Saksa keele grammatika (2)

6
Saksa keel
Isikulised asesõnad
Ich- mina er- tema(ms) wir- meie
Mir- mulle ihm- talle(ms) uns- meile
Mich- mind ihn- teda(ms) uns- meid
Du- sina es- tema(ks) ihr- teie
Dir- sulle ihm- talle(ks) euch - teile
Dich- sind es- teda(ks) euch- teid
sie- tema(ns) sie- nemad
ihr- talle(ns) ihnen- neile
sie- teda(ns) sie- neid
Tegusõna „ haben “ (omama…mul on,sul on jne)
Ich habe – mul on
Du hast – sul on
Er/sie/es hat – tal on
Wir haben – meil on
Ihr habt – teil on
Sie haben – neil on
Tegusõna „sein“ (olema) pööramine
Ich bin – mina olen
Du bist – sina oled
Er,sie,es ist – tema on
Wir sind – meie oleme
Ihr seid – teie olete
Sie sind – nemad on
Omastavad asesõnad
Mein – minu oma
Dein – sinu oma
Sein/ihr/ihr – tema(ms,ks,ns) oma
Unser – meie oma
Euer – teie oma
Ihr – nende oma
Nimisõna käänamine
Kääne
Maskulin(meessugu)
Neutral (kesksugu)
Feminin(naissugu)
Plural (mitmius)
Nominativ -wer?was?
Nimetav-kes?mis?
Der Mann
(mees)
Die Frau
(naine)
Das Kind
(laps)
Die Bücher
Genitiv – Wessen?
Omastav – kelle?mille?
Des Mannes
(mehe)
Der Frau
(naise)
Des Kindes
(lapse)
Der Bücher
Dativ – wem?
Alaleütlev – kellele?millele?
Dem Mann
(mehele)
Der Frau
(naisele)
Dem Kind
(lapsele)
Den Büchern
Akkusativ – wen?was?
Osastav – keda?mida?
Den Mann
(meest)
Die Frau
(naist)
Das Kind
(last)
Die Bücher
Nimisõnade sugu
Meessoost (der)
-er: der Fahrer
-ler: der Künstler
-ner: der Redner
-ling: der Fremdling
Naissoost (die)
-ei: die Bücherei
-in: die Lehrerin
-heit: die Wahrheit
-schaft: die Freundschaft
-ung: die Bildung
-keit: die Müdigkeit
Kesksoost (das)
- chen , -lein: das Mädchen, das Hündlein
-tum: das Eigentum
Aastaaeg, kuu, kuupäev, nädalapäev
Frühling – kevad, im Frühling (kevadel)
Sommer – suvi, im Sommer (suvel)
Herbst – sügis, im Herbst (sügisel)
Winter – talv, im Winter (talvel)
Maikuus – im Mai
Veeruaris – im Februar
Märtsis – im März
23.mail – am 23.Mai
12.augistil am 12.August, im Jahre 2009
Montag (esmaspäev) – am Montag (esmaspäeval)
Dienstag (teisipäev) – am Dienstag (teisipäeval)
Mittwoch (kolmapäev) – am Mittwoch (kolmapäeval)
Donnerstag (neljapäev) – am Donnerstag (neljapäeval)
Freitag (reede) – am Freitag (reedel)
Samstag/Sonnabend (laupäev) – am Samstag/am Sonnabend (laupäeval)
Sonntag (pühapäev) – am Sonntag (pühapäeval)
Montag, den 17.Juli
Kellaaeg – um 2 Uhr
Arvsõnad
Põhiarvsõnad – eins , zwei, hundert
Järgarvsõnad – der/die/das erste , dritte
Murdarvsõnad – halb, drittel, viertel
Kordust märkivad arvsõnad – dreifach, fünffach
Umbmäärased arvsõnad – ganz, viel, wenig
Määrsõna liigid
Kohamäärsõnad – wo (kus), hier (siin), da/ dort (seal), oben (üleval), unten (all), aussen (väljas), drinnen (sees), wohin (kuhu), hin (sinna), her (siia)
Ajamäärsõnad – wann (millal), heute (täna), morgen ( homme ), gestern (eile), nun (nüüd), damals (tookord), sofort (kohe), bald (varsti), oft (sageli,tihti), immer (alati), wieder (jälle)
Viisi- ja seisundimäärsõnad – wie (kuidas), so (nii), gern (meelsasti), ganz (täiesti), sehr (väga), besonders (eriti), fast (peaaegu), nur (ainult), kaum ( vaevalt ), vielleicht (võib-olla), sicherlich (kindlasti), zwefellos ( kahtlemata ), leider (kahjuks), hoffentlich (loodetavasti), denn (sest), doch (siiski), aber (aga), etwa (umbes)
Põhjusmäärsõnad – warum (miks), deswegen/deshalb (sellepärast), somit (seega), trotzdem (sellest hoolimata), dass (et), weil (kuna)
Eessõnad
Durch – läbi, abil, -ga, poolt
Für – jaoks, -le
Ohne – ilma, -ta
Um – ümber, ajal, paiku, võrra
Gegen – vastu, ligikaudu
Bis – kuni, -ni
Entlang – piki, mööda
Mit – kaasaütlev, -ga
Nach – pärast, kuhu (suund), järel
Bei – juures, lähedal
Seit – saadik, alates, mingist ajast peale
Von – alaltütlev või seestütlev
Aus – seestütlev, -st
Ausser – välja arvatud, väljapool
Zu – mingis suunas, juurde
Entgegen – vastu, vastupidi
Gegenüber – vastas, vastu, suhtes
Ab – alates, -st
An – juures, juurde
Auf – peal, peale
hinter – taga, taha
neben – kõrval, kõrvale
in – sees, sisse
über – kohal, kohale
unter – all, alla
vor – ees, ette
zwischen – vahel, vahele