Projektiraha positiivne või negatiivne? Soov paranda oma kodukandi elujärge või välimust, on mitmetel eestlastel meelel kõlkunud. Iseenesest on mõte väga hea puhas kodaniku algatus. Ometi, lugedes uudiseid, on tulnud päevavalgele mõningaid kahtlaseid juhtumeid, kus abirahad on liikunud igale poole mujale, aga mitte projektile. Kas tõesti inimesed tahavad vaid oma taskud raha täis ajada, mitte kodukoha ilmet paranda? Õnneks asi nii hull pole. On ka mitmeid positiivseid juhtumeid, kus raha on õiglaselt ja ausalt läinud projekti valmimisse ning tulemus on silmaga näha. See jällegi tõestab, et on ka ausaid inimesi meie riigis. Eesti riik on olnud üsna lahke, projektirahasid on jagatud päris mitmeid aastaid ning päris hulgaliselt. Kui projekt on olnud vähegi vajalik ja mõistliku eelarvega, on riik ikka õla alla pannud. Alustades mänguväljakutega väikekohtades, kuni avalike teenuste e-süsteemide loomiseni. Viimaseid on viima...
Projektirahal põhinev rahastus kas lihtne rikastumisviis? Projektirahal põhinev vabatahtlik tegevus pakub ühiskonnale kindlasti palju lisandväärtust. Saab kindlalt väita, et tegu on geniaalse süsteemiga panustada ühiskonna arengusse. Kuid lisaks sellele kaasneb ka kindlasti projektiraha ära kasutamist. Läbi projektirahal põhineva tegevuse on võimalik panustada ühiskonda asjade või tegevustega, mis muidu rahastust ei leiaks ning ära tehtud ei saaks. Näiteks saab läbi Euroopa Liidu fondide taotleda toetust asjadele, millele kogukonna rahakott üksinda peale ei hakka. Näiteks laululava või mänguplatsi renoveerimine või ehitamine. Projektipõhist rahastust kasutab ära ka riik, kes ehitab maanteid ja renoveerib koolimaju, rajab kergliiklusteid ning
Esiteks, need inglise keele õppurid, kes tulid kohale, et tõesti õppida võõrast keelt ja hiljem olla konkurentsivõimelised, ei pruukinudki saada pakutud tasuta toitu, millega nad olid võibolla arvestanud, enne kui koolitusele tulid. Teiseks, projekt ei saavutanud tahetud praktilist tulemust ning asotsiaalid, kes tõepoolest said inglise keele selgeks, oli äärmiselt vähe. Et vältida selliste juhtumite kordumist, tuleks kontrollida, mille peale projektiraha kulutatakse ning et projekt on õigetel eesmärkidel ette võetud. Loomulikult on igal projektil omad head ja halvad küljed, kuid projektide tagajärjed ühiskonnale ning inimeste ellusuhtumisse võiksid alati olla positiivsed. Enne kui hakatakse projekti jaoks raha taotlema ja tähtsaid otsuseid langetama, tuleks olla endas ja oma meeskonnas kindel ning osata rahaga ümber käia mõistlikult. Projektiga tuleks püüda oma ja kaasmaalaste elu paremaks teha!
näitajate madalaim tase oli (15 kuni 74-aastaste töötuse määr ligikaudu 4%) 2007. aasta kolmandast kvartalist kuni 2008. aasta teise kvartalini (Luuk, 2009). Tööpuuduse vähendamisel oli osa mitmel teguril, millest olulisematena võib nimetada majanduskasvu mõju tööturule, 2004.aastal avanenud võimalust kasutada 11 Euroopa Sotsiaalfondi toetusi ja eestimaalaste avardunud võimalusi välismaal töötada. Euroopa Sotsiaalfondi projektiraha rakendati Eesti Riikliku Arengukava prioriteetide kaudu. Abi rakendamise põhieesmärk oli inimressursi arendamine ja tööalase konkurentsivõime suurendamine. Alates 2003.aastast on Eesti kulutused tööpoliitikale olnud väga tagasihoidlikud ja seejuures veel järjekindlalt vähenenud. Kui enne Euroopa Liiduga liitumist hõlmasid tööpoliitika kulutused sisemajandusekoguproduktist (SKP) 0,27 protsenti, siis 2007. aastal olid kulutused
annaabi.ee 
