50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-01-10
Kuupäev, millal dokument üles laeti
9 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Kummipart
Õppematerjali autor
Kõik diktatuuridest ja diktaatoritest kahekümnenda sajandi algul Krista Kallavus Märts 2010 Sisukord: 1. Sissejuhatus: Mis on diktatuur?...................................................lk 2 2. Venemaa diktatuur- kommunism................................................lk 3-4 3. Itaalia diktatuur- fasism...............................................................lk 5-6 4. Saksamaa diktatuur- natsism.......................................................lk 7-9 5. Kasutatud kirjandus.....................................................................lk 10 2
· Adolf hitler muutus füüreriks ehk diktaatoriks · Demokraatlikud võimuorganid asendati keskvõimu poolt määratud juhtidega · Sõnavabadus kaotati ning need asendati riikliku kontrolliga inimeste meelsuse üle · Juutide tagakiusamine sai ametliku poliitika osaks, paljud juudid lahkusid riigist SS natside partei teine sõjaväestatud organisatsioon Gestapo riiklik salapolitsei, mis allutati SS-le Majanduse riiklik reguleerimine. Hitler püüdis ületada majanduskriisi riikliku juhtimisega. Kogu maal ja rahval oli ühtne suur eesmärk tõsta riigi sõjalist võimsust. Riik võttis suurtöösturitelt ja pankuritelt laenu , lubades tagasi maksta pärast tulevasi vallutusi. Kehtestati plaanimajandus 4-aastakute kaupa. Rajati tehaseid ja vabrikuid sõjatehnika tootmiseks. Ehitati pikki kiirteid. Kõik need meetmed andsid miljonitele inimestele tööd. Sõjakas välispoliitika. Hakati rääkima Versailles' rahulepingu tühistamisest. Seati sisse üldine
Sõja-aastatest oli järgi jäänud suur välisvõlg, rinnetel oli surma saanud tuhandeid inimesi ning sõjakulud olid suureks koormaks. Kuna Pariisi konverentsil suhtuti itaallastesse üleolevalt, solvas see suurt osa itaallasi. Solvumine polnud küll põhjendatud, kuid see aitas Itaalial pürgida millegi suurema poole. Üritati siseriiklik olukord jalule saada mis osutus üsna keeruliseks. Esialgu väike rühmitus Võitlusliit aga sai palju toetajaid ning mõne aja pärast oligi valmis Rahvuslik Fasistlik Partei, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Varsti oli juba Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid, mis aitas partei jalule ja Mussolini võimule. Tema fasismi peamine idee oli: kõik inimesed ja kõik klassihuvid tuleb allutada rahvuslike huvide teenimisele, rahvuse areng on riigi tähtsaim ülesanne. Hakati juba looma ka relvastatud salke, keda hüüti mustsärklasteks. Aina rohkemate toetajatega saigi Mussolin 1922. aasta sügisel Itaalia peaministriks
Miks osades riikides kehtestati diktatuur, aga osades säilis demokraatia? Diktatuur ning demokraatia paistavad küll kirjapildilt sarnased, kuid sisult on need kaks täiesti erinevat mõistet. Diktatuuriks nimetatakse võimu, mis pole mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu ning jõule toetuv. Samuti on see autokraatlik valitsemisvorm, mille juhil on piiramatu võim otsuste tegemisel. Diktatuuri juhiks on diktaator. Diktatuur jaotatakse autoritaarseks ning totalitaarseks. Nende erinevuseks on see, et autoritaatses diktatuuris on võim koondunud ühe isiku või kindlate isikute kätte ning seadusi võetakse vastu vastavalt oma soovidele, samuti puudub inimestel sõnaõigus. Totalitaarse riigikorra tunnuseks on ülikarm juhtimine. Inimestel puudub mõttevabadus, rikutakse inimõigusi. Demokraatiaks nimetatakse poliitilise korra vormi, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu ning
Iseloomusta Mussolini eesmärke ja õpetust Fasistlik õpetus oli suurel määral seotud Mussiolini isiklike vaadete ja arusaamadega. Mussolilin õpetuses oli tähtsamal kohal rahvas (natsionalistlik õpetus). Väitis, et rahvas on jääv ja kõikehaarav. Rahvus on tähtsam kui üksikisik või ühiskonnaklass. Inimelude väärtus on väike ning nende ohverdamine riigi ja rahvuse nimel on igati õigustatud. Mida kujutas endast fasistlik diktatuur Itaalias? Oma jõu näitamiseks käsutas Mussolini mustsärklased kokku ja ähvardas nendega Rooma marssida. Ta keeldus teotamast võimulolevat valitsust ning 1992. aasta sügisel määrata Mussolini peaministriks. Algas fasistliku diktatuuri kinnistamine. Võitluseks poliitiliste vastastega loodi salapolitsei ja rajati koonduslaagrid. Võeti vastu seadused, mis andsid Mussolinile kuninga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Mussolilist terve Itaalia rahva juht
Pärast esimest maailmasõda pettusid inimesed demokraatlikes ideedes, sest suurriigid ei suutnud rahuajal elanike probleeme lahendada. Seda on nimetatud demokraatia kriisiks, mille tekkimisel oli mitmeid põhjuseid. Nendeks olid: muutused ühiskonnas, maailmasõja mõju, pettumine Versailles' süsteemis, majanduslikud raskused (nt 1929. aastal alanud ülemaailmne majanduskriis röövis paljudelt inimestelt usu demokraatiasse) ja terav riigisisene võimuvõitlus. Nende tulemustena hakkasid võimu koguma demokraatiavastased liikumised: kommunistid NSV Liidus, fasistid Itaalias ning natsionaalsotsialistid Saksamaal. Hirmuvalitsemine oli nende juhtide meelest parim riigijuhtimise viis, kuid kommunistide ideaal nägi välja teistsugusem. Nende meelest oli ajaloo liikumapanevaks jõuks klassivõitlus e vaeste tööliste ja talupoegade võitlus rikaste kapitalistide ja
lk 30), Demokraatia see on rahvavõim. Demokraatlikes riikides laienes rahvavõim, eelkõige aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19. sajandil. Liberaalid kaitsesisd isiksuse vabadusi ja vabaturumajandust. Olid uuendajad ja tormasid kõike muutma.
Demokraatlikud riigid tõestasid oma elujõudu ja suutlikkust raskest olukorrast võitjana väljuda. Võitjate eeskuju innustas paljusid teisi riike valima samuti demokraatlik riigikord, kuid pahatihti ei suutnud demokraatia lahendada riikide nende elanike ees seisnud raskeid probleeme. Demokraatlike ideede mõjuvõim langes järsult ning seda on nimetatud ka demokraatia kriisiks. 1930. aastail oli Euroopas tekkinud olukord, mis soodustas diktatuuride võidulepääsu. Diktatuur kujutas endast mitte millestki piiratud, seadustega kitsendamatut ja jõule toetuvat võimu. Mitmes riigis, kus pärast Esimest maailmasõda oli võitnud parlamentarism, ei suutnud demokraatlik kord püsima jääda ning andis varem või hiljem võimaluse diktaatorlikule võimule. 1939. aastal valitses diktatuur enamikes Euroopa riikides. Esimene maailmasõda tekitas osadele Euroopa riikidele, nagu näiteks Itaaliale, suuri raskusi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid