........................................................3 Romaani stiil Itaalias...................................................................................................................4 Prantsusmaa................................................................................................................................ 6 Saksamaa.....................................................................................................................................8 Inglismaa (ka Normannide stiil)............................................................................................... 10 Romaani stiilis kujutav kunst....................................................................................................10 Maalikunst.................................................................................................................................14 Miniatuurmaal........................................................................................................
KORDAMISKÜSIMUSED INGLISMAA AJALOOST 1) Normannide tähendust Inglismaa kujunemisel. Normannid on viikingite järeltulijad. Normandia hertsog andis Normandia kingiks ühele viikingipealikule, nii jäidki viikingid sinna elama ja asutasid Normandia hertsogiriigi. Normannide hulka kulus ka Normandia hertsog Guillaume, kellest normanni vallutuse järel 1066-88 sai Inglismaa kuningas William Vallutaja. 10671283 vallutas normanni dünastia ka Walesi. 2) Inglismaa reformatsiooni eripära kes teostas, miks? Ref. eripära Inglismaal. * poliitiliste ja majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle * ei haaranud kohe suuri rahvahulki
stiliseeritud. Romaani skulptuur • Romaani maalikunstis viljeldi peamiselt miniatuurmaali. • Säilinud on ka freskosid. • Romaani ajastul sai alguse ka vitraažikunst. Romaani maalikunst Vitraaž • Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised. • Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. Prantsusmaa Cluny kloostri kirik • Inglismaale jõudis romaani stiil ühes normannide vallutustega 1066. aastal. • Inglased nimetavad seda siiani normannide stiiliks. Inglismaa Durhami katedraal • Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber omaenda monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. • Tihtipeale on kasutatud tellist. • Saksamaal on suhteliselt tihti ka näiteks ümmargusi või kaheksatahulisi torne kasutatud tüüpilisemate nelinurksete kõrval. Saksamaa Limburgi katedraal
Merereise sooritasid nad väiksete tekkideta laevadega, mis õigemini olid suured paadid. Laevade pikkus oli paarkümmend meetrit ja laius viis meetrit. Viikingid liikusid aeruda ja purjede abil merel. Laeva külgedel oli 30-40 aeru, nina oli tugevasti ülesse painutatud. Laeva nina otsa kui ka ruhvi kaunistasid tavaliselt puust nikerdatud draakonipead. Need kujud olid viikingitele omavahel tunnusmärkideks, kuid peale selle pidid koletised rünnatavais hirmu äratama. Normannide laevadele võis mahtuda 40-60 inimest koos kogu tagavaraga, mis pikkadeks merereisideks vajati. Kummalegi laeva külgedele oli asetatud suured vappidega kaunistatud kilbid, mis pidid kaitsma ühtlasi ka aerutajaid. Esimene teadaolev röövretk toimus 793. aasatal ja nad röövisid Northumbia ranniku lähedal (Põhja-Inglismaal) asuvat Lindisfarne´i kloostrit. Edasi korraldasid viikingid üha enam ja enam rüüsteretki ja kallaletunge, eelkõige aga keldi aladele: Jarrow
Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa-retke lugu. Prantsusmaa Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika. Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. * Cluny kloostri kirik * Vézelay Madelaine'i kirik * Le Puy katedraal Inglismaa Inglismaale jõudis romaani stiil ühes normannide vallutustega 1066. aastal. Inglased nimatevad seda siiani normannide stiiliks. Itaalia Itaalias mõjutas romaani stiili tugevalt antiikkunsti pärand. Itaalia kirikutel polnud torne. Neid asendas kiriku kõrvale iseseisvana püstitatud kampaniil. Osa kirikuid kaeti roomapäraselt eri värvi marmorist mustritega. Veneetsia Püha Markuse kirik (tugevate bütsantsi mõjudega) Firenze San Miniato al Monte kirik (iseloomulikuks on tumerohelisest ja valgest marmorist mustriline fassaad). Eesti
Itaalia 1)Pisa toomkirik 2)Kuulsa viltuse Pisa toomkiriku kellatorn 3)San Marco katedraal Veneetsias 4)San Miniato al Monte kirik Firenzes Saksamaa 1)Wormsi toomkirik 2)St. Michaeli kirik Hildesheimis 3)Watburgi linnus Eisenachis 4)Mainzi toomkirik Prantsusmaa 1)Cluny kloostrikirik 2)Notre Dame de la Crande kirikPortieris 3)Saint Sermini katedraal Toulouseis 4)Tornlinnus Dinant is Inglismaa 1)Toweri linnus Londonis 1)Gislebertus.Viimne kohtupäev kloostrikiriku portaal 2)Kristuse sünd St Michaelikiriku pronks uks 3)Eeva paradiisi aias Saint Lazare katedraal. 4)Püha Peetrus Saint Pierre kirik Moissacis 5)Naine ja deemon Vereley kloostrikiriku kapiteel 6)Krutsifiks Lichensteini kloostris 7)Laemaaling St Michaeli kirikus Hildesheimis 8)Maarja kuulutus Saint Severe apokalüpsisest 9)Normannide ratsavägi Hastingsi lahingus
riigiga 882 Uus valitseja Oleg vallutas lõunas kaubateel varjaagide juurest kreeklasteni asuva rikka kaubalinna Kiievi Sellest sai riigi keskus Valitsejad ümber slaavi aladele Viikingid säilitasid aastakümneid ülemkihis ülekaalu Asuti ümber ka riigi põhjaaladele, esialgu rohkem linnadesse, kus sinnani olid ilmselt ülekaalus soomeugrilased Vallutused & valitsemine 862 normannide-viikingite poollegendaarse valitseja Truvori moodustatudNovgorodi vürstiriik , mille järgmine valitseja Oleg aga jätkas vallutusi 882 vallutas ta Smolenski ja Ljubegi linna ning Kiievi vürstiriigi Moodustas põhjaslaavlasi ja osa lõunaslaavlasi ühendava Kiievi-Vene riigi 883885 alistas Oleg drevljaanid, severjaanid ja radiimitsid Esimene Kiievi suurvürst Kiievi vürst Oleg pani aluse Rjurikute dünastiale Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia
Bayeux' vaip Autorid: Kristin Laas ja Eneli Uusmets Mis see on? ★ Romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. ★ 70 meetrit pikk ★ Riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. ★ Põhitähelepanu on 1066 toimunud Hastingsi lahingul. ★ Vaip valmis arvatavasti 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses. ★ Bayeux' katedraal Normandias. ★ Vaip on rahvale igal ajal vaatamiseks üleval Bayeux' muuseumis. Kujundus ★ Vaibal on kujutatud umbkaudu 1500 inimest, lisaks hobuseid, losse, 30 ehitist ja 40 laeva. ★ Vaibaservad on kaunistatud fantastliste olendite, loomade ja lindude kujutistega ning stseenidega igapäevaelust.
Kõige silmapaistvamad olid ehitusmeistrite saavutused Prantsusmaal, kus tekkis üle kümne erineva koolkonna. Siin loodi ka suurim romaani kirik viielööviline kahe põikhoone ja paljude tornidega basiilika Cluny kloostris. Kui normannid 1066. aastal Inglismaa vallutasid, viisid nad sinna koos prantsuse kultuuriga ka tollal Normandias levinud romaani stiili. Inglismaal nimetatakse seda praegugi normannide stiiliks. Püha Markuse kirik San Miniato al Monte kirik Pisa katedraali kellatorn Veneetsias Firenzes Paljude erinevate mõjude risttules sündis romaani stiil Itaalias. Siin säilinud antiigi pärand ei lasknud itaalia ehitusmeistreid mitte kunagi täiesti vabaks. Bütsantsile kuulunud aladel võidutsesid bütsantslikud jooned. Lõunast peale tungivad maurid tõid endaga kaasa islami kunsti
Ida-Eu olid viikingid tunt.varjaagide nime all. Normannid: Viikingid muutusid lakkamatuks nuhtluseks.Normannid ründasid paiku, kust võis loota kerget saaki, seega kloostreid ja kindlustamata linnu.Neil olid madala süvisega laevad, mis olid kiired ja liikusid mööda jõgesid kiirelt sisemaale.Iga laev küll allus pealikule olid normannid ka võimelised koostööks.Aeg- ajalt moodustasid nad suuri laevastikke.Selline laevastik sõdis Inglismaaga ja Prantsusmaaga. Inglismaal tegid normannide rünnakud lõpu 8.saj. õitsenud kloostrikultuurile.Inglise kuningas Alfred Suur saavutas normannide üle võidu aga Ida-Inglismaast kujunes ikkagi taanlaste riik- Danelag. Prantsusmaal rüüstasid normaanid lakkamatult põhjaranniku ja Seini-äärseid piirkondi.Lä-Frangi kuningas andis normanni pealikule Rollole valitseda alasid Põhja-Pr.Rollo võttis vastu ristiusu ja andis kuningale vasallivande. Skan.ristiusk: Suhtlemine kristliku Eu. tõi skandinaavlastele ristiusu
meeldivalt. · Seinamaalid piiblistseenidega · Miniatuurmaal kasutati rohkelt ornamentikat, usulistel teemadel pildid, fantaasiaküllased, väljendusrikkad. Riietuse voldid ei sõltu keha vormidest ja muutuvad osaks ornamendist. Liikumist ei kujutata, figuurid tardunud. Tarbekunst: · Tekstiilikunst säilinud on piltvaip Bayeux' vaip. See jutustab Inglismaa vallutamisest normannide poolt. · Kullassepakunsti ülesandeks relikviaaride valmistamine.
seotud skulptuuri. Enamasti oli tegemist reljeefidega kiriku fassaadidel. 4) Vaestepiibliks nimetatakse keskaja kirikute reljeefe. 5) Mina ei pea romaani skulptuuri eriti looduslähedaseks ja tõetruuks. 6) Kujurid pidasid oma töödes kõige olulisemaks tegelase äratuntavaks tegemist mõne tingmärgi abil. 7) Selle ajastu kõige tuntuim tekstiilikunsti teos on võrreldav samaaegse maalikunstiga – Bayeux’vaip. See jutustab Inglismaa vallutamisest normannide poolt. 8) Kullassepad valmistasid kõige enam relikviaare (pühakirja köited).
kuningate juhtimisel. Kuningas Knut Suure valitsemisemisajal ühendatakse Inglismaa ja Taani. Norra viikingid hõivasid 8. saj Shetlandi ja Orkney saared, seejärel Fääri saared, Hebriidid ja Iirimaa. Pärast Norra ühendamist 872 aastal lahkusid paljud norralased kodumaalt ja asusid elama Islandile. Rootsi viikingid tegid retki Ida-Euroopa aladele. Slaavi ja soome hõimude kutsel saabusid nad Novgorodi piirkonda. Normannide retked 8., 9. ja 10 saj. 1000. a paiku viikingid ristiusustati ja nad jäid paikseteks. Nii tekkisid Viikingite riigid. Normandia 896 aastal asusid taani viikingid Seine'i suudmealale. 911 a. sai teoks Saint-Clair-sur- Epte'i kokkulepe Seine'i viikingite juhi Rollo ja frangi kuninga Charles Lihtsameelse vahel. Kokkuleppe järgi sai Rollo maa lääniks ja võttis selle eest üle riigi kaitsekohustused. Pärast
W.Scott ,,Ivanhoe" *Mille põhjal võib väita, et kuningas Richard kehtestab kuningavõimu kui jõudu, mis peab kehtestama õiglase korra riigis. Kuningas Richard Plantagent oli suuremeelne, romantiline kuid samas ka auahne riigivalitseja. Ta oli normannide soost pärit tulevane valitseja, paraku ihkas seda kohta ka tema vend John, kes kasutas oma võimu suurendamiseks asjaolu, et Richard võitles samalajal Palestiinas. Seega pidi Richard tagasi tulles tegema kõik endast oleneva, et saavutada taas enesele kuuluv võim ja hukkutada türaanist valitseja John. John oli teadlik, et tema vend ükskord tuleb tagasi, seega tegi Richard kõik vajalikud ettevaatus abinõud, et tugevdada enese võimu ja vähendada venna liitlaste arvu riigis.
eluks. Selliste meeste kohta hakati kasutama nimetust mungad, naiste kohta aga nunnad. Peagi tekkisid nii Aafrikas kui Aasias maisest elust lahtiöelnute ühised elupaigad - kloostrid. Oli nii munga- kui nunnakloostreid. Keskajal mungad asusid elama paganate hulka ja püüdsid neid veenmisega ristiusku pöörata. Kõige ohtlikumad vastased lääneeurooplastele olid Skandinaaviast pärit sõdalased. Ise nimetasid nad end viikingiteks, lääneeurooplastele olid nad aja tuntud kui normannide ehk põhjamaa meestena. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasid nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Prantsusmaal püüdsid viikingid mitmel korral Pariisi vallutada, vaid suure vaevaga suutsid prantsuse feodaalid linna kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingi pealikule lääniks praeguse Normandia poolsaare Põhja- Prantsusmaal. Sinna rajasid viikingid oma hertsogriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandiaks.
võitlevad rüütlid. Prints John oli kuri, et tema mehed kaotasid. Järgmisel päeval toimus turniir parimate vahel, seal aga oleks tundmatu rüütel peaaegu kaotajaks jäänud, kui äkki poleks tulnud salapärast Musta Rüütlit, kes ta võidule aitab ja seejärel kohe lahkub. Võitjaks osutub tundmatu rüütel, kui tal kiiver peast võetakse, ilmneb, et see on Ivanhoe. Ta kantakse rahva poolt kuhugi ära. Pärast tuleb aga välja, et ta viidi normannide poolt vangi, kuna tema oli ju see, kes saksid võtjaks tegi. Peale turniiri tuleb prints Johnile kiri, kus teatatakse, et kuningas Richard on vangist põgenenud. Cedric pöördub koju ühes oma kaaskonnaga. Teel tullakse neile aga kallale ja püütakse kõik kinni, välja arvatud kaks teenrit, kes juhtumisi kohtuvad Robin Hoodi ja Musta Rüütliga ja astuvad nende salka. Salk piirab ümber kindluse, kus on vangis nii Ivanhoe, Cedric kui ka leedi Rowena põletavad selle maatasa.
vanem poeg Friedrich Saare mõisa isalt üle. Maareformiga eraldati mõisast 9 uut asunikukohta (omanikud 4 eestlast, 4 rootslast ja soomlane Tikka). Mõisa keskosa haris nüüd Friedrich von Rosen koos oma abikaasa Hedwigiga (sünd. Normann) kuni ümberasumiseni 1939. aastal. Kaks vendadest Normannidest langesid Vabadussõjas või surid haavatutena ja haigetena veidi aega pärast sõda. Koju tuli ainult kolmas vend, Vabadusristi kavaler, hilisem kolonel Johannes Normann. Normannide ja Tikka maad kasutas Friedrich von Rosen koos endale kuuluva mõisaosaga ja see oli temale väga tähtis. Normanni perekond haris Saare mõisat Vene okupatsiooni kehtestamiseni 1939.-40. aastal. Friedrich von Rosenil olid põllumajandustegevuse kõrval head kontaktid Pürksi küla rootsi põllumajanduskooliga. Ta rajas 1930ndatel aastatel Saare mõisahoones alg- ja keskkooli asemel rahvusvahelisel tasemel kodukooli. Väga head õpetajad olid proua Agnes Johannson ja härra Adalbert Hirsch
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Kati Kroon Ivanhoe Walter Scott Juhendaja : Anne Rand Kuressaare 2008 1. Romaani `'Ivanhoe'' sündmused arenevad 12. sajandil, mil Inglismaal käis võitlus seal juba sajandeid elanud anglosakside ning 11. sajandil Prantsusmaalt tulnud normannide vahel. See võitlus põimub omakorda vastuoludega talupoegade ja feodaalide vahel.Konfliktid on seega ühelt poolt rahvuslikud, teiselt poolt aga sotsiaalsed. Lisaks sellele jätkus tol ajal võitlus kuningavõimu tsentraliseerimise pärast- seega ei puudu ka poliitiline tasand. 2. Teose algul on kaks rüütlit jõudnud tagasi Pühalt Maalt ning ratsutasid oma kilbikandjate ja valvurite salgaga läbi Sheffieldi küla lähedal asuva Sherwoodi metsa.
Eriti rikkalikult on kaunistatud portaalid. Reljeefid olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Rahvast hirmutati kuulekusele karistamisega (Viimne Kohtupäev). Krutsifiks on rist koos risti löödud Jeesusega, võis olla ka reliikvia asupaik. Reliikviad on pühakutest või Jeesusest jäänud isiklikud, kaitseomadustega esemed. Tekstiilist on meieni säilinud Bayeux vaip. Ta on villasest materjalist vaip mõõtudes 0,5m x 70m, kuhu peale on kootud Inglismaa vallutamine normannide poolt. Legendi järgi tikkis selle kuninganna Matilde, William Vallutaja naine. Maalikunst on suunitluselt skulptuuriga analoogne. Miniatuurmaalides hakkab pildi sisu olema teksti selgitav.
retke lugu. 1.4 Prantsusmaa Prantsusmaa oli romaani stiili sünnimaa ja siin asuvad ka kõige silmapaistvamad romaani ehitised, sealhulgas suurim romaani kirik: viielööviline kahe põikihoonega Cluny kloostri basiilika. Prantsusmaal eristatakse 10 erinevat romaani koolkonda. Cluny kloostri kirik Vézelay Madelaine'i kirik Le Puy katedraal 1.5 Inglismaa Inglismaale jõudis romaani stiil ühes normannide vallutustega 1066. aastal. Inglased nimetavad seda siiani normannide stiiliks. Põhiplaanilt on tegu pikkade ja kitsaste hoonetega, enamasti olid võlvitud külglöövid, aga pealöövid algselt kaetud siiski puitlaega. Oluline ja tuntud on näiteks Durhami katedraal (uhked kaunistatud sambad). 1.6 Saksamaa Saksamaal töötati prantsuse ja itaalia mõjud ümber omaenda monumentaalseks ja raskepäraseks romaani stiiliks. Saksapärased on kahe koori ja transeptiga (nii idas kui läänes)
a-Püha Benedictus rajas Itaalias Monte Cassino kloostri. · 590-604. a- paavstitoolil istunud Gregorius Suur tugevdas oluliselt Rooma paavstide autoriteeti lääne- Euroopas. · 732. a- Frangi majordoomus Karl Martell võitis Gallias Poitiers lahingus araablasi. · 756. a-Frangi kuningas Pippin andis Kesk-Itaalia paavstile valitseda, pannes aluse kirikuriigile. · 793. a- normannid(viikingid) rüüstasid Lindisfarne'i kloostrit Inglismaal, sellega algasid normannide röövretked Lääne-Euroopas. · 800. a- paavst kroonis frankide kuninga Karl Suure Roomas keisriks 1.Lääne-Euroopa varakeskajal. Ülevaade Frangi riik V-VII sajandil Kuningas Chlodovechi juhtimisel tungisid frangid Galliasse ja tõrjusid läänegoodid sealt Hispaaniasse; Chlodovech lasi end koos kaaskonnaga ristida; VI-VII sajandil frangi riigi ühtsus kadus ja kuningate võim nõrgenes;vennatapusõjad kuningasoo liimete vahel; majordoomused;
Töö õilistamine, töö kultus. Kirikus nõuti kõige kõrvaldamist, mis meenutas katoliku kiriku rikkust ja toredust. Uued inimtüübid:töökas, kokkuhoidlik,kitsi,rõhutatult usklik,askeetlik,vaikiv, ei talunud elurõõmu avaldust. Pidas sobimatuks naeru, laulmist jne. Erivoolud:1.presbüterlased: koguduse eesotsas peaks seisma koguduse vanemad ja nemad peaksid valima koguduse vaimulikud.2.indipendendid:arvasid et kogudus peaks olema sõltumatu Parlamendi tekkimine: see kujunes normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Loodi 1265a. Koosnes kahes kojast alam ja lordide koda. 1688-kuulus revolutioon, 1689- õiguste bill. Friedrich Wilhelm(1713-1740)-Pühendas oma elu Preisi sõjaväe loomisele, rajas alalise armee, sõjaväe osad rajati üle terve riigi. Absolutistlik valitseja Friedrich II(1740-1786) oli huvitatud kirjandusest,filosoofiast,muusikast ja kunstist. Asutas üle 1000 küla. Valgustatud absolutistlik valitseja.
8. Vasalli suhted ja feodaalne hierarhia suhted vt. Mõisteid.! Feodaalne hierarhia läänipüramiid, mille tipuks oli kuningaks ja aluseks väikevasallid. Kehtis põhimõte, et ,,minu vasalli vasall ei ole minu vasall", mis tähendas, et kohustusi tuli kanda ainult selle isiku ees, kellega oldu otseses truudussuhtes. 9.Lääniriigid Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted kandusid koos Karl Suure vallutustega praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk-Itaaliasse. Normannide vallutuse käigus levisid need 11.sajandil Inglismaale ning Lõuna-Itaaliasse, rekonkista jooksul Hispaaniasse. Saksa kolonisatsioon tõi feodaalsuhted 13.saj algul ka Eesti aladele. 10. Talupoegade olukord ja suhted mõisaga Talupojad olid sõltuvad isandast Isandal polnud talupoegade suhtes kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes. Frangi riigis eristusid esialgu kaks ühiskonnarühma orjad ja vabad talupojad. Orjad kuulusid täielikult
Inglise keel kuulub germaani keelte läänerühma. Inglise keelt kasutatakse emakeelena: Suurbritannias, Iirimaal, USA, Kanadas, Austraalias, Uus- Meremaal, Indias. Umbes 300 miljonit inimest kasutab inglise keelt ülemaailmselt. Inglise keel on tekkinud pärast läänegermaani hõimude (anglite, sakside, jt) Britanniasse asumist 5-6. sajandil. Suurt mõju inglise keeles avaldas kokkupuude skandinaavlastega. Need kokkupuuted leidsid peamiselt aset 9-11. sajandil ja normannide vallutuste ajal 11-12. sajandil. Vana- Inglise keel oli laadilt flekteeriv keel. Inglise keele kirjakeel kujunes välja Londoni murde alusel 14-16. sajandil. Umbes 60% inglise keelest moodustavad prantsuse, ladina ja teiste võõrkeelte laend. Põhja-Ameerikas ja Austraalias ja mujal maailmas on tekkinud rida inglise keele teisendeid. Need inglise keele teisendid erinevad mõnevõrra häälduselt ja sõnavaralt inglise keelest, mida kasutatakse Suurbritannias
jõuti aladele, kus elasid soomeugri hõimud. Algas soomeugrilaste slaavistumine. Paljud soomeugrilased võtsid üle nii slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide (viikingite) juurest kreeklasteni. Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva). Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi (viikingite ehk normannide) vürsti, kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks Novgorodis. Pärast Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi, millest saigi alguse Vana-Vene riik. See tähendab, et Vene riigile panid aluse viikingid ehk normannid. Antinormanistlik teooria väidab, et Vene riik on tekkinud idaslaavlaste enda sisemise arengu tulemusena. 862 Rjurik vallutas Novgorodi 882 Kiievi vallutamine 988 võeti vastu ristiusk. Said Bütsantsilt mõjutusi.
KESKAJA KIRJANDUS 1) KEELTE TEKKIMINE KESKAJAL ROMAANI KEELED ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid:
Röövsaak huvitas ka sisevõitluses alla jäänud konungeid. Nii kujunenud viikingite salgad hakkasid VIII ja IX sajandist alates regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne-Euroopat. 2. Alateema(retkete põhjused, retked lääne-euroopas, retked ida- euroopas, uude maade avastamine, sõjaliste edude saladus) Retkete põhjuseks oli maapuudus, ahnus, vaesus ja seikluse otsimine. Lääne-Euroopas olid nad tuntud normannide nime all. Eriti kannatasid nende peaaegu iga-aastaste retkete all Briti saared, Reini jõe suudmeala ja Põhja-Prantsusmaa. Sõjakäigud ulatusid ka Hispaaniasse ja Vahemere maadesse. Normannid ründasid eestkätt paiku, kust võis loota kerget saaki, seega peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu, viitmata seejuures aega paremini kaitstud kindluste piiramisega. Ida-Euroopas olid nad tuntud aga varjaagide nime all, kus neid huvitas peamiselt kauplemine Bütsantsi ja
Kuidas ja mille abil nad seda tegid? Skulptuuriteosed, mis kaunistasid kirikut olid peamiselt kirjaoskamatutele ,,Vaeste Piibliks", mille abil anti edasi usulisi elamusi ja sündmusi. Skulptuuridega kaunistati sakraalehitisi. 8. Mida kujutatakse Bayeux' vaibal? Millist kompositsiooni (ülesehitust) on kasutatud, et ära mahutada kogu mitmekesine sündmustik? Bayeux' vaibal kujutatakse Inglismaa vallutamist William Vallutaja juhtimisel normannide poolt 1066. a. Vaip on mõõtudega 0,5*70m ja tegemist on tikitud piltvaibaga, millel on kujutatud 1500 inimkuju, hobuseid, losse ja laevu. 9. Võrrelge omavahel romaani ja gooti kirikut. Millised on nende ühisjooned ja mille poolest nad on põhimõtteliselt erinevad? Romaani stiilis kirikul on ümarkaared, väikesed aknad ja seetõttu vähe valgust. Ristvõlv väga raske, sellest ka seinad massiivsed ja piilarid jämedad. Gooti stiilis kirikul teravkaared, hiigelsuured aknad vitraazidega.
KESKAEG 5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11
Romaani stiil Romaani stiili algus paigutatakse tavaliselt 10. sajandisse, lõpp aga 12. sajandisse. Eri maades on selle kestus erinev, Prantsusmaal lõppes juba 12. sajandi esimesel poolel, Saksamaal seevastu alles 13. sajandi keskpaiku. Romaani kunst on saanud oma nime ladina keelest arenenud romaani keeli rääkivate rahvaste järgi (keeled on näiteks itaalia, prantsuse ja hispaania keeled ) Romaani ajastu eripära väljendub kõige paremini ehituskunstis. Kõikvõimsaks muutunud katoliku kirik vajas pühakodasid ja kloostreid. Sellega oli tähtsal kohal sakraalarhitektuur (reilgioosne arhitektuur). Romaani ajastu leiduste hulka kuulub kirikuhoone ühendamine tornidega; neist asusid kaks tavaliselt läänes sissekäigu juures üks piki- ja põikhoone ristumiskohal, mida kutsutakse nelitiseks. Sellega ei tarvitsenud tornide arv veel piirduda. Rahutute aegade tõttu tuli isegi kirikute ehitami...
15. Mis on ,,vaeste piibel"? Mis on ,,vaeste piibli" seos romaani kirikutega? ,,Vaeste piibliks" nimetatakse romaani kirikute reljeefseid seinu, kus kujutati piiblilugusid. Kirjaoskamatud inimesed ,,lugesid" neid pilte ja said niimoodi aimu, millest räägib piibel. 16. Kirjelda Bayeux' vaipa - millal, kus ja miks see loodi? Mida on sellel kujutatud? Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. 70 meetri pikkusele riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. Vaip valmis arvatavasti 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses. Legendi kohaselt tikkis vaiba William Vallutaja naine Mathilde. Vaiba 58 stseeni jutustavad Normandia hertsogi Guillaume'i, hilisema Inglise kuninga William I Vallutaja Inglismaale tehtud vallutusretkest.
kelleks krooniti saksi leedi Rowena. Järgmisel päeval võitles korraga sada rüütlit- iga rüütel pidi endale valima kas võidelda eelmise päeva võitja Päranduseta Rüütli või Bois-Guilberti poolt, keda toetas prints John. Võitluse lõpul jäid võitlusväljale vastamisi Päranduseta Rüütel ja kaks normanni, tegemist oli ebaausa võitlusega, millesse viimasel hetkel sekkus Must Rüütel, kelle abil lõppes võitlus normannide kaotusega. Turniiri võitjaks nimetati Päranduseta Rüütel, kelle kroonimise au sai endale Ilu ja Armastuse kuninganna Rowena. Kroonimise reeglid nõudsid, et võitja pea peab olema katmata, seega tuli ka Päranduseta Rüütlil kiiver peast võtta. Autor on kirjeldanud seda hetke öeldes:"Rowena ahhetas tundes ära mehe, keda ta armastab." Ka Cediricu jaoks oli päranduseta jäetud poja välja ilmumine täielik vapustus.
Jeesus valis Matteuse kaheteistkümne jüngri hulka. Pärast Kristuse taevasse minemist olevat ta jutlustanud Juudamaal, Pärsias ja Etioopias. Etioopias noomis ta kuningat, et see ihales ühte süütut kristlasest neidu. Noomimise peale vihastunud kuningas käskis Matteuse tappa. Pärimuse järgi raiutigi tal 21. septembril pea mõõga või kirvega maha. Matteuse põrm maetud Bretagne'i, kust selle omakorda viinud Apuulia ja Calabria hertsogiks tituleeritud normannide väejuht Robert Guiscard Lõuna-Itaaliasse Salernosse. Neli Prantsusmaa kirikut on väitnud end omavat Matteuse maharaiutud pead. Nagu paljude teiste varasemate kristlike apostlite ja pühakute puhul, puuduvad ka Matteuse elust tõepärased andmed. Matteuse nime algkuju Mattai on heebrea keeles ,,kingitus".Pikem nimekuju Mattathiah tähendab «Jahve kingitust». Eestiga seostub evangelist Matteus madisepäeva lahinguga 1217. aastal 21. septembril
Talupojad muudeti sunnismaiseks. Viikingid rüüstasid ja vallutasid maid , rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume mitme sajandi jooksul. Nende retkedes eristatakse lääneteed ja idateed. Nad austasid esivanemate hingi ja loodusesemeid ning nende kiri on tuntud ruunikirja nime all. 5 sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetund Britanniasse. Germaanlaste vallutatud alast kujuned hiljem Inglismaa. Alates 8 saj. Tabasid Inglismaad normannide rüüsteretked. Anglosaksi kuningriigid ühinesid ja kiirendasid feodaalsuhete arengut. Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks. Vana Testament on juadismi püha raamat ja Uus Testament räägib Kristuse elust ,surmast ja ülestõusmisest. Vana-Vene riigi tekke küsimus kuulub ka probleemide hulka. On kaks tekke teooriat: normannistlik ja antinormannistlik
8.PARLAMENTISMI ARENG INGLISMAAL 17. sajandi algus: palju traditsioone parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus parlament koosneb 2-st kojast 1. alamkoda 2. Lordide koda ülemkoja funktsioonidega puhkes võitlus parlamendi õiguste ümber tekkisid konfliktid ja puhkesid kodusõjad Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale Parlament ja Stuartite dünastia: 1603. aastal sai Inglismaa valitejaks soti kuningas James VI (troonile James I-na)
kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa-Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. 7 Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli kuningriigile ning aragonlaste valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.-13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õtseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus Idamaadega, 13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad. Põhja-Itaalia
21 Kluckert, lk 195 22 Pigeat, lk 42 23 Kluckert, lk 202 24 Hobhouse, lk 143 8 2 Inglise maastikuaed 18. sajandil sai maastikuarhitektuuri tähelepanu keskpunktiks Suurbritannia. Inglise maastikuaeda iseloomustavad rohelised aasad, looklevad järved, mahedate piirjoontega mäekünkad ja kaunilt kujundatud metsasalud. Küll aga ei ole nimetatud iseloomujooned omased ainult inglise pargile vaid ka selle juurtele, Mesopotaamia jahiparkidele, normannide Inglismaa hirveparkidele, antiikse Rooma aedadele ja renessansiaegsele Itaaliale.25 Veel inspireerisid 18. sajandi aiarajajaid Claude Lorraini ja Nicolas Poussini maalid: puudesalud, klassikaliste varemetega arkaadialikud vaared ja mäekünkad. 26 Inglise pargi „leiutajatest“ rääkides ei maini me esimesena aednikke või arhitekte vaid hoopis kirjanikke ja filosoofe. 18. sajandi korrapärast aiakunsti stiili pilkasid Joseph
1. Andke ülevaade Inglise parlamentarismi tekkimisest ja arengust 13.-17. saj. Parlament oli kujunenud normannide vallutusele järgnenud poliitilise võitluse käigus. Kutsuti esimest korda kokku 1265.a ning sellest ajast peale oli sel kindel koht Inglismaa valitsemises. Kuningad pidid parlamendi olemasolu arvestama. Koosnes 2 kojast: alamkoda, lordide koda. 17.saj. Puhkes parlamendi õiguste üle järjekordne võitlus viis kodusõdadeni. Inglise parlamendi areng oli eeskujuks kogu Lääne tsivilisatsioonile, hiljem tervele maailmale. 2. Mis muutis James I ja parlamendi suhted keeruliseks
Kuidas olid omavahel seotud arhidektuur ja akulptuurikunst ? Tegemist oi reljeefidega kiriku fassaadil Mis on vaestepiible ? Kirikus oleva kunsti ül. oli piltlikult seletada Pühakirja kirjaoskamatutele. Seepärast hakati kirikute reljeefe nimetama "vastepiibliks" MIda pidasid kujurid oma töödes kõige olulisemaks ? tegelase äratuntavaks tegemise mingi tingmärgi abil. Milline oli selle ajastu tuntuim tekstiilikunstiteos ? räägi sellest Bayeux' vaip, see jut. Inglismaa vallutamisest normannide poolt. Ilmekas piltjutustus. Mida valmistasid kullassepad kõige enam ? relikviaare.
Balti ristisõda 1. Ristiusu jõudmine Läänemere äärde a) Ristiusus nähti võimalust normannide tsiviliseerimiseks ja põhjast lähtuva ohu likvideerimiseks b) Ristiusu vastuvõtmine Skandinaavias käis käsikäes riikide tekkega - kuningad nägid ristiusus vahendit enese ainuvõimu kindlustamisel : Taanis võttis ristiusu vastu ja lasi oma rahva ristida kuningas Harald Sinihammas 960.a paiku. Norras kinnistus ristiusk kuningas Olav Püha valitsemisajal (1016 1028).
1035 suri. 4 Aethelred II Unready, Harold Harefoot, Edwardi naasmine 1041-1042. Aethlered II Undready käe all ebaõnnestus kõik. Harold Harefoot oli Svend Harkhabe poeg. Lühidalt kuningas. 1041 tuli tagasi Edward, Aethleredi poeg. 1042 sai kuningaks. Tal ei olnud lapsi. Anglosaksi liin oli läbi lõigatud. 1066 suri. II Dünastilised pöörded ja kuninga institutsiooni õiguslik raamistik Normannide vallutus: Bayeux vaip – tänu sellele teame palju normannide vallutusest. Vaip algab 1060.aastaga kui Edward Usutunnistaja saadab oma naise venna Haroldi Normandiasse. Harold lubab anda trooni peale Edwardi surma Williamile. Edward annab aga Haroldile, kes lasi enda kohe järgmisel päeval kuningaks kroonida. Harold oma lubadust seega ei pidanud. Aprillis 1066 toob halva ende komeet (ja lendaski, Halley). Sügisel tuli Norra kuningas Harald Hardrada (1015-1066) Inglismaale sõjakäigule
Ajalugu §7-12 1.Viikingid Kuidas neid nimetati Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid maid mitme sajandi jooksul. Rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume. Viikingiajaks on loetud ajavahemikku 800-1050, vahel kuni 1200. Viikingite ühiskonnakorralduse ja nende kultuuri juured ulatuvad tagasi juba varasematessegi sajanditesse. Euroopa eri paigus nim neid erinevalt. Lääne-Euroopas kandsid nad enamasti normannide nime. Kirikus paluti Jumalalt abi nende rüüsteretkede vastu ja nim isegi paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasi taanlastena. Iirimaal eristati juuksevärvi järgi ,,valged"(norralased) ja ,,mustad"(taanlased). Ida Euroopas nim varjaagideks. Kes olid viikingid Viikingite näol oli tegemist eri kihtide esindajatega. Viikingiretkedel käisid tavaliselt talupojad. Mindi müüma või vahetama põllusaadusi, aga ka valmistatud raud esemeid.
Romaani arhitektuur Gert Kindel Lihula Gümnaasium 2009 Bayeux´i vaip Bayeux' vaip on romaani tekstiilikunsti kuulsaim näide. 70 meetri pikkusele riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. Vaip valmis arvatavasti 11. sajandi lõpus või 12. sajandi alguses. Nime on vaip saanud oma asukoha järgi: nimelt säilitati vaipa varem Bayeux' katedraalis Normandias, kus teda rahvale kirikupühade ajal näidati. Nüüd on vaip rahvale igal ajal vaatamiseks üleval Bayeux' muuseumis. Vaid poole meetri kõrgune kuid 70 m pikkune vaip on keeratud ribana ümber muuseumisaali seina. Vaiba 58 stseeni jutustavad Normandia hertsogi Guillaume'i, hilisema Inglise
Parlamentismi areng Inglismaal 17-18.saj Parlament 17.saj algul-Parlament oli kokku kutsutud 1265.aastal esimest korda ning sellest ajast oli sel olnud kindel koht Inglismaa valitsemises. (normannide vallutustele järgnenud poliitiliste võitluste käigus- kutsuti kokku). Kuningad pidid sellega arvestama. Parlament koones kahest kojast 1)Alamatekoda- mille valis piiratud arv valimisõiguslikke mehi. 2)Lordide koda,millel olid ülemkoja funktsioonid. 17.saj puhkes parlam. Õiguste ümber uus võitlus. konfliktid ja kodusõda. Kõigele sellele oli aga Inglise parlamentarismi areng eeskujuks koju lääne tsivilisatsioonile ja hiljem tervele maailmale. Parlament ja Sturadite dünastia-1603
o Vähe säilinud o Figuurid on tardunud nagu Bütsantsi ikoonidel Kullassepakunst o Reliikviate valmistamine Tekstiilikunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav samaaegse maalikunstiga. Bayeux' vaip o 58 stseeni o Villane tikand linasel o Umbes 1500 inimfiguuri kangale o 11. sajand o Jutustab Inglismaa Hastingsi lahing vallutamisest normannide o Osa Bayeux´i vaibast. poolt o Keskne sündmus sellel o 0,5 x 70m vaibal
ROLANDI LAUL. VIIKINGID JA NENDE KULTUUR KUST NIMI TULEB? - Viikingid olid Skandinaaviast lähtunud kaupmehed ja sõdalased. Nad rüüstasid ja vallutasid nad maid, rajasid kaubalinnu ning asustasid uusi territooriume. Viikingite ajaks loetakse ajavahemikku 800- 1050,vahel ka kuni 1200, eriti kui võtta peale skandinaavlaste retkede arvesse ka üldist olukorda Läänemerel. - Neid tunti eri nimetuste all. Lääne-Euroopas tunti neid enamasti normannide nime all. Sageli nimetati neid ka paganateks. Inglismaal tunti kõiki põhjamaalasti taanlastena. - Tegelikult polnud eri rahvaid veel välja kujunenud. Räägiti väiksemate kohalike erinevustega ühiskeelt, mida tunti taani keelena. - Ida-Euroopas nimetati neid varjaagideks. Meil tuntud viikingi nimetust on seostatud skandinaavlaste sõnaga vik merelahe või abaja tähenduses. Arvatakse, et viking tähendas sõdalast, võitleejat.
säilinud. Romaani tekstiilkunstist on säilinud suurepärane piltvaip, mis on võrreldav maalikunstigaBayeux' vaip. Skulptuur Püha Peetrus. 12. saj. algus. Saint Pierre kirik Moissacis. Romaani arhitektuur Itaalias Kuulus viltune Pisa toomkiriku kellatorn kampaniil ~11731350 aastal Bayeux' vaip 70 meetrisele riidele tikitud stseenid kujutavad Inglismaa vallutamist normannide poolt. Nimetatud nii oma asukoha järgi Bayeux linna muuseumis Prantsusmaal. Vaibaservad on kaunistatud loomade ja lindude kujutistega ning stseenidega igapäevaelust. Hastings'i lahing 1066. aastal Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Gooti kunst
roomlaste võimu all, kes 3. sajandiks eKr olid alistanud teised Itaalia hõimud, ja 6. sajandil Bütsantsi võimu all. Roomast sai alguse paavstivõim. Keskaegne katoliku kirik kutsus frangid, et ajada välja langobardid; aastal 800 kroonis paavst frangi kuninga Karl Suure Saksa- Rooma keisririigi valitsejaks. Viis sajandit võitlesid keisrid ja paavstid koha pärast impeeriumi eesotsas. Aastal 1071 langesid viimased Bütsantsi valdused Lõuna-Itaalia normannide kätte. Järgnevatel sajanditel kuulus praeguse Itaalia lõunaosa Anjou dünastia käes olevale Napoli kuningriigile ning Aragóni valduses olevale Sitsiilia kuningriigile. 11.–13. sajandil oli Põhja-Itaalia linnriikide õitseaeg. Pikka aega valitses riigikestes omamoodi aristokraatlik demokraatia. Piirkonna rikkusele pani aluse kaubandus idamaadega, 13. sajandil olid Veneetsia, Genova ja Pisa sisuliselt kogu Vahemere kaubanduse valitsejad
elamistingimused kuningale või õukonnaliikmele. · Torn ehitati künkale ning seetõttu asub keldri põhjakülg osaliselt maapinnast allpool · Valget torni kui ühte suurimat kaitsetorni kristlikus maailmason kirjeldatud kui "kõige terviklikumat 11. sajandi paleed Euroopas · Valge torni põhjapindala ilma väljaulatuvate nurgatornideta on 36 korda 32 meetrit (118 korda 105 jalga) ning kõrgus lõuna kaitsemüüridel 27 m (90 jalga). · Normannide kaitsetornid olid tavaliselt maapinnast kõrgemal, antud juhul lõunaküljel ning sinna pääses puidust treppi mööda, mida oli võimalik rünnaku korral üles tõmmata. Ilmselt lisati torni lõunaküljele eeshoone Henry II valitsusajal (11541189) tagamaks lisakaitset sissepääsule, kuid see pole säilinud. · Iga korrus jagunes kolmeks ruumiks: suurim läänes, väiksem kirdes ning vahepealne koridor sissepääsust ülemiste korrusteni.
. • 10.saj keskpaiku algaski Euroopa aajaloos ligikaudu nelja sajandi pikkune periood, mida on nimetatud ka Euroopa rajamiseks või ülesehituseks – • pandi aluse feodalismile, kujunesid ilmaliku ja vaimuliku võimu ja seisuste omavahelised suhted, omanäoline kunsti ja kultuurielu Euroopa piirid • Euroopa kui ladina keele ja (rooma) katoliku usu läbi ühendatud maade kogum oli veel 8.saj, kuid hakkas nüüd laienema - Normannide vallutus liitis Euroopaga lõplikult Inglismaa ja võitis Bütsantsi mõju alt tagasi Lõuna-Itaalia ja Sitsiilia, - Hispaanias käis reconquista ehk Pürenee poolsaare tagasivallutamine araaablastelt • - Saksa ekspansioon suundus itta ja selleavalduseks oli orduriigi loomine, millega Euroopa idapiir kinnistus Narva jõel . • Tanlastel, norralastel ja rootslastel õnnestus Euroopaga liituda, et neid oleks vallutatud -
annaabi.ee 
