Süsivesinikud (0)

Alkaan

Alkeen

Alküün

Benseen

C - C
C = C
C  C
C6H6
Küllastunud
Küllastumata
Küllastumata
Aromaatne
CH4 – C4H10 on gaasid, kuni C10 on vedelikud, ülejäänud on tahked
C2H4 – C4H8 on toatemperatuuril gaasid.
C2H2 – C4H6 on gaasid.
Benseen on toatemp. kergestilenduv vedelik
Nimetuse lõpp –aan. Peaahel on pikim järjestikku loetav ahel. Kõrvalrühma nimetuse lõpp on
-üül.
Nimetuse lõpp –een. Näidata ära peale mitmendat süsinikku peaahelas on kaksikside. Mitme kaksiksideme korral kõigi numbrid ja eesliide vastavalt sidemete arvule
Nimetuse lõpp –üün, mitme kordse sideme korral eesliide di-, tri- jne.. Näidata ära sidemete asukoht.
Benseen ehk 1,3,5 – tsükloheksatrieen.
Keemilised omadused:
Iseloomulikud on asendusreaktsioonid halogeenidega.
CH4 + Cl2  CH3Cl + HCl
Vesinik asendatakse selle süsiniku juures, kus on kõige rohkem süsinikke naabriks ( kõige vähem vesinikke juures)
Keemilised omadused:
Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid kaksiksidemele – H2, HCl, H2O, Cl2.
CH2=CH2 + H2  CH3 - CH3
CH2=CH2 + HCl 
CH3 - CH2Cl
CH2=CH2 + H2O 
CH3 - CH2OH
CH2=CH2 + Cl2 
CH2Cl – CH2Cl
Iseloomulikud on liitumisreaktsioonid kolmekordsele sidemele. Esmaseks reaktsiooni saaduseks on alkeen, mis võib omakorda astuda liitumisreaktsiooni ning tekib alkaan.
CHCH + H2  CH2=CH2
Hoolimata küllastumatusest on iseloomulikud asendusreaktsioonid, mitte liitumisreaktsioonid kordsele sidemele, sest aromaatne tuum on stabiilne.
C6H6 + Cl2  C6H5Cl + HCl
C6H6 + HNO3  C6H5NO2 + H2O – nitrobenseen
Liitumisreaktsioon on võimalik ainult katalüsaatoritega, ning kaovad kõik kordsed sidemed.
C6H6 + 3 H2  C6H12
C6H6 + 3 Cl2  C6H6Cl6