Walter Scott "Ivanhoe" (5)

Kirjutan kirjandi Walter Scotti romaani „ Ivanhoe “ põhjal. Teos on ilmunud 2001 aastal, Tallinnas.
Raamat räägib ajast Inglismaal, kus on ohtilkud ajad, võimuahne prints John ning julmad halastamatud rüütlid, kes toovad maale verevalamist ja kannatusi.
Keegi ei tea, keda usaldada, kõige vähem teab seda noor rüütel Ivanhoe, kes pöördub päranduse ja auta tagasi oma kodumaale . Ta peab võitlema oma nime, õiguste, rahva ja naise pärast, keda armastab .
Autor jutustab kaks paralleelset lugu, mis mõlemad räägivad aususest ja ustavusest, samas ka petmisest ja reetmisest.
Inglismaa kuninga Richard Lõvisüdame vend John on haaranud võimu ja tahab valitseda riiki, teades samas, et tema vend on elus ja vangis , tegemata midagi tema päästmiseks. Pigem loodab ta seda, et vend ei naase kunagi ja tema saab ise nautida kuninga staatust. Ajalooline võimuvõtlus on taustaks teisele loole, mille peategelaseks on raamatu nimikangelane Ivanhoe. Ivanhoe isa Cediric on oma poja päranduseta kodust välja ajanud ja elab nüüd nende kauge sugulase Rowenaga, kellesse Ivanhoe on lapsest saati armunud olnud.
Jutustuse ühe olulisemaks sündmuseks on Ashby turniir , kus kohtuvad kõik teose peategelased.
Turniiri korraldajaks on prints John, pealtvaatajate hulgas Cediric koos Rowenega, samuti Yorki Isaac oma tütre Rebeccaga, kelle ilu kellelegi märkamatuks.
Normanni võitlejate poolel olid Bois -Guilbert, De Bracy, Front-de-Boeuf, kes siis hõlpsasti võitsid saksi väljakutsujaid, seni kuni nende vastu astus Päranduseta Rüütel.
Päranduseta Rüütli nime all esines tegelikult Ivanhoe, kes kodumaale naases.
Võitnud Brian de Bois-Guilberti keeldus Päranduseta Rüütel näokatet eemaldamast, küll aga täitis ta kohustuse valida Ilu ja Armastuse kuninganna, kelleks krooniti saksi leedi Rowena.
Järgmisel päeval võitles korraga sada rüütlit- iga rüütel pidi endale valima kas võidelda eelmise päeva võitja Päranduseta Rüütli või Bois-Guilberti poolt, keda toetas prints John.
Võitluse lõpul jäid võitlusväljale vastamisi Päranduseta Rüütel ja kaks normanni, tegemist oli ebaausa võitlusega, millesse viimasel hetkel sekkus Must Rüütel, kelle abil lõppes võitlus normannide kaotusega. Turniiri võitjaks nimetati Päranduseta Rüütel, kelle kroonimise au sai endale Ilu ja Armastuse kuninganna Rowena. Kroonimise reeglid nõudsid, et võitja pea peab olema katmata , seega tuli ka Päranduseta Rüütlil kiiver peast võtta. Autor on kirjeldanud seda hetke öeldes:“Rowena ahhetas tundes ära mehe, keda ta armastab.“
Ka Cediricu jaoks oli päranduseta jäetud poja välja ilmumine täielik vapustus .
Ivanhoe oli teadvusetult maha kukkunud, kuna murdunud oda ot oli tunginud tema külje sisse.
Sõbrad kandsid ta võitlusväljalt minema, samal ajal sai prints John tõi kuller Prantsusmaalt halva uudise, mis kujutas endast, et tema vend Richard Lõvisüda on pääsenud pagema.
Normannidel tekib plaan John kiiresti kuningaks troonida, samuti otsustab De Bracy Rowena röövida, maskeerudes lindpriiks ja pärast omakorda õilsaks rüütliks, kes Rowena niinimetatud pahade lindpriide käest päästab.
Lindpriide vangi satuvad ka Yorki Isaac ja tema tütar Rebacca, samuti ka haavatud Ivanhoe. Tegelik lindpriide juht- Locksley Robin ehk Robin Hood otsustab oma mehed kokku koguda ja vangid päästa, neile pakub abi ka Must Rüütel.
Lossi ründamine ja vangide vabastamine õnnestub,
Must Rüütel avaldab oma tegeliku mina De Bracyle, kellele jääb valida kas lahkuda otsekohe Inglismaalt või surra. De Bracy valis lahkumise, kuid kõigepealt põikas läbi ka prints Johni juurest, et teda hoiatatada venna naasmisest.
Bois-Guilbert aga suudab põgeneda lossist koos Isaaci tütre Rebeccaga, kellele pärast esitatakse prints Johni poolt süüdistus nõidumises. Kohtuotsuse kohaselt ootaks teda põletamine tuleriidal, viimase otsusena esitas ta väljakutse kahevõitluseks, ta pidi leidma kolme päeva jooksul isiku, kes võitleks tema eest Bois-Guilberti vastu. Pea viimasel minutil jõuab võitlusesse Ivanhoe, kes oli veel nõrk ja kurnatud oli ka tema ratsu.
Autor kirjutab:“ Ivanhoe väsinud hobune kukkus Bois-Guilberti esimese piigitorke peale. Ent kuigi Ivanhoe piik templirüütli kilpi vaevalt puudutas, vankus Bois-Guilbert sadulas ja varises hobuse seljast maha.“ Bois-Guilberti süda ütles üles karistuseks tema kuritööde eest.
Samal ajal jõuavad võitlusväljale sajad hobused eesotsas Must Rüütel, kes paljastab rahvale, et ta on Inglismaa kuningas Richard.
Rebecca jätab Ivanhoe tänamata, kuna kardab, et Ivanhoe võib märgata Rebecca tundeid tema vastu, seega Rebecca lahkub koos oma isa York Isaaciga Hispaaniasse, kus jätkab haigete eest hoolitsemist.
Ivanhoe isa Cediric tervitas poega kojujõudmise puhul, tundis uhkust oma poja vapruse üle ja andis hea meelega oma õnnistuse Rowena ja Ivanhoe abielule.
Autor lõpetab loo sõnadega :“ Kuningas Richardi lootus rahule kandis viimaks vilja ning saksid ja normannid õppisid koos elama. Mis puutub Ivanhoesse, siis tema teenis veel palju aastaid kuningas Richardi teenistuses endale kuulsust .“
Mulle meeldis see raamat see tõttu, et võidule pääses õiglus ja inimesed, kes olid ebaausad said oma teenitud karistuse.