Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
näsiniin, kullerkupp, pääsusilm, rohttaim, europaeus, hepatica, sugukonnast, sinilille, nurmenukk, daphneNIMI LINN AASTA Sisukord: § Harilik kuusk § Harilik jugapuu § Harilik saar § Harilik kadakas § Harilik laanesõnajalg § Harilik paakspuu § Harilik kanarbik § Mage sõstar § Harilik kopsurohi § Kurdlehine kibuvits § Harilik nurmenukk § Harilik kukerpuu § Koerakannike § Harilik pihlakas § Harilik maikelluke § Harilik kuslapuu § Randaster § Harilik põõsasmaran § Kollane võhumõõk § Madal kask § Harilik härjasilm § Võsundkontpuu § Rukkilill § Harilik toomingas §
Mürktaimi on umbes 10 000 liiki, neid kasvab kõikjal, kõige rohkem lähistroopikas ja troopikas; enamik kuulub õistaimede hulka. Eestis ei ole taimemürgistused eriti sagedased, peamiselt juhtub neid alla 10-aastastel lastel. Eluohtlike ägedate mürgistuste keskmiseks sageduseks arenenud maades loetakse kuni 4 juhtu 1000 elaniku kohta aastas, neist 1-1,5 % on mürgistused taimedega. Eesti ohtlikumad mürktaimed Eesti ohtlikemad mürktaimed on mürk-, surma- ja koeraputk, näsiniin, äiakas ja jugapuu. Vähem mürgised on ussilakk, sookail, mürktulikas, piimalilled, vereurmarohi, metspipar, soovõhk. Ilutaimedest on väga mürgised sinine käoking, sügislill, adoonis, oleander, upsujuur ja piimalill. Mürktaimede seas on ka ravimtaimi, näiteks unimagun, karumustikas, koerapöörirohi, ogaõun, maarjasõnajalg, maikelluke jt. Sinine käoking (Aconitum napellus) Kuni 1,5 m kõrgune mitmeaastane taim. Vars on püstine, suurte tumeroheliste
Vanalinna Hariduskolleegiumi Gümnaasium Janno Tetsmann, 12. reaal Harilik nurmenukk (Primula veris) Referaat 04.04.2001 Harilik nurmenukk (Primula veris) Sugukond nurmenukulised, perekond nurmenukk. Viltuse risoomiga, paljude nöörjate juurtega mitmeaastane lühikarvane rohttaim. Kasvab kuivadel niitudel, loopealsetel, metsaservadel. Rahvaseas tuntud nimede all nagu kanavarvas, käekaatsad, taevavõti, saksapüksid, kikkapüksi, piimapisarad, pääsulill, käokäpp Pole ilmselt eestlast, kes ei tunneks nurmenukku. See taim on meie rahva hulgas nii armastatud ja tuntud, et talle on antud üle kahesaja nime ilmselt rohkem kui ühelegi teisele meie taimele
ja üle-eelmise aasta pojad · pesaterritooriumi märgistavad koprad anaalnäärmete nõrega · kui üks kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada · tüvepikkus 50...70 cm · 3..7 kg · Eestis laialt levinud nii mandril kui ka saartel. · ligikaudu 40000 isendit · · taimetoiduline valgejänesest suurem HALLJÄNES Lepus europaeus Pall · eelistab avamaastikku · sööb ära ka 90...95% ühe korra soolestikku läbinud toidust · palju vaenlasi · inimene peab jahti koeraga VALGEJÄNES · tüvepikkus 45...68 cm · 2...5,8 kg Lepus timidus (L). · Eestis on laialt levinud sobivates biotoopides - peamiselt okaspuudega metsades ja rabades · levinud ainult mandri-Eestis
Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. Eluvorm: Mitmeaastane suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m. Kasvab soodes, järvedes, jõgedes, kraavides, tiikides, turbaaukudes. Moodustab sageli suuri kogumikke. Harilik vesikanep Ladinakeelne nimetus: Eupatorium cannabinum L. Rahvapärased nimetused: jooksjahein, kanepilill, oja-kollad, veeojarohi. Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda vesikanep. Mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 0,5...1 (1,5) m. Kasvab veekogude kallastel, kaldavõsastikes, kraavides, soostunud ja niisketel aladel, lamminiitudel, sageli lammi- ja lodumetsades, ka niisketes salumetsades või nende servadel. Paljuneb seemnetega. Paljundatakse ka puhma jagamise teel. Vars on püstine, tugev, ülemises osas harunenud, peenevaoline ja sageli lühikarvane, värvuselt roheline, mõnikord ka punakas. Kirpvähilised ja puudukilbilised Kirpvähilised
tüüpi õied on tõepoolest enamlevinud fülogeneetiliselt basaalsetes rühmades. o Siia kuulub palju tuttavaid perekondi: tulikas (Ranunculus), kullekupp (Trollius), ülane (Anemone), sinilill (Hepatica), kurekell (Aquilegia), käoking (Aconitum), kukekannus (Delphinium), lumeroos (Helleborus). Anemone nemorosa - võsaülane Trollius europaeus h. kullerkupp Hepatica nobilis h. Sinilill o Paljud liigid on mürgised, mõned isegi eluohtlikult. Põhjuseks on südameglükosiidide esinemine, mida nad sisaldavad lisaks alkaloididele Sugukond magunalised Papaveraceae o rohtne, bensüülisokinoliinalkaloide sisaldav piimmahl või vee rikas sekreet (piima)soontes või piklikes näärmerakkudes Lehed: vahelduvad, sageli lõhestunud
(nt muskaatpähklid, sinep), viljadest (nt pipar, vanill, koriander), õitest (nt nelk, safran), koorest (nt kaneel) või risoomist (nt ingver). Mina teen juttu järgmistest maitsetaimedest: aed-harakputk, hapu oblikas, murulauk, rosmariin, sidrunmeliss, piparmünt, basiilik ning harlik pune. Aed-harakputk: Aed-harakputk (lad.k. Anthriscus cerefolium) on sarikaliste sugukonna harakputke perekonda kuuluv üheaastane rohttaim. Ürt pärineb Vahemeremaadelt. Looduslikult levinud Venemaa keskvööndis ja Lääne-Euroopas. Maitseainena kasutatakse värskeid lehti salatite-, suppide, liha ja köögiviljatoidude valmistamisel, sageli ka maitseäädikates ning võileiva kattena. Lehed on tarvitamiskõlblikud lühikest aega, kuna pärast õievarte tekkimist muutuvad lehed tuimaks ja maitsetuks. Aed-harakputk on populaarne Kesk- ja Lääne-Euroopas, kus seda kutsutakse prantsuse peterselliks.
Olenevalt liigist kasvavad nad 1...100 cm kõrguseks; ronitaimed võivad kasvada tunduvalt pikemaks puhul on teateid kasvust üle 3 m). Nad võivad elada üle 50 aasta. Perekond on nii tugevasti spetsialiseerunud lämmastiku omastamisele putukaid seedides, et selle liikidel (vähemalt kääbusliikidel) puudub täielikult ensüüm nitraatreduktaas, mida taimedüldjuhul vajavad nitraatide omastamiseks mullast. RABAMURAKAS Rabamurakas on mitmeaastane kahekojaline rohttaim roosõieliste sugukonnast. Rabamurakas on levinud põhjapoolkeral kuni soode lõunapiirini. Eestis võib kohati esineda massiliselt. Kasvab rabas, siirdesoos ja soometsas; tavaliselt koos männi ja turbasamblaga ning pigem toitainevaestes kohtades. Rabamurakat ohustab rabade kuivendamine. Taim kasvab enamasti 10...25 cm kõrguseks. Vars on püstine; sellele kinnitub tavaliselt 2...4 ümarneerjat 5...7-hõlmalist kergelt voltis tumerohelistlehte. Õied on ühesugulised, 4...6 valge kroonlehega
kibuvits, paakspuu, põõsasmaran, tuhkpuu · Rohurinne- lubikas, metskastik Laanemetsad: · Kõige enam esineb Eestis laanekuusikuid, puuliikide vaheldusel ka arukaasikuid ja haavikuid · Sagedased on segapuistud · Kuusikus esineb alati ka kuuse järelkasv või teine rinne · Alusmets on hõre või keskmise tihedusega · Puurinne- kuusk,kask, haab või segapuistu · Põõsarinne- pihlakas, sarapuu, kuslapuu, magesõstar, näsiniin, lodjapuu, türnpuu,pihlakas · Rohurinne- jänesekapsas, leseleht, metskastik, jänesesalat, kuldvist, metsmaasikas, sinilill, ussilakk, külmamailane, longus helmikas · Samblarinne- palusammal, laanik ,metsakäharik Salumetsad: · Kasvavad viljakatel, lubjarikastel lähtekivimitel tekkinud muldadel · Veereziim taimekasvuks soodne · Enamuspuuliigiks lehtpuud: arukask, haab, saar, tamm, pärn, jalakas. Esineb ka salukuusikuid.
Mürgistus avaldub kõrvetustundega suus ning mürgi imendumisel tekib õhupuudus. Hiljem tekivad koolikud ja lõpuks saabub surm hingamisteede halvatuse ja südametegevuse lakkavuse tagajärjel. Kollane võhumõõk (Iris pseudacorus) Kollane võhumõõk ehk iiris kuulub võhumõõgaliste sugukonda ja perekonda võhumõõk. Välisemuselt on sarnane koduaedades kasvavate iiristega. See on mitmeaastane ühekojaline rohttaim ning kasvab tavaliselt 0,7-1,2m kõrguseks. Kollastele võhumõõkadele meeldib kasvada niisketes lammimetsades, puisniitudel jõgede ja järvede kallastel ning kraavides ja lompides. Armastab väga niiskust. Kasutatakse dekoratiivtaimena tiikide ja basseinide kallastel. Õied on kollastel võhumõõkadel lõhnatud, õiekattelehed on kollased ja pruunikate triipudega. Õied asuvad 2-5 kaupa tipmises õisikus ning tavaliselt õitsevad kollased võhumõõgad juunis ja juulis
nenud massiivsel pael või selle murenemisel tekkinud rähal. Ehkki reljeefi nõgudes võib ajuti niiskust olla taimede kasvuks piisavalt, on sellised mullad põua ajal kergesti läbikuivavad. Seetõttu saavad siin kasvada taimed, mis taluvad suvist kuivaperioodi kahjustusteta. Hõre puurinne varjutab alustaimestikku vähe ning seetõttu leiame loometsades kõrvuti kasvamas kuivalembeseid taimi - leesikas, kassikäpp, nõmm-liivatee ja lubjalembeseid niidutaimi - lubikas, angerpist, hobumadar, nurmenukk, aga ka laialehiste viljakate muldadega metsade taimi - sinilill, ussilakk, longus helmikas, sulg-aruluste. Loometsad on Eestis levinud saartel, Loode- ja Põhja-Eesti paealadel. Eesti metsadest moodustavad loometsad 3%. Puistute tootlikkus on madal, III IV boniteet. Looduslikult kasvavad siin peamiselt männikud. Loometsades eristatakse kolm kasvukohatüüpi. 1.1. LEESIKALOO KASVUKOHATÜÜP (Ll) Reljeef: veidi lainjad paetasandikud
Botaanika osa kordamisküsimused 1. Mis on biosüstemaatika? Biosüstemaatika on teadus eluslooduse mitmekesisusest, selle vormidest, põhjustest ning tekkest; liikide ja teiste süstemaatikaühikute piiritlemisest ja nimetamisest; teaduslikult põhjendatud klassifitseerimisest 2. Klassifitseerimine, nomenklatuur Klassifitseerimine ehk süstematiseerimine on taksonite ühendamine või jagamine rühmadeks Nomenklatuur tegeleb rühmadele nimede andmisega 3. Liigikontseptsioonid – nominalistlik, morfoloogiline, bioloogiline, fülogeneetiline Liigikontseptsioon on teoreetiline ja põhimõtteline lähtekoht, mille alusel on võimalik liike eristada. Erinevate kontseptsioonide piirid pole alati selged, eristada võib nelja põhilist kontseptsiooni: Nominalistlik liigikontseptsioon Selle kohaselt pole liike üldse reaalselt olemas, looduses esinevad ainult üksikisendid või ka nende mingid rühmad, millede vahel pole aga tegelikke erinevusi ega piire; isendite tunnused l�
● Üldjuhul peab pärast lõikamist jääma taime kõrgusest alles vähemalt ¼. ● Lõunamaades koristatakse saak kas enne õiepungade tekkimist või õitsemise ajal. ● Kasutatakse nii värskelt kui ka kuivatatult (kaovad mõruained). 7. SIDRUNMELISS • Lad. Melissa officinalis Botaaniline iseloomustus ● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. ● Mitmeaastane rohttaim, väga vormirohke liik. ● Lehed sarnanevad kõrvenõgese lehtedega. ● Varred kandilised, tugevalt harunenud. ● Õied on väikesed, valged, helekollased või roosakad ja kinnituvad ülemiste lehtede kaenlasse.
