What is Social Informatics and Why Does it Matter? (0)

1 Hindamata

Marko Normann
What is Social Informatics and Why Does it Matter?
Rob Kling
Antud artiklist tõin enda jaoks välja järgmised üheksa olulist mõtet kindluse mõttes, kuna oli vaja ainult viit .
1. Sotsiaalinformaatika    (social    informatics)    on    interdistsiplinaarne uurimisvaldkond infotehnoloogia süsteemide disainimisest, kasutamisest ja tagajärgedest, mis arvestab seejuures IT-süsteemide mõju/koostoimet asutustepõhises ja kultuurilises kontekstis.
2. Produktiivsus, sh produktiivsuse paradoks . Siiani vaieldakse ning uuritakse, kas ning mismoodi tehnoloogia suurendab produktiivsust. Tehnoloogia üksi ei asenda sotsiaalset ning majanduslikku edu, väärtust. Ettevõtetele ei tähenda arvuti-süsteemidesse suurte summade investeerimine automaatset hüppelist tootlikkuseja kasumi kasvu. Tihtipeale ei mõisteta, et IT-süsteemide arendamisel ja hooldamisel on vaja panustada rohkem spetsialiseerunud tööjõusse. Nii arendatakse väga ebaefektiivseid sü steeme , mis pigem killustavad organisatsiooni tööd ja võivad produktiivsust pigem alandada.
3. Tehnoloogiline determinism (techonological determinism) – paradigma , et tehnoloogia määrab kindlaks kogu elu ning süsteemi toimimise. Arvutitehnoloogiate eri keskkondades ja organisatsioonides rakendades, ei saa kunagi kergesti üheselt ja analüütiliselt tulemit ette ennustada. Tehnoloogia kasutamise lõplik edukus sõltub organisatsiooni tavadest, kultuurist, inimestest ja üldisest töökultuurist ning samuti uue olukorra/süsteemiga harjumisest.
4. Sotsiaalse konteksti (social context ) mõju – IT-süsteemide arendamise ja kasutamise trendid määrab üsna suuresti ära see, kuidas süsteemi kasutajad omavahel informatsiooni, kasutamiskogemust, oskusi jagavad ning kui palju on kasutajad üldse motiveeritud tarkvara / riistvara kasutama, st oluline on
sotsiaalne kontekst. Erinevate töörollide esindajatel on see grupiti erinev, sh sõltub see ka palju ettevõtetest.
5.    Kasutajakeskne lä henemine , st süsteemide disainimise ja arendamise juures on oluline läheneda erinevate kasutajate(gruppide)le eraldi, et tagada just neile vajalikud lahendused. “Valede” ja üldiste lahenduste loomine tekitab olukorra, kus küll mingi hulk kasutajaid võ idab efektiivsuses, kuid teistel muudab tööprotsessid keerukamaks ja tekitab lisatööd.
6. Interneti areng ja kättesaadavus võimaldab pääseda ligi väga suurele hulgale informatsioonile    ja    suhtluskeskkondadele,    lisaks    alandab    see kommunikatsioonikulusid. Digitaalsete väljaannete, ajalehtede ja foorumite kasutamine aitab loomingu/arvamuse autoritel paremini lugejatelt (kohest) tagasisidet saada ning teistpidi on see kasulik lugejatele, sest tekib vahetu suhtlusvõ imalus – võimalus end vä ljendada ja teistele sellest ka teada anda.
7. Inimesed (teenuse pakkujad ja lõppkasutajad), süsteemide füüsilised komponendid, tarkvara, töö- ja juhtimisprotsessid, tugiüksused ja sisu ning ligipääsude haldus moodustavad üheskoos omavahel tihedalt seotud olemi – sotsiotehnilise süsteemi (socio-techical system). Tehnoloogilised elemendid ning sotsiaalsed suhted on tihedalt ühte põimitud. Tänapäeval oleks raske igapäevaelu ette kujutada ilma tehnoloogiliste abivahenditeta - need on niivõrd juurdunud ja nendest sõltuvad väga paljud asutused ja üksused, sh üksikindiviid ja perekond.
8. Tehnoloogiline “ligipääs” (technological access ) tähistab süsteemidesse pääsemise füüsilisi eeldusi vahendite näol (arvuti kiirus, riistvara, tarkvara jms). Selle kõ rval peab nimetama ka sotsiaalset “ligipääsu” (social access), mis tähendab tarkvara ja riistvara kasutamise kriitilist/piisavat oskust, et kokkuvõttes oleks süsteemi kasutamisel ka reaalne tööalane või sotsiaalset elu edendav kasu. Need kaks mõistet on omavahel tihedalt seotud. Tänapäeval võib need mõ isted seostada ka tihedalt põlvkondade vahelise lõhega, kus vanemal põlvkonna tihti puuduvad tehnoloogiline ning sotsiaalne “ligipääs”, kuna ei omata piisavalt oskusi, teadmisi või võimalusi. Samas nooremal
põlvkonnal on need olemas, luues nii uue sotsiaalse lõhe lähtuvalt tehnoloogilisest arengust.
9.    Sotsiaalinformaatikal on arvutitehnoloogiate arendusprotsessides väga oluline roll, sest ta suudab läbi varasemate uuringute pakkuda uute lahenduste loomisel optimaalsemaid tulemusi, hoides kokku süsteemide arendajate kulusid samas suurendades lõppkasutajate rahulolu ja süsteemi poolt pakutava lisavää rtuse kvaliteeti. Oluline on luua süsteeme, millest reaalselt ka kasu oleks ning mis kasutuselevõtul oma rolli õigustaks.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 11 allalaadimist

What is Social Informatics and Why Does it Matter #1

What is Social Informatics and Why Does it Matter #2

What is Social Informatics and Why Does it Matter #3

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2013-05-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Dirtpaw1001 Õppematerjali autor

tehnoloogia tarkvara social riistvara

Sarnased õppematerjalid

docx

E-valimiste edastamise süsteem

Marko Normann E-valimiste haalte edastamise susteem Inimesed, nende rollid ja suhted (omavahel ja teiste susteemi elementidega) · hääletaja (ainult N-kordne kirjutamisõigus): · süsteemi turvaline sisse logimine; · kindla mudeli alusel hääle andmine; · digitaalne allkirjastamine; · hääletussüsteemi administraator(id) (vaatamisõigused): · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; · süsteemi tehniline monitooring; · lõppsüsteemi (kus kõik hääled koos on: digi+paber) administraator: · statistika vaatamine: häälte arvud, valmisringkondade kasutajad; · süsteemi tehnili

Ühiskond

docx

VETERINAARGENEETIKA

VETERINAARGENEETIKA Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias Geneetika on teadus organismide parilikkusest. Moiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tahendab sunnisse, polvnemisse voi tekkesse puutuvat. Geneetika on kujunenud nuudisaja bioloogia uheks keskseks haruks, sest ta uurib koikidel organismidel esinevat nahtust parilikkust ja selle muutumist ning geneetilise informatsiooni edastamise ja realiseerumise seadusparasusi organismi elutsukli jooksul. Geneetika arengust soltuvad elusorganismide soovikohase muutmise, valkude biosunteesi kontrolli ja ka pollumajandusloomade selektsiooni edasised edusammud. Geneetika on seotud paljude bioloogia ja teiste loodusteaduse harudega. Tihedalt on geneetika seotud tsutoloogiaga ehk rakuopetusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tanu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetika on tihedalt seotud ka biokeemiaga, sest tanu bi

Geneetika

docx

Üldkeemia kordamisküsimuste vastused

1. Mis on aatom? Millest see koosneb? (Kirjelda naatrium aatomi näitel) Aatomiks (vanakreeka sonast (atomos) 'jagamatu')nimetatakse vaikseimat osakest, mis sailitab talle vastavakeemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid voivad aines esineda uksikuna voi molekulideks liitununa. · Keemia seisukohast on aatom jagamatu, fuusikalistevahenditega aga saab teda lahutada elementaarosakesteks. Aatomi ehitust voivad muuta looduslikud radioaktiivsed protsessid ja aatomite pommitamine elementaarosakestega. · Aatom koosneb positiivse elektrilaenguga aatomituumast, mida umbritseb negatiivselt laetud elektronkate ehk elektronkest. Viimane jaguneb elektronkihtideks, mis omakorda koosnevad negatiivse elementaarlaenguga elektronidest. Aatomi tuum annab 99,9% kogu aatomi massist; aatomi elektronkate maarab ara aatomi labimoodu. Vahima aatomi mass on suurusjargus 10-27 kg ja labimoot suurusjargus 10-10 m (ehk uks ongstrom). · Prootonite arv = järjekorranumber, see on 11 · Elektronide

Üldkeemia

docx

Automaatika aluste konspekt

Suletud reguleerimissüsteemi struktuurskeem ja tööpõhimõte. P Programmseade (nukkvõll, tiftidega ketas, perfolint või arvutimälu). Annab ette sätte y0(t). A - Andur muundab väljundsignaali ülekandmiseks ja võrdlemiseks sobivaks suuruseks. VE - VõrdlusElemendi väljundis tekib vea signaal (). V Võimendi võimendab veasignaali. TM Võimendi väljundsignaal mõjub TäituvMehhanismile, mille kaudu regulaator mõjutab Reguleerivat Elementi. RE Reguleeriv Element mõjutab Objekti, muutes sellelel antavalt ainet või energia hulka. Tagasiside. Tagasiside on väljundi mõju sisendile. Positiivse tagasiside korral on sisendisse tagasi antav signaal sisendsignaaliga samas faasis ja seega tugevdab üldist sisendsignaali. Negatiivse tagasiside signaal on sisendsignaaliga vastasfaasis ja seega nõrgendab üldist sisendsignaali.

Elektriaparaadid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk