Mina peres: vanema, noorema või keskmise lapsena (0)

Kellele:
Teema:
Kellelt:
Mina peres - vanema , noorema või keskmise lapsena
Arvatakse, et pere pesamunana on parem olla kui vanema lapsena. Selle üle annab vaielda .
Olles ise pärit kolmelapselisest perest , tean mis tunne on olla pere noorim. Mul on kaks õde, üks nendest on minust 2-, teine 5 aastat vanem, mis tähendabki , et olen kolmas laps. Minu mõlemad õed elavad juba kodust eemal, kuna neil on mõlemal juba oma elukaaslased ja oma korter . Minu vanemad on lahutatud ning ise elan ma ema juures siis aitan tal suuremaid ja raskemaid majapidamistöid teha. Minu suurimaks eeskujuks on mu vanaisa, kellel ma käin suvilas abis mitmeid töid tegemas. Ta on õpetanud mulle palju. Enne pensionile minekut töötas ta ehitajana ja ta on rääkinud ning teadmisi jaganud palju asju ehitusest ja ka maalritöödest, seepärast tahtsin ma ametikooli minna ehitusviimistlust õppima. Juba väiksena hakkasin oma vanaisal nädalavahetustel abis käima ja see sai harjumuseks. Juba nooremast peast, kui vanaisa puud tellis siis koos saagisime ja lõhkusime puid talveks emale. Õed käisid väga harva abis vanavanematel ja sellepärast arvasin vahepeal , et mulle on liiga tehtud. Mida vanemaks ma saan, seda rohkem saab mulle selgeks, et vanaisa tahab mulle ainult head sellega teha ja mind õpetada, et iga töö taga on midagi head. Kas siis palk , hea kiidusõna või mõni muu tunnustus. Samas tunnen , et minult oodetakse rohkemat, sest olen siiski ju pere ainuke poeg.
Enamasti on mu vanavanematele tähtis hea haridus ja toetavad meid, kui me tahame nt: mandrile edasi õppima minna. Mu kõige vanem õde on lõpetanud 12 klassi. Mina plaanin ära lõpetada ametikooli ja sealt edasi tööle. Nooremal õel on 11 klassi haridus .
Pere noorima liikmena on olnud palju häid kuid vähe halbu asju. Heade asjade juurde tooks selle, et minu õed on alati mind hoidnud ja kaitsnud ning teevad seda siiani. Kui ma väiksem olin aitasid nad meelsasti mind kooli asjades ning muus minu jaoks raskust tekitavas. Hea oli see, et kuna õed olid vanemad, sain kasutada nende eelnevate aastate materjale. Ema pole mind kunagi õdedest eristanud . Alati kui ta meid vajas olime olemas. Eriti ei meeldinud mulle see , et nemad võisid kauem olla väljas kui mina , alati oli minu jaoks antud kindel kellaaeg aga ma teadsin , et kui nad sama vanad olid kui mina , pidid õed sammuti käituma. Olen aru saanud ,et see oli hea. Hoidis rohkem pahandusest eemale, mis oleks viinud halvale teele. Mu ema ei ole mulle kunagi sõpru valinud vaid kui talle oli tundunud, et keegi võis olla halb sõber, hoiatas ta mind ja luges sõnu peale mida võin teha, mida mitte. Harva kui ema ise kodust ära oli , valvasid õed mind ja kui vaja oli tegid söögi valmis. Vahest tuli meie vahel ette konflikte, kus ma läksin oma õdedega tülli ja meil tekkisid vahest sõna vahetused. Kui ema seda kuulis või sellele peale sattus siis said karistada mõlemad osapooled ning ema alati ütles mulle, et üksteist tuleb hoida ja ropendamine on halb. Tavaliselt lõppesid need tülid hästi ja saime jälle hästi läbi. Ma olen alati enda õdedest lugu pidanud ja neile toeks või abiks olnud. Kui nad kodust ära kolisid, siis aitasin neil kolimisel asju vedada ja korterit paigutada. Olen enda õdedel uutes korterites abiks olnud ka korteri remontimisel ja muudel tegemistel kui neil minu abikätt vaja on. Nad võtavad mind isegi värvi- või ehituspoodidesse kaasa kui neil tekib raskusi õigete vajaminevate materjalide ostmiseks . Vahest kui mul on vaja minna kuskile kaugemale, siis võin ma helistada oma kõige vanemale õele ja ta saab mind autoga ära viia-tuua, kuna ta omab lube. Ma olen väga rahul oma õdedega ja proovin nendega hästi läbi saada.