Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Referaat Mirtel Pohlast (0)

1 HALB
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Mirtel Pohla on sündinud 28. jaanuaril 1982 Tartus. Tal on blondid juuksed ning nüüdseks on ta 26aastane. Ta kasvas seal ahiküttega korteris ning koolis käis õhtupoolses vahetuses. Hommikuti külastas ta oma vanaema, kes elas poolel kooliteel, vaatas seal telekast ära kõik päevased filmid ja alles siis läks kooli. Emapoolsed vanavanemad surid tal juba siis, kui ta oli alles pisike. Isapoolse vanaemaga käidi ikka mööda metsi ja soid nii seenel, kui marjul. Koos kupatati seeni ja keedeti moosi. Talle meeldis osa võtta koolinäidenditest. Vanemad elasid tal lahus. Mirtelil on kaks õde. Üks on temast poolteist aastat ja teine kümme aastat noorem. Mõlemad elavad Tartus. Pisemale punus Mirtel alatihti patse ja luges unejutte. Suurema õega Mirtel jällegi eriti hästi läbi ei saanud, nad koguaeg kaklesid ja kisasid üksteise peale nii, et juuksed lendasid. Nüüdseks on nad muidugi väga head sõbrad. Mirtel kartis juba väiksena kohutavalt pimedust . Eriti jube on tema jaoks öine meri. Väiksena elas Mirtel emaga, aga keskkooli lõpuklassis otsustas ta kolida isa juurde, kuna talle tundus, et seal on rohkem ruumi. Ta isa oli ehitaja ning lubas ka Mirteli tulevasse koju ehitada valge glasuurahju, aga seda peab nüüd tegeme keegi teine, kuna ta isa on surnud.
Mirtelil on hästi meeles, kui ta märjal sügispäeval käis koos vanaema ja vanaisaga jõhvikal. Kuna nad kartsid, et ta vajub sisse ja ta jalad saavad märjaks, ootas ta tee ääres punase Moskvitši juures. Aegajalt kostis temani vanaema kiljatus, kuna too oli ussi näinud. Selle järgi teadis Mirtel, et vanaema on lähedal.
2000. aastal lõpetas Mirtel Tartu Karlova Gümnaasiumi. 16aastaselt alustas ta Emajõe Suveteatri stuudios, mis andis talle tõuke teatrikooli minekuks Peale seda suundus ta edasi õppima Eesti Muusika - ja Teatriakadeemia Kõrgemasse lavakunstikooli. Seal oli tema kursuse juhendajaks Ingo Normet , kes tegi talle kohe selgeks, et kui ta endast kõike ei anna pole asjal mõtet. Selle kooli lõpetas Mirtel 2004. aastal.
Aastatel 2004-2006 töötas Mirtel Eesti Draamateatris. Seda, miks ta just teatris töötab ta sõnadega täpselt kirjeldada ei oskagi, aga ta arvab , et läheb sinna püüdma mingisuguseid erilisi hetki , mida päris elus kohtab väga harva või siis üldse mitte. Aastast 2006 kuulub Mirtel teater NO99 koosseisu. Ta on tuntud paljudele seriaali “Kodu kesest linna” kaudu, kus ta kehastas teismelist Beritit. Veel on ta osalenud paljudes etendustes , näiteks:
2
  • “Nipernaadi” (Emajõe Suveteater)
  • “Naine mustas” (Eesti Draamateater)
  • “Adolf Rühka lühikene elu” (Eesti Draamateater)
  • Nafta !” (NO99)
  • “Stalker” (NO99)
  • “Hirvekütt” (NO99)
  • “Kommuniati surm” (NO99)

Veel on ta mänginud kaasa ka paljudes filmides ja seriaalides:
  • “Kodu keset linna” (2003-2004 ja uuesti 2007)
  • “Stiilipidu”
  • “Malev”
  • “Sügisball”
  • “Jan Uuspõld läheb Tartusse
  • “Tuulepealne maa”

Teatritööga seoses on Mirtel käinud Saksamaal, Venemaal, Indias, Soomes, Prantsusmaal ja Šveitsis. Talle väga meeldib külastada välisriike, kuna ta tunneb end seal vabalt. Tal ei ole seal mingeid argimuresid ega pea mõtlema sellele, mis kohustused tal on. Saab rahulikult aega veeta. Kõige kauem on ta välismaal viibinud kaks nädalat, siis tekib juba igatsus oma lähedaste järele. Päriseks ta välismaale elama minna ei tahaks, kuna ta on rahul ka Eestis näitlemisega.
2004. aastal valiti Mirtel Pohla Eesti Draamateatri parimaks naisnäitlejaks osatäitmiste eest etendustes “ Julia ”, “Naine Valges” ning “ Pehmed ja karvased”. 2005. aatsal pälvis ta kristallkingakese auhinna , mis antakse noorele teatriinimesele märkimisväärse lavatöö eest. Mirtel teenis selle ära “Julias” mängides.
3
Mirtel Pohla elab praegu üksinda vanas üürikorteris, kuid ta väga tahaks omale oma maja. Talle meeldiks, kui selle ümber oleks aed, kus ta saaks ilusal päeval rohule pikale heita, siis kui tuju peaks tulema . Veel tahaks ta sinna õunapuid ja tikripõõsaid, kuid maal ta siiski päris elada ei taha. Ta on harjunud linnaaeluga. Mirteli ema ja õed elavad Tartus. Sinna satub ta harva, paari kuu jooksul korra või paar. Kuna Mirteli ainus vaba päev on sageli esmaspäev, siis ta vahel sõidab Tartusse, kui pole kaua näinud ja peale on tulnud suur igatsus.
Enne lavakasse minekut, ei osanud Mirtel üldse süüa teha. Isegi lihtsat hakklihakastet valmistades, helistas ta emale, et küsida, kuidas see käib. Asjalood muutusid siis, kui ta võtetel olles sai näha ja maitsta Anni Arro valmistatud roogi. Tal tekkis selle vastu huvi. Mirtelile meeldib teha kooke, kuhu sisse ta alati palju martsipani paneb. Tal on seisukoht, et mida magusam , seda parem. Kuna Mirtelil Tallinnas peret pole, võtab ta oma koogikesed alati teatrisse kaasa. Veel meeldivad talle väga brie, parmesani , camemberdi ja kitsejuustud.
Mirtelile meeldib väga ka ise asju õmmelda. Ta on endale õmmelnud igasuguseid kotte, kleite jne. Talle meeldib see, sest siis on selline kindel tunne, et oled midagi valmis teinud. Mirtel tahab kindlasti oma tulevasse koju tigudiivanit. Vahest sellepärast, et ta vanaemal oli selline ja ka tal kodus, ema juures oli.
Mirtelil juhilube veel ei ole, aga ta arvab, et varsti peaks ta need ära tegema. Talle meeldib sõita, kui keegi teine autot juhib. Ta saab siis samal ajal kuulata muusikat, aknast välja vaadata, kuulata teiste juttu ja samas olla asjadest veidi kõrval. Samuti on ka tema elus, talle ei meeldi asju juhtida. Mirtel ei pea ennast eriti seltskondlikuks, sest talle ei meeldi suured seltskonnad ega nendes olemine. Ta pole väga aktiivne ja hea suhtleja, sellepärast jääbki ta sageli pealtvaatajaks. Kõndides ta peaaegu alati ümiseb või laulab , sealjuures pea on teistest mõtetest tühi.
Oma tulevase kallima, Rasmus Kaljujärvega kohtus Mirtel juba oma lapsepõlvesõbra sünnipäeval . Nad mõlemad olid siis umbes 14aastased. Järgnevad neli aastat suhtlesid nad tere-head aega-kuidas läheb? Käima hakkasid nad kuu aega peale seda, kui Mirtel oli läinud lavakasse. Koos elasid nad kuus aastat (lahku läksid 2006 detsembris). Peale seda on Mirtel koos elanud Tambet Tuisuga. Nad olid koos 2008 jaanuarist 2009 jaanuarini.
4

Kasutatud kirjandus


http://www.eestinaine.ee/artikkel.php?id=14534&k=1
(15.01.2009)
http://www.postimees.ee/150105/lisad/arter/arteri_persoon/155073_print.php
(15.01.2009)
http://et.wikipedia.org/wiki/Mirtel_Pohla#N.C3.A4itlejana_teatris
(15.01.2009)
http://www.no99.ee/et/inimesed/mirtel_pohla/
(15.01.2009)
http://www.naisteleht.ee/node/1787
(17.01.2009)
http://publik.delfi.ee/news/inimesed/article.php?id=20862950
(17.01.2009)
5
Vasakule Paremale
Referaat Mirtel Pohlast #1 Referaat Mirtel Pohlast #2 Referaat Mirtel Pohlast #3 Referaat Mirtel Pohlast #4 Referaat Mirtel Pohlast #5 Referaat Mirtel Pohlast #6 Referaat Mirtel Pohlast #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 22 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor blackbunny Õppematerjali autor
Referaat on Mirtel Pohla elu lühikokkuvõte, läheneb asjale Mirteli tihtipeale Mirteli enda seisukohalt, allikatena on selleks kasutatud intervjuusid temaga. Ka koolis on mainitud, kus ta õppinud on, ka töökohad, kus töötanud, mis aegadel. Juttu on eraelust, elukaaslastest, vanematest, lapsepõlvest, mõjutustest just selle karjääri valimiseks ja ka tegevustest, millega Mirtelile vabal ajal meeldib tegeleda.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU-NOORSOOROMAANIDES
23
doc

NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES

Tartu Erakool Hanna-Stina Tamm 8. klass NOORTE PROBLEEMID HELGA NÕU NOORSOOROMAANIDES Uurimistöö Juhendaja Merle Pindmaa Tartu 2013 1 SISUKORD 1. Murdeea probleemid...................................................................................................1 2. Helga Nõu elulugu......................................................................................................3 3. Kuues sõrm.................................................................................................................5 4. Pea suu......................................................................................................................10 5. Küsitlus õpilaste seas................................................................................................14 6. Kokkuvõte.......................................................................................

Kirjandus
Lugemispäevik
134
docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus
Postmodernism Contra luules
26
doc

Postmodernism Contra luules

Tallinna Ühisgümnaasium POSTMODERNISM CONTRA LUULES Uurimus kirjandusest Themis Parrol 12c klass Juhendaja: õpetaja Kristi Siirman Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................3 Margus Konnula aka Contra.............................................................................................................4 Postmodernism...............................................................................................17 Postmodernism kirjanduses............................................................................18 Luuletuste analüüs..........................................................................................19 LISA 1...........................................................................................

Eesti keel
Eesti laulupidu 2009
34
doc

Eesti laulupidu 2009

ABJA GÜMNAASIUM 2009 AASTA LAULUPIDU Referaat Koostaja: Karl Puidet 8a klass Juhendaja: Siirius Sikka Abja-Paluoja 2009 2 Sisukord Koit.............................................................................................................................................4 Kaunimad laulud........................................................................................................................ 4 Väike maa..............

Muusika
Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses
24
odt

Kooliprobleemid tänapäeva noorsookirjanduses

KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" ­ KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" ­ KOOLIKIUSAMI

Kirjandus
Õpetajaraamat
120
pdf

Õpetajaraamat

ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus

Eesti keel
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps

Kirjandus
Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus
74
pdf

Heiki Vilep ja uusim lastekirjandus

TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND EESTI KIRJANDUSE ÕPPETOOL Eike Metspalu HEIKI VILEP JA UUSIM LASTEKIRJANDUS BAKALAUREUSETÖÖ Juhendaja: dotsent Ele Süvalep Tartu 2007 SISUKORD SISSEJUHATUS .......................................................................................................... 3 1. LASTEKIRJANDUSEST JA UUSIMAST EESTI LASTEKIRJANDUSEST ... 5 1.1. Tõlkekirjanduse domineerimine ................................................................... 6 1.2. Intertekstuaalsus............................................................................................ 7 1.3. Diletandid...................................................................................................... 9 1.4. Elektroonilise meedia võidukäik................................................................. 10 1.5. Kommertsialiseerumine .....................................................................

Kirjandus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun