Alused on ained mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Liigitamine:Tugevad alused ehk leelised on NaOH, KOH, Ca(OH) 2 , Ba(OH)2Vees praktilist lahustumatud alused Cu(OH)2 , Al(OH)3 , Fe(OH)3 Nimetuse andmine: Kui metall on püsiva oksüdatsiooniastmega, moodustatakse nimetus järgmiselt KOH - kaaliumhüdroksiid Ca(OH)2 - kaltsiumhüdroksiid NaOH - naatriumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid Kui metallil on muutuv oksüdatsiooniaste, näidatakse see järgmiselt: Fe(OH)2 - raud(II)hüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Cu(OH)2 - vask(II)hüdroksiid CuOH - vask(I)hüdroksiid
Järgmisel päeval loeti mõlemad kirjad akadeemia koosolekul ette. Kaks teadlast maailma eri paikadest teatasid peaaegu üheaegselt uue elemendi avastamisest Päikesel. Akadeemia laskis selleks puhuks vermida isegi medali, mille ühel küljel on teadlaste bareljeefid, teisel aga Kreeka päikesejumala Apolloni kujutis. Möödus veel kaks aastat, ja Lockyer ning Edward Frankland nimetasid uue elemendi Päikese kreekakeelse nimetuse järgi heeliumiks (helios päike). Esinemine Maal tuvastati 1881 itaalia teadlase L. Palmieri poolt Vesuuvi vulkaaniliste gaaside spektrist. Heeliumi eraldas 1895 W. Ramsay kleveiidist. Joseph Norman Lockyer Jules Janssen
Merevaik Elisabeth Lauton Merevaigu nimetuse päritolu Merevaigu nimetus tuleneb selle, et see avastati esimest korda merekaldalt. Alguses kutsuti seda kuivanud merevahuks. Läänemere kallastelt Vahemere-äärsetesse kultuurikeskustesse merevaiku vedavad kaupmehed mõtlesid nende pruunikaskollaste kivide päritolu ja tekke kohta üpris kummalisi lugusid välja. Ühed arvasid, et tegemist on tardunud merevahuga, teised arvasid, et need on taevaliku päritoluga higipiisad.
Osmium Avastamine Osmium avastati 1803. aastal Inglismaal, Londonis keemiku Smithson Tennanti poolt. Nimetuse päritolu Oma nimetuse on saanud element osmiumtetraoksiidi terava haisva lõhna tõttu, mis meenutab nõrga kloori ja küüslaugu lõhna. Osmiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast osme, mis tähendab ,,lõhn, lõhnav". Osmium on ainuke metall, millel on lõhn. Füüsikalised omadused Osmium on hõbevalge värvuse ja sinaka helgiga läikiv metall . Ta on kõige raskem metall Maa peal, tema tihedus on 22.65 Mg/m3 , mis on mõõtmistäpsuse piires võrdne iriidiumi omaga
Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Ars nova on 14. sajandi peamiselt Prantsusmaal viljeldud muusikastiil. Stiil sai nimetuse Philippe de Vitry umbes 1322. aastal kirjutatud traktaadi Ars Nova järgi. De Vitryd peetakse stiilile alusepanijaks. Stiili algusajaks on loetud Gervais du Bus'le omistatud luuletuse "Roman de Fauvel" kirjutamise aega, mis oli vahemikus 1310–1314, või aastat 1320. Stiili lõpuajana on nimetatud 1380. aastat või tähtsaima ars nova helilooja Guillaume de Machaut' surmaaastat 1377. Millal võeti kasutusele Ars nova? 1320-1380 Prantsusmaal, tähistab muusikastiili.
SQL> COLUMN nimi FORMAT A15 SQL> COLUMN punktid FORMAT 999 SQL> TTITLE CENTER 'Aine: ' nimetus SKIP 1 SQL> BTITLE CENTER 'Oppejoud: ' oppe SKIP 1 SQL> BREAK on nimi SKIP SQL> SET feedback on SQL> COLUMN nimi heading "Nimi" SQL> COLUMN ulesanne heading "Ylesanne" SQL> COLUMN punktid heading "Punktid" SQL> COLUMN kuupaev heading "Kuupaev" SQL> --Kasutage tabeleid yliopilased, koduylesanded, oppeained ning koostage skript (programm) SQL> --mis küsib kasutajalt õppeaine nimetuse fragmendi (kasutades asendusmuutujaid) ja väljastab SQL> --selle õppeaine kohta saadetud kodutööd. Lehekülje päisesse kirjutage õppeaine nimetus ja SQL> --jalusesse vastava õppejõu nimi, nagu näidatud allpool SQL> SELECT o.oppejoud AS oppejoud, 2 o.nimetus AS nimetus, 3 y.eesnimi || ' ' || y.perenimi AS nimi, 4 k.too_nr AS ulesanne, k.punktid AS punktid, to_char(k.kuupaev, 'dd.mm.yyyy') AS kuupaev 5 FROM koduylesanded k, yliopilased y, oppeained o 6 WHERE k.kursusekood = o
tundeelus ja tahteelus. Halvenenud on ka mälu. Intellekti skisofreenne protsess märgatavalt ei mõjuta. Haigust, mida tänapäeval vaadeldakse skisofreeniana, kirjeldas esimesena Emil Kraepelin 1896. aastal. Kui enne Kraepelini olid tuntud mõisted katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsus, siis Kraepelin ühendas need ühtseks nosoloogiliseks ühikuks ja nimetas seda dementia praecox'iks (varajane nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Skisofreenia on haigus, mkis ei lõppe surmaga. Skisofreenial spetsiifilisi sümptomeid ei, samuti ei ole otseseid spetsiifilisi somaatilisi või füsioloogilisi tunnuseid. Peamine sümptom skisofreenia korral ilmneb tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Peamised sümntomid tajumises on hallutsinatsioonid ja senestopaatiad, mõtlemises luulumõtted, mõtlemise sisulised ja vormilised häired, tundeelu
Kirjelda, kuidas olid tavaliselt ülesehitatud tema teosed? Piet Mondrian ainult vertikaal ja horisontaaljooni kasutades moodustasid ristkülikud, mis jäid valgeks või üks põhivärvidest (punane, sinine, kollane). 8. Nimeta geomeetrilise e. konstruktiivse abstraktsionismi teine suurkuju. Kus ta töötas? Milline oli tema tuntuim teos? Kazimir Malevits ,,Must ruut" Venemaa 9. Kuidas nimetas viimati mainitud kunstnik ise oma laadi? Millest ta tuletas selle nimetuse? Suprematism supremus (lad.k) kõrgeim,ülim.
Alkoholide üldvalem: R-OH Eetrite üldvalem: R-O-R´ Alkoholide tunnus on OH ja nimetuse lõppu tuleb liide ool. Eetrite tunnus on et hapnik on keskel ja kaks ainet on kõrval, nimetuse lõppu läheb sõna eeter. Tähestikuline järjekord! Kui kahelpool olevad ained on samad ja neid on 2 läheb nimetuse ette di. Alkoholaadi tunnus on mingi metall valemi lõpus, nimetusele järgneb liide olaat ja kõige ette läheb metalli nimetus. Diool (triool) OH rühmi on mitu ja need hargnevad struktuuri valemist välja. Nimetuse andimsel loen süsinikud kokku siis tulevad hargnemis numbrid ja lõppu sõna diool (triool). Alkoholide füüsikaliste/happeliste om. Põhjendus: Eraldunud vesinikioon. Mida rohkem vesinikioone seda kõrgm keemistemp. Ja tihedus! Eetrite füüsikalised om
C-C C=C CC C6H6 Küllastunud Küllastumata Küllastumata Aromaatne CH4 C4H10 on gaasid, kuni C10 C2H4 C4H8 on toatemperatuuril C2H2 C4H6 on gaasid. Benseen on toatemp. on vedelikud, ülejäänud on tahked gaasid. kergestilenduv vedelik Nimetuse lõpp aan. Peaahel on Nimetuse lõpp een. Näidata ära Nimetuse lõpp üün, mitme Benseen ehk 1,3,5 pikim järjestikku loetav ahel. peale mitmendat süsinikku kordse sideme korral eesliide di-, tsükloheksatrieen. Kõrvalrühma nimetuse lõpp on peaahelas on kaksikside. Mitme tri- jne.. Näidata ära sidemete -üül. kaksiksideme korral kõigi asukoht. numbrid ja eesliide vastavalt
elementi nr 117 veel laboris saadud. Kuidas tähistada keemilisi elemente? Igal keemilisel elemendil on oma nimetus ja tähis (sümbol). Kui alkeemia perioodil olid need võrdlemisi allegoorilised ja abstraktsed, siis elementide ja nende ühendite arvu kasvuga muutus selline tähistusviis tülikaks. Seetõttu võeti kasutusel rootsi keemiku Jöns Jacob Berzeliuse ettepanek tähistada elemente sümbolitega, mis saadakse ladinakeelse nimetuse esitähest või esitähest ja mõnest järgnevast tähest. Kust on pärit keemiliste elementide nimetused? Mitmed elemendid on saanud oma nimetuse taevakehade järgi. Nii on heelium saanud nime Päikese järgi (kreeka keeles helios, sama nime kandis ka päikesejumal), sest avastati esmalt just Päikeselt tulevas valguses. Telluur, seevastu, on aga nime saanud Maa järgi (ladinakeelne Tellus: Maa ja roomlaste maa jumalanna). Oma element on ka maa kaaslasel Kuul – see
Küllastumata ühenditega liituvad halogeenid, vesinikhalogeenid, vesi (hapekatalüütiliselt), vesinik (katalüsaatori abil). Kolmikside on -side + kaks -sidet. Kaksik- või kolmikside on nukleofiilne tsenter. Liitumisreaktsioon küllastumata ühendiga algab elektrofiilse osakese ühinemisega. Küllastumata ühendid on ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside. Esimesed neist kaanavad nime alkeenid (nimetuse lõpp een), teised nime alküünid (nimetuse lõpp üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle süsiniku järgi, mille järel ta asub. CH 2=CH CH2CH3*1-buteen ehk but-1-een, CH 3CH=CHCH3*2-buteen ehk but-2-een, CHC CH2CH3 *1-butüün ehk but-1-üün, CH3CCCH3*2-butüün ehk but-2-üün, CH2=CHCH=CH2*1,3-butadieen ehk but-1,3-dieen.
alusel (28cm). Lõimise üleminek liivsavil saviliivale sellel parasniiskel mullal annab paranduse -9%. Lupjamisvajaduse arvel läheb maha 2hp. Maatüki suuruseks arvestades 2 ha, tuleb paranduseks -3%. Lõplikuks hindepunktiks 52. Informatsioon Maa-ameti mullakaardi andmebaasist: Mulla nimetus: LP (näivleetunud muld) Lõimis: v°_1sl40-80/v°_1ls_1 Huumushorisondi tüsedus: 25-27 cm Võrdlus Maa-ameti ja meie andmete kohta: Maa-ameti andmed ning meie andmed langesid kokku mulla nimetuse osas. Täpselt ei langenud kokku mulla lõimised. Mulla profiil: Sügavkaeve nr 2 Asukoht: Maakasutus: Looduslik rohumaa. Taimkate: Kõrrelised, pigem lehtpuud (paju). Reljeef: Tasane Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) 0-70 t3 T 6,8 71-100 t2 Kihisemine: Alates ~1m sügavuselt.
homoloogilises reas Homoloogiline rida - samasse aineklassi kuuluvate sarnaste omaduste ja struktuuriga keemiliste ühendite rida. Süsiniku aatomite arvu kasvades kasvavad homoloogilise rea liikmete tihedus, sulamis-ja keemistemperatuur, väheneb aga lahustuvus vees. 4. Alkaanide nomenklatuur - reeglistik nimetuste andmiseks. Alkaanide süstemaatilised nimetused struktuuri järgi ning struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi. 5. Alkaanide keemilised omadused –asendusreaktsioonid halogeenidega, reageerimine hapnikuga e. põlemine (saaduseks CO 2 ja H2O) 6. Alkeenide mõiste - küllastumata süsivesinikud, mille molekulides on vähemalt üks kaksikside süsiniku aatomite vahel 7. Tuntumad alkeenid: Eteen – taimede kasvuhormoon, polümeerid, äädikhape, etanool Propeen-polüpropeen,atsetoon, orgaaniliste ainete süntees 8. 2-metüül-buta-1,3-dieen e
Iga järgnev homoloog erineb eelmisest CH2 rühma võrra. 1. met 2. et 3. prop 4. but 5. pent 6. heks 7. hept 8. okt 9. non 10. dek Alkaanid CnH2n+2 Alkeenid CnH2n Alküünid CnH2n2 ALKAANID Alkaanid CnH2n+2 Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus molekuli koostises süsinike vahel esinevad ainult ühekordsed kovalentsed sidemed. Nimetuse lõpp: aan Nt. Butaan C4H10 Metaan CH4 summaarne struktuurvalem C2H6 CH3CH3 (lihtsustatud struktuurvalem) etaan Hargenud ahelaga alkaanide nomenklatuur(reeglite kogum) 1) Kõigepealt leitakse molekulivalemist pikim ahel(peaahel e. tüviühend) 2) Hargnenud ahelat käsitletakse nii, nagu oleks tüviühendis teatud vesinikuaatomid asendatud süsivesinikrühmadega. 3) Alkaanist pärit asendusrühma nim. Alküülrühmaks(R). Nimetuse lõpp üül
Lahtise ahelaga alkaani lõpp üül. CH3CH2-O-CH2CH dietüüleeter 2 et 6 heks 10 dek Nim. lõpp on eeter Nimetuse koostamist alustatakse kõrvalrühmadest tähestiku järjekorras. CH3CH2-O-CH2CH2CH3 etüülpropüüleeter 3 prop 7 hept Alküülradikaalide nim. antakse nagu kõrvalrühmade nimed.
Süsinikahel võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline. Summaarne valem näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on. Struktuurvalem keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil. Süsivesinikud polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks. Alkaanid süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult -sidemeid Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetus kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Asendusrühm aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. Alküülrühm alkaanist tulenev asendusrühm. Isomeeria ühesuguse elementkoosites ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu
Karbonüülühendite liigitamine Aldehüüdide nomenklatuur ·Aldehüüdide nimetuse lõppliide on aal. ·Aldehüüdrühma süsinik võetakse tüviühendi süsinike nummerdamisel esimeseks. Ketoonide nomenklatuur ·Asendusnomenklatuuri korral on ketoonide nimetuse lõppliide oon, mille ette pannakse ketorühma süsiniku kohanumber. ·Funktsionaalnomenklatuuri korral kirjutatakse nimetusse mõlemad alküülrühmad ja lisatakse sõna ketoon. CH -CO-CH propanoon e. dimetüülketoon 3 3 CH CH CH COCH pentaan-2-oon e. metüülpropüülketoon 3 2 2 3 Ketoonide omadused · Kergesti lenduvad vedelikud · Vees lahustuvad · Narkootilise toimega
Pelgulinna Gümnaasium Referaat – Neoon Karmen Lepp 7.BK Tallinn 21.02.2015 Sisukord Nimetuse päritolu ....................... lk 3 Avastamine ............................... .. lk 4 Leidumine looduses .................... lk 5 Kasutamine ............................... .. lk 6 Faktid ....................................... ... lk 7 Pildid ........................................ ... lk 8 Infoallikad ................................. .. lk 9 Nimetuse päritolu Nimi NEOON on tulnud kreeka keelest sõnast NEOS mis tähendab eesti keeles
Isomeeria · Isomeeria on nähtus, kus ainetel on ühesugune elementkoostis ja molekulmass, kuid erinev struktuur (ehitus) ning seetõttu ka erinevad omadused. Alkaanid · Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, mille molekulis on süsiniku aatomite vahel üks 3) C3H8 - propaan ühekordne kovalentne side. 4) C4H10 - butaan · Üldvalem CnH2n+2 5) C5H12 - pentaan · Nimetuse lõpp -aan · Homoloogiline rida 6) C6H14 - heksaan 1) CH4 - metaan 7) C7H16 - heptaan 2) C2H6 - etaan 8) C8H18 - oktaan 9) C9H20 - nonaan 10) C10H22 - dekaan · Füüsikalised omadused: esimesed 4 liiget on gaasid, liikmed 5-16 on vedelikud ja ülejäänud alkaanid tahked. Kõik alkaanid on värvuseta, veest kergemad, vees ei
-side- ühekordne kovalentne side tetraeedriline süsinik- süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest alkaanid- süsiniku ja vesiniku ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega. triviaalnimetus- aine nimetus, mis ei vasta nomenklatuuri reeglitele. nomenklatuur- reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend- süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit. alküülrühm- alkaanist tulenev asendusrühm. struktuur-aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis. isomeerid-ühesuguse koostise ja molekulmassiga, kuid erineva struktuuriga ained.
