Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Keemiliste elementi ja tema ühendite iseloomustus (0)

1 Hindamata
Punktid
Pelgulinna Gümnaasium
10P
Keemiliste elementi ja tema ühendite iseloomustus
Referaat
Tallinn 2017
Sisukord
1) Keemilise elemendi nimetuse päritolu
2) Kes ja millal avastas
3) Paigutus perioodilisussüsteemis ja aatomiehitus (s.h elektro -ja ruutskeem )
4) Leidumine looduses, ühendite nimed ja valemid
5) Füüsiklised omadused ja Keemilised omadused
6) Elemendi ja tema ühendite biotoime
7) Kasutamine tänapäeval
8) Huvitavad faktid
9) Pildid
10) Info allikad
1)Keemilise elemendi nimetuse päritolu
1844 näitas Tartus sündinud Kaasani ülikooli õppejõud ja hilisem Tartu ülikooli õppejõud Carl Claus rublade tootmisjääkidest Kaasanis uue metalli. Samal aastal näitas ta, et segu, mida uuris Osann, sisaldab sedasama metalli. Klaus eraldas kõigepealt ruteeniumoksiidi ja sai sellest 6 g puhast ruteeniumi.
Claus andis elemendile nime ladinakeelse kohanime Ruthenia järgi, mis tähendab Vene. See on ajalooline piirkond, mis hõlmab Lääne-Venemaa, Valgevene, põhiosa Ukrainast ning osalt Slovakkia ja Poola. Claus kasutas Osanni pakutud nime oma sünnimaa Venemaa auks (Osannile see sünnimaa ei olnud, tema oli Saksamaal sündinud).
2)Kes ja millal avastas
Element ruteenium avastati 19. sajandi esimesel poolel. 1807 uuris Poola keemik Jędrzej Śniadecki (1768-1838) plaatinamaake, lootuses korrata Wollastoni ja Tennanti edu, kes olid just neist maakidest avastanud roodiumi, pallaadiumi, osmiumi ja iriidiumi.
Järgmisel aastal teatas Śniadecki, et ta oli tõepoolest leidnud uue metalli, mille ta nimetas vestiumiks aasta varem avastatud asteroidi Vesta auks. Teised keemikud üritasid tema tööd korrata, kuid see ei önnetunud neil. Śniadecki loobus oma avastusetaotlusest.
3) Paigutus perioodilisussüsteemis ja aatomiehitus(s.h elektro-ja ruutskeem)
Z (Ru) +44 2)8)18)15)1)
1s22s22p63s23p63d104s24p64d75s 1
4) Leidumine looduses, ühendite nimed ja valemid
Looduses esineb seitse ruteeniumi isotoopi, millest ykski pole radioaktiivne. Ülejäänud 34 isotoopi on tehislikult saadud või avastatud, kaasaarvarud radioaktiivne isotoop Ru-106, mis tekib tuumareaktorites ja mille poolestusaeg on 372 päeva
7) Kasutamine tänapäeval
Ruteeniumiga kaetakse ehteid , et saada neile ilus välimus.
8) huvitavad faktid
Ruteenium on kõva, valge, maal üli haruldane siirdemetall . See element avastati venemaal uuralites ning selle nimetus pärineb ladinamaa venekeelsest nimetusest.
9( Pilt
10) Info allikad
https://et.wikipedia.org/wiki/Ruteeniu m (2017)
raamat: Elementide tutvustus
Keemiliste elementi ja tema ühendite iseloomustus #1 Keemiliste elementi ja tema ühendite iseloomustus #2 Keemiliste elementi ja tema ühendite iseloomustus #3 Keemiliste elementi ja tema ühendite iseloomustus #4 Keemiliste elementi ja tema ühendite iseloomustus #5 Keemiliste elementi ja tema ühendite iseloomustus #6
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-12-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor kristoR Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Metallid
11
doc

Metallid

galanteriiesemete valmistamisel. Sulatades plaatinat rauaga, sai Arhipov suure kõvadusega terase, millega võis lõigata klaasi. Sellest kirjutati:"...kriimustas klaasi ja lõikas rauda nagu tina." Sulamist soovitati toota habemenuge. Praegu teatakse, et plaatinal on palju isotoope. Kaunitaride sõrmedes sirav plaatina koosneb 5 stabiilsest (192Pt, 194Pt, 195Pt, 196Pt, 198Pt) ja ühest radioaktiivsest isotoobist (190Pt). Viimase poolestusaeg on 6,9 x 1011 aastat ja tema osa plaatina üldmassis on väike (0,0127 %). Kõige enam leidub plaatinat, mille massiarvud on 195 (33,8 %), 194 (32,9 %) ja 196 (25,2 %). Teadlased on loonud ka 20 plaatina kunstlikku isotoopi. Neist enimkasutatavad isotoobid 197 (poolestusaeg 17,4 tundi) ja 199 (poolestusaeg 31 minutit). Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja. Tähtsamad plaatina mineraalid on sperrüliit - PtAs2 , kuperiit - PtS, bregiit - (Pt,Pd,Ni)S, heversiit - PtSb2

Füüsika
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
304
doc

ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED

Mg-ga (600-800C) või sulade halogeniidide elektrolüüsil vedela Pb-katoodiga (sellega tekib sulam; puhastatakse vaakumdestillatsiooniga - TÖÖSTUSES LABORIS tavaliselt ei valmistata leelismetalle (nad on müügil) Mõnikord kui on vaja väga puhtaid metalle, mis ei sisalda lahustunud gaase, saadakse Cs, Rb, K (Li) kromaatide (jmt soolade) redutseerimisel metallilise Zr-ga t-l 725-1000C (kvartstorus, vaakumis) 2.2.4. Elementide ja lihtainete iseloomustus Li Na K Rb Cs Fr Järjenumber 3 11 19 37 55 87 Aatomiraadius, pm 156 191 236 253 274 280 Iooniraadius, pm 68 98 133 149 165 178 Sisaldus maakoores, 6,5.10-3 2,63 2,40 3,5.10-3 7.10-4 (massi-%)

Keemia



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun