1 SAKSA KEELE GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 3 Umbmäärane artikkel 3 Määrav artikkel 3 ASESÕNA 6 Isikulised asesõnad 6 Omastavad asesõnad 6 Näitavad asesõnad DIESER, DIESE ja DIESES (see) 7
Asesõnad ja käänamine XXX-AKK-DAT XXX-AKK-DAT mina-mind-mulle ich-mich-mir sina-sind-sulle du-dich-dir tema-teda-talle er-ihn-ihm (meessugu) tema-teda-talle sie-sie-ihr (naissugu) tema-teda-talle es-es-ihm (kesksugu) meie-meid-meile wir-uns-uns teie-teid-teile ihr-euch-euch nemad-neid-nendele sie-sie-ihnen Teie-Teid-Teile Sie-Sie-Ihnen Akkusativ keda? mida? kelle? mille? kuhu? DURCH - läbi teie kaudu (läbi teie)-durch euch FÜR - jaoks minu jaoks - für mich OHNE - ilma sinuta - ohne dich UM - ümber ümber minu - um mich GEGEN - vastu nende vastu - gegen sie ENTLANG - piki mida Dativ kellele? millele? kus? MIT - ga, koos sinuga - mit dir BEI - juures minu juures - bei mir
DER DAS DIE DIE Plural(Mitmus) Nominativ DER DAS DIE DIE (Wer? Was?) ein ein eine (Kes?Mis?) Genitiv DES DES DER DER (Wessen?) eines eines einer (Kelle? Mille?) Dativ (Wem?) DEM DEM DER DEN (Kellele? einem einem einer Millele?) Akkusativ DEN DAS DIE DIE (Wen? Was) einen ein eine (Keda?Mida?) Wie?-Kuidas? Warum?-Miks? Wo?-Kus? Wohin?-Kuhu? Wohere?-Kust? Wie oft?- Kui tihti? Wie lange?- Kui kaua? Wie viel?-Kui palju?
See spikker on soovitav vasakult paremale ja ülevalt alla pähe õppida. Mark Twain on öelnud, kui sakslane saab kätte ühe nimisõna, siis käänab ta seda niikaua, kuni viimane raas tervest mõistusest on peast kadunud, kui aga nimisõna ette tuleb veel mingi asesõna või omadussõna, siis on see töö kakskorda hullem. On olemas käändkonnad, näit, tugev, nõrk ja naissoost, aga ma arvan,,et nendesse süüvimine kuulub ühele spetsiaalsele saksa keele grammatika kursusele. Nn.nõrgast käändkonnast: meessoost nimisõnadel, milledel on nominatiivis lõpp -e (der Junge,der Russe, der Este, der Hase, der Löwe, usw.) on kõikides teistes käänetes lõpp -en. Need nimisõnad tähendavad alati elusolendeid. On veel üks grupp meessoost sõnu, millel varem oli lõpus -e (der Fürst, der Prinz, usw.) ja kolmandaks võõrsõnad teatud lõppudega (der Student, der Kommunist, der Philosoph, der Soldat, der Agronom usw
42 KUULA & KORDA GRAMMATIKA SISUKORD ARTIKKEL 44 Umbmäärane artikkel - UN / UNA 44 Määrav artikkel – EL, LA 44 ASESÕNA 45 Isikulised asesõnad 45 Omastavad asesõnad 45 Näitavad asesõnad 46 MUY ja MUCHO 46
1 VENE KEELE GRAMMATIKA SISUKORD NIMISÕNA 3 Nimisõnade sugu 3 Nimisõnade mitmus 4 Käänete põhifunktsioonid 6 Nominatiiv 7 Genitiiv 7 Daativ 8 Akusatiiv 9 Instrumentaal 10 Prepositsionaal 11
58 KUUL UULAA & KORD KORDA ORDA GRAMMATIKA SISUKORD Lk. ARTIKKEL Umbmäärane artikkel A/AN 60 Määrav artikkel THE 60 ASESÕNA Isikulised asesõnad 62 Omastavad asesõnad 62 SOME, ANY ja NO ning nende liitvormid 62
Willkommen - Teretulemast Ich heisse – minu nimi on (mind kutsutakse/ mitte otsene tõlge) Mein Name ist – minu nimi on Ich bin – ma olen Lernen – Õppima Sich Vorstellen – Ennast esitlema/tuvustama Warum? – Miks? Wann? – Millal? Woher? – Kust? Wo? – Kus? Wie? – Kuidas? Wer? – Kes? Was? – Mis? / Mida? Sind Sie Frau K? – Kas te olete proua K? Deutschland – Saksamaa Estland – Eestimaa Deutsch – Saksa keel Estnisch – Eesti keel Herr – Härra Frau – proua Is – kuskil Nah – kuskile Aus – Kuskilt Gleich – Kohe Natürlich – Loomulikult Kommen – tulema/pärit olema Sprechen – Rääkima Ja – jah Nein - Ei Nicht – tegevust eitama (pärast tegusõna) Kein – nimisõna eitamine (käänamine nagu omadussõna) Hier – Siin Da/Dort – seal Entschuldigung – Vabandust Verzeihung – andestust paluma Guten Abend – Tere õhtust Guten Morgen – Tere hommikust
Kõik kommentaarid