Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Alkaanide mõsited ja ülesanded (2)

3 HALB
Punktid
Mõisted:
Orgaanilised ühendid -  koosnevad põhiliselt süsinikust ja vesinikust, sagely esinevad molekulides ka halogeenid ,hapnik ja lämmastik.
Tetraeedriline süsinik – süsiniku aatom , mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse.
Süsinikahel – võib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsükliline.
Summaarne valem – näitab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi aatomit aines on.
Struktuurvalem – keemilise ühendi struktuuri sümboolne kujutis tasandil.
Süsivesinikud – polühüdroksükarbonüülühendite, nende oligi- ja polümeeride üldnimetus, nim ka sahhariidideks.
Alkaanid – süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult δ-sidemeid
Nomenklatuur – reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes.
Tüviühend – süstemaatilist või triviaalnimetus kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid .
Asendusrühm – aatom või aatomirühm, mis asendab tüviühendis vesiniku aatomit.
Alküülrühm – alkaanist tulenev asendusrühm.
Isomeeria – ühesuguse elementkoosites ja molekulmassiga, kuid erisuguse struktuuri ning erisuguste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ühendite – isomeeride olemasolu. Nähtus, kus ühesugusele summaarsele valemile vastavad erineva struktuuriga ained.
Isomeerid – ühesuguse summaarse valemiga, kuid erineva struktuuriga ained
Struktuur – aatomite vastastikune asetus ja nendevahelised keemilised sidemed ühendis.
Hüdrofoobsus
- veetõrjuvus, ühendi võimetus vastastikmõjuks veega.
Hüdrofiilsus – veelembus, ühendi võime vastastikmõjuks veega
täielik oksüdeerumine – ehk täielik põlemine, saaduseks vesi ja süsihappegaas
pürolüüs – aine lagunemine kõrge temperatuuri toimel
Ülesanded:
anna ainele süstemaatiline nimetus – REEGLID: 1) leia aines tüviühend (nimetuses kõige lõppu); 2) nummerda tüviühend. Vali õige ots! (hargne+mine kõige lähemal, asendusrühmade järjekorranumbrite summa väikseim); 3) leia asendusrühmad, nende arv ja asukoht. Nimetuse alguses tähestikujärjekorras, tunnus lõppliide –üül.
kirjuta nimetuse järgi lihtsustatud/tasapinnaline struktuurvalem/ graafiline kujutis
leia isomeerid
määra o.-a. (keskmise ja üksiksüsiniku jaoks)
kirjuta reaktsioonivõrrandid: 1) alkaan + halogeen = hallogeenalkaan + vesinikhallogeniid; 2) alkaan + hapnik = CO2 + H2O
Selgitusega ülesanded:
kuidas on seotud aine omadused tema struktuuriga: Mida pikem süsinikahel, seda kõrgem keemistemperatuur ja seda halvem veeslahustuvus.
millest on tingitud aine hüdrofoobsus/hüdrofiilsus – alkaanid on vees peaaegu lahustumatud; tahked ained ei märgu veega. Alkaani molekulidel ei teki vastastikmõju vee molekulidega, mistõttu alkaanid ei segune veega ega märgu.
Hüdrofiilsed ained
Hüdrofoobsed ained
Esineb vastastikmõju veega
Puudub vastastikmõju veega
Märguvad ning lahustuvad vees
Ei märgu veega ega lahustu vees
Võivad moodustada vesiniksidemeid
Ei saa moodustada vesiniksidemeid
alkaanide tuntumad esindajad – Metaan CH4; propaan C3H8; butaan C4H10; kütused.
alkaanide (sh. nafta ) kasutamine ja esinemine looduses - kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta, maagaas, turbabrikett, koks, bensiin , kütteõli, generaatorigaas ). Naftavarud paiknevad ebaühtlaselt.
Alkaanide mõsited ja ülesanded #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 91 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Liisa Leppik Õppematerjali autor
Mõisted: Orgaanilised ühendid, Tetraeedriline süsinik, Süsinikahel, Summaarne valem, Struktuurvalem, Süsivesinikud, Alkaanid, Nomenklatuur, Tüviühend, Asendusrühm, Alküülrühm, Isomeeria, Isomeerid, Struktuur, pürolüüs, Hüdrofiilsus, täielik oksüdeerumine, Hüdrofoobsus


Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus alkaanidesse 10-klass
2
doc

Sissejuhatus alkaanidesse 10. klass

tippudesse. Lk.16 3. H, O, N, C valentsolekud , süsinikahela võimalikud kujud (hargnemata e. lineaarne, hargnenud, tsükliline) Lk.17 4. Aine koostise ja struktuuri kujutamine erinevatel viisidel (summaarne valem, lihtsustatud struktuurvalem, tasapinnaline e klassikaline struktuurvalem, molekuli graafiline kujutis) Lk.19 5. Isomeeria põhjused (aine struktuur määrab tema omadused) ­ isomeeride leidmine ja nende valemite koostamine Lk.31-32 6. Alkaanide (sh tsükloalkaanide) nomenklatuur (valemi põhjal nimetuse koostamine ja nimetuse põhjal struktuurivalemi koostamine) 7. Hüdrofoobsed vastasmõjud (seos ainete keemistemperatuuriga ja lahustuvusega) Lk.36 8. Reaktsioonivõrrandid: ­ alkaan + halogeen ­ orgaanilise aine täielik põlemine (mille poolest erineb mittetäielik põlemine?) 9. Alkaanide kasutusalad (oleku järgi), ohtlikud ja ohutud alkaanid. Lk.36

Keemia
Keemia KT - HALOGEENIÜHENDID
2
doc

Keemia KT - HALOGEENIÜHENDID

Bioloogiliselt aktiivsed aineid. Kasutatakse kahjulike elusorganismide, ka haigustekitajate hävitamiseks. paljude pestitsiidide kasutamisega kaasnenud tagasilööke nagu mürgisus inimestele või teistele loomadele. 5. Nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanism ja analüüs ­ laengud ja osalaengud, ründav osake, reaktsioonitsenter, lahkuv rühm, katkev side, väljatõrjutud osake. Ül. vih. 6. Reaktsioonivõrrandid: TV ül. 10 /24 + vihikus. ­ alkaan + halogeen (halogeeniühendite saamine) ­ halogeeniühend + leelis (alkoholide saamine) ­ halogeeniühend + alkoholaat (eetrite saamine) ­ halogeeniühend + tsüaniid

Elementide keemia
Keemia KT-Alkaanid
1
doc

Keemia KT: Alkaanid

Keemia KT: Küsimused ja Vastused ,,Alkaanid" 1) Mõisted: alkaan, tüviühend, alküülrühm, nomenklatuur,hüdrofiilsus,hüdrofoobsus,molekuli graafiline kujutis, lihtsustatud struktuurvalem, isomeer, isomeeria Alkaan ­ süsivesinik, mille molekul sisaldab ainult üksiksidemeid. Tüviühend ­ süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. Aküülrühm ­ alkaanist tulenev asendusrühm.

Keemia
Keemia - Alkaanid
3
doc

Keemia - Alkaanid

Kirjutame tüviühendi süsinikahela ilma vesinike ning asendusrühmadeta 2. Nummerdame, kas kirjas või mõttes, ahela süsiniku aatomid 3. Paneme paika asendusrühmad nende kohanumbrite järgi 4. Lisame puuduvad vesiniku aatomi Näited: 3.Alkaanide kasutusalad lähtuvalt omadustest Füüsikalised omadused: Süsinikahela pikenedes kasvavad molaarmass, tihedus, ning sulamis- ja keemistemperatuur. Vedelas või tahkes olekus on nad veest kergemad. Vees enamasti ei lahustu. Tahked alkaanid on hüdrofoobsed Keemilised omadused: Alkaanid on väga vähe reaktsioonivõimalised. See tuleneb C-C ja C-H sideme suurest püsivusest ja selle lõhkumiseks on vaja palju energiat. Füsioloogilised omadused: Alkaanidel on tugev narkootiline toime. Tahketena on suhteliselt ohutud (ei lahustu veres ega vees). Nahale võivad alkaanid mõjuda ärritavalt ja samuti on ohtlik ka nende sissevõtmine (bensiin). Suurtes kogustes kahjustavad kesknärvisüsteemi ja võivad olla isegi surmavad. 4

