telemarkis Norsk Hydro
Organisation) NAFO tegevus põhineb konventsioonil "Tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas". NAFO peamine eesmärk on rahvusvahelise koostöö ja konsultatsioonide raames kaasa aidata Atlandi ookeani loodeosa eluressursside säilitamisele ning optimaalsele kasutamisele, võttes aluseks teadlaste soovitusi ja uuringuid. NAFO reguleerib järgmisi kalaliike: krevett, meriahven, süvalest, kalmaar, ameerika karelest, ruske soomuslest, tursk ja moiva Praegu kuulub NAFO-sse 18 liikmesriiki ja need on järgmised: Kanada, Kuuba, Taani (Fääri saared ja Gröönimaa), Eesti, Euroopa Ühendus, Prantsusmaa (St. Pierre ja Migeloni saared), Island, Jaapan, Korea, Läti, Leedu, Norra, Poola, Venemaa, Ameerika Ühendriigid, Ukraina, Bulgaaria ja Rumeenia. (Anon., 1998) Eesti ühines konventsiooniga "Tulevasest mitmepoolsest koostööst kalanduse valdkonnas Atlandi ookeani loodeosas" 31. augustil 1992. aastal, saades täieõiguslikuks NAFO liikmeks
Norra käsutuses on piisavalt kaitali ja uus tehnoloogia. Ainult 2,3% (2006) rahvastikust on hõivatud põllumajnduses, mis näitab, et tegemist on eduka infoajastu riigiga ja kasutusel on efektiivne tehnoloogia. Valitsus toetab põllumajandust palju. Norra suudab toota suure osa vajaminevatest toiduainetest ise. Kuni II maailmasõjani oli Norra kalapüügilt maailmas esimesel kohal, tänapäeval on kümmekond riiki temast möödunud. Poole kalasaagist moodustab moiva, järgnevad tursk, heeringas, skumbria ja mitut liiki krevetid. Varem laiaulatuslik vaalapüük on nüüd täielikult lõpetatud. Peamine kalasadam on Hammerfest. Suurem osa metsa (84% Norra pindalast) on eravalduses. Toodetakse peamiselt tselluloosi ja mitut liiki paberit, enamik ettevõtteid asub Oslo fjordi laskuvate jõgede suudmes paiknevais linnades nagu Sarpsborg, Halden, Drammen ja Skien. Metsamajandus ja metsatööstus
Ainult harva pesitsevad nad sügavates kaljupragudes. Linnulaatadel hõivavad lunnid harilikult kõige ülemise vööndi, sest seal on pinnas pehmem. Pesauru kraabib lunn jalgade ja võib-olla noka abil. See on tavaliselt kaarjas, harvem sirge, 12 m, heades tingimustes 3 m sügavune. Vanad, korduvalt kasutatud urud muutuvad mitme kambriga labürintideks. Pesavooderdis on kasin, koosneb rohukulust ja sulgedest ning vahel vetikatest. Lunn toitub peamiselt kaladest näiteks heeringas, moiva, tobias, kuid ka koorikloomadest, zooplanktonist, limustest, vähkidest ja hulkharjasussidest. Koaala Koaala on koaalalaste sugukonda kuuluv kukkurloom. Nad elavad põhiliselt Ida- Austraalias. Koaala on Austraalia üks tuntumaid loomi. Aborigeenide keeles tähendab sõna koaala looma, kes ei joo. Koaala on esmaklassiline ronija ja võib elada mitu aastat puude otsas maapeale laskumata. võib elada mitu aastat puude otsas maapeale laskumata.
PÕLLUMAJANDUS 1. Mis ajast ja mis piirkonnast pärinevad arvatavasti maailma esimesed põllud? 8000 eKr, Karacadagis (tänapäeva Türgi aladelt) 2. Mida kasvatati esimestel põldudel? nisu, oder, hernesordid, lääts, lina 3. Kuidas tänapäeval inimesed põllumaad juurde saavad? Põllumaad saadakse metsade maharaiumisel, liigniiskete alade kuivendamisel, veekogude arvelt - poldrid 4. Mis on poldrid ja kuidas neid tehakse? Polder on mere või mõne muu veekogu eest kaitstud ja kuivendatud ala, mis enamasti asub naaberveekogust madalamal. KUIDAS TEHAKSE? 5. Nimeta kiukultuure ja õlikultuure. Too näiteid riikidest, kus neid kasvatatakse ja mis tooteid neist tehakse kiudkultuurid riik näide puuvili India riided lina Venemaa riided kanep Prantsusmaa nöör d...
vältida kala nakkumist. Alumine selis on märgatavalt lühem ülemisest 21 Seinnoodad 22 Seiner Ülemine selis Sõudepaat Ujukid Kokkuveots Haarad Veorõngad Alumine selis 23 Moiva püük Islandis Capelin is caught by purse seine and is presently the largest fish stock in Icelandic waters. 24 Heeringa püük Atlandil 25 Tuunipüügi seinnoot Purse-seining for tuna in the ETP can be conducted in one of three ways: the net may be set around schools of tuna
Liha värvus võib olla roosakaspunane või valge. Sugukonda kuuluvad lõhe (võib kaaluda kuni 40 kg), kaug-ida lõhelased keta, gorbuusa, nerka jt., meriforell, vikerforell, merisiig, peipsi siig, rääbis jt. Kasutatakse soolatult, suitsutatult, pooltoodete ja konservide valmistamiseks. Kaug-ida lõhelastelt saadakse punast kalamarja. Tintlased on väikesed kalad. Neil on nagu lõhelastelgi üks seljauim ja sabauime lähedal rasvauim. Tintlased on meritint, peipsi tint ja moiva (Atlandi ookeani põhjaosas). Tintlasi suitsutatakse, peipsi tinti ka kuivatatakse. Karplaste sugukonda kuuluvatel kaladel on kõrge, külgedelt kokkusurutud keha. Selja keskosas üks seljauim. Nahk on kaetud paksu soomusega (soomkalad), neil on hästi nähtav küljejoon. Liha on üldiselt keskmise rasvasusega (8%), kuid sisaldab palju väikesi luid. Enamik karplasi on mageveekalad. Karplased on latikas, karpkala, vobla, särg, vimb, säinas, turb, linask, koger, pardkala jt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