maailma maitsetest, siis iseloomustab selle toidu puhul röstitud leib eestimaist poolt ning aeglaselt küpsenud lihaveise sisetükk annab juurde Euroopale omast kooslust. Kusjuures veis on tulnud kohalikult talunikult (lamba puhul tulevad need aga lausa kohviku omaniku enda karjamaalt). Kohviku menüü on hinnatud tärnisüsteemi järgi. Selle toidu puhul on saadud maksimaalne hinnang ehk kolm tärni, mis annab roale tõelise meistriteose nimetuse ning väärib kindlasti mainimist kohviku iseloomustamiseks! 2. Fellini jäätis - Magustoit Esmapilgul lihtsana näiva nimetusega magustoidu teeb eriliseks see, et jäätis on valmistatud parimatest toorainetest, mida tavalise jäätise sisaldus tihti ei kohta. Eesti köögile omaseid maitseid annab jäätisele lisatud võimalikult looduslähedased mahetoorained, mis on Eestist pärit. Valikus on erinevad jäätisesordid, mis kõik on meie köögile väga omased. Valikus on näiteks
Nimetus "impression" mulje on tinglik. Suunale andis nime Claude Monet maal "Impressioon. Tõusev päike.", mis eksponeeriti 1874 a. impressionistide esimesel näitusel. Nimetuse võttis esimesena kasutusele kunstikriitik Louis Leray oma artiklis, kus püüdis Monet´tööd naeruvääristada. Esialgu kasutati seda halvustavas tähenduses kunstnike kohta, kelle julgeid töid ei võetud vastu ametlikele näitustele. impressionistid võtsid selle nimetuse omaks ja nii hakkasidki nad endid kutsuma impressionistideks ja oma loomingut impressionismiks. Impressionistid püüdsid jäädvustada hetkelisi muljeid, mida nad said ümbritsevast elust või loodusest. Nad väitsid, et enne neid ei kujutanud veel keegi loodust päris õigesti, kuna ei kasutatud õhuperspektiivi. Impressionistid loobusid oma maalidel teravatest piirjoontest, mustadest värvidest. Nad töötasid otse looduses, kasutasid heledaid puhtaid värvitoone
valem, mis näitab, millised aatomite rühmad on omavahel seotud. Isomeer ühesuguse atomaarse koostise (molekulaarvalemi) ja molekulmassiga, kuid struktuurilt ning füüsikalistelt ja keemilistelt omadustelt erinevad orgaanilised ühendid Isomeeria ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite isomeeride olemasolu 2. Isomeeride struktuurvalemite koostamine, nimetuste andmine. Nimetuse koostamisel loetletakse tähestikulises järjekorras kõik tüviühendis esinevad asendajad (asendusrühmad) koos vastavate kohanumbritega, edasi tüviühendi nimetus tulenevalt süsinikuaatomite arvust, tüviühendi küllastatus või küllastumatus ning aineklassi väljendav lõppliide vastavalt vanimale põhirühmale (funktsionaalrühmale). Seejuures kasutatakse kindlaid kirjavahemärke (vaata näidet). Mingi rühma kordumisel kasutatakse
Küsimused 1.Mis on alkeenid ning nende üldvalem? V: Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n 2.Mis on alküünid ning nende üldvalem? V: Alküünideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kolmikside. Alküünide nimetuse tunnuseks on lõpuliide ÜÜN, mis viitabki kolmiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alküünide üldvalem on CnH2n-2. 3.Kus kasutatakse alkeene ja alküüne? V: 4
· Alkaanide molekulis on ainult üks kovalentne üksikside. · Alkaanide homoloogilise rea nelja esimese liikme puhul kasutatakse nimetusi: metaan, etaan, propaan ja butaan. Järgmiste süsivesinike nimetused tuletatakse kreekakeelsete arvsõnade tüvest lõpu aan abil (5 pentaan, 6 heksaan jne). · Ühevalentse radikaali alküülradikaali (kui küllastunud süsivesinikust on eemaldatud üks vesiniku aatom) nimetus tuletatakse süsivesiniku nimetuse lõpu aan asendamisel lõpuga üül (alkaan alküül, etaan etüül, pentaan pentüül). Alkaan (CnH2n+2) Vastav alküülradikaal (CnH2n+1) CH4 metaan CH3 metüül C2H6 etaan C2H5 etüül C3H8 propaan C3H7 propüül C4H10 butaan C4H9 butüül C5H12 pentaan C5H11 pentüül C6H14 heksaan C6H13 heksüül C7H16 heptaan C7H15 heptüül
H, O, N, C valentsolekud , süsinikahela võimalikud kujud (hargnemata e. lineaarne, hargnenud, tsükliline) Lk.17 4. Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud struktuurvalem, tasapinnaline e klassikaline struktuurvalem, molekuli graafiline kujutis) Lk.19 5. Isomeeria põhjused (aine struktuur määrab tema omadused) isomeeride leidmine ja nende valemite koostamine Lk.31-32 6. Alkaanide (sh tsükloalkaanide) nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) 7. Hüdrofoobsed vastasmõjud (seos ainete keemistemperatuuriga ja lahustuvusega) Lk.36 8. Reaktsioonivõrrandid: alkaan + halogeen orgaanilise aine täielik põlemine (mille poolest erineb mittetäielik põlemine?) 9. Alkaanide kasutusalad (oleku järgi), ohtlikud ja ohutud alkaanid. Lk.36 o Gaasilised alkaanid leiavad kasutamist kütte- ja majapidamisgaasina ning veeldatult nt. vedelgaasina.
