Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Oo, sport, sa oled raha - kirjand (0)

1 Hindamata
Punktid
Oo, sport , sa oled raha
Sport on tänapäeval väga laiaulatuslik teema. Suurem osa inimesi teeb sporti, olgu selleks siis tippsport , tervisesport või tugitoolisport. Mõned inimesed tegelevad korvapalliga, mõned jalgpalliga , teised aga jällegi suusatamise ja kergejõustikuga. Spordi liike on tohutult palju ja ma usun, et igaüks leiab endale sobiva ala. Samuti on spordi tegemiseks palju erinevaid põhjuseid. Kas sporti tehakse siis pigem raha pärast või on selleks mingeid muid põhjuseid ?
Ma usun, et suurem osa inimesi teeb sporti selleks, et ennast vormis hoida, samuti kaalu jälgimiseks. Ka mina teen sporti nendel põhjustel. Kuid lisaks sellele, et inimesed teevad sporti enda jaoks, tehakse sporti ka tipptasemel, millega kaasneb ka raha teenimine. Nende inimeste jaoks on see töö ja nad peavad seda suureks karjääriks. Ma arvan, et on tore, et inimesed pingutavad ja annavad endast kõik, et võita ja tuua kuulsust nii endale kui ka riigile, mida nad esindavad. Kindlasti üks pluss tippspordi juures see, et sind toetavad sponsorid ning juhendavad oma ala spetsialistid . Tippspordi juures on ahvatlev ka see, et saab reisida sponsorite kulul. Ma olen arvamusel, et tippspordiga tegelemiseks peab inimesel olema tõsine huvi ja soov, mitte ainult huvi raha ja materiaalse kasu vastu.
Maailmas on inimesi, kes tegelevad spordiga pere üleval pidadamiseks ja, kes võib-olla muud ei oskagi teha. Mina arvan, et kui tegeleda spordiga, siis tuleks sellest mõnu tunda ja teha seda rõõmu ja huviga . Iga aasta toimuvad mitmed meistrivõistlused erinevatel aladel ja võitjad teenivad sellega suuri summasid. Üks huvitavamaid ning tuntumaid alasid minu jaoks, on üheistmeliste võidusõiduautode võistlusklass Vormel 1, milles peetakse ka maailmameistrivõistluseid. Iga suvi sõidavad võistlejad erinevaid radu ja võistlevad parima koha ja raha pärast. Vormel 1 on kindlasti üks kõige paremini teenivamaid alasid spordis . F1-s loeb koht, mida paremale kohale sa suudad end sõita, seda rohkem raha sa teenid. Lisaks on vormeli sõitjatel mitmeid preemiaid. Kõige kuulsamad ja märkimisväärsemad tegijad Vormel 1-s on Michael Schumacher , Lewis Hamilton , Fernando Alonso ning Jenson Button.
Peale füüsilise spordi on ka spordialasid, mis on pigem vaimsed kui füüsilised. Vaimset pingutust nõuavad nii male , kabe kui ka pokker . Kuigi seal pole vaja teha füüsilist sporti, kuuluvad need alad ikkagi spordi alla ning jällegi on võimalus raha teenida. Tänapäeva ühiskonnas on pokker väga populaarne ja seda mängitakse kõikjal maailmas. Pokkerit on võimalik mängida nii raha peale kui ka lihtsalt lõbu pärast. Samuti on seda võimalik mängida ka internetis koos teiste online-mängijatega.
Mina ei pea õigeks pidada sporti tööks ja tegeledagi ainult sellega ja mitte millegi muuga . Oleks hea, kui oskaks ka midagi muud teha ja omaks ka kõrgharidust/kutseharidust. Erinevalt paljudest muudest töökohtadest, ei saa sportlased tegeleda oma alaga kogu elu. Spordis on eelkõige tähtis, et sa oled noor, terve ja aktiivne. Raskematel aladel, nagu näiteks suusatamine ja jalgpall, on kõige olulisem vanus ja füüsiline vorm. Paljud suusatajad ja jalgpallurid lõpetavad oma karjääri juba enne 40ndat eluaastat ,sest nende tervis ei pea enam nii suurele koormusele vastu.
Sporti võib pidada ka äriks. Spordis on omavahel seotud nii võistleja, sponsor, treener kui ka palju organisatsioone, kes on omavahel sõlminud lepingu. Iga osapool võidab ja teenib teiste pealt kasumit.
Eestis tegeletakse tippspordiga vähe, kuid sportlasi, kes on saavutanud mõnel võistlusel hea koha, on Eesti kohta üpris palju. Andrus Veerpalu on minu arvates üks märkimisväärsemaid sportlasi Eestis, sest ta tõi meie riigile 2002. aastal palju kuulsust, võites Salt Lake City’s olümpiakulla 15km distantsi läbimisel. Lisaks Veerpalule on kiiduväärt ka kettaheitja Gerd Kanter, kes võitis samuti olümpiakulla 2008-l aastal Pekingis. Lisaks neile on teisigi tublisid ja rahvapoolarmastatud sportlasi.
Sporti võib võtta nii meelelahutusena kui ka äri, töö ja karjäärina. Paljudele on sport meelelahutus ja töö korraga. Nad teevad sporti, sest neile meeldib ning samal ajal saavad palka. Tänu sportlastele teenivad ka treener ja sponsorid suuri summasid. Sarnaselt sportlastele on ka neile see töö ja investeering .Samuti ka meelelahutus, mis tingibki selle, et meeldiv on ühendatud kasulikuga.
Oo-sport-sa oled raha - kirjand #1 Oo-sport-sa oled raha - kirjand #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-10-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor janzakas Õppematerjali autor
Loodan, et on abi ja saate mõtteid

Sarnased õppematerjalid

Nimetu
104
doc

Nimetu

sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos

Kategoriseerimata
Sportimisvõimalused
25
doc

Sportimisvõimalused

................................................10 4. HETKE KURESSAARE GÜMNAASIUMI NIMEKAMAD SPORTLASED............11 5. KÜSITLUS.................................................................................................................... 12 5.1. Küsitluse kokkuvõte................................................................................................12 6. INTERVJUU MADIS KALLASEGA...........................................................................14 6.1. Kool ja sport............................................................................................................14 6.2. Sina ja üldiselt sport................................................................................................17 6.3. Sina ja KG...............................................................................................................19 KOKKUVÕTE.................................................................................................................. 22

Teadus tööde alused (tta)
Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile
68
pdf

Ratsaspordispetsialistide hinnang harrastusspordile

arendamiseks. Käesolevas töös on koostööd tehtud harrastusspordi manageri Tatjana Kiiloga, mistõttu töö tulemused on olulised ERL harrastusspordi arenguks. Avatud vastustega ankeet saadeti atesteeritud treeneritele. Valimisse kuulus 64 treenerit, millest küsitlusele vastas 15 treenerit. Uurimuses selgus, et harrastajat, kui ratsutajat peetakse peamiselt majanduslikult heal järjel olevaks inimeseks, kes ratsaspordiga põhitöö kõrvalt tegeleb ja mitte raha teenimise eesmärgil. Spetsialistide hinnangus domineerib harrastusratsutaja kui olulise potentsiaalse sponsori roll. Harrastajad on nõus panustama nende poolt armastatud ala tegevsportlastesse ning tunnevad huvi spordi arendamise vastu. Harrastajatele mõeldud võistlusklasside vähesusest annab kinnitust nii ERL 2012. kalenderplaan kui spetsialistide hinnang arengu osas. Harrastussportlastele mõjuks motiveerivalt ja innustavalt kui võistluskalendris oleks sissetoodud eraldi harrastajate

Sport
Spordi üldained 1 tase
139
pdf

Spordi üldained 1.tase

TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.­3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu ­ Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna rajaja ja

Inimeseõpetus
Uurimustöö-Tapa Günmaasiumi ajalugu
10
doc

Uurimustöö: Tapa Günmaasiumi ajalugu

1926 ­ 1931 tütarlaste majapidamise täienduskool ja 1931 ­ 1933 eraõhtukeskkool. Järgnevatel aastatel tõusis kooli edasieksisteerimine mitu korda päevkorrale ning lastevanematel tuli seista Tapa hariduskold püsimise eest. 1935. a ärhardas haridusministeerium kooli sulgeda, kui linn ei ehita endale koolimaja kuna rendileping raudteevalitsusega oli lõppenud juba varem ning raudteevalitsuds nõudis ruumide vabastamist. Kooli ei suletud ja hakati ehitama uut koolihoonet. Raha saadi õpetajate, lastevanemate ning vilistlaste korjandusest, toetasid ka asustused ja linnavalitsus. Koolimaja projekti koostas arhitekt Alar Korli. Ehitamist alustati 18. oktoobril 1936 ning lõppetööd 1929. a. Jaanuarist. Sõda vajutas koolile oma pitseri. Algklassiõpilased õppisid sel ajal juhuslikes hoonetes, keskkooliõpilased Imastu mõisas. 1944. a oli kooli seisukord masendav ning ruumide töökorda seadmisega tuli näha palju vaeva. Pärast sõda, kui algkool liideti 7

Ajalugu
Sport ja tervislikud eluviisid
28
doc

Sport ja tervislikud eluviisid

Referaat Sport ja tervislikud eluviisid Erik Alviste EMA Merekool I kursus 29. detsember 2008. a. Sport & Tervislikud eluviisid Tervislik eluviis tähendab seda, et toitud ja elad tervislikult. Näiteks ei tasu süüa liiga palju rasvaineid. Kindlasti tuleb kasuks sport ja võimlemine. Aeroobika on hea rühile ja jooga rahustab. Enne jooksmist või mistahes spordiala alustamist tuleks teha alati 5-10 minutit eelsoojendust. Näiteks jalutada pisut kiiremas tempos 5-10 minutit enne tõsisemat treeningut. Soojenduse tegemata jätmine suurendab lihasrebestuse võimalust. Ülekaal suurendab oluliselt paljude tervisehäirete tekkimise riski, kuid sellest vabanemine nõuab vaeva. Kaaluiibe vältimiseks või kaalu vähendamiseks on kaks

Kehaline kasvatus
Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks
26
docx

Uurimistöö teemal KRISTINA ŠMIGUN-VÄHI - VÕITLEJA JA VÕITJA Dokument esitamiseks

Temale kuulus muuhulgas ka olümpiaeelse hooaja maailmakarikas. Bjørgen lubas osaleda Pragelatos kõigil kuuel distantsil ja loodetavasti ka medalid võita. (Press 2006: 63-64) 2.2. Vancouveri olümpiamängud Pärast hooaja vahelejätmist seoses tütre sünniga, teatas Kristina 21. septembril 2009, et naaseb tippsporti. Eesmärgiks seadis ta 2010 aastal toimuval Vancouveri olümpial täiendada oma kuldmedalite kollektsiooni. (Delfi Sport kodulehelt: http://sport.delfi.ee/news/suusa- tamine/eesti/video-ja-fotod-kristina-smigun-vahi-naaseb-tippsporti.d?id=25795923) See teade oli suureks üllatuseks paljudele sportlastele ja spordihuvilistele üle maailma. Oma viiendale olümpiale Kanadasse Vancouverisse sõitis Kristina koos oma tütre Victoria Krisiga. Aastane tütar oli Kristinale kui maskott, kes aitas tal medali võita. Vancouveri olümpiamängudel võitis Kristina oma kolmanda olümpiamedali. Naiste 10 km

Kehaline kasvatus
Olümpiamängud
22
doc

Olümpiamängud

Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte...................................................................................... 11

Kehaline kasvatus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun