Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

LAAMTEKTOONIKA GOOGLE EARTH TÖÖLEHT (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui lai on umbes Rio Grande rift?
  • Kui pikk on ligikaudu teekond Rio Grande rifti märgistusest kuni El Pasoni?
  • Mis tüüpi laamade äärealaga siin tegu on?
  • Millised muud geoloogilised nähtused siin esinevad?
  • Mis tüüpi laamade äärealaga siin tegu on?
  • Milliseid kontinentaalsest riftist erinevaid silmapaistvaid omadusi märkad siin?
  • Kui on siis millal?
  • Milline laam sukeldub maa sisemusesse sinu arvates?
  • Mis mõõdeti Mariaani süvikus eelmisel nädalal?
  • Kui lai on Himaalaja mäestik?
  • Kui on laiali siis miks nad nõnda võiksid olla?
Vasakule Paremale
LAAMTEKTOONIKA GOOGLE EARTH TÖÖLEHT #1 LAAMTEKTOONIKA GOOGLE EARTH TÖÖLEHT #2 LAAMTEKTOONIKA GOOGLE EARTH TÖÖLEHT #3 LAAMTEKTOONIKA GOOGLE EARTH TÖÖLEHT #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor AnnLizaN Õppematerjali autor
tööleht laamtektoonika

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
41
docx

Maa kui süsteem

pehmed või isegi vedelad. Vahevöö on kõige paksem kiht, ulatudes 2900 km sügavuseni. Vahevöö jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks. Kõige välimist kesta, mis on tahke ja koosneb enamasti kõvast kivist, nimetatakse maakooreks, selle läbimõõt on mõnikümmend kilomeetrit. Maakoor on õhem ookeanide all ja paksem mandrite kohal. Maa pinnalt keskpunkti suunas suurenevad kiiresti rõhk ja temperatuur, mis Maa sisemuses on väga kõrged. 6. LAAMTEKTOONIKA Laamtektoonika on teooria ja õpetus litosfääri laamade tekkimisest, liikumisest, vastastikmõjudest. Laam on litosfääri hiigelplokk, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega. Litosfäär on Maa kõva ja tahke kivist koorik. See koorik ei ole ühtne, vaid on Maa siseenergia ja sellest tuleneva vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks ehk laamadeks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad muuhulgas ka maavärinaid ja vulkaanipurskeid.

Geograafia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun