August Gailiti ,,Nipernaadi" Nipernaadit ei saa nimetada vabaduse kehastuseks. Ta ei olnud vaba. Ta oli kui vang, kes oli vabadusse pääsenud ja kes nüüd on üritas igat hetke sellest ära kasutada. Nipernaadi kasutas suve justkui energia kogumiseks, sest talv oli tema jaoks vananemine. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Ta oli justkui karu, kes tavel magab oma soojas pesaurkas, et kevadel ärgates hakata elu nautima ja järgmiseks uinakuks energiat koguma. Nipernaadi ei olnud vaba isegi selles suhtes, et ta nö "naistega vabalt ümber käis"
Visuaalne antropoloogia sõnade distsipliinis. Põhiliselt kasutatakse info edastamiseks ikkagi sõnu. Visuaalne antropoloogia on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes. Üldiselt on väga laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antropoloogia on üldiselt väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad vis.antropoloogia alla filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Ühest definitsiooni vis.antropoloogia kohta pole, see on ajas muutunud. Algselt mõeldi vis.antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne
aspektide abil kahte filmi. Uurimisülesanded: analüüsida filmi „Intouchables“; analüüsida filmi „Mandariinid“. Uurimisülesannete lahendamiseks kasutatakse õppejõu poolt välja pandud õppematerjale ning autorite enda konspekte. Töö koosneb kahest osast. Töö esimeses osas keskendutakse filmi „Mandariinid“ analüüsimisele. ”Mandariinid“ on Eesti-Gruusia koostöös valminud film, mis kandideeris 2015. aastal parima võõrkeelse filmi Oscarile. Filmi tegevus toimub 1992. sügisel Abhaasias. Tegemist on gruusia sõjaaegse filmiga, kus omavahel sõdivad grusiinid ja kaukaaslased. Tegevus toimub Abhaasias, eestlaste kogukonna maadel, kes 3 on sunnitud sõja tõttu oma kodud hülgama ja Eestisse tagasi tulema. Sinna alles jäävad kaks eestlasest meest, kes elatuvad mandariinide kasvatusest - Ivo ja tema naaber
Arvamus tekitas vastukaja USAs, hipiliikumise ajal muidugi muutusid tema raamatud popiks (teised raamatud räägivad ka seksuaalteemadel). Põhiliselt kasutatakse ikkagi info edastamiseks sõnu. Vis antr on paljudes kohtades kasutusel mitte ainult akadeemiliselt/teadustes on laialivalguv ja interdistsiplinaarne. Määratlemine on keeruline. Antr on väga sõnakeskne, tavaliselt tehakse raamatud/artiklid, tekst on abstraktne, seal saab spekuleerida, tulla välja teooriatega. Foto ja film on konkreetsed (spetsiifilised), see ei ole abstraktne, vaid reaalne elu ja konkreetne ajahetk. Kuigi see tuleb samuti tõlkida tekstiks. Klassikaliselt kuuluvad filmid, aga ka koduvideod jm tarbefilmid. Algelt mõeldi visuaalse antropoloogia all filmi eksootilistest rahvastest. Fotograafia osakaal oli algselt minimaalne. Paljud olid uurimusfilmid, nt uuriti näoilmeid või kuidas inimesed kasutavad ruumi jne. Visual Anthropology räägitakse
...............................................40 5 Sissejuhatus Uurimistöö teema õpilaste teadlikkusest filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides sai valitud tänu selle aktuaalsusele sõpruskonnas ja autori isiklikule huvile nii valitud teema kui ka filmimuusika enda vastu. Autor on täheldanud, et noored kuulavad tänapäeval väga palju muusikat ja on sellega ka küllaltki hästi kursis ning vaadatakse ka palju filme. Sellest tulenevalt tekkis küsimus, kui teadlikud ollakse filmimuusikast ja kui palju sellele filmi vaadates tähelepanu pööratakse. Töö eesmärkideks on välja selgitada 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja kuidas see on korrelatsioonis filmide vaatamise sagedusega, samuti õpilaste teadlikkus filmimuusika funktsioonidest filmides. Lisaks huvitab autorit, milliseid funktsioone peetakse kõige tähtsamateks filmi vaatamise seisukohalt ning kuidas see erineb poiste ja
mängisid peaosa Olivia Newton-John ja John Travolta. Ajalugu: 1963 - Jimist ja Warrenist saavad suured sõbrad (autorid). 1970 - neil tuleb mõte teha muusikal. Lõpuks valmib muusikal, mis saab nimeks “Grease” 1971 - sõbrad katsetavad esmakordselt 5 tundi kestvat muusikali. Siis saab sellest kõige edukam lavatükk. Hiljem samal aastal näevad seda kaks New Yorgi produtsenti ja nad tahavad seda filmi maailmale näidat. i. 1972 – algab muusikali Grease tähelend Broadwayl 1978 - valmib film, mille peaosas on John Travolta ja Olivia Newton-John. 1982 - Patricia Birch pöörab süžee tagurpidi. Nüüd on lugu ujeda poisi ja karmi keskkooliplika armastusest. Siis olid peaosas Maxwell Caulfield ja siis veel tundmatu Michelle Pfeiffer. 1998 - antakse välja “Grease” uuendatud heli ja värvidega koopia. “Grease” auhinnad: 7 Tony auhinda,4 Kuldgloobust, Oscar parima tunnusloo eest- Hopelessly Devoted To You/ (Lootusetult hoolin sust ma)
selle uue lapsega isegi juba enne tema sündimist, et kogu ema tähelepanu, muidu perekonnas ainus laps olnud Annilt, läks uue lapse peale. Ja kuna Ann seda enam ei talunud ja tahtis vaid, et kõik oleks taas endine, otsis ta abi satanistide foorumist ja pöördus langenud inglite poole palvega kõik jälle endiseks muuta. Tegelikut ta ei uskunud alguses eriti sellesse ettevõtmisse, kuid kui laps oli sündinud ja selgus, et lapsel on suur südamerike hakkas Ann seda väga tõsiselt võtma ja uskuma. Ta tundis ennast jubedalt süüdi tema vennaga juhtunus ja üritas tehtut tagasi võtta, kuid see näis aina võimatumana. Ta hakkas suhtlema tema klassi tulnud uue tüdruku Mayaga, kes kuulus samuti satanistide hulka ja otsis kontakti kõigi nendega, kes selles vallas ennast vähegi rohkem kodus tundsid. Lõpuks ta sattus Maya poisi Sethi juurde ja satanistid ostustasid teda aidata. Nad korraldasid ohverduse ja ohverdasid sinise
Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. Otseseid religiooni sümboleid või tegevusi nagu rist või näiteks palvetamist filmis ei ole võimalik täheldada, küll aga mõnel üksikul teisel moel. Näiteks kirjutab peategelane oma surnud vennale ning teeb seda alati ühes ja samas kohas. Seda võib pidada teatud uskumuseks. Samuti lõppeb film 11.09.2001 terrorirünnakuga, millest võib järeldada usulisi lahkhelisid. 11. septembri terrorirünnakud (inglise keeles September 11 attacks, 9/11) oli al- Q`idah' terrorirünnakute seeria Ameerika Ühendriikide vastu 2001. aasta 11. septembril. Sama päeva hommikul kaaperdas 19 al-Q`idah' terroristi mitu reisilennukit, millest kahega rünnati New Yorgi World Trade Centerikaksiktorne. Terroristide plaani järgi pidid kaks
1951. aastal André Bazin, Jaques Doniol-Valcroze ja Joseph-Marie Lo Duca (Vikipeedia, 2014). Filmikriitika ja –teooria sai uue tähenduse, liikudes poliitiliste ja sotsiaalsete aspektide pealt rohkem filmide misanstseeni analüüsile. Ajakirja üks suuremaid juhtfiguure André Bazin kirjutas aastatel 1944-1958 mitmeid artikleid, mis koondati 4-köiteliseks kogumikuks pealkirjaga „Qu’est-ce que le cinéma?“ (Mis on film?). Neis arendas Bazin oma realismiteooriat ja tõstis filmikunsti esile teistest kunstivormidest just oma võime tõttu paremini reaalsust edastada ja talletada, eelkõige kasutades selleks pikki kaadreid, suurt teravussügavust, piiratud montaaži ja võimaluse korral ka vähem tuntud nägusid rollides (Bazin & Barnard, 2009). 5 Nouvelle Vague: murrangu saabumine Prantsuse filmikunstis
rollidele. aastaselt läks ta terve oma karjääri Näitlejaga on seotud tantsukooli. Kokku käis jooksul. palju skandaale, mille on naine 9 tantsu- ja 13 põhjustanud naise "Te olete maailma koolis, kuna sõja ajal keerulised suhted kuulus näitleja. Kas te vahetas tema perekond meestega, filmirollide sooviksite oma lastele tihti elukohta. valikud ja ka paljud ka seda ametit?" Esimene ülesastumine muud sündmused, mis Proua Collins: "Ei teatrilaval oli 9-aastaselt meediakära pälvinud.. soovitaks, sest olles kehastades poissi
Kaie Skalle Tantsija, Kapten Skalle tütar, Joosepi armastatu. Rõõmus, isepäine, sõbralik. Kai-Kadri Taavet Rabaraua abikaasa. Ronivere talu perenaine. Kade, ebasõbralik. Kanuska-eit Anu Maarva tuttav. Ahne, toriseja. Ane- teenija Ronivere talus, Madise naine. Ilus Martin Vaar Joosep Maarva sõber, reporter. Kritiseeriv, jutupaunik. Madis - Ronivere sulane. Häbelik, väärikas, A.Gailit Toomas Nipernaadi August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni
Priiduga on Ehala teinud koostööd mitmel korral, nii filmi ,,Karli ja Marliny" , ,,Eine murul", ,,Harjutusi isesisvaks eluks"puhul on nende kahe koostöö olnud väga hea ja sujuv. Ehala hindab Priitu selle poolest, et ta annb muusika osas vabad käed, kuigi ütleb julgelt välja oma arvamuse. Filmi ,,Karli ja Marliny´´ 6 tegemisel nähti palju vaeva et film ja muusika kokku viia, kuid sellega saadi hakkama. Selle filmi eest sai Priit veel kiita kui hästi oli film ,,muusikasse tehtud". Kui kuuldi, et muusika on tehtud pildist hiljem, ei tahetud seda uskuda. Ehala teoseid on peetud ka liiga keerulisteks, nende pidevalt vahelduvate taktimõõtude ja raskesti arusaadava rütmi ja loogika pärast. Nagu J. Viiding on kunagi öelnud lihtsad aga väga sügavamõttelised. Mõned tuntumad teosed milllele Ehala on muusikat kirjutanud.
Rassi elu muutus veelgi keerulisemaks, kui tema ellu sekkusid kuritegelikud jõugud, kes hakkasid ähvardama nii Rassi ennast kui ka tema lähedasi sõpru. Peagi olid mängus ka politseinikud ning kaugel ei olnud ka arestimajja sattumine, kus Rassi ning tema sõprade kuritegelik tee ka lõpu leidis. Esimene kord jääb alatiseks meelde; kuidas ta hakkas tundma oma pulsilööke sellel randmesse soonival metallil. Iga inimene peaks kas või korra oma nooruses uskuma, et surm on ukse taga, sest ainult siis jõuab ta üles lugeda kõik selle, mis talle tegelikult kallis on. 3. UURIMUSE METOODIKA Proosateose tegelased on teose kõige olulisemaks komponendiks. Tegelased viivad sündmustikku edasi, nende kaudu avaneb teose ideestik. Lugeja tunneb huvi ennekõike tegelaste ja nende elusaatuse vastu. Kirjanduseteose tegelased jagunevad nende tähtsuse järgi teoses 1.peategelasteks 2.kõrvaltegelasteks 3.episoodilised tegelasteks.
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
videost. See luuletus on rohkem nalja oma kui õudses stiilis. Kõik stiilid mis mul luuletused on näiteks kooliteema ,,Koolipäev", jõuluteema ,,Jõuluvana", argielu kirjeldav luule ,,Suve päev", armastusluule ,,Elu armastus", ulmeteema ,,Kummituste loss" ja Filosoofiline teema ,,Lapsed ja teemanded". Olen enda luuletustes kasutand mitmeid kõnekujundeid. Näiteks eespool mainitud lemmik luuletuses ,,Kummitusloss" olen kasutanud epiteete ,,Suur" (,,Seal nägin suurt lossi") ja ,,hele" (,,Kummituste heledaid jutte"). Olen kasutand ka võrdlusi. Võrdlus on objektide kõrvutamine ühistunnuse alusel. Võrdluse vormilisteks tunnusteks Eesti keeles on sidesõna kui, nagu, otsekui, justkui, olev kääne, vahel ka mõttekriips või koma. Minu luuletustes ,,Jõuluvana" olen kasutanud võrdlust nagu käändes ,,Ja kadus nahu leht lehekuhja ära". Mõnes mu luuletuses on ka
vagunis mitu päeva, peale seda elas vangilaagris. Kui mõelda nüüd nendele Billy kogemustele, siis pole ime miks inimene võib hulluks minna ning miks teda jäävad painama need mälestused. 17. Miks satub Billy haiglasse (lk 81; 86)? Kuidas on sõjateemalistes teostes, mida oled lugenud / näinud, kujutatud sõdurite elu pärast sõda? Billy sattus haiglasse, kuna ta läks hulluks (eelmise küsimuse vastuses on lahti seletatud miks). Nii palju kui ma sõjateemalisi filme olen näinud, siis võib öelda, et sõduritel on hiljem raske tagasi reaalsusesse tulla, sest nad elavad ikka oma mälestustes. Nad näevad öösel õudusunenägusid sõjast, neile on jäänud teatud sõjakombed külge ning nad leinavad terve elu oma sõpru/sõjamehi kelle nad kaotasid sõjas. 18. Milline on Billy palatinaabri Eliot Rosewateri maailmavaade? Milliseid kilde elu mõttest Eliot vahendab? Kuidas neid tõlgendada?
eestlastele ka palju välismaalasi. Nad näevad neid alkot tarbivaid kodutuid ja Eesti maine saab kannatada. 2009 tulid tänavatele tervishoiu töötajad protesteerima tavikulude kärbete vastu. Nõudjad esitavad nõude. Nõuda võib igaüks. Reaalses maailmas on nõuete esitajateks tihti sots liikumiste aktivistid see mis oli filmis. Võivad olla teadlased, kes tutvustavad uurimustulemusi. Teadlased on nõudlejatena mingis mõttes eelispositsioonil. Sest avalikkus kipub uskuma, et teadlased on erapooletud omakasupüüdmatud. Et räägivad kolmandate eest. DSN psüühhika häirete diagnostika käsiraamat. See on väljaanne, mida kasutavad psühhiaatrid patsiendile diagnoosi panekuks. Tänapäeval kasutatakse DSN-i IV-t väljaannet. Aga mõned aastad tagasi ja võrreldi Ii ja III väljaannet nendes oli erinevusi. Homoseksualismi nt III-s ei olnud. ühiskondlikud hoiakud/väärtused muutusid see polnud enam probleem
- Tallinna saladuseks see, et see ei tohtinud valmis saada, sest muidu tuleb ülemiste vanake ja uputab linna ära - Laura, 30-aastane, töötas telefonivõrgus, tema televiisor läks katki, ent ise ta seda parandada ei osanud, kutsus töökaaslase appi, nägi esimest korda teleri sisemusse, parandaja seletas kuidas asi töötab, sai teleri korda, elas koos pojaga, ilma meheta - üksikema, enamusajast vaatas õhtuti telerit, filme ja seriaale ja jõi likööri/serrit ning sõi kompvekke, julge naine, ei mõelnud üldse maailma peale, sest ei teadnud sellest suurt midagi - Laura ja ta poja isa Sveni viis kokku laula endine kavaler, Sven võttis Lauralt süütuse, tehes ta ka samal ööl rasedaks, lubas jääda aumeheks ja Lauraga abielluda, lavatööline hakkas huligaanitsema ja jooma, mehe arust oli Laura külm, Sven üritas teda peksta,
Paul Baumer on 17-aastane koolipoiss, kes läheb klassivendadega vabatahtlikena rindele, et kaitsa oma kodumaad. Nad on kogenematud, kuid õpivad kiiresti. Neil kujunevad välja kombed, mis kodus olles oleks teiste jaoks vastuvõetamatud, kuid sõjas praktilised. Paul veetis oma aega peamiselt ühes kindlas sõpruskonnas, kellest paljud sõja käigus hukkusid või said raskelt haavata. Iga kaotus, mida sõpruskond kandis muutis meeleolu süngemaks. Kui Paul vahepeal puhkusele võis sõita, tundis ta et tal ei ole seal enam kohta. Ta ei osanud kuidagi käituda ega olla, tundus, et millestki pole rääkida kodustega. Pärast puhkust oli ta veidi aega treeninglaagris, kus hoiti lähedal ka vene sõjavange. Paulil hakkab neist hale, sest need inimesed polnud ju milleski süüdi, et nad niimoodi peaks nüüd kannatama. Kuigi sõda käis juba täies hoos, ei olnud ta veel oma inimlikkust kaotanud
mänguhoos veel väledamaks ja miimika innukamaks. Suures plaanis on tema liikumine ja kostüüm kogu etenduse vältel muutumatud, välja arvatud kord, kui Jem mängides koletise maski ette paneb. Ma arvan, et teatud muutumatus ja miimika tagasihoidlikkus ongi need vahendid, millega Mähar enda tegelaskuju loob. Samuti see eelpool mainitud kampsun ja paaripäevane habe. Sellega suudab Mähar enda tegelaskuju kahe põlvkonna vahel balansseerida. Mähari puhul näeme strateegiat, kus näitleja kehastub etenduse jooksul korduvalt ümber ja sunnib vaatajate fantaasia tööle. Kogu oma tinglikkuses on ta see, kes lükkab etenduses käima osa, mis viib vaataja tagasi lapsepõlve ja paneb mõttes koos tegelastega kaasa mängima. Jemi tegelaskuju käivitab kogu lavastuse mängulisuse ja seda juba esimesest hetkest, kui ta rattaga lavale vurab. Nirksilm on aga sassis juustega tüdrukutirts, kellel on seljas heleroheline väikeste
selle asemel et meist kõigist mööda minna." Arnoldi hirm ameerikastumise ees oli seotud üldisema hirmuga demokratiseerimise ees. Ta arvas, et demokratiseerimine ei tohiks tähendada pelgalt võimu masside kätte andmist vaid peaks seejuures hoolitsema selle eest, et riik saaks korralikult juhitud, üles ehitatud kultuuri. Vulgaarsus, eripärade kadumine, väär mõtteviis, mis tuleneb demokraatlikust võrdõiguslikkusest, kui iga inimene haridusest või annetest hoolimata hakkab uskuma, et tema arvamus on sama hea kui tema naabri oma. Leavis nägi ameerikaniseerumises ühtlustumisprotsessi, see viis suurema majandusliku ja kultuurilise ühtlustumiseni, üleüldisele madalamale laskumiseni. Massikultuur, mis oli seotud Ameerikaga, oli suunatud juurteta ja harimatu rahvamassi poole, kes selle omaks võtsid ja suure kunsti tagasi lükkasid. Richard Hoggart (1918-) kirjeldab raamatus Kirjaoskuse kasutamine kuidas senise traditsioonilise ning tihedalt
Loki isa ei luba tal parvepoistega suhelda ning Loki kuulab oma isa sõna. Parvepoisid seega alati käivadki külas vanal Habahannesel ja ta tütre Mallel. Seegi aasta tulevad parvepoisid, kuid nad kõik sõidavad mööda. Paari päeva pärast möödub veel 1 parv, kus on ainult 1 mees peal, kes ei oska eriti parvega sõita. Loki kutsub isa asja uurima, ta arvab, et mees on äkki viga saanud vms, kuid tuleb välja, et mehel ei ole midagi viga. Parvetaja nimi on Toomas Nipernaadi. Ta uuris loodust ja vaatas ringi ja siis läks Silver Kudisiimu onni. Rääkisid Habahannesepuugist, Nipernaadi hooples, et tal on mitu puuki. Nipernaadi kutsus Loki endaga kaasa. Nipernaadi 1 pidi küll ära sõitma, kuid jäi kauemaks. Loki ütles talle oma sõna, et tahab temaga kaasa minna. Nipernaadi tunnistas, et ta ei olegi parvepoiss ja et ta pole rikas
mure pärast, ja ta rõõmustab oma südant veiniga edu saavutades ja veini sisse uputab ta oma pettumuse." See on väga tõsi, sest ka tänapäeval juuakse alkoholi ükskõik millal. Siis kui rõõmustatakse (pidudel, tähtpäevadel) ning samuti ka, kui kurvastatakse ehk otsitakse veinist või muust joogist lohutust või abi. Seda ei saa läbi aegade muuta, see oli ning jääb nii. Kümnes raamat ,,Taevakõrguse linn" ,,Seda kõike nägin oma silmaga ja seda näinud, haarasin endal kahe käega peast kinni ja mul oli kõik ükspuha, sest mõtlesin, et inimesest ei suuda tema hulluses parandada ükski jumal." Inimese kujutlusvõime on lõpmatu ning uskumatult lai Sinuhe nimetab seda ,,hulluseks", mis on õige. Sest mitte keegi ei tea, mida uut võib inimesele mõnel päeval pähe tulla. ,,Nii veider on inimese hing ja nii vähe tunneb igaüks oma
arhitektuur, maalikunst, skulptuur. Ajalised: muusika, kirjandus, kulgevad ajas. 1) väljamõeldud, fiktsionaalne aeg, sündmuste aeg narratiivne aeg; 2) jutustamise aeg narratsioon. Aeg, mis kulub nende sündmuste jutustamisele. Muidugi pole ka maalikunsti teose tajumine hetkeline, sest kätkeb endas märke, signaale, mis vaataja tähelepanu suunavad. Seda mõjutab lugemisharjumus (vasak-parem). Film on vahepealne ajalis-ruumiliste vahel. 5 · Kunstide liigitamine meeleorganite järgi: 1) nägemine: kirjandus, kujutav kunst, kino; 2) kuulmine: muusika, kirjandus; 3) kompimine, haistmine, maitsmine: tarbekunstid. · Kunstide liigitamine materjalide põhjal: 1) looduslikud materjalid: maalikunst;
"Pop/Rahvakultuur" on enda loodud on oluline terviklikkus ja areneb vastavalt oma seadustele ja diktaadile, mitte tänu massimeediale. Meedia toodab massi, pop.kult tekib isiklikul baasil. Lihtsa inimese enesekult sõjajärgses maailmas. Süüdistab massikult tootjaid. Lihtrahva kaks kult: 1) Rahvas võtab omaks 2) Sunnitakse rahvale peale massikult on loomult vale Ameerika vs Inglism süüdistas Am meediat kollast kirjandust ja Hollywoody filme, tava kirjandusse tulid kriminaalromaanid seksuaalse alatooniaga. Nt Juke- box spetsiifilise institutsiooni kaudu tuli selle kuulamine, The Beatles on kommertskult kuigi pidasid ennast kunstiks. Euroopa tarbis Ameerikat- tarbekult tarbimise objektiks oli Am eluviis ja kult. Am mõtlemine ja aktsient tuleb Hollywoodi filmide vaatamisest. Inglaste jaoks oli Am minevikuta kurjategijate poolt loodud maa, kus juhtisid kasumijahi reeglid. 30`oli oluline muutus, kus toimus mitu faasi:
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja ideoloogilisi süüdis
Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on loomulik kui vaataja end tunneb nagu kodus, näitleja end aga külalisena. Pärast kuninga surma oli klassitsistlik teater suremas. Voltaire püüdis teatrit päästa kõikvõimalike reformidega. 1759. aastal hakati sisse viima muudatusi, Commedie Francaise ehitati suuremaks, kohtade arvu suurendati ning PUBLIK EEMALDATI LAVALT. Sisuliselt tähendas see reform lava eraldamist saalist, kahe autonoomse tsooni tekkimist.mänguruum iseseisvus ning nõudis suuremat tähelepanu. Lava oli nüüd nagu tühi ruum, mida näitleja ei olnud harjunud täitma.
pistma ning teisigi isikupäraseid omadusi- Piibeleht paistab kohmetuna, tema kõne on murdesegane ja laktooniline. Tiit on koduõpetaja, kes kirjutab teoseid sahtlissse, kuna neid ei avaldata. Ludvig võtab oma vana klassivenna Piibelehega ühendust, et lahendada oma raamatu kirjutamise probleem. Sander on õnnelik, kui saab teada, et Piibelehel oli juba midagi valmis. Sander tegi ise ainult lõpu ümber. Ta sai selle raamatuga ,,Pisuhänd" palju auhindu. Vestmanni tütar Laura oli aga tark ning oskas hinnata tõelist kultuuri, mida tema õde Matilde teha ei osanud. Matilde keksib raamatuga Laura ees. Laura ütleb, et teos on muidu väga kena, aga lõpp on kuidagi imelik. Piibeleht armub Laurasse ja nimetab teda öökulliks. Laura sai aru, kes Piibeleht tegelikult on. Et tema oli see sama inimene, kes teda päästis auto eest. Piibeleht tahab Laura kätt paluda, aga tal ei ole selle jaoks raha
"Kuningas Oidipus" on kirjutatud ühe kuulsaima Antiik-Kreeka tragöödiakirjaniku Sophoklese (496-406.a. e.m.a.) poolt. Kirjanik on pärit Ateenast, loonud on ta kokku 123 näidendit, millest meieni on säilinud vaid 7 tragöödiat. Sophoklese tähtsaim dramaturgiline uuendus oli kolmanda näitleja sissetoomine. "Kuningas Oidipust" loetakse autori populaarseimaks draamaks, traagilise ainestiku ülesehituse kõigi aegade ületamatuks eeskujuks. Sophokles näitab oma tragöödias osavalt, kuidas inimesed hukkuvad vahel saatuse poolt ettemääratud põhjustel. Ta näitab ka inimese vabatahet,mis võitleb pimeda saatuse vastu. Kuid sealjuures võidab (Sophoklese järgi) alati jumalate tahe, nende poolt kindlaksmääratud tulevik, millesse uskusid ka vanad kreeklased.
Ta palub Anu, et see ei unustaks teda, vaid asetaks ta mõnesse tühja kingakarpi, kust Anu ta vahel, kasvõi juba suure tüdrukuna, vahel välja võtaks ja meenutaks nende ühiseid seiklusi – sedasama katuselkäiku, ujumist jne. Õpetlikkus/ lugu: Keegi pole liiga suur, et ei võiks magada kaisuloomaga. Lugu õpetab hoolima enda ümber olevatest asjadest ja isikutest, minu arvates oli see väga armas, kuidas Anu alati Sipsiku kaasa võttis ja tema eest hoolt kandis. See, et Anu Sipsikust hoolis, tuli välja ka osas, mil Anu unustas Sipsiku taksosse- ta oli kurb ja ootas väga Sipsikut tagasi. Emotsioon: otsekõne emotsioonikamalt, mõned kohad ka jutustuses. Tekst: laused pole väga pikad ning sõnavara on lastele arusaadav. Vajalikud täiendused: võib ise teha sipsiku, kas joonistada või lausa õmmelda koos vanema abiga. Millega lapse huvi äratada: rääkida enne raamatut, et see on ühest põnevast nukust ja sellest kuidas nad
karakterikujunduses liituvad drastiline ja naljakas; valdab uusromantiline laad (romaanid "Muinasmaa" (1918) ja "Purpurne surm" (1924) ning novellikogud "Saatana karussell" (1917) ja "Rändavad rüütlid" (1919)). Samast ajast pärinevad vaimukad kultuurikajalised följetonid (kogu "Klounid ja faunid" (1919)). 1920. aastatest pärinevad novellikogud "Vastu hommikut" (1926) ja "Ristisõitjad" (1927). Romantilistes novellides "Toomas Nipernaadi" (1928; film "Nipernaadi" (1983)) on tegelaskujud senisest realistlikumad ja lüürilisemad, Gailiti loomingule tunnuslik grotesksus on neis mahenenud. Romaan "Isade maa" (1935) kujutab Vabadussõda. Romantilise ja realistliku kujutusviisi ühendamise süvenevat isikupärastumist tunnistavad romaanid "Karge meri" (1938; film 1981), "Ekke Moor" (1941) ja "Leegitsev süda" (Vadstena 1945). Romaanis "Üle rahutu vee" (Göteborg 1951) ja mitut proosazanri ühendavas teoses "Kas mäletad, mu arm
Selles on Gailit kirjeldanud, et oht ja pagemine ei pruugi õilistada 19 inimest, pigem vastupidi - toob välja ta halvemad iseloomud ja varjatud egoistlikud instinktid. Ka edaspidi ilmunud teostes pöördub kirjanik oma teostes ikka ja jälle tagasi kodumaale. Gailit suri 1960. aastal Rootsis ning on maetud Örebro kalmistule. Tema üheks tuntuimaks romaaniks ja tegelaskujuks on jäänud Toomas Nipernaadi. Looming Romaanid Novellid Jutustused Följetonid Juba esimestes novellikatsetes on Gailitile iseloomulik erandlike karakterite ja harukordsete psüühiliste seisundite kujutamine romantilises laadis. Romantilise, traagiliselt lõppeva armastuskolmnurga loo esitab tema esimene raamat "Kui päike läheb looja" (1910). Gailiti ilukirjanduslik proosa aastaist 19171924 näib esimesel pilgul ajakaugena. Tegevuspaigaks mõni eksootiline saar tegelasteks fantastilised
17th Stre e t on oma n d t u d Alloy Entert ain m e n t poolt, ja järgide s oma n d a t u t tööt a s ta lühiajaliselt Alloys. Päras t Alloyst lahku mis t kirjuta s ta " Ränd a v a t e Pükst e Õeskon n a " millest sai rahvu sv a h e lis elt hästi müü d u d raa m a t , millele järgn e s veel kolm "Pükst e" se eria t .Viiman e kandis nime "Igave s ti sinise s" , mis avald a ti 2007 aast a jaanu a ris. Selle esim e s e se eria raa m a t u koht a tehti aast al 2005 film. Teine film põhine s kolma n d a raa m a t u se erial mis valmis 2008. a augu s til. Brashares sai oma esimese täiskasvanute novelli "The Last Sum m e r (of You and Me)" ee st 2007. aast al . Praeg u elab ta New Yorkis koos te m a artistis abika a s a g a , Jacob Collins . Neil on kolm last: Nathaniel, Samuel ja Susannah. ( tõlgitud ümber inglise keelest ) 1.2 Raamatust 1.2.1 Õnn ei anna iial: ta ainult laenab (Hiina vanasõna) Tüdrukud pakkisid oma asju vastu oma tahtmist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