Sugukond- KANNIKESELISED-VIOLACEAE Perekond kannike-Viola L. Sookannike- Viola palustris Tavaline taim Eestis, Saare- ja Muhumaal on haruldane. Kasvab soistel niitudel ja puisniitudel, märgades lepikutes. Kannikeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Taim pikkade maapealsete võsunditega. Kõrgus 5 kuni 20 cm. Lehed ümarneerjad või laimunajad, tömbid, pikarootsulised ja alaküljelt täiesti paljad (sarnasel liigil turvaskannikesel on lehed alt hõredalt karvased). Abilehed on hambulised. Õied kuni 1 (1,5) cm pikad. Kroonlehed on kahvatu-(hele)lillad, tumedate joontega. Kannus on sirge. Kandelehekesed kinnituvad õierao keskpaika või on sellest veidi allpool. Õitseb aprillist juunini. Viljaks paljas, munajas kupar
Kuulub sugukonda nelgilised, perekonda tähthein. Rahvakeeles on kasutatud nimesid virn, limarohi, rägahein, siavirn ja nädselm. Esineb peamiselt inimmõjuga aladel. Kasvukohana eelistab niisket ja viljakat haritavat maad aga kasvab ka metsa- või teeservades ja veekogude kallastel. On hea toidutaim koduloomadele. Õied meenutavad väikest valgest tähekest, mõnikord võivad kroonlehed puududa. Kõrvenõges (Urtica dioica) on mitmeaastane kahekojaline suvehaljas rohttaim. Kõrgus 13...150 cm. Värvuselt tume, hallikasroheline. Kõrvenõgesele on antud selliseid rahvapäraseid nimesid nagu 4 nogulane, nõgene, treegal, supinõges, suskja jt. Kirjeldus Nõgesed on tumerohelised, tavaliselt liht- ja kõrvekarvadega kahekojalised taimed. Lehed on kitsasmunajad, südaja kuni ümardunud aluse ja terava tipuga. Servad on saagjad ja rootsulised. Õied on
· lehtedest punuti matte · õied ühesugulised, õiekatteleheta · paljuneb nii seemnetega kui ka vegetatiivselt risoomitükkidega · 1 tõlvik-> 300 000 seemet · õisik: ots isasõied, tõlvik emasõied · tuultolmleja · sugulasliik: Ahtalehine hundinu · seinavaipade punumine · dekoratiivtaim tiikidel · reoveepuhastus taim Pilliroog · mitmeaastane rohttaim · õied moodustavad pähiku · vili: tumepruun väike teris, mis meil enamasti ei valmi · varred puistised · kasvab sellistes kohtades, kus põhjavesi on maapinnale suhteliselt lähedane · näitab suurt toitainete sisaldust · kasvab seal, kus on eutrofeerumise(soostumise) oht · tugev risoom(paljunemine) · õisik: suur pööris · elupaik, varjamiskoht, söögikoht, biopuhastus · saaks ka biokütust
Dryopteris thelypteris. Soosõnajalga võib leida (liig)niisketelt kasvukohtadelt, näiteks lodudest, soodest ja järvekallastelt. Eestis on neid palju. Hariliku soosõnajala lehelaba on oma põhikujult süstjas (samasse sugukonda kuuluval liigil harilikul metssõnajalal aga kolmnurkse põhiplaaniga ning teritunud tipuga). Soosõnajala leherootsul puuduvad sõkalsoomused. Järv-lahnarohi (Isoëtes lacustris) Järv-lahnarohi on veesisene taim lahnarohuliste sugukonnast. Seda kasvab Eestis oligotroofsetes ja semidüstroofsetes liivase põhjaga järvedes. Taim on Eestis haruldane, kuulub looduskaitse alla. Karukold (Lycopodium clavatum) Karukold on kollaliste hulka kuuluv igihaljas eostaim (täpsemini sõnajalgtaim, või vahel neist eraldatud koldtaim). Karukold on roomava varrega ja ulatuslikke kloone moodustav taim. Vars on tihedalt kaetud väikeste süstjate lehtedega, kusjuures lehetipus on karv.