Lab3_PlateTectonics.kmz Selle leiab aadressilt http://www.geo.utep.edu/pub/bkonter/geol_5303/materials.html Laadi fail oma desktopile ning ava Google Earth programmiga 1 Kui fail on avanenud, siis ilmuvad küljepaneelile Places alla erinevate nimetuste paigad (kui neid ei ilmu, siis vajuta Plate Tectonics Locations nimetuse ees oleva väikese kolmnurga peale) Selleks, et liikuda nendesse kohtadesse, tuleb lihtsalt teha nende nimetuste peal topeltklõps. Kasuta neid paikasid, et vastata allpool olevatele küsimustele. Lahknevad laamade äärealad Rio Grande rift Tee Rio Grande Rift nimetuse peal topeltklõps ning suurenda kuniks näed piisavalt suurt tektoonilist lõhe moodi moodustist. Suurenda seda kohta, kuhu on punasega märgitud Rio Grande Rift. Kasuta
Oksiidid. · Oksiidid on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. · Oksiidid on elemendi ühendid hapnikuga. · Oksiide liigitatakse: 1. happelised S03 3. amfoteersed Al203 2. aluselised K20 4. inertsed (neutraalsed) CO · Oksiididele nimetuste andmine: 1. IA, IIA ja IIIA rühma metalli oksiididele nimetuse annan järgmiselt: Nimetan metalli ja lisan sõna oksiid K20 - kaaliumoksiid 2. Mittemetallioksiidide nimetused annan eesliidetega: mono-, di-, tri-, tetra-, penta-, heksa-, hepta-, okta-, nona-, deka- N205- dilämmastikpentaoksiid 3. B-alarühma ja IVA, VA rühma metallioksiididele nimetuse andmisel kasutan oksüdatsiooniastet V -II Mn205 - mangaan(V)oksiid
(CH3)2CH-CH2, tert-butüül (CH3)3C , iso-propüül (CH3)2CH2 - , fenüül C6H5 Nime andmine: · Hargnenud ahelaga ühendi korral määratakse tüviühend (kõige pikem C-ahel). Tüviühendi ahela süsinikud nummerdatakse (araabia numbritega). (Kui on üks asendusrühm, mis paikneks alati number 1 juures, siis ahelat ei nummerdata) · Ahel numereeritakse, andes asendajatele väikseimad võimalikud kohanumbrid. · Asendajad kirjutatakse nimetuse ette tähestikulises järjekorras, näidates ka nende kohanumbri (numbrid on eraldatud sidekriipsudega). · Korduvad asendajad näidatakse ära eesliidetega (di-, tri-, tetra-, penta- jne) (eesliidet aga ei arvestata tähestikulise järjekorra määramisel). · Kui numereerimine ahela erinevatest otstest annab asendajatele identsed kohanumbrid, siis eelista suunda, mis annab tähestikus eespool asetsevale asendajale väiksema kohanumbri.
Sissejuhatus Penteen kuulub alkeenide perekonda, valemiks on C5H12,Penteeni omadused on samad, mis tema perekonnal ehk alkeenidel. Alkeenideks küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenid on küllastumata süsivesinikud, mille üldvalemiks on CnH2n. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide een. Küllastunud ainetel on süsinikahelas kõik ühekordsed sidemed ja iseloomulikud on asendumisreaktsioonid. Küllastumata ühenditel on süsinike vahel vähemalt üks kordne side ja iseloomulikud on liitumisreaktsioonid ning nad on keemiliselt aktiivsemad. Alkeenide molekulis on süsinukuahelas üks kaksikside. Küllastumatus tähendab, et süsiniku valentsid ei ole kaetud täielikult vesinikega Uurime lähemalt nii keemilisi-, füüsikalisi
Teadlased, leiutajad ja teised suurkujud: · Alexander Graham Bell - oli soti päritolu ameerika teadlane. Bell on tuntud eeskätt telefoni leiutajana, mille ta esmakordselt patenteeris 1876. aastal. · Amedeo Avogadro - oli itaalia füüsik ja keemik. Tema järgi sai nime Avogadro seadus ning Avogadro arv. · André-Marie Ampère - oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks peamiseks elektromagnetismi avastajaks. Ampère'i järgi on nimetuse saanud Ampère'i seadus, Ampère'i jõud ja SI-süsteemi elektrivoolu mõõtühik amper. · Antoine-Henri Becquerel - oli prantsuse füüsik, kes avastas elementide radioaktiivsuse, selle eest pälvis ta 1903. aastal Nobeli preemia. Tema järgi on nimetatud ühik bekrell. · Charles Darwin - oli inglise loodusuurija, kes pani aluse evolutsiooniteooriale, esitades loodusliku valiku mõiste. Ta avaldas selle kontseptsiooni 1859. aastal raamatus "The Origin of Species".
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Karbonüülühendid Karbonüülühendeid (>C=O; karbonüülrühm) jaotatakse kaheks. Aldehüüdide (RH>C=O) tunnusrühmaks on CHO, nimetuse lõpuks aal (metanaal HCHO, etanaal CH3CHO, propanaal C2H5CHO jne.). Ketoonide (RR>C=O) tunnusrühmaks on -CO (asub tavaliselt valemi keskel), nimetuse lõpuks oon (propanoon CH3COCH3). Aldehüüdid on ketoonidest veidi aktiivsemad. Süsiniku arvu kasvuga muutub agregaatolek (ainult metanaal on gaas, edasi vedelikud ja C 20 juures juba tahked ained), lahustuvus vees väheneb, keemis- ja sulamistemperatuur ning tihedus suurenevad. Sama süsiniku arvuga aldehüüdidel on keemistemperatuurid alkoholidest veidi madalamad ja tihedused väiksemad. Aldehüüdid peaaegu ei moodustagi vesiniksidemeid. Homoloogilises reas muutub aldehüüdide
1) Mõisted: alkaan, tüviühend, alküülrühm, nomenklatuur,hüdrofiilsus,hüdrofoobsus,molekuli graafiline kujutis, lihtsustatud struktuurvalem, isomeer, isomeeria Alkaan süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Tüviühend süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Aküülrühm alkaanist tulenev asendusrühm. Nomenklatuur reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. Hüdrofiilsus veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega. Hüdrofoobsus veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega. Molekuli graafiline kujutis molekuli projektsioon tasandil. Vesinikku ja süsinikku ei märgita. Lihtsustatud struktuurvalem näitab, millised aatomite rühmadon omavahel seotud. Isomeer ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga, kuid erisuguste struktuuri ning erisuguste
Pelgulinna Gümnaasium 10P Keemiliste elementi ja tema ühendite iseloomustus Referaat Tallinn 2017 Sisukord 1) Keemilise elemendi nimetuse päritolu 2) Kes ja millal avastas 3) Paigutus perioodilisussüsteemis ja aatomiehitus(s.h elektro-ja ruutskeem) 4) Leidumine looduses, ühendite nimed ja valemid 5) Füüsiklised omadused ja Keemilised omadused 6) Elemendi ja tema ühendite biotoime 7) Kasutamine tänapäeval 8) Huvitavad faktid 9) Pildid
Võrreldes ennesõjaaegseid Euroopa riikide piire tänaste piiridega näeme, et Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola ning Rumeenia tollased riigipiirid vastu N. Liitu asusid tükk maad ida pool. Euroopa kaartilt puudusid Ukraina ja Valgevene, mis kuulusid N. Liidu koosseisu. Puudus ka Moldova, mis kuulus Rumeeniale. Austria oli 1938. aastal ühendatud Saksamaaga. Tsehhi, mis varem koos Slovakkiaga moodustasid kaksikriigi, kuulus alates 1939. aastast Böömi- ja Määrimaa Riigiprotektoraadi nimetuse all Saksamaale. Ennesõjaaegselt Euroopa kaardilt puudusid ka Bosnia, Horvaatia, Makedoonia ja Sloveenia, mis kuulusid Jugoslaavia koosseisu. 1939. aastal okupeeris Itaalia Albaania. Puudus ka iseseisev Island, mis kuulus Taani kuningriigile. Ennesõjaaegne Leedu oli tänasest Leedust palju väiksem. Suur osa Leedu rannaaladest koos Klaipeda sadamalinnaga ühendati 1939. aastal Memelimaa nimetuse all Saksamaaga. Leedu idaosa koos Vilniuse [tollal Vilna] linnaga kuulus Poolale.
aasta juulis Eesti kuulutamist nõukogude sotsialistlikuks vabariigiks? 22.07.1940 ,,Eesti kuulutati Nõukogude Sotsialistlikuks Wabariigiks" ja alapealkiri ,,Eesti liitugu Nõukogude Sotsialistlike Wabariikide liiduga." http://dea.nlib.ee/index.php?lid=1&byea=1940&bmon=7 15. Mitu aabitsat kuulub Eesti trükise punase raamatu nimekirja? ELNET konsertsiumi lehel olid viited ESTERI kataloogi: - Eesti trükise punane raamat I, 1535-1850 [üle 500 nimetuse, vt ESTER Tallinn / ESTER Tartu] - Eesti trükise punane raamat II, 1851-1917. Kultuuriloolised valikud [üle 700 nimetuse, vt ESTER Tallinn / ESTER Tartu] - Eesti trükise punane raamat II, 1851-1917. Rariteedid [üle 900 nimetuse, vt ESTER Tallinn / ESTER Tartu]. Kasutasin igas kategoorias liitotsingut ning otsingu viisin läbi nii: ,,t:Eesti trükise punane raamat I, 1535-1850" ja ,,aabits" ning sain seal 12 vastet ,,t: Eesti trükise punane raamat II, 1851-1917
Napoleon Bonaparte'i vimuletulekuni 1799. aasta 9. novembril, ksikud ka keisririigi kehtestamiseni 1804. aastal. Kuid enamikus nukogude ja seetttu ka Ida-Euroopa ajalooksitlustes thistab revolutsiooni lppu hoopis jakobiinide diktatuuri kukutamine 27. juulil 1794. Mned lne ajaloolased on ka vlja pakkunud, et revolutsioon algas juba 1787. aastal notaablite kogu kokkukutsumisega, teised, et alles siis, kui kuningas kukutati. Siiski on jtkuvalt enimtunnustatavad piirdaatumid 17891799. Nimetuse 'Suur Prantsuse revolutsioon' vttis kasutusele tuntud vene anarhist ja ajaloolane Pjotr Kropotkin oma selleteemalises ksitluses. Sealt kandus see nimi edasi ka Nukogude ajalookirjutusse, kuigi nimetuse "isa" jeti mistagi paljastamata, kuna tolle positsioon ja ideoloogia ei sobinud valitseva korraga. Ksitavusi on tekitanud ka, millise iseloomuga revolutsioon see ikkagi oli. Nagu lhtub selle sndmustest, kis pidev vimuvitlus ning esile tusid
Alküün CHC-CH3 Halogeeniühend Br, Cl, F, I Alkohol CH3-CH2-OH Alkoholaat CH 3-CH2-CH2-O-Na Amiin CH2-NH2 Eeter CH 3-CH2-O-CH2-CH2-CH3 Osad on puudu 3.Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e. klassikaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis). 4.Areenide nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) ning isomeeria (asendiisomeeria). TV /56-57 + vihikus. isomeeride leidmine, valemite koostamine 5.Omadused, kasutamine. Benseen- Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik. Kasutatakse ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Fenool- Värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv.
