Alused | Keemia

11

doc

Metallid

Fe + HCl = FeCl2 + H2 3) Reageerimine metallioksiididega, tekib sool ja vesi CuO + H2SO4 = CuSO4 + H2O 4) Reageerimine alustega, tekib sool ja vesi HCl + NaOH = NaCl + H2O (neutraliseerimisreaktsioon) Alused e. hüdroksiidid on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone (OH-) Indikaatorid: Lakmus- siniseks Fenoolftaleiin- lillakaspunaseks Vees lahustuvuse järgi Vees lahustuvad, tugevad alused leelised: KOH, NaOH, Ca(OH)2, Ba(OH)2 Vees lahustumatud, nõrgad alused: Al(OH)3, Cu(OH)2, Fe(OH)3 Aluste saamine: 1) Leelised: metallioksiidi reageerimisel veega (ühinemisreaktsioon) K2O + H2O = 2KOH Na2O + H2O = 2NaOH CaO + H2O = Ca(OH)2 BaO + H2O = Ba(OH)2 2) Rasklahustuvate hüdroksiidide saamine: vähemaktiivse metalli oksiidid veega ei reageeri, saadakse metallisoola reageerimisel leelisega

Keemia

29

rtf

Konspekt

1 Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem. 1.1 Aatomi ehitus. Aatom on keemilise elemendi väikseim osake. Keemiline element on kindla tuumalaenguga aatomite liik. Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Elektronkate koosneb elektronkihtidest, millel liiguvad elektronid. Esimesele kihile mahub kuni 2 elektroni, teisele kihile kuni 8 elektroni, kolmandale kihile kuni 18 elektroni ja neljandale kihile kuni 32 elektroni. Väliskihil pole kunagi üle 8 elektroni ja eelviimasel kihil üle 18 elektroni. Isotoobid on elemendi teisendid, mille tuumas on erinev arv neutrone. Osake Laeng (elementaarlaengutes) Mass (aatommassiühikutes) Prooton (p) +1 1 Neutron (n) 0 1 Elektron (e ) -1 0,0005 (~0) Seega on aatomi mass koondunud suhteliselt väiksesse tuuma. Elektronkatte raadius ületab tuuma raadiust ~100 000 korda. 1.2 Aatomi ehituse seosed perioodilisussüsteemiga: Aatomnumber (jä

Keemia

17

pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone

Keemia

17

pdf

Keemia põhiteadmised

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH-). Annavad lahusesse hüdroksiidioone

Keemia

17

pdf

Kokkuvõte keemiast

Anorgaanilised ained Lihtained Liitained Metallid Mittemetallid Happed Alused Oksiidid Soolad (Na, Cu, Au) (O2, Si, H2) (HCl) (KOH) (Na2SO4) Happelised oksiidid Aluselised oksiidid (SO2, CO2, NO2, SO) (Na2O, CaO, MgO) Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon

rekursiooni- ja keerukusteooria

8

docx

Keemia ja selle seletused

Happed – koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Annavad lahusesse vesinikioone (H2 SO3). vesinikioon happeanioon Alused – koosnevad metalliioonidest (metall) ja hüdroksiidioonidest (OH -). Annavad lahusesse hüdroksiidioone. Näiteks: KOH (kaaliumhüdroksiid), Fe(OH) 2 (raud(II)hüdroksiid), Ca(OH)2 (kaltsiumhüdroksiid). Oksiidid – koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (SO 2, Al2O3). Liigitatakse aluselised (metall + hapnik), happelised (mittemetall + hapnik), neutraalsed ja amfoteersed oksiidid. Hapniku oksüdatsiooniaste on oksiidides –II. Soolad – koosnevad metallioonist (näiteks – Na+, Fe2+, Cu2+, Al3+ jne.) ja happeanioonist (näiteks: SO4 2-, Cl- jne.). Näiteks: NaCl, FeSO 4, K2CO3. Anioon Happeaniooni OH- -hüdroksiid metall-OH (NaOH) - Cl- -kloriid HCl (vesinikkloriidhape) metall-Cl näit. KCl (kaaliumkloriid) F- -flouriid HF (vesinikflouriidhape) metall-F näit. NaF (naatriumflouriid) Br- -bromiid HBr (vesinikbromiidhape) metall-Br n�

Keemia

9

docx

KEEMIA KONTROLLTÖÖ

 sooladega = sool2 + hape2 2H3PO4 + 3Na2SO4 EI TOIMU 2Na3PO4 + 3H2SO4 = 3Na2SO4 + 2H3PO4 CaCO3 + H2SO4 = CaSO4 + H2CO3 Fe(SO3)3 + 6HNO3 = 2Fe(NO3)3 + 3H2SO3 TUGEVAM HAPE TÕRJUB NÕRGEMA VÄLJA Happeline keskkond: Happeline Ph <7 palju H+ Lakmus ja metüüloranž muudavad happelises keskkonnas värvi – lahused muutuvad vastavalt punaseks ja roosaks. Fenoolftaleiin jääb happelises keskkonnas värvituks. 2. ALUSED Alus – aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. M(OH) TUGEVAD ALUSED EHK LEELISED (kus on palju OH-): KOH, NaOH, Ba(OH)2, Ca(OH)2, LiOH. NÕRGAD ALUSED (vähe OH-, ei lahustu vees): Cu(OH)2, Fe(OH)3, Mg(OH)2, Al(OH)3, Cr(OH)3, Zn(OH)2, NH3 * H2O. AMFOTEERSED ALUSED (happelised ja aluselised omadused): Al(OH)3, Zn(OH)2 Zn(OH)3 + H2SO4 = ZnSO4 + 2H2O Al(OH)3 + KOH = KAl(OH)4 (kaaliumaluminaat) Al(OH)3 kasutatakse veepuhastamisel

rekursiooni- ja keerukusteooria

3

rtf

8 klass kõik koos

Alused ehk hüdroksiidid. Indikaatori lakmus läheb siniseks aluses. Omadused: libedus, söövitavad, vahutavad, pesuvahendite koostises. Tuntumad: NaOH - naatriumhüdroksiid - seebikivi KOH - kaaliumhüdroksiid Al(OH)3 - alumiiniumhüdroksiid ALUS = METALL + OH OH on alati - . NaOH -> Na + OH Mh( OH )2 -> Mg + OH CaOH -> Ca on 2 rühmas -> Ca(OH)2 Ohutusnõuded: 1) Käe pealt ära pesta koheselt! 2) Äädikhapet peale panna veega pestes ( lahustatud ). Aluste liigid ja esindajad. 1) Tugevad alused = leelised · söövitavad · lahustuvad vees hästi I A metallid + OH = leelis Olulised: LiOH, NaOH(seebikivi), KOH. Ülejäänud: RbOH, CsOH, FrOH. 2) Keskmised alused II A rühma metallid +OH = leelismuldmetallid Olulised: Be(OH)2, Mg(OH)2, Ca(OH)2. Teised: Sr(OH)2, Ba(OH)1, Ra(OH)2. 3) Nõrgad lahused · ei lahustu vees Al(OH)3, Cu(OH)2, CuOH, Fe(OH)3, Fe(OH)2. Tuntud: NaOH. (seebikivi) · väga söövitav · NaOH + rasv + tuhk = seep · valge, tahke

Keemia