Nimisõnade käänamine SAKSA KEELES JAGUNEVAD NIMISÕNAD AINSUSES KOLME KÄÄNDKONNA VAHEL: Naissoost nimisõnade käändkond; Tugev käändkond; Nõrk käändkond; Naissoost nimisõnade käändkond Nominativ eine Frau die Frau Wer? eine Katze die Katze Was? eine Puppe die Puppe eine Klasse die Klasse eine See die See eine Nacht die Nacht Naissoost nimisõnade käändkond Akkusativ eine Katze die Katze Wen? eine Frau die Frau Was? eine Puppe die Puppe eine Klasse die Klasse
Inglise keel Nimisõnade mitmus Reeglipärasel mitmusel lisatakse ainsuslikule nimisõnale lõpp s: Näiteks: two dogs three cats. Kui nimisõna lõpus on s, ss, sh, ch või x tuleb sõna lõppu es Näiteks : four glasses four busses Kui nimisõna lõpus on üksik kaashäälik, millele järgneb y, siis muutub y mitmuse vormis ie- ks ja lisandub s. Näiteks: lady ladies story-stories Kui ühesilbilise nimisõna lõpus on täishäälik ja y, siis lisandub ainult s. Näiteks: boy-boys day-days
no article mitmuses olevate nimisõnade ees, kui räägitakse neist üldiselt loendamatute nimisõnade ees inimeste eesnimed (koos perekonna nimega) mänge mängima: play football; volleyball mandrid: Africa, Australia, Asia riikide nimed va., mis sisaldavad state; republic; kingdom (the USA, the UK, the republic of EST) linnad tänavad; väljakud; pargid õppeained; ainenimed üldiselt kuud; nädalapäevad; pühad järved: Lake Võrtsjärv mäetipud; üksikud saared keelte nimetused, kui neile ei järgne sõna language
! Sisukord. Tähestik ....................................................................................... lk 1. 1A ! - Tere ! Asume teele! ................ lk 1 , , Meie perekond: ema, isa ja mina. 1B . Isikulised asesõnad. 2. 2. . Saame tuttavaks! 2. . Vaatame linnas ringi. 2. . Nimetav kääne. 3. 3. ? kuidas läheb? 3. ! Töötame tööpäeviti ja puhkepäeviti! 3B. . Nimisõnade sugu. 4. 4. ! Oh neid kombeid! 4. 1 10. Loeme 1-10 4. I . Tegusõna I pöördkond 5. 5. ... Kui sa aru ei saa, siis küsi.. 5. . Kevadest kevadeni. 5. II . Tegusõna II pöördkond 6. 6. -? - Kuidas öelda vene keeles? 6. 11 19. Loeme 11-19. 6. . Nimisõnade mitmus. 7. 7. Lähed otse jõuad kooli. 7. . Kool on sinu teine kodu. 7. . Kohakääne 8. 8
a.). Riifi keel Riifi keele nimisõnad eristuvad soo (mees- ja naissugu) ja numbri (ainsus ja mitmus) järgi. Meessoost nimisõnad berberi keeles tavaliselt algavad ühega nendest kolmest vokaalist: a, u või i - afus "käsi", argaz "mees", udem "näo". Naissoost nimisõnad algavad t tähega, näiteks: afus → tafust, udem → tudemt, ixef → tixeft (Vikipeedia, 2017). Berberi keeled omavad kahte tüüpi numbreid: ainsus ja mitmus. Mitmus on kolm vormi olenevalt nimisõnade tüübist. Esimene, "tavaline" tüüp seisneb täishääliku algseisukoha muutmises ja sufiksi lisamises: -n: afus → ifassen "käsi". Teine tüüp seotud ainult täishääliku muutmisega: adrar → idurar "mägi". Kolmas tüüp ühendab vokaalide muutuse sufiksiga: -n: izi → izan "lend" (Vikipeedia, 2017). Riifi keeles tegusõnad pööratakse kolmes ajas: minevik, olevik ja tulevik (Wiki, 2007). Riifi
* III käändkonna nominatiivi vormil on sageli teistsugune tüvi kui ülejäänud käänetel. * Käändelõpud liituvad sõna nn genitiivi tüvele * Sõnastikes antakse nominatiivi vorm ning peale koma ainsuse genitiivi lõpp koos muutunud tüve lõpuga. * Muutunud tüveosa antakse alates viimasest tähest, mis võrreldes nominatiiviga ei muutu. Nt homo, minis m/f – inimene Gen. sg. Hominis Konsonanttüveliste mees- ja naissoost nimisõnade käändelõpud on järgmised: Sg Pl N. V. Ø -ēs G. -is -um D. -ī -ibus Acc. -em -ēs Abl. -e -ibus Konsonanttüveliste kesksoost nimisõnade käändelõpud on järgmised: Sg Pl N. V. Ø -a G. -is -um D. -i -ibus Acc.= Nom -a Abl. -e -ibus I-tüvelised on: a) e-, al- ja ar-lõpulised kesksoost nimisõnad Nt mare, maris n – meri; animal, animālis n – loom;
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11 Nimisõnade käänamine 12 Nimisõnade käänamine ainsuses 12 Nimisõnade käänamine mitmuses 13
mida on kasutatud alates 1972. aastast. On kasutatud ka araabia ja osmani kirjasüsteemi, mis ei ole enam kasutusel. Samuti on kasutatud Borama ja Kaddare tähestikku. (http://www.ethnologue.com/language/som 23.10.15 22:30) (http://www.omniglot.com/writing/somali.htm 23.10.15 22:50) Somaali keel on aglutinatiivne keel ehk afiksaalkeel, mis kasutab suurel hulgal afikseid. Afiksid muutuvad vastavalt mitmetele reeglitele. Kindel artikkel on sufiks ehk järelliide, mille põhivorm meessoost nimisõnade puhul on -ki või -ka ja naissoost nimisõnade puhul -ti ja -ta. Artiklid ei muutu ainsuses või mitmuses. (https://en.wikipedia.org/wiki/Somali_grammar 24.10.15 19:00) Muutuseid helikõrguses kasutatakse pigem grammatilistel kui leksikaalsetel eesmärkidel.See hõlmab endas soo, arvu ja käände eristamist. Mõnel juhul on need eristused tähistatud üksiku tooniga (näiteks ĺnan, "poiss"; inán, "tüdruk").
A(N) üks (mingi), üks paljudest loendatava ja ainsuses oleva nimisõna esmane mainimine THE "see" (kõigile teada/näha, millest on jutt) nimisõna võib olla nii ainsuses kui mitmuses; loendatav või mitte Ø (nullartikkel) üldistav (loendatavad nimisõnad mitmuses, mitte loendatavad ainsuse või mitmuse vormis) Aari Juhanson, MA 2009 A(N) Loendatavate, ainsuses olevate ja esmakordselt mainitavate nimisõnade/omadus- ja nimisõnade ees · Uus info: A (young) man in a streetcar smiled at me. · Ametid: She always wanted to be a dancer. · Kindlad väljendid: a couple of; be in a hurry; etc Aari Juhanson, MA 2009 A(N) set phrases They left a couple of days ago and all of a sudden I realized that it had been a long time since they last called. We usually have a good time together and, unless we are in a hurry, we are in a good mood. As a matter of
Joonista käände Kesksoost nimisõnad ., ., logo ja selgita oma ., valikut Mees-, nais- Nimisõnade Nimisõnad, mis ja kesksoos ning mitmuse esinevad ainult mitmuses olevate moodustamine mitmuses omadussõnade lõpud -/- , -/- see käände tähistab -/-/- üldiselt liikumist. -/-/-
kirjutades ette id, nt. Id lagar "jaamad" Korporeerimata nimisõnad tulenevad araabia keelest ning säilitavad araabia keele morfoloogilised reeglid, kuid on ka erandeid. Araabia keele naissoo -a lõpp asendatakse -t sufiksiga. Eesti keeles on nimisõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ja arv. Käändeid on eesti keeles neliteist ja grammatilisi arve kaks(ainsus ja mitmus). Lauses võivad nimisõnad esineda aluse ja sihitisena, kuid ka määruse ja sihitistena. Nimisõnade jaotusel kasutatakse ka alaliike: üldnimed ja alanimed. Üldnimed jaotatakse sisu järgi: 1)abstraksed või konkreetsed asjad nt armastus vs mesilane. Vastanduvus toimub tajutatavuse järgi. 2)elus või eluta nt kass vs tool 3)jaotavad ja jaotamatud nt vesi vs laud. Vastandus toimub sisu homogeensuse alusel homogeense sisuga on jaotatavad ja mittehomogeense sisuga jaotamatud sõnad. Neid on nimetatud ka aine- ja asjasõnadeks. Asesõnad
Plural of nouns Nimisõnade mitmus 1. Ainsusele lisatakse -s sailor sailors 2. y-lõpulised nimisõnad Kui nimisõna lõpus on täishäälik +y, lisandub mitmuses -s boy boys Kui aga nimisõna lõpus on kaashäälik +y, siis y = i +es baby babies 3. Kui nimisõna lõpus on -s, -sh, -ch, -x või -o, siis lisatakse mitmuses -es bus buses potato -potatoes negro negroes kilo - kilos bush bushes tomato tomatoes disco discos piano - pianos
OMADUS - JA NIMISÕNADE KÄÄNAMINE AINSUS MITMUS Kääne Küsimused Eessõnad MEES SOOST KESK SOOST NAIS SOOST Oma- MEES- KESKSOOST NAISSOOST () () () dus- SOOST omadus nimi- omadus- nimi- omadus nimisõn sõnad -sõna sõna sõna sõna -sõna a ?(kes) ? - - - - - - - - - - - (mis) - - - - - - - - ...
lõpp -es a bus buses a glass glasses a bush bushes a watch watches a box boxes 3) kui ainsuse vormi lõpul on kaashäälik + y, siis mitmuses y muutub i- ks ja lisandub -es a country countries a factory factories a fly flies a story stories 4) kui ainsuses oleva sõna lõpul on täishäälik + y, siis mitmuses lisandub -s a boy boys a toy toys a key keys a monkey monkeys 5) erandlikult on mõnede o-lõpuliste nimisõnade mitmuse lõpul -es a potato potatoes a tomato tomatoes a hero heroes kuid ülejäänud o-lõpuliste nimisõnade mitmus moodustatakse lõpuga -s a disco discos a photo photos a kilo kilos a piano pianos a radio radios 6) erandlikult esineb mõnede f- ja fe-lõpuliste sõnade mitmuse vormis muutus, kus f läheb v-ks, millele lisandub lõpp -es a leaf leaves a thief thievesk a half halves a shelf shelves a knife knives
Kokku- ja lahku kirjutamine 1. NIMISÕNADE KOKKU – JA LAHKUKIRJUTAMINE Nimetavas käändes olev nimisõna või lühenenud sõnatüvi kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku. Kui esimene nimisõna on ainsuse omastavas, sõltub kokku -ja lahkukirjutamine tähendusest. Lahku: Nimisõna ainsuse omastavas kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuulumist ja vastaba küsimuseke kelle? Või mille? Kokku: Nimisõna ainsus omastavas kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele missugune? Kokku- või lahkukirjutamine võib sõltuda ka täiendist. Kui esimene nimisõna on mitmuse omastavas käändes ,kirjutatakse see järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku. Kokku kirjutatakse nimisõnad siis kui moodustub omaette tähendusega sõna. Mõnes muus käändes olev nimisõna kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku nimisõnaga kokk...
1.NIMISÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE. NIMISÕNA+NIMISÕNA Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, siis kirjutame selle järgneva nimisõnaga kokku. Nt: a) jalgpall, puuleht. b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA Omadussõna ja nimisõna kirjutatakse üldjuhul lahku. N: must aken , kuum päike. Kui omadussõna ja nimisõna moodustavad mingi uue mõiste, siis kirjutame sellise sõnapaari kokku. N: noor kotkas-kirjutame põhireegli järgi kokku. Noorkotkas- tekib uus mõiste ( noorte organisatsiooni liige ). Arvsõnad ja asesõnad kirjutatakse nimisõnast tavaliselt lahku. N: see loom, kaks looma. 2. Arvsõnade ja omadu...
Hiina rahvavabariik Hiina rahvavabariigi vapp HIINA KEEL Kuulub hiinatiibeti keelkonda Kõneleb u. 1,2 miljardit inimest Peamiselt Hiina Rahvavabariigis, Taiwanis, Singapuris, Malaisias, Indoneesias. Kõnelejate arvu poolest maailma levinuim keel. Ametlikku üldkasutatavat hiina keelt nimetatakse ka mandariini keeleks ja putonghua'ks. Hiina keeles puudub tegusõnade pööramine ja nimisõnade käändamine. Hiina keel on tonaalne. TOONID Hiina keel tunneb nelja tooni. Kõrge toon Kõrge tõusev toon Madal langev toon Kõrge langev toon Kui näiteks hiina keeles hääldada häälikujärjendit ma kõrge tooniga, tähendab see 'ema' kui hääldada kõrge tõusva tooniga, siis 'kanep', kui madala langeva tooniga, siis 'hobune’' ja kui kõrge langeva tooniga, siis 'kurjustama'.
Ainsus Mitmus 1. 2. 3. , , Küsisõnad "mis", "kes", "kuidas", "miks", "milleks", "kui palju", "kus", "kuhu", "kust", "millal", "milline", "milline, kumb", , "missugune". Grammatiline arv Kaasaegses vene keeles on kaks grammatilist arvu: ainsus ja mitmus.Vanavene keeles oli ka duaal, mille grammatilised tunnused on vene keeles osaliselt säilinud. Tabelis on toodud nimisõnade lõpud ainsuses ja mitmuses. Mitmus Ainsus (endise duaali lõpud) Mitmus null-lõpp Meessoost nimisõnad - -, - -, -, -[59], -() -[57] -[58] - -
Umbmäärane artikkel 3 Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7 Umbmäärased asesõnad JEDER, JEDE ja JEDES (iga) 8 NIMISÕNA 9 Nimisõnade sugu 9 Nimisõnade mitmus 9 Nimisõnade käänamine 10 OMADUSSÕNA 11 Omadussõna käänamine määrava artikliga 11 Omadussõna käänamine umbmäärase artikliga 11 Omadussõna öeldistäitena 12 Omadussõna võrdlusastmed 12
Pöördsõnad: AINUSUS MITMUS 1. Ma Me 2. Sa Te 3. Ta Nad Eesti keeles on kaks aega: olevik ja minevik Muutumatud sõnad: Neid sõnu ei saa käänata ega pöörata. 1. Sidesõnad (NT: ja, ning, ega, või, siis, kuid, vaid, et) 2. Hüüdsõnad (NT: ahhoi, tere, ohoh, hurraa, kurat) 3. Määrsõnad (NT: eile, homme, mullu, hästi, halvasti, kössis, kõveralt, veidi, natuke, pilgeni, veidi, natuke, alla andma) 4. Kaassõnad kaassõnad kuuluvad nimisõnade juurde. (NT: pall veeres laua alla) HARJUTUS 1: Täna on teine september. Üks ei tea mis teine teeb. Kumbki film polnud huvitav. Asesõna, nimis., verb , omadus. Klassivenna karvane koer kipub kõiki hammustama. nimis, omadus., nimis.,tegus, asesõna, tegus. Direktor armastab autoga kiiresti sõita. Nimis.,tegus, nimis, määrs,verb Peale lõunat saabub meie kooli uus õpilane. Kaassõna, nimi.,tegus, pöörds.,ases, omadus., nimis. Mehed istusid rikkaliku laua taha
aasta andmete järgi 150 (Ethnologue). Benabena keelt kõneldakse Paapua Uus-Guineas Eastern Highlandsi provintsis Goroka (mis on ka provintsi keskus) piirkonnas (Ethnologue). Eastern Highlandsi provintsis ca 580 000 elanikuga räägitakse umbes 21 keelt (Wikipedia). Kasutatakse ladina tähestikku ja keele ISO 639-3 kood on bef (Ethnologue). Benabena keel on peamiselt aglutineeriv keel kuid esineb ka fusionaalseid elemente. Verbide morfoloogia on palju keerulisem ja olulisem kui seda on nimisõnade morfoloogia. (DOBES) Nagu teisteski Eastern Highlandsi provintsi keeltes on tegusõna struktuur hädavajalik arusaamisel ja lausete koostamisel. Verbid kannavad endas tähenduslikult nii subjekti kui aega. Verbide morfoloogiline struktuur väljendab aja ja subjekti suhteid osalausete vahel. (Young, 1970: 1) On ka palju juhtumeid, kus suurt semantilist rolli ei mängi mitte verb ise vaid verbiline lisand, milles väljendub aeg ja tegija ning mis on erinevate tegusõnade puhul sama. (DOBES)
TUNNIKONSPEKT OLGA PRIVALOVA, SKVVM-1 AINE: Vene keel võõrkeelena KLASS: 9 klass, eestikeelne kool TUNNI TEEMA: Riided EESMÄRGID: 1. : - : (, , ) «»; , , ; - : , , 2. : , , , ; , , , , . 3. : , ; 1. Õppeesmärgid: - keeleesmärgid: uue materjali õppimine ja selle kinnitamine (leksika, grammaatika, foneetika), mille üldteemaks on ,,Rõivad", nimisõnade ja omadussõnade sugu (korraldamine), nende seostuvus, äraõpitud leksika kordamine - kommunikatiivsed eesmärgid: õppida rääkida riietest, garderoobist, riieteesemeid kirjeldada 2. Arenemiseesmärgid: 1 Fantaasia, mõtlemise, tähelepanu, vaatlemisoskuse arendamine, üldise silmaringi laienemine, ka lingvistilise silmaringi arenemine, analiseerimisoskuse ja suhtlemisoskuse arenemine 3. Kasvatuseesmärgid:
· gap-filling · ordering words · word formation · error correction Lugemisoskuse testid võivad olla: · true/ false questions · multiple-choice questions · jumbled paragraphs · open cloze finding the position of a word in a line/sentence · Matching (words to definitions, paragraphs to titles, etc.) Koidula Gümnaasium Inglise keel (30 min) Keelestruktuuride osas on vajalikud järgmised keeleteadmised: · nimisõnade mitmus, ainsuslikud ja mitmuslikud nimisõnad · artikkel · omadussõnade võrdlemine · asesõnad · tegusõnade ajavormid aktiivis, · tegusõnade ajavormid passiivis (present simple, past simple), · kaudne kõne · BE / HAVE eristamine/kasutamine · be/ have/ do abitegusõnadena · eessõnad, eessõnalised väljendid · küsimuste moodustamine · modaalverb · sõnatuletus (ees- ja järelliited) Koidula Gümnaasium
Omastav kelle?mille? Dativ wem? Dem Mann Der Frau Dem Kind Den Büchern Alaleütlev (mehele) (naisele) (lapsele) kellele?millele? Akkusativ Den Mann Die Frau Das Kind Die Bücher wen?was? (meest) (naist) (last) Osastav keda?mida? 3 Nimisõnade sugu Meessoost (der) -er: der Fahrer -ler: der Künstler -ner: der Redner -ling: der Fremdling Naissoost (die) -ei: die Bücherei -in: die Lehrerin -heit: die Wahrheit -schaft: die Freundschaft -ung: die Bildung -keit: die Müdigkeit Kesksoost (das) -chen, -lein: das Mädchen, das Hündlein -tum: das Eigentum Aastaaeg, kuu, kuupäev, nädalapäev Frühling kevad, im Frühling (kevadel) Sommer suvi, im Sommer (suvel) Herbst sügis, im Herbst (sügisel)
appendicitis the south-east NB! flu/ the flu, mumps/the mumps, a cold the western Europe the Middle East the West End NB! Northern Ireland North America South-Eastern Spain Loendamatute nimisõnade juurde kuuluvad Organisatsioonid, riigiorganid: sõnad, mis tähistavad rahvust, päritolu või the United Nations ajastut: the European Union Italian music the police British culture the army new age the BBC modern art Järgmiste sõnadega, kui neid kasutatakse Laevad: üldises tähenduses: the Georg Ots
Armastus ja hoolitsus ei saa seisneda ainult laste materiaalse heaolu tagamisel. Ta sarnaneb oma emale. 10. Soovist lühemalt väljendada jäetakse vahel ära mõni vajalik lauseliige: Temas peitub tohutu energia, lööb kaasa kõikides ettevõtmistes. 11. Umbisikulise tegumoe kasutamine, kui tegija on teada: Koolide poolt viiakse läbi ujumiskursusi. Direktori poolt anti meile hea hinnang. Eriti palju on tal kirjutatud loodusteemalisi luuletusi. 12. Nimisõnade liigtarvitamine. Viimases vagunis toimub pirukate müümine. Põllu künd teostati õigeaegselt. Teadlased viivad läbi põhjalikke uurimusi ohtlike ainete osast vähihaiguste tekkes. 13. Kõnekeelsus: Liikuda on suht võimatu. Tegelt oli see vale. Elu polnud enam üldse nii lilleline. 14. Liigne kujundlikkus: Pajudest probleemidest möödatuiskamine tekitab haavu, millest ümbritsev eluvedelik võib otsa saada. Inimene on nagu korvpall, mida püütakse korvi visata. 15
Nimisõnade grammatiline sugu ja mitmus Meessoost on nimisõnad, mis lõpevad sufiksitega: - er ,- der Bäcker, der Wecker NB! erandid er lõpulised võivad olla ka nais- ja kesks. das Fenster, die Nummer - ler,- der Künstler - ner,- der Redner - en,- der Kuchen NB! esineb erandeid - ling,- e der Lehrling, der Schmetterling - ich,- e der Teppich - ig, -e der Pfennig - s,- e der Knirps - lõputa,verbist tulenevad nimisõnad gehen- der Gang, fliegen der Flug võõrapäraste sufiksitega: - or,- e der Motor, der Traktor - ist, - en der Idealist - ier,- e der Offizier - ent,- en der Student, der Präsident - eur,- e der Ingenieur, der Amateur, der Monteur - ant,- en der Musikant - and,- en der Doktorand - är,- e der Aktionär,der Millionär, der Sekretär - et,- en der At...
keelt, mis on lugejale mõistetav. Arvestama peaks lugeja ajaga ning seda mitte raiskama. Dokumendi normaalpikkuseks oleks 15 lehekülge. Lausete puhul tuleks lähtuda korrektsest lauseehitusest ja arusaadavusest. Selgelt tuleks edasi anda tegija ning tema tegevused ajalises järjekorras. Tähtis informatsioon ei tohiks kaduda pikkade ja looklevate lausete vahele. Et lugejale teha oluline meeldejäävaks, tuleks see paigutada lause lõppu. Lausetes tuleks vältida üleliigset nimisõnade kasutamist. Viga on kasutada nimisõnu koos sisutühja tegusõnaga, näiteks analüüsi teostama. Teksti elavdamiseks ja lihtsustamiseks võiks kasutada sõna analüüsima. See tagab lugejale lihtsasti lugevuse ning arusaamise. Dokumentides mõtete edasi andmiseks tuleks kasutada pigem konkreetset kui abstraktset keelekasutust. Lugejale ei tohiks tunduda, et tekstis püütakse varjata teadmatust keeruliste sõnade taha. Lihtsate sõnadega muutub teksti sõnum täpsemaks ja arusaadavamaks
Sõnade rõhk on tavaliselt eelviimasel silbil, kui see nii ei ole, siis on rõhk märgitud rõhumärgiga. Kirjapildis kasutatakse ladina tähestikku ning sõnavara kattub suuresti ladina omaga. Ladina tähestiku tähti nagu j, k, w, x ja y ei peeta itaalia tähestiku osaks, aga need tähed on kasutusel itaalias keeles olevates laensõnades. b) Itaalia keeles on muutelõpud, mis määravad soo ja erineva soo puhul ka mitmuse. Sugusi on kaks - meessoost ja naissoost. Näiteks nimisõnade puhul sõna lõpus olev -o näitab, et sõna on meessoost, mitmuses -i. Ning lõpuga -a on enamus sõnad naissoost, mitmuse lõpuks on -e. Sõnade järjekord võib olla nii SOV, VOS, kui ka VSO, see oleneb olukorrast. c) Sõnavara kattub suuresti ladina keelega. Väga palju on itaalia sõnavarast kasutuses muusika vallas, erinevate terminite puhul ning on ka omajagu laensõnu nagu igal keelel. d) Itaalia keeles eristatakse pikki ja lühikesi konsonante. Erinevaid murdeid tunneb
Time went quickly. Aeg möödus kiiresti. Gold is expensive. Kuld on kallis. · Kui aga loendamatud nimisõnad on täpselt määratletud, tuleb kasutada määravat artiklit the. The gold in your hand is very expensive. - See kuld, mis on su käes, on väga kallis. The music of this concert is boring. Selle kontserdi muusika on igav. · Kui loendamatute nimisõnade juurde kuuluvad sõnad, mis väljendavad rahvust, päritolu või ajastut, siis artiklit ei tarvitata. I am listening Estonian music. - Ma kuulan eesti muusikat. 4. Pärisnimed · Ilma artklita on: 1. isikunimed I met John Money. Ma kohtusin John Money-ga. 2. geograafilised nimed I live in Estonia. Ma elan Eestis. 3. tänavad, väljakud, pargid ja muud hooned Gonsiori street starts near department store.
Näited. Hääldame. Hääldame. ,,, ,,,- ,, NB! 20 . , ( ,,,,),, -,-,-, -. ,, ,,,. : - (kirjutame) . sõna tüves: ,, Hääldame. ,, : -, , , - (järelliides) , - : , ,, Nimisõnade ja omadus- , sõnade lõpus ) rõhu all - ) , , ilma rõhuta , . , .Sõnaühendites kirjuta alati -. ,, ,, , . , . , . Nendes sõnaühendites alati kirjuta A. ,,,,,, ,,,,, , .
Sass Henno "Mina olin siin" on triloogia esimene osa. On lubadus to be continued 4. Tühisõnalisus ja pateetika kesine sisu loodetakse korvata kenade sõnadega Meie tegelikkus on rikas. Erksa pilguga ringi vaadates näeme uue tekkimist linnas ja maal, mandril ja saartel. Ja mis kõige tähtsam: inimesed töötavad ja võitlevad parema homse eest ja kasvavad iga päevaga. 5. Kantseliit bürokraatlik keelekasutus väljaspool tema kasutusvaldkonda. Nimisõnalembus: nimisõnade eelistamine tegusõnadele (teonimi)Ürituste ettevalmistamise läbiviimine ... Ekskursiooni organiseerimise ja läbiviimise tasemega jäädi rahule. Üldnimetuste, kategooriate, abstraktsõnade soosimine: ühiskondliku toitlustamise ettevõte söökla, restoran; akadeemiline zargoon: Teadlased soovitavad realiseerida individuaalset või individuaal-diferentseeritud lähenemist unele. (Teadlased soovitavad igaühele und tema tunde ja vajaduse järgi)
Samas on näha, et tähendus 'tahtma' on tulevikulise projektsiooniga, sellepärast on selline muutus võimalik. Leksikaalne tähendus on verbil come 'tulema'. Iseseisvat leksikaalset tähendust abiverbil ei ole. Hast du schon alles durchgelesen? 'Kas oled juba kõik läbi lugenud?' Verbivorm hast ei tähenda antud juhul 'omama', vaid osutab perfektile ja ainsuse 2. pöördele. Leksikaalne tähendus on partitsiibil. 5. Näide: eesti ja soome kaassõnad Paljud neist on tekkinud nimisõnade kohakäändevormidest. Nimisõnad kand, pea, kõrv, juur > abisõnad kannul, peal, kõrval, juures Reeglipärased kolmikud (kohakäändevormid): maha maas maast peale peal pealt juurde juures juurest kõrvale kõrval kõrvalt Ruumi-, aja- ja põhjussuhete väljendamine somaatilise (s.o. kehaosi tähistatava) sõnavara kaudu on olemas paljudes keeltes. On loomulik, et inimene püüab kirjeldada maailma lähtudes
ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62 MANY ja MUCH; FEW ja LITTLE 64 NIMISÕNA Nimisõnade mitmus 65 Nimisõnade omastav kääne 66 OMADUSSÕNA kesk- ja ülivõrre 67 TEGUSÕNA Tegusõna BE pööramine (olevik) 69 Tegusõna BE pööramine (minevik) 70 HAVE GOT pööramine 71 Üldolevik 73 Üldminevik
Võttes aluseks *seadusandluses loetletud juhud...> õigusaktides… aruandlus – aruannete koostamine ja esitamine, aruandmine Kogu *aruandlus pandi ühte kausta > kõik aruanded. projekt – oli seotud verbiga projekteerima, seadustel, määrustel, otsustel on eelnõud, mõnel tööl kavand või visand toode – piimatoode, seeriatoode, pangateenus, infoteenus tapma – teadlik tegevus Torm *tappis inimese > hukkus, nõudis inimelu. LIIASED VÄLJENDID Nimisõnade tähendus on väljendatud kahekordselt: tegelik reaalsus > reaalsus professionaalne ekspert > ekspert vägivaldne annekteerimine > annekteerimine ebakonstruktiivne konflikt > konflikt negatiivne pettumus > pettumus kontrollreid > reid sõnasõnaline tsitaat > tsitaat Ühendtegusõnad: kinni peatama > peatama, kinni pidama ümber töötlema > töötlema, ümber töötama vahele sekkuma > sekkuma, vahele segama järele matkima > matkima ette prognoosima > prognoosima
paljai/n jaloi/n paljajalu). 9 T. Roos, I.Tamm Puhutteko Suomea, Tallinn, 1981, lk 59-60. 10 5. INGLISE KEELE KÄÄNDED JA EESSÕNAD Inglise keeles on nimisõnadel kaks käänet10. Need on üldkääne (the common case; nimetav kääne), mis on käändelõputa, ja omastav kääne (the genitive case), millel on oma kindel käändelõpp. Ainsuses olevate nimisõnade omastav kääne moodustatakse üldiselt lõpu `s (ülakoma + s) abil, ent sõnades, mis juba ainsuse üldkäändes on s-lõpulised, võidakse ainsuse omastav kääne moodustada ka üksnes ülakoma abil (witness's või witness'). Liitnimisõnade ainsuse omastav kääne moodustatakse `s lisamise teel liitnimisõna viimasele elemendile: the commander-in-chief's order. Nimisõnadel, mille mitmuse üldkääne on s-lõpuline, moodustatakse mitmuse omastav kääne ainult ülakoma lisamisega
Sõnast võib mõelda kui mündist, mille ühel küljel on häälitsus ja teisel tähendus, kuid sisuline seos nende vahel puudub. Seega, kui kahes keeles märgib sama helide kogum sama tähendust, pole see tõenäoliselt juhus. See viitab tavaliselt sellele, et need keeled on sugulaskeeled. Sedasi on keeleteadlased toimetanud juba ammu. Aastal 1786 taipas William Jones, et sanskriti, kreeka ja ladina keeles on põhimõtteliselt samad sõnad, nimisõnade samad grammatilised lõpud ja ütles, et see ei saa olla juhus, vaid need keeled peavad olema tekkinud samast allikast, mis ei pruugi ise enam eksisteerida. Nii otsivadki keeleteadlased keelkondi. Kui võrrelda eesti keelt näiteks prantsuse, saksa, vene ja soome keelega, on kohe selge, et eesti ja soome keel on väga lähedased ning nad ei ole seotud indoeuroopa keeltega. Pelgalt sõnu võrreldes on võimalik tuvastada keelkondi ja neid leides on
Also - niisiis Dürfen - tohtima Etwas - natuke Essen sööma Doch vastad eitavale küsimusele Fehlen puuduma jaatavalt Geben andma Gern - meelsasti Geboren sein sündima Gleich kohe Gehen minema Ins - -sse(sisseütlev) Glauben - arvama In der Mitte - keskel Haben omama Kein(e) eitus nimisõnade puhul Kosten maksma, väärt olema Lieber - meelsamini Lernen õppima Links vasakul Nehmen võtma Mit - -ga , koos Probieren - proovima März märts Sein - olema Nebanan kõrval Spielen - mängima Nicht eitus tegusõnade puhul Trinken - jooma Nur - ainult Verbinden - ühendama Oben üleval Verdienen - teenima
Määrav artikkel – EL, LA 44 ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46 Umbmäärased asesõnad 47 ALGÚN ja NINGÚN 47 NIMISÕNA 48 Nimisõnade sugu 48 Nimisõnade mitmus 48 OMADUSSÕNA 50 Omadussõna kesk- ja ülivõrre 50 Näitavad omadussõnad 51 TEGUSÕNA 52 Tegusõna SER pööramine 52 Tegusõna ESTAR pööramine 53 ESCUCHA & REPÍTE 43
kasutata morfeemi. Nähtav morf ja peitmorf .................................................................................................................... Mis tüüpi on järgmistelegi (kliitik); kalu (kohvemorf); olen leidnud (katkemorf); uhiuus (jäänukmorf); söö (nullmorf)! ? MORFOTAKTIKA Morfotaktika uurib: Morfeemide järjestust sõnavormis Morfeemide järjestust reguleerivaid reeglid Esita eesti keele nimisõnade morfotaktiline skeem TÜVI LIIDE ARV KÄÄNE - LIIDEPARTIKKEL Morfotaktiline skeemi põhjus on lisatakse tüvile KORDAMISEKS: MIS ON MORFOLOOGIA? Morfoloogia eestikeelne nimetus on vormiõpetus, õpetus sõnavormidest. Morfoloogia tasand keelesüsteemi sees on morfeemide tasand. Kas vormimoodustus on morfoloogiline süntees või analüüs? Süntees Kas sõnamoodustus kuulub morfoloogia alla? See ei ole morfoloogiat
· zu Ostern - ülestõusmispüha · zu Pfingsten - nelipüha · zu Silvester - vana-aasta · zu Neujahr · zum Geburtstag SEIT Märgib tegevust, mis algas mingil ajahetkel minevikus ja kestab siiani. (Mis ajast alates?) · Er ist schon seit 12 Jahren verheiratet. (Ta on juba 12 aastat abielus.) ZWISCHEN (dat) · zwischen dem 10. Juni und dem 31. august. (10. juuni ja 31. augusti vahel.) Nimisõnade tuvastamine Nimisõnade grammatiline sugu ja mitmus (DER) Meessoost on nimisõnad, mis lõpevad... ... sufiksitega: - er ,- der Bäcker, der Wecker NB! (das Fenster, die Nummer) - ler,- der Künstler - ner,- der Redner - en,- der Kuchen NB! esineb erandeid - ling,- e der Lehrling, der Schmetterling - ich,- e der Teppich - ig, -e der Pfennig - s,- e der Knirps - or,- e der Motor, der Traktor - ist, - en der Idealist - ier,- e der Offizier
iseeneses.") Vanaisa: isa või ema isa Koer: neljajalgne loom, haugub (kassi vastandloom), peetakse inimese parimaks sõbraks. Üldjuhul koduloom Armastus halvastidefineeritav mõiste 10. Kas toonekurg on hea linnu näide? Miks? Pigem mitte, sest üldjuhul tuleb inimestel silme ette mõni väiksemat sorti lind. 11. "Obama võitis McCaini," " McCain võitis Obamat" ja "Obama kaotas McCainile" mille poolest need laused erinevad, sarnanevad? aused on sarnased nimisõnade poolest (tegelased on ühed ja samad) kuid erinevad need sellest kuidas lause on üles ehitatud, millele on suunatud rõhk. 12. "Naised ärge unustage kasvueas lapsi eelistades glamuuri ja muud ajutist." Milliseid raskusi võib tekkida lause mõistmisel? Miks? Lause pole loogiline ja asjad pole omavahel seotud. 13. Kuidas uurida seda, mis hetkel Soome imikud enam Õ-d ja Ö-d ei erista? saab teha sellist mingit testi..
tähenduste võrdlusi. 3 1. Värvinimetuste moodustamine Asta Õim kirjutab, et vaadeldes esmapilgul võrdlevalt eesti ja vene keele värvinimetusi, võib tunduda eesti keel värvide väljenduse poolest rikkamana. See on tingitud värvinimetuste erinevast moodustamisest eesti ja vene keeles. Eesti keeles kasutatakse värvinimetuste moodustamisel kõige tihedamini nimisõnade või omadussõnade liitmist värvinimedele. Vene keeles eelistatakse selle asemel tuletisi. (Õim 1983: 27) Värvide kirjeldamiseks kasutatakse tavaliselt kolme mõõdet: toon, intensiivsus ning värvi heleduse ja tumeduse skaala. Asta Õim kasutab artiklis samu dimensioone, et illustreerida, millist tähendust lisavad sõnad, millele liidetakse põhivärvitoonid. Näiteks värvinimetuses tulipunane lisab liide tuli värvile juurde intensiivsust ning õrn värvinimes õrnroosa annab
· Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (csus) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? + eessõnad Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast? Vokatiiv (css voctvus) - ütte kääne, kes? mis? Nimisõnade põhivormid I Culpa süü, hooletus; nom. sg. II ae gen. sg. lõpp, näitab käändkonda e deblinatsiooni III f sugu Declinätio I a (nom), ae f(sugu) Käänamise reeglid: Määrata II põhivormi ehk gen lõpu järgi käändkond Määra tüvi Liita tüvele käändelõpud culpIa nom lõpp I, 2, 4 ja 5 käändkonnas leitakse tüvi nominatiivi lõpu eraldamisel I käändkond [pecÜni]a, ae f raha PecÜniae raha pecÜniae pecÜniam raha pecÜniÄ rahaga
95- Tu 96- seisma 97- Turaki 98- 99- (2) 100- Nimisõnad: 101- Nimisõnadel on mõnetigi ühist isikuliste asesõnadega. Kui nimisõna on alus, kasutatakse tema ees abisõna 'ko'. Nimisõnale järgneb ajatähis ja tegusõna. Kui nimisõna on sihitis, kasutatakse ees abisõna 'ki' või 'i'. Abisõna 'o' kasutatakse juhul, kui tahakse väljendada omastamist. 102- Nimisõnade vorm ei muutu kui tahetakse väljendada mitmust või ainsust. Kasutatakse numbrit eelnevate artiklite abil. 103- Esemete hulka väljendatakse aga hoopis eelartikliga. 104- Näide. Ainsus 'te' (,,the"), mitmus 'nga' (,,the") või harvemini kasutatud 'e' (,,a) või 'ni' (,,some"). 105- Anuta keeles kasutatakse üldnimede ees peaaegu alati artiklit. (2) 106- Omadussõnad: 107- Omadussõnu kasutatakse kas kohe peale nimisõna, millele nad omaduse
Samuti on eakaaslasele suunatud lause pikem ja keerukam. Eelkooliea lõpuks laps mitte üksnes kasutab kõnet, vaid hakkab teadvustama tema struktuuri, mis on kirjaoskuse omandamise aluseks. Jätkub sõnavara kasv (võrreldes maimikueaga ka kolmekordseks). Sõnavara kasv sõltub otseselt lapse elu- ja kasvatustingimustest. Siin on individuaalsed erinevused suuremad kui üheski teises psüühilise arengu valdkonnas. Paralleelselt sõnavara suurenemisega, mis toimub mitte üksnes nimisõnade, vaid ka verbide, asesõnade, omadus-, arv- ja sidesõnade arvel, omandab laps oskuse ühendada sõnu lauseteks vastavalt grammatikareeglitele. Laps omandab emakeele morfoloogilise süsteemi. Praktiliselt valdab ta nüüd põhijoontes käänamist ja pööramist. Samal ajal hakkab ta kasutama sidesõnaga ühendatud liitlauset. Keele omandamise käigus on laps ise keele suhtes erakordselt aktiivne - ta moodustab uusi sõnu, muudab nende mõtet, lisab uusi tunnuseid. Lapse keeleline
You are going to eat. You aren't going to eat are you going to eat? He/she/it is going to eat He/she/it isn't going to eat is he/she/it going to eat? We are going to eat we aren't going to eat are we going to eat? You are going to eat you aren't going to eat are you going to eat? They are going to eat they aren't going to eat are they going to eat? Plural of nouns nimisõnade mitmus - s a window windows a student students a key keys, a roof roofs -es sõna lõpulisetele ch, sh, s, ss, x, o A watch- watches, a bush- bushes, a bus buses, a class classes, a fox foxes, a potato potatoes, a tomato- tomatoes, a book books, a key keys, a box boxes, miss misses, wash-washes, mix-mixes, go-goes, do-does. -ies consonant +-y
Õppekursus toimus kahe põhiprogrammi alusel. Esimene pani pearõhu teadusele ja keeletehnikale, teine kirjandusele ja loomingulise potentsiaali arendamisele. Esimene programm kujunes järk-järgult selle õpetamisprotsessi käigus, mille peaeesmärk oli sumeri kirja õpetamine. Sumeri keele leksika oli jaotatud gruppidesse, kus sõnad ja väljendid olid omavahel seotud üldise sisu poolest. Erilist tähelepanu pöörati grammatikale. Enamik savitahvlikesi olid keeruliste nimisõnade või tegusõnavormide loetelud. See näitab, et sumerite grammatika oli hästi läbi töötatud. Palju pöörati tähelepanu ka matemaatikale. Sumeri koolilapsed õppisid arvude kirjutamist, ülesannete lahendamist, pindalade arvutamist. Samuti oskasid sumerid üles kirjutada nii täis-kui ka murdarve. Teise programmi järgi õpetamine kujutas endast peamiselt III aastatuhande teise poole kirjandusteoste ümberkirjutamist ja päheõppimist. Selle perioodi kirjandus oli eriti rikas
pronoomeneid nasaalseid kaashäälikuid implikatiivne kui keeles on kaksus (duaal), keeled, mille põhisõnajärg on siis on ka mitmus (pluural) SOV, kasutavad üldjuhul postpositsioone 16) Absoluutne universaal kõigis keeltes on olemas konsonandid ja vokaalid, vähemalt üks klusiil, kõik keeled teevad vahet nimisõnade ja tegusõnade vahel, kõigis keeltes on vahendeid küsimuste moodustamiseks. 17) Statistiline universaal 18) Implikatiivne universaal jagunevad omakorda KAHESUUNALISTEKS ja ÜHESUUNALISTEKS. Nt: *kahesuunaline statistiline implikatiivne universaal: kui keele põhisõnajärg on SOV, siis enamjuhul on ta postpositsiooniline keel ja vastupidi, kui keel on postpositsioonile, siis on ta enamjuhul SOV keel. *ühesuunaline statistiline implikatiivne
tähendusena (Mäger 1971); • ühendi kogutähendus omistatakse ühele komponendile; • vigaselt seletatakse isegi võõrsõnu. Viisid, mil moel sõnad tähendusi kannavad, on erinevad. Lisaks Weinreichi pakutud kontrastiivsele ja laiendavale polüseemiale defineerib Pustejovsky loogilise polüseemia kui niisuguse laiendava mitmetähenduslikkuse, kus leksikaalne kategooria ei muutu ning sõna eri tähendustel on osaliselt kattuv, sõltuv või jagatud tähendus. Näiteks nimisõnade süstemaatilised tähenduse vaheldused. Loogilist polüseemiat kandvate sõnade õige tähendus on tuvastatav üksnes konteksti abil. Pustejovsky väidab, et kuigi tavapärase leksikoni ülesehitusest piisab kontrastiivse mitmetähenduslikkuse väljendamiseks, on selle abil võimatu haarata polüseemia tegelikku olemust. Et kompositsioonilisust säilitada, tuleb rikastada kompositsiooni väljendamise semantikat. 4
annaabi.ee 