..................3 2. HARILIK KÖÖMEN...............................................................................................................4 3. PILDID.....................................................................................................................................6 4. KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................7 Köömen(Carum) on kahe-või mitmeaastane rohttaimede perekond sarikaliste sugukonnast. Euraasias on köömneid umbes 30 liiki. Eestis kasvab teeservadel ja niitudel harilik köömen(Carum carvi). Selle vilju tarvitatakse ravimi ja maitseainena. Neis sisalduvat eeterlikku õli( umbes 3-7%) kasutatakse parfümeerias ja likööritööstuses. Köömned on arvatavasti Euroopa vanim maitseaine, kasvab hästi ka Eestis. Kuningas Salomoni lemmikmaitseaine. Teravsooja, kergelt mõrkja maitsega. Kasutatakse ka noori lehti. Köömned ei jäta kedagi külmaks
.........................................................8 Varsakabi........................................................................................................................8 Võilill..............................................................................................................................9 Sinilill............................................................................................................................11 Kullerkupp....................................................................................................................12 Maikelluke....................................................................................................................13 Harilik nurmenukk........................................................................................................14 Paiseleht..........................................................................................
RABA RINDED · Puurinne Sookased ja männid · Põõsarinne Paju ja vaevakask · Puhmarinne - kanarbikud, sinikad, hanevitsad, pohlad, mustikad, rabamurakad ja harilik jõhvikas · Rohurinne - alpi jänesevill, pikalehine huulhein, ahtalehine põdrakanep ja luht- kastevars. · Samblarinne - harilik karusammal, raba- karusammal, turbasammal ja harilik palusammal. AHTALEHINE PÕDRAKANEP · Pajulilleliste sugukonda pajulille perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim. · Ahtalehine põdrakanep on levinud peaaegu kogu Euroopas, Siberis, Kesk-, Väike- ja Ida-Aasias, Põhja- Ameerikas. · Ahtalehine põdrakanep eelistab kasvada valgusrikastes kohtades. · Tema lehtedest tehakse teed. · Alaskal valmistatakse põdrakanepist komme, siirupit, tarretist ja isegi jäätist. · Ahtalehine põdrakanep on Norra Hedmarki maakonna tunnuslill. LOOMAD · Linnud · Mudatilder · Sookurg · Rabapüü · Teder · Metsis · Rabapistrik
Tallinna Ehituskool Eestis enimi levinud puiduliigid REFERAAT Koostaja: Hardi Piirmaa Rühm 12 Juhendaja: Alar Kurg Page 1 of 14 Tallinna Ehituskool SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 SISU.................................................................................................................... 3 Harilik Kuusk.................................................................................................... 3 Suurus.......................................................................................................... 4 Tüve koor...................................................................................................... 4 Võrsed, pungad ja okk
Hautatud sibularõngad on maitsev lisand nii liha- kui ka maksakotlettidele. Sibulat võib süüa keedetult, ahjus küpsetatult, grillitult või pannil hautatult. Sobib hoidistesse, marinaadidesse, salatitesse, pirukatesse ja ahjuvormidesse. Rahvameditsiinis kasutatakse söögisibulat väga mitmesuguste haiguste, nagu hingamisteede katarride, ateroskleroosi, kõrgvererõhutõve jpt terviserikete ning vaevuste profülaktikas ja ravimisel. Murulauk Murulauk on mitmeaastane sibultaim liilialiste sugukonnast laugu perekonnast. Murulauk kasvab looduslikult kogu Euroopas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Kesk-Aasias, Lääne- ja Ida-Siberis, Kaug-Idas, Kamtsatkal, Indias ja Põhja-Ameerikas. Levinud on murulaugu kasvatamine köögiviljana. Oma levila põhjaosas on murulauk ainus maitseroheline.Eestis kasvab murulauk looduslikult kohati Lääne- ja Põhja-Eestis loopealsetel, kadastikes ja rannaniitudel. Ta eelistab lubjarikast pinnast Murulauku kasutatakse maitsetaimena; tema lehed on sibulamaitselised
Liaanid kuni kümme tuheat korda varre läbimõõdu; vajavad vertikaalseks kavamiseks tuge. Sambucus (punase Mitmeaastane heitlehine kõrge põõsas või Leeder leedri näitel- madal puu. Võrsed hallikaspruunid, sageli Sambucus racemosa) looklevad. Daphne (Hariliku Mitmeaastane heitlehine püstine põõsas. Näsiniin näsiniini näitel- Võrsed rohekashallid, ümarad, sitked, väga Daphne mezereum) painduvad. 7-8m kõrgune mitmeharuline puu või Liik Harilik türnpuu Rhamnus catharticus põõsaspuu; võra ovaalmunajas; Võrsete tipus pungade vahel väike teravik (astel);
Puudutades karva, murdub selle pea ära ja järelejäänud terav murdumiskoht tungib nahasse ja pritsib sinna oma mürgise vedeliku, mis kutsub esile naha turset ja punetist. Kõrvenõgesel on ka teisi rahvakeelseid nimetusi, näiteks nogulane, nõgene, treegal, supinõges, suskja. Tavaline taim Eestis. Kasvades nii looduslikes kooslustes kui inimese kõrval, eelistab viljakat pinnast, kasvab kogumikena. Nõgeseliste sugukonnast, mitmeaastane. Kõrgus 40 kuni 150 cm. Kogu taim on kaetud lühikeste harjaskarvade ja pikkade kõrvekarvadega. Karedad jämesaagja servaga lehed paiknevad varrel vastakuti; lehekaenlas asuvad ka õievarred, pööristena. Maa-alune risoom on pikk, roomav ja tugevasti puitunud. Kogu taim on söödav vars, leht, juur, seemned. Kevadel tärkavad punakad tõusmed kuivatamiseks ei sobi, kuid nendest tehtud tee on väga kosutav. Õitseb juunis ja augustis
Eestis on ta väga haruldane. Teda leidub varjulistes kohtades kividel. II kategooria seen: Lepa-kärbseseen on seeneliik. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib teda leida paljudest metsatüüpidest. II kategooria selgroogne: Kirjuhahk on keskmise suurusega partlaste sugukonda kuuluv sukelpart. Ta kuulub maailmas otsesesse hävimisohtu sattunud linnuliikide hulka. Eremiitpõrnikas on putukaliik põrniklaste sugukonnast, üks Euroopa suurimaid põrnikaliike. Ta on kogu Euroopas ohustatud. II kategooria sammal: Kurruline tuhmik on sugukonda kuuluv sammaltaim. Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012). Eestis võib neid leida kasvamas mitmetes metsatüüpides ja kaljudel ning liivikuil. II kategooria samblik: Oksa-tuustsamblik ehk harilik tuustsamblik. on tuustsambliku perekonda kuuluv samblik. Kasvab peamiselt okaspuudel, harva lehtpuude okstel põlistes metsades
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 Mürkputk- Cicuta Virosa......................................................................................... 5 Harilik maikelluke- Convallaria majalis...................................................................6 Harilik jugapuu- Taxus baccata............................................................................... 7 Harilik näsiniin- Daphne mezereum........................................................................8 Harilik leseleht- Maianthemum bifolium................................................................9 Kasutatud kirjandus.............................................................................................. 11 2 Sissejuhatus Selles töös käsitlen tuntud taimi, mis on mürgised
kuuseriisikas. Tavaliselt lisatakse kaneel jahvatatult (eriti salatitele ja praadidele), kuid jooke ja marinaade võib maitsestada ka peenestamata kaneelikoorega. Kompottidele ning üldse kuumadele magustoitudele lisatakse kaneel 7–10 minutit enne nende lõplikku valmimist, salatitele, kohupiimale ja toorjuustule aga alles enne serveerimist. Kaneel kuulub ka paljude teesegude ja hõõgveini vürtsisegu koostisesse. Kardemon Kardemon on mitmeaastane rohttaim ingveriliste sugukonnast. Vili on kolmekambriline rohelise nahkja kestaga kupar. Kuprad kogutakse enne lõplikku valmimist, kuivatatakse, pleegitatakse. Vürtsina on tähtsad seemned, need sisaldavad 3-8% eeterlikku õli. Kardemon on magus-sooja maitse ja lõhnaga, meenutab veidi sidrunit ja eukalüpti. Kasutatakse laialdaselt nii skandinaavia kui ka india köögis, nii magusates kui ka soolastes roogades. India köögis lisatakse kardemoni karridele, garam masala segusse,kulfi ning erinevate piimapudingite sisse
sorte, mis erinevad üksteisest kasvu kõrguse, õitevärvi ja õisiku kuju poolest. Asendamatud püsililled poolvarjulistes ja varjulistes aedades. Astilbed vajavad edukaks kasvamiseks head, parasniisket mulda ja päikesepaistelist kuni poolvarjulist kasvukohta. Kasvavad üsna edulalt ka varjus. Astilbed ei talu liigniiskust ega läbikuivamist. 4. Aubrieeta Tuntud ka kui murutuder, kivikress ja sinipadjake. Aubrieeta on rohttaimede perekond ristõieliste sugukonnast. Looduslikult leidub neid umbes 12 liiki mäestikes Itaaliast Iraanini. Aubrieetad on madalakasvulised kevadel õitsevad püsililled. Oma nime on taimeperekond saanud Prantsuse maalikunstniku, Claude Aubriet´i (1668 1743) auks, kes lilledest vahel suurde vaimustusse sattus. Enamasti on koduaedades nähtavate aubrieetade puhul tegemist harilikust aubrieetast (A. deltoidea) aretatud hübriididega. Seemned võib külvata taimede ettekasvatamiseks aprillis mais tuppa potti või
Referaat 2010 1 2 Sissejuhatus............................................................................lk. 4 Lühikirjeldus..........................................................................lk. 5 Levik ja kasvukohad..............................................................lk. 6 Kasutamine.............................................................................lk. 7 Kokkuvõte...............................................................................lk. 8 Pildid.......................................................................................lk. 10 Kasutatud kirjandus..............................................................lk. 11 3 Ma valisin selle puu sellepärast, et ma ka ise olen kunagi istutanud ja kasvama pannud mitu arukaske. Ma olin siis umbes 12-aastane. See oli tore töö ja mulle meeldisid need istikud. Ma räägingi järgnevalt teile lühidalt arukasest, siis kus ta levi
LILLEKASVATUS LÄVENDIPÕHISED TAIMED ELIISABET OJAR ACONITUM NAPELLUS – SININE KÄOKING • Tulikaliste sugukonnast, mitmeaastane. Õitsva taime kõrgus on 50 kuni 150 (200) cm. Tugevad püstised varred on harunenud ja paljad. Lehed sõrmjagused kuni kolmetised. Tumelillad, mõnikord peaaegu mustad või valkjad õied on viietised, ülemine kroonleht kumer. Õitseb pikalt: juulist septembrini. Sinine käoking on väga mürgine, juba taime puudutamisest võib tekkida allergiline lööve. • Kasvab hästi ja lausa eelistab poolvarju. Päikse käes kasvades peab muld olema
ja veini. Juuretõmmis tervendab ja tugevdab maksa ning tõstab isu. Kahe võililleliigi, T. koksaghyz ja T. hybernum juurikad sisaldavad looduslikku kautsukit. Minevikus on neid isegi kautsuki saamiseks kultiveeritud. Tänapäeval arutatakse võililledest kautsuki tootmist jälle. Võililled on ilusad. Mitut liiki, sealhulgas harilikku võilille, kasvatatakse kohati ilutaimena ja aretatud on ka kultivare 26 7. Pääsusilm (Primula farinosa Rahvasuus on taimel arvukalt nimetusi, näiteks ellerhein, neitsitina, õlangas, jaanilill, jaanikann. Kasvab lubjarikastel muldadel, peamiselt niisketel niitudel ja soodes. Seoses märgade niitude pindala tugeva vähenemisega maaparanduse tagajärjel 20. sajandi teisel poolel on varem Eestis väga tavalisest pääsusilmast saanud vaid paiguti esinev liik. Pääsusilm on kaunis niiskete niitude väike lilleke. Ega siis ilmaasjata ei ole talle
aruniitude soostumisel või soostunud metsadest. Nad on levinud üle kogu Eesti, eriti aga Lääne-Eestis. Paljud soostunud niidud on üles haritud või võsastunud, nende pindala on Eestis tunduvalt vähenenud. Puurindes esineb sookaske, haaba, sangleppa, saart, harilikku toomingat. Põõsarinne koosneb peamiselt paakspuust, pajudest, lodjapuust. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinde moodustavad harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati turbasamblad. Niidud tänapäeval Tänapäeval püsivad niidud vaid seal, kus toimub pidev niitmine või karjatamine. Kui see aga lõpetada, siis
1. Perekond nulg ja kuusk (üldiseloomustus, perekondade tähtsamad morfoloogilised erinevused, peamised liigid, levik, keskkonnanõudlused ning kasutamine) Perekond nulg: Nulud on igihaljad suured ühekojalised puud. Okkad lamedad, 1 kaupa ja kinnituvad umardunud alusega otseselt siledale võrsele. Paljudel nululiikidel on okaste tipus väike sisselõige. Käbid püstised, käbisoomused varisevad pärast valmimist ja puule jäävad püstised rootsud. Puit valkjas, väga kerge, vaiku puidus vähe (käbides, seemnetes, koore all). Puit põleb halvasti aga hästi töödeldav. Perekonnas 50 liiki (siberi, euroopa, palsami, hall, kaukaasia). Levinud Põhja-Ameerikas, Kesk- ja Lõuna-Euroopas ning Põhja- ja Kesk-Aasias. Eestisse toodud 20 liiki. Puitu kasutatakse saematerjalina ehituses, puidulaastude ja saepuru tootmiseks. Viimase aasta okastest saadakse õli, mida kasutatakse parfümeerias ja meditsiinis. Vaiku liimimiseks ja meditsiinis. Tiheda ja korrapärase võra tõttu väärtuslik
annaabi.ee 