Alküün CHC-CH3 Halogeeniühend Br, Cl, F, I Alkohol CH3-CH2-OH Alkoholaat CH 3-CH2-CH2-O-Na Amiin CH2-NH2 Eeter CH 3-CH2-O-CH2-CH2-CH3 Osad on puudu 3.Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud struktuurivalem, tasapinnaline e. klassikaline struktuurivalem, molekuli graafiline kujutis). 4.Areenide nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) ning isomeeria (asendiisomeeria). TV /56-57 + vihikus. isomeeride leidmine, valemite koostamine 5.Omadused, kasutamine. Benseen- Benseen on omapärase lõhnaga värvuseta kergestisüttiv vees halvasti lahustuv vedelik. Kasutatakse ravimite, lõhkeainete, värvide ja mitmesuguste polümeeride toorainena. Fenool- Värvitu, kristalne, iseloomuliku lõhnaga, toatemperatuuril vees halvasti lahustuv.
Keemia arvestus Alkaanid- on süsivesinikud kus aatomite vahel on üksiksidemed. Nimetuses lõppliide aan. Üldvalem CnH2n+2 Hargnenud ühendites esinevad asendusrühmad e alküünrühmad. 1.(CH3metüül, C2H5 - etüül) ning 2.(Cl-kloro, Br-bromo, I-jodo) Nimetuse andmine: 1.otsi üles kõige pikem süsiniku ahel e peaahe 2.nummerda peaahelas süsiniku aatomid nii et kõrvalahelad saaksid võimalikult väikesed kohanumbrid. 3.kui asendusrühmi on mitu järjestatakse nad tähestiku järjekorras. Füüsikalised omadused: 1)vees ei lahustu(puudub vesinikside (on vett tõrjuvad ehk hüdrofoobsed) 2)vesiniksideme puhul on vesinik kontaktis (O,N,F-ga) 3)süsiniku arvu järgi saab jaotada C 1 C4 gaasid C5 C15 vedelikud, C16-C..- tahked
eKr.– 1453/1492/1517a. UUSAEG (varauusaeg ja uusaeg) 1453/1492/1517a. – 1914-18a. UUSIM AEG (ehk lähiajalugu) 1918- 5) Miks ajaloo tõlgendamist võrreldakse jäämäega? Selgitage, miks iseloomustavad ajalugu põhjuslikkus ja seaduspärasus? Ajalugu on katkematu protsess, kus üks sündmus põhjustab järgmise, see omakorda järgmise jne. Põhjus – Ajaloosündmus – Tagajärg (miks?) 6) Iseloomustage inimese arenguetappe koos nimetuse, kirjelduse ja daatumitega. AUSTRALOPITECUS (lõunaahv) - väike aju, suur nägu, väike kasv - u. 5-2 miljonit a. tagasi - Aafrika HOMO HABILIS (osavinimene) - aju maht suurem (märgid kõnekeskusest) - kivist tööriistad (kiviaja algus, enne seda muinasaja algus) - u. 2,5-2 miljonit a. tagasi HOMO ERECTUS (sirginimene) - pikk, sihvakas, palja sileda, tumeda nahaga
üha enam kommunistide mõju alla. Tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, mis koosnes endistest sõjaväelastest ja töötutest. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, eesotsas Benito Mussoliniga. Arvati, et tema on inimene, kes suudab riigis korra jalule seada ning Itaalia majanduse madalseisust välja tuua. Mussolini ise lootis ja lubas Itaalia muuta võimsaks nagu seda oli olnud Rooma impeerium. Fasistid kandsid musti särke, mis andis neile nimetuse mustsärklased. Nad võitlesid kommunistide nind kurjategijatega, vahetades välja paljudes kohtades isegi politsei. Fasistid pääsesid ainuvõimule, Mussolini määrati peaministriks. Temast sai kogu rahva juht, kel olid kuningaga võrdsed õigused. Keelustati streigid, fasistlik valitsus kontrollis ettevõtteid, ajakirjandust ja haridust. Saksamaal oli pärast I Maailmasõda palju põhjuseid demokraatias pettuda. Oli
1 dekaan 36) 74) Radikaal – osake, millel on üks paardumata elektron. Alkaanide tüüpilised reaktsioonid on pürolüüs ja oksüdeerumine. Elektrofiil on tühja orbitaali ja positiivse laengu osake. Nukleofiil on vaba elektronpaariga osake ja kannab negatiivset laengut. Alkaanide füüsikalised omadused: Homoloogilises reas C aatomite lisandudes muutuvad kõrgemaks tihedus, sulamistemp., keemistemp. Alkaani nimetuse kirjutamise skeem - nr- asendaja-nr-asendaja-tüviühendi nimetus Alkaani tunnusliide -aan Alkaanid - Ainult tetraeedrilisi süsinikke sisaldavad süsivesinikud. Alkaanide tüüpilised reaktsioonid - Pürolüüs ja oksüdeerumine Alkaanist pärit asendusrühm - alküülrühm Isomeer(id) - Ühesuguse elementkoostise ja molekulmassiga kuid erineva struktuuriga ained. IUPAC - International Union of Pure and Applied Chemistry, Rahvusvaheline Puhta Keemia ja
1. Mis on alkeenid? Osata tuua näiteid ( 101, 110 konspekt) Alkeenideks nimetatakse küllastumata süsivesinikke, kus süsiniku aatomite vahel esineb üks kovalentne kaksikside. Alkeenide nimetuse tunnuseks on lõpuliide EEN, mis viitabki kaksiksideme olemasolule süsivesiniku molekulis. Alkeenide üldvalem on CnH2n Laboratoorselt saadakse alkeene alkoholide dehüdratatsioonil (vee eraldamisel): CH3CH2OH CH2=CH2 + H2O Tööstuslikult toodetakse alkeene alkaanide dehüdrogeenimisel (vesiniku eraldamisel): CH3- CH2-CH3 -- H2 + CH3-CH=CH2 (propeen). Tuntum esindaja on ETEEN ehk ETÜLEEN C2H4 2. Mis on alküünid? Osata tuua näiteid
joogipudeleid. Polükarbonaadid on väga tugevad, läbipaistvad ning keemiliselt püsivad polümeerid. Neist valmistatakse optilisi läätsi, arstiriistu, hambaproteese jpt hinnalisi tooteid. Bakterid jm mikroorganismid ei suuda neid hüdrolüüsida ning sellepärast lagunevad looduses äärmiselt aeglaselt. Biolagunev e. biodegradeeruv kokkupuutel mullaga laguneb kiiresti ,ei reosta loodust 2. Nimetused Estrid: Põhimõte on sarnane karboksüülhapete nimetusele. Nimetuse tuletamiseks tuleb esmalt vaadata, millise happe estriga on tegemist, see annab estri nimetuse lõppliite. CH3COOCH3(etanaat); HCOOCH3(metanaat); CH3CH2COOCH2CH3(propanaat). Täieliku nimetuse tuletamiseks tuleb lõppliite ette märkida radikaali nimetus. Siis saab valemitele vastavateks nimetusteks: metüületanaat, metüülmetanaat, etüülpropanaat. Ehk: nimetus algab funktsionaalrühmas vesiniku asendunud alküülrühma nimetusest ja järgneb happeaniooni
KÜLLASTUMATA ÜHENDID Küllastumata ühendid on ühendid, kus süsiniku aatomite vahel esineb kahekordne side ehk kaksikside või kolmekordne side ehk kolmikside. Esimesed neist kaanavad nime alkeenid (nimetuse lõpp een), teised nime alküünid (nimetuse lõpp üün). Nimetused antakse lähtuvalt süsiniku aatomite arvust, kordse sideme asukoht määratakse ära selle süsiniku järgi, mille järel ta asub. CH2=CHCH2CH3 1-buteen ehk but-1-een CH3CH=CHCH3 2-buteen ehk but-2-een CHCCH2CH3 1-butüün ehk but-1-üün CH3CCCH3 2-butüün ehk but-2-üün CH2=CHCH=CH2 1,3-butadieen ehk but-1,3-dieen KÜLLASTUMATA ÜHENDITE KEEMILISED OMADUSED Kaksik- ja kolmikside on molekulis nukleofiilsustsentrid. -
Kui karbonüülrühm CO on seotud 1H ja Kui karbonüülrühm CO on seotud kahe C 1C aatomiga on aatomiga on tunnusrühmaks aldehüüdrühm -CHO tunnusrühmaks ketorühm -CO- rühm ketoonide üldvalem on R-CO-R (R on süsivesinikrühm) H H+1 H C C+1 = O-2 CH3 - CO - CH3 H Nimetuse tunnuslõpuks -aal Nimetuse tunnuslõpuks -oon Tuntumad ained on metanaal ja Tuntum aine on atsetoon etanaal Aldehüüdide nimetused tuletatakse süsivesinike nimetusest, kus eesliide näitab C aatomite arvu valemis. Metanaal HCHO Etanaal CH3CHO Propanaal C2H5CHO Butanaal C3H7CHO Pentanaal C4H9CHO Heksanaal C5H11CHO Heptanaal C6H13CHO Oktanaal C7H15CHO
(1889-1966) . (mitte ainult loomingu eest) (mõju) , (.) . ""- (õitseng). (?). t , . . - , (kannatused), (valu) , (pisarad), (mahajätmine) . (tahtis luua) . 1920. (ilmusid luulekogud) "", " " " " (valge parv). , . . (uuris Puskini elu ja loomingut) : " (hukk) ", "" " ", "". 1923- 1943- . (ei avaldatud) (pandi vangi) (tapeti) . . (nende auks) " " " ". (haavatule) . a (andis talle nimetuse) . 1966- . " ".
Esimene maailmasõda kui pöördepunkt 20.sajandi ajaloos Esimene maailmasõda on saanud oma nimetuse suure sõjatandri ja sõdivate riikide rohkuse tõttu. Ajaline kestvus oli 4 aastat. Üheski varasemases konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid ja tagajärjed ei ole olnud niivõrd laastavad. Esimeses maailmasõjas võitlesid kaks vastandlikku sõjalist blokki: Kolmikliit ja Antant. Esimese tuumiku moodustasid Saksamaa, Austria-Ungari ning hiljem ühinedes ka Itaalia aastal 1879 ja 1882. Saksamaa eesmärgiks oli laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile
annaabi.ee 