Keemia
Mõisteid keemiast
2
docx

Mõisteid keemiast

orgaanilised ühendid- on keemiliste ainete klass, mille molekulides esinevad lühemad (alates ühest) või pikemad süsiniku aatomitest moodustunud ahelad. -side(sigmaside)- on tugev side süsiniku ja vesiniku aatomite vahel, kovalentne side, mida moodustavate elektronide pilv asub aatomeid ühendaval sirgel. tetraeedriline süsinik-süsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. süsivesinikud- on keemilised ained, mille molekul koosneb ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest, molekul sisaldab süsinikahelat alkaanid-süsivesinikud, mille molekulid sisaldavad ainult -sidemeid. triviaalnimetus- aine(peamiselt ajalooline) nimetus, mis ei vasta nomenklatuurireeglitele. nomenklatuur-reeglite kogu ühendi nimetuse koostamiseks struktuurist lähtudes. tüviühend-süstemaatilist või triviaalnimetust kandev hargnemata atsükliline või tsükliline struktuur, millega on seotud ainult vesiniku aatomid. asendusrühm- on aatom või aatomite rühm, mis asenda

Keemia
ORGAANILINE KEEMIA - lühikonspekt gümnaasiumile - II
5
docx

ORGAANILINE KEEMIA - lühikonspekt gümnaasiumile - II

ORGAANILINE KEEMIA ­ lühikonspekt gümnaasiumile (II) ALKAANID 1. Sissejuhatus Süsivesinikud ­ orgaanilised ühendid, mis koosnevad ainult süsiniku ja vesiniku aatomitest. Üldvalem ­ CnH2n+2 Alkaanid ­ sisaldavad ainult tetraeedrilisi süsinikke (kõik aatomid on omavahel seotud ühekordsete -sidemetega). Triviaalsed nimetused ­ ühendite nimetused, mis on inimene ühenditele juhuslikult andnud. Need nimetused ei ole süstemaatilised ega väljenda aine keemilist koostist ega struktuuri. Näiteks soogaas, mille süstemaatiline nimetus on metaan (CH4). Süstemaatilised nimetused ­ kajastavad ühendi keemilist struktuuri. Neid on võimalik struktuuri järgi üles märkida.

rekursiooni- ja keerukusteooria
Alkaanid
4
rtf

Alkaanid

3. Funktsionaalne rühm ­ e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ­ ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ­ ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rühmadega 4. alkaanid ­ küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid. Tsükloalkaanid ­ tsüklised ühendid alkaanid vahel alkeenid ­ ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kaksikside alküünid ­ ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kolmikside 5. triviaalne nimetus ­ käibelolevad tavanimetused, mis on pandud ainetele kas nende päritolu, saamisallika, mõne omaduse või tehnilise rakenduse järgi

Keemia
Alkaanid
3
docx

Alkaanid

3. Funktsionaalne rühm ­ e. Tunnusrühm on aatomit (halogeenid, lämmastik, hapnik) või aatomeid sisaldav rühm süsiniku ahela küljes, mis määrab ära aineklassi ja annab tallle iseloomulikud omadused. Ühefunktsionaalne ühend ­ ühend, mis sisaldab ainult üht liiki funktsionaalrühmi mitme- ehk polüfunktsionaalne ühend ­ ühe ja sama süsinikuühendi molekulis on vesiniku aatomid asendatud erinevate funktsionaalsete rühmadega 4. alkaanid ­ küllastunud süsivesinikud, mis sisaldavad süsiniku aatomite vahel kovalentseid üksiksidemeid. Tsükloalkaanid ­ tsüklised ühendid alkaanid vahel alkeenid ­ ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kaksikside alküünid ­ ühendid, kus süsiniku aatomite vahel on kolmikside 5. triviaalne nimetus ­ käibelolevad tavanimetused, mis on pandud ainetele kas nende päritolu, saamisallika, mõne omaduse või tehnilise rakenduse järgi

Keemia




Kommentaarid (2)

kadrisi profiilipilt
kadrisi: täitsa hea
18:38 06-10-2011
M1kser profiilipilt
13:44 07-09-2018



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun