Muinasjutu analüüs "Vudipere" (0)

Sarnased õppematerjalid

11

docx

Nimetu

* Nipp, napp, null – sina oled kull! Müütide teemad. *Sünnimüüdid- maailm, loodus *Õpetavad müüdid- hea võit halva üle *Ajaloomüüdid- sõjad, rahva kangelaslikkus *Isikumüüdid- tänapäevategelased. Tähtsamad eeposed. „Gilgameš“ – sumerid „Ilias“, „Odüsseia“ – Homeros „Beowulf“ – anglosaksi „Nibelungide laul“ – saksa Kuningas Arturi lood – inglise „Kalevala“ – soome „Karutapja“ - läti Müüdi ja muinasjutu erinevused. Müüt: tõsilugu, värssides, kindel aeg ja koht, vastandite seadus, nimed konkreetsed. Muinasjutt: välja mõeldud, proosateos, kindel aeg ja koht, erinevad seadused, nimed umbmäärased ja vastandite seadus. Missugused raamatud sobivad lastele vanuses 6-18 kuud? Igal pildid üks suur asi: õun, lelu, puu vms – pilt peaks olema väga lihtne, värvid selged, taust kindlasti hele ja ühevärviline. Raamat kui mänguasi. Fotoraamatud.

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...

134

docx

Lugemispäevik

Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................

Alusharidus

404

pdf

SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL

käesolev metoodika tegevustest, mis on jaotatud järgmisteks osadeks: (a) sissejuhatav tegevus, b) Töö sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega, c) töö pildiseeriate järjestamise ja sisu analüüsiga, (d) töö jutustuse makrostruktuuriga ja lausemallidega, (e) töö jutustuse mikrostruktuuriga ja lausemalligaja (f) kokkuvõtvad tegevused. Sissejuhatavates tegevustes on kolm tegevust. Järgnev osa, analüüs ja järjestamine, koosneb 6 tegevusest. Töö keelelise sidususega hõlmab 5 tegevust. Samuti on 5 tegevust tööks lausemallidega. Kokkuvõtteks, järeltööks on ette nähtud 2 tegevust. Kokku 21 tegevust. Õpetamine algab sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuse kujundamisega. Karlep (2003) peab oluliseks, et teksti tunnuste teadvustamiseks õpitakse teksti äratundmist (eristamine

Pedagoogika

31

docx

Eesti rahvajutt: allikad ja teooriad loengukonspekt

kellegi elu sattuda hädaohtu, muud halvad tegevused. Ööl salajane, ohtlik, kuri tähendus Inimea sõlmpunktid (nodal points), rites de passage  Sünd  kooliiga (6–7)  täiskasvanuks saamine, kodust lahkumine  18 aastaseks saamine, kaasa otsimine  Surm Mairi Kaasik: Aja kategooria eesti imemuinasjuttudes (2010)  kehtivad teised ajaseadused  muinasjutu põhiajaühikud –päev, öö, aasta jne –lähtuvad maisest ajaarvamisest.  ei mõõda aega otseses tähenduses, vaid on sümboolsed väljendused Muinasjuttude imeesemeid  Imepeegel  Isetäituv kott  Nähtamatuks tegev müts  Käsikivi  Mõõk  Imeline kepp  Imelamp  Imesõrmus  liivatera-kamm-veetilk  seitsmepenikoormasaapad  imekastid ja koledad kastid  tantsima panev pill

Kategoriseerimata

57

doc

Hiir rätsepaks

Nägin unes, et olin veel pisike trull ja keksisin kodumäe nõlvakul, mu ümber lambad ja kadarik ning mänguks õhtuni aeg nii pikk. Oli kevad ja taevas nii sinine, all orus niit lillist kuldsilmine. Ei häirinud mõtteid päevade rutt, veel kastena kerge nii naer kui nutt... Muri ja Mall Õues kõndis väike Mall, leivapäts käes oli tal. Ja kui Muri nägi Malle, haukus, nurus, ütles talle: ,,Minu kõht on tühi ka, luba leiba hammusta!" Väike Mall oh hää ja pai: Muri tüki leiba sai. Korstnapühkija Korstnapühkija imelik mees: nägu must, pool pääd kübara sees, kõnnib tänaval, redel õlal, luud kaenla all... Hoia, Mann, ta tuleb ligi: tõuseb käsi lai, teeb sulle pai -- ning oled must kui pigi! Kiisu Õues jooksis kiisuke, meie Tiisu-Miisuke, luusis üksi pisi poju. Kes viiks kiisukese koju? Varblane Varblane, pisike linnuke,  õue pääl nokitseb kaeru, Nakitseb, nokitseb

Kirjandus

33

doc

Rulatamine

PÄRNU SÜTEVAKA HUMANITAARGÜMNAASIUM Kristen Kivimaa RULATAMINE Aastatöö Tertia aste Juhendaja Kalle Viik  2 Pärnu 2009 Sisukord Sisukord........................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 1. Rulatamise ajalugu.......................................................................................................................4 1.2. Vana koolkond 1940-1970...............................

Sport/kehaline kasvatus

38

doc

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega

HTOS.02.244 MAAILMA LASTEKIRJANDUSE EKSAMI KORDAMISKÜSIMUSED 1. Maailm vanimast eeposest. Gilgameš - kangelane oli Sumeri Uruki linna valitseja 3. aastatuhandel eKr. Koos oma parima sõbra, metsinimese Enkiduga elas Gilgameš läbi rea seiklusi. Koos võitsid nad koletise Humbaba ja pärast seda, kui Gilgameš oli tagasi lükanud jumalanna Ištari abieluettepaneku, tapsid taevase sõnni. Kui Endiku suri, asus Gilgameš otsima igavest elu. Jõudnud turvaliselt üle Surmavete, kohtas ta surematut meest Utnapištimit , kes jutustas Gilgamešile, kuidas tema ja ta perekond elasid üle suure veeuputuse. Utnapištim ütles, et igavese nooruse taim kasvab merepõhjas. Gilgameš leidis selle, kuid kui ta end ühel põllul pesi, sõi madu tema väärtusliku taime ära ning ta pidi tühjade kätega Urukisse tagasi minema. Gilgameši arvastuseotsing oli olnud asjata.Gilgameš otsib elu mõtet. Teda piinab küsimus, mis jääb inimesest järele pärast tema surma. Pöördub tagasi t

Lastekirjandus

22

docx

Tõde ja õigus I osa, põhjalikud märkmed

Tõde ja õigus - märkmed I - Naine Krõõt ja mees Andres Paas sõitsid hobusevankriga Vargamäe suunas, kuhu elama pidid minema - Pidid minema läbi soo, mille ületamine oli raske, plaanisid sinna tulevikus sügavamad kraavid ja kõrgema tee teha, et ületamine nii keeruline poleks - Teel jäi nende lehm Maasik sohu kinni, koduhoidjad (sauna-Madis, karjane, eit) tulid appi, tegid lõkke, et sohu kinni jäänud lehma jalgu soojendada, et too edasi liiguks, lõpuks saadi lehm välja ja jõuti uude koju - Krõõt pärib, miks Andres just selle koha valis, mees vastab et paremat ei olnud müügil või teised kohad olid liiga kallid, lohutab naist, et Vargamäel pole ka väga hull, tuleb ära harjuda II - järgmine päev oli uue kodukohaga tutvumiseks, esmalt taheti külastada naabrit, Tagapere Pearut, kuid ta oli kõrtsis - Saunatädi ja sauna-Madis tutvustasid uutele peremeestele ümbrust, see oli vaikne, soine, vesine, krunt oli suur, Andres mõtl

Kirjandus

Kommentaarid (0)

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk