Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
distsipliin, karistamine, pilgukontakt, lapsevanem, varasemast, lastes, põhjenda, lapsevanematele, distsipliini, karistada, armastad, omalt, tundeelu, kasvatusestga, lapsevanemad, arvavad, unusta, andesta, seminarid, kursused, soovitab, toetavad, nõustun, hoolid, rääkimine, tütred, kade, tahtlik, vältimine, vanematest, teadsinsaama aru kuidas ühiskond funktsioneerib ja milline käitumine on aktsepteeritav, tagab toimetuleku. Lapse suunamine ja kontrolli all hoidmine toimub kaudselt. Laps tunneb end vabana, ka vanemaga koos tegutsedes jäetakse lapsele mulje, et just tema suunab asjade kulgu. Laps peab kõik ise ära proovima, areng ja õppimine toetub lapse kogemustele. Selle aluseks on lapse ja vanema vaheline sügav usaldus. See tekib ainult siis kui lapsevanem pühendab lapsele enda aega ja on suure kõrvana olemas kui vaja. Vabakasvatuse tugevaks küljeks saabki lugeda inimese otsustusvõime ja iseseisvumise arengut. Usalduslikud suhted vanematega ning vabadus ise enda elu juhtida läbimõeldud – see loob eelduse, et vabakasvatusega noorest sirgub kord edukas inimene.Vabakasvatus kogus Eestis laiemat kõlapinda 1990ndatel, mil nii koolis kui paljudes peredes võeti eeskuju skandinaavialikust vabakasvatusest. Minu
Lapsevanem ei tohiks reageerida kaebustele, isegi siis kui need väga olulised on. Probleemi saab ka lahendada nii, et ei reageerita kaebustele. Lapsi ei tohiks ka omavahel võrrelda. Lapsed tõlgendavad võrdlusi nii, nagu nad poleks sama armastuväärsed, kui teised 9 pereliikmed. Eriti tähtis on see, et last ei tohiks armukadeduse pärast karistada, see tõukaks last veel kaugemale. Lapsele tuleks selgitada, kuidas ema aeg jagatud on ja et emal on aega ka tema jaoks. Laste inimloomuses on võistlemine. Neid ebameeldivusi tuleks hoida minimaalselt tasemel, sellepärast on oluline laste hea läbisaamise kiitmine ja kindlasti ei tohiks lubada rivaalitsemisest kujuneda kaklust. Kui vanem on lahendanud vaidlusküsimused, ei tohiks enam meelde tuletada seda, et lapsed olid ennem vaenlased, vaid tuleks käituda nii,
1. Kas oled nõus autori seisukohtadega? Raamatu autor annab ülevaate sotsiaalpsühholoogia põhiprobleemidest ja teemadest. Samas on autor kasutanud paljusid autoreid, kellele toetuda. Kirjanduse loetelus on need kõik välja toodud. Kuna minu meelest on käesolev raamat rohkem õpik, siis autori seisukohad on õppimiseks ja mõtisklemiseks, mitte minu kui õpilase nõustumiseks või vastu vaidlemiseks. 2. Millega nõustud, millega mitte, põhjenda oma arvamust? Kuna eelmise küsimuse vastus annab ka sellele küsimusele vastuse, siis mina õppijana peaks sellest raamatust ainult kasu saama. 3. Mida said teada ja mis oli varasemast tuttav? Raamatus kirjeldas huvitavaid katseid. Tuttav oli lugeda rollimängu eksperimenti, milles üliõpilased osalesid vangide ja vangivalvurite rollis. Mulle meenus sama eksperimendi põhjal tehtud mängufilm ,,Eksperiment". Päris katset ei saanudki
......................10 IGA LAPSEL ON ÕIGUS PEREKONNALE...............................................................................11 KOKKUVÕTTE............................................................................................................................13 2 3 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ja lapsi on hakatud kaasajal käsitlema varasemast teisiti ning sellega seoses pööratakse järjest enam tähelepanu lapse õigustele. Kui traditsiooniline vaade lapsele rõhutab eelkõige lapse ebakompetentsust, ebaküpsust ja sõltuvust täiskasvanust, siis kaasaegsem arusaam lapsest näeb last iseseisva, aktiivse ja kompetentse sotsiaalses elus osalejana . Muutunud on ka arusaam lapse ja täiskasvanu suhetest – täiskasvanu rollina nähakse lisaks lapse kaitsmisele ja
meetodite nimekirja kasvatamisel, mille kasutamine garanteerib kõige õigema ja parema tulemuse. Põhialuseks on siiski armastuse ja hoolivuse näitamine, turvatunde pakkumine, lapse tegude mõistmine vastavalt tema arengueale. Ei saa eeldada, et 4-aastane on alati nõus oma mänguasju teiste lastega jagama ning 6-aastane suudab kõik arusaamatused ja konfliktid sõnadega lahendada. Oluline on vale ja õige selgitamine, mitte automaatne karistamine. Heaks ja tubliks lapseks ei sünnita, nagu ka lapsevanemaks. Nendeks mõlemaks kasvatakse koos. Iga lapsevanem ja lastega töötav inimene peaks läbi lugema kasvõi ühe raamatu, mis käsitleb lapse kasvatamist ja/või temaga suhtlemist. Mitte ainult selleks, et seal kirjas olevaid nõuandeid kohe praktiseerida, vaid mõista, kas kasutatavad meetodid on last pigem positiivselt või negatiivselt mõjutavad. Midagi uut peaks saama teada iga lugeja.
ümbritsevast keskkonnast. Pereliikmed sealhulgas lapsed kujundavad kodu näo; ent kodu voolib ka pereliikmeid, eeskätt kodus sirguvaid lapsi. Kodust ja perekonnast saab laps kaasa palju sellist, mida täiskasvanuna on raske, kui mitte võimatu, muuta (Hansson 2006: 29). Elamine koos kasvava lapsega on loov protsess. See nõuab täiskasvanult, et ta annaks lapse kasutusse kõik anded ja head loomuomadused, mis ta ise on kaasa saanud. Kasvatamine on teenustöö, kus lapsevanem laseb lapsel end ära kasutada. Selleks läheb vaja kõike, mis vanemast võtta on: tema elukogemust, vaistu, teadmisi, väärtushinnanguid ja kohusetunnet. Vaja läheb ka julgust, sest selleta ei sünni midagi uut. Kasvataja julgus see tähendab julgust kuulata sisehäält ja valmidust ise hingeliselt kasvada, kaotamata seejuures ehedat isikupära. Vajadus hingeliselt 5
Kasulikkuse mõiste juures ma pikalt ei peatu, kuid arvan, et seegi on miski, mida pean vajalikuks. Lapsele tuleb seda õpetada, sest asi või tegevus, mille positiivseid tagajärgi ta näeb, pakub talle huvi, erinevalt sellest, mis on talle lihtsalt peale sunnitud. Kuid siiski ei tohiks selle kasulikkuse jutuga liiale minna, et laps liiga enesekeskseks ei muutuks. Liiale ei tohiks minna ka karistamisvõtetega, mida Rousseau nimetas, kuigi see tegelikult päris karistamine polnud. Lapsi ei tohigi karistada, arvas autor ja mina nõustun. Kuid näited, mida ta välja tõi, oli lapse õpetamine tagajärgede eest vastutamiseks. Tõesti, ei tohiks osra kohe uut samasugust asja, kui ta vana ära lõhkus, et ta mõistaks selle puudumist, kuid see akna näide, mis raamatus oli, oli siiski liiga jõhker. Lapse inimeseks kasvatamise juures on oluline ka töö tegemine. Nõustun siinkohal Rousseau
elutingimustele. Seda mõjutavad eriti kodus valitsevad tülid ja riiud ning vanemate alkoholi tarvitamine. See mõjutab last sügavuti kuna alkoholi tarvitanud inimene ei kontrolli oma käitumist. Väga halba mõju avaldab ka vanemate tihe kodust ära olek, kus laps jätetakse üksinda hoolimata sellest kuidas ta hakkama saab. Oma jäle jätab lapse ka kodune kohtlemisviis, milleks võib olla pilkamine ja halvustamine eriti kui see toimub teiste inimeste ees. Kehaline karistamine iga pisemagi asja eest, mis tundub lapsele ebaõiglane ning kohmetust, sest ta ei tea mida või kuidas ta käituma peab, sest vanematele ei meeldi see niikuinii. Ta ei suuda oma vanematele meele järele olla ning see kutsub lapsel esile alalhoiu ning ennast haletseva instinkti. 2. PSÜHHIAATRIA INIMESEKÄSITLUS Kujunev välja inimese maailmapilt, mis põhineb meie läbielatud kogemustele. Sigmund Freud on loonud hingeelu ülesehituse , kus kolmnurga kõige tippu jääb
sotsiaalne klass vanavanemate jooned vanemate jooned vanemate ebaefektiivne käitumis- kasvatus praktika probleemid lapsel antisotsiaalne käitumine häired kasvatuspraktikas Käitumisprobleemide liigitus: Käitumisprobleemide kolm külge (Kovaljov, 1981) I. SOTSIAALPSÜHHOLOOGILINE: teo sotsiaalne raskus 1. Antidistsiplinaarne käitumine Kehtestatud reziimi rikkumine Kehtestatud distsipliini rikkumine 2. Antisotsiaalne käitumine Moraalinormide eiramine Allumatus vanematele Väljakutsuv käitumine 3. Delinkventne käitumine Väljapressimised Ärandamised Kehavigastuste tekitamine Tapmine Vargused Vägistamine 4. Autoagressiivne käitumine Enesevigastused Suitsiidid I. KLIINILINE: isiksuse psüühiline seisund
Enesehinnang on seotud kindlate alade või oskustega ja saavutuste tasemega. Kui inimene mängib hästi jalgpalli või kirjutab hästi, on tal hea enesehinnang just neisse puutuvas, kuid see ei pruugi nii olla teistel aladel.( Õnnelikud lapsed, lk 23). 2.1 Kuidas tõsta laste enesehinnangut ja enesekindlust Et osata suurendada lapse enesehinnangut ja enesekindlust, on oluline, et vanem teeks tööd iseenda enesehinnangu ja enesekindlusega. Seeläbi arendavad vanemad neid ka oma lastes. Sisemine enesekindlus tähendab, et mina kui isik tean, et annan endast parima ja keegi ei saa minult enamat nõuda. See tähendab et julgetakse seista oma mina ja oma tegude eest. Alles siis, kui tead, kes ja mis sa oled, on võimalik muuta asju, mis tunduvad valed. Kui laps tunneb, et ta on lubatud olla tema ise, tuleb enesekindlus automaatselt. On tähtis et vanem näitaks lapsele kogu aeg, et teda märgatakse ja tema vajadustele vastatakse.
2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis perenõustajate, suhtlemistreenerite ja koolitajate raamatuid, kus erinevas sõnastuses korratakse lapsest lähtuva kasvatuse tõdesid: laps on täiskasvanule võrdne partner
tunda, kui 1-2 aastane laps ei saa aru lihtsamatest korraldustest, ütleb mõne üksiku sõna või ei oska ühtegi sõna. (Roomeldi jt 2003:17) 3. Motoorika Hüperaktiivse lapse liigutused on sageli kohmakd, kuigi need lapsed on väga liikuvad. Mitme liigutuse samaaegne tegemine võib olla raske- esinevad koordinatsioonihäireid. Esineb ka peenmotoorika häireid. Probleeme aitab ületada pidev treening spetsialisti juhtnööride järgi, mitte kurjustamine, halvustamine ega karistamine. (Roomeldi jt 2003:18). Hüperaktiivsed lapsed on rahutumad kui teised samaealised, samuti on 5 tähelepanu maht väike ja ta on impulsiivne. Aga, ta aitab meeleldi, ta ``toimetab`` meeleldi. Ja sellest aspektist lähtuvalt on lapse juhtimine tihti võimalik. Ta peab teadma, millal rahulik aeg algab ja millal see lõpeb, seda tuleb talle, nagu kõike, ette teatada. (Neuhaus 2001:123) 4. Uni Unehäireid esineb hüperaktiivsetest lastest pooltel, seega kaks korda sagedamini kui tavaliselt
,, Andekas laps" Kay Pittelkow ja Angelica Jacob on kirjutanud huvitava ja asjaliku raamatu ,, Andekas laps, milles lahatakse andeka lapse definitsiooni läbi Francois Gagne: Andekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi tervel real (enamasti kognitiivsetel) aladel. Võimekad lapsed on need, kellel on potensiaal saavutada suurepäraseid tulemusi ühel kindlal (mitte ilmtingimata kognitiivsel) tegevusalal. Howard Gardneri järgi on inimene intelligentne, kui ta suudab lahendada igapäevaelus ette tulevaid probleeme ning oskab luua asju või tegutseda viisil mida väärtustavad teda ümbritsevad inimesed. David Wechsleri järgi on andekas see, kellel on püsivus, nautimisvõime ja eesmärgiteadlikus. Taunitav on see, kui hinnatakse, kuidas õpilane on tekste sõna-sõnalt omandanud, kuid ei hinnata lapse orginaalsust, tema loogilist mõtlemist ja väljendus oskust. Raamatus on välja toodu
) Tulles kooli, toob väike laps kaasa sellesse nõudlikku sotsiaalsesse keskkonda kaasa juba hulga kogemusi. Tema perekonnamudel, tunnete maailm, kõiksugu õppimiskogemused ja väärtushinnangud on aidanud tal valikuliselt tõlgendada oma sobivust teiste hulka. Oluliseks tuleb pidada koduseid väärtushinnanguid. Vanemad peaksid olema autoriteedid ning eeskujud. Laps näeb kodus kõike, ka konfliktisituatsioone, oluline on kas ja kuidas need lahendatakse. Lapse kiitmine ning ka karistamine on tähtis. (Rogers, 2008, 25). Lapsevanemaks ei ole sündinud mitte keegi, see roll vajab õppimist ja ettevalmistust, mis omakorda algab lapsepõlvest. Suurema riskiteguriga on need pered, kus vanemad ei suuda ise hakkama saada oma stressi või konfliktiolukorraga, on liialt egotsentrilisteks, sotsiaalses isolatsioonis huvipuuduse, ükskõiksuse või elukoha eraldatuse tõttu. Lastel aga on piiratud võimalused meile oma probleeme teatavaks teha
............................. 12 KOKKUVÕTE ................................................................................................................... 17 KASUTATUD KIRJDANDUS ..........................................................................................18 LISA: KÜSITLUSLEHT.....................................................................................................19 2 SISSEJUHATUS Iga lapsevanem teab, kui rakse on lastega suhelda ning nendega häid suhteid hoida. Kunagi ei või teada, mis neile meeldib ja mis mitte. See põhjustab ka nende vahelisi probleeme. Kõik algab aga lapse kasvatamisest. Kõik mida laps oma arengul kogeb ja näeb muudab ta iseloomu ja olemust. Lastega suhtlemine algab juba väga varakult, kui ta alles areneb ja õpib. Niisiis ei lähe lastega suhtlemise alla ainult nendega suhtlemine, kui nad rääkida oskavad vaid juba siis, kui nad on alles väga väiksesed
SISUKORD Originaali tiitel: Sissejuhatus 7 Dr. med. Rüdiger Penthin WARUM IST MEIN KIND SO ACCRESSIV? MIS ON AGRESSIIVSUS? 10 Ursachen erkennen - sicher reagieren, Melanie juhtum 11 verständnisvoll handeln Urania-Ravensburger Ralfi juhtum 19 MIS KUTSUB ESILE AGRESSIIVSUST? 23 Saksa keelest tõlkinud Triin Pappel Instinktiteooria 23 Malliõppimise Toimetanud Anne Käru Kujundanud teooria 24 Hingeelu-teooria 24 Tiiu Allikvee Kaanefoto: Tiit Rehepap Frustratsiooni-agressiooniteooria 25 Sotsioloogilised teooriad 25
Karistamine vajalik kasvatusmeetod või vägivald? Ei ole vist olemas rohkem vaieldud teemat kui laste karistamine löömise teel. Karistamine ei tohiks olla lapse füüsiline peks, vaid hoopis distsiplineerimine ehk õpetamine ja kasvatamine. Ma olen täiesti veendunud, et seda saab teha ka ilma vägivallata. Kui lapsele on juba väiksest peale mõistlikult ja sõnadega selgeks tehtud, mis on õige ja mis vale, siis ei ole vaja enam mingit karistamist. Igaüks võib eksida, seega võib juhtuda, et laps teeb vahel valesid asju. Kui aga temaga on algusest peale õigesti
Leppige kokku igapäevase arvutikasutamise aeg; sea sisse regulaarsed kohtumised õpetajaga ning leidke viise, kuidas teineteist aidata. Teise poole süüdistamine ei aita koostööle kaasa, edu korral proovige pigem teineteist tunnustada; küsi lapselt, kuidas tal on kõige parem õppida. Laps on ekspert ja teab ise kõige paremini; lapsevanematel on soovitatav mitte karistada last hüperaktiivsuse häirest tingitud käitumise ja tähelepanuhäirete pärast; vanemad peaksid püüdma olla võimalikult tihedas kontaktis kooliga, et vajaduse korral pakkuda lapsele tuge tema raskuste puhul. Mõnikord peetakse otstarbekaks, kus see on võimalik, lühendada hüperaktiivse häirega õpilastel tunni, õppepäeva ja nädala kestvust, asendades selle väikesteks ülesanneteks jaotatud koduse tööga.
Lapsi tuleb kiita ja laita, kuid kõike seda peab tegema põhjendatult, et laps mõistaks olukorda ja õpiks sellest. Nad vajavad julgustamist ja vanema lähedust, et nad saaksid olla kindlad, et ema ja isa on neile alati olemas, kindlustunne. Tuleb seada kindlad piirid ja last nendest teavitada. Piiride ületamisele peab järgnema karistus ja selgitamine, mis valesti tehti. 5. Karistuse poolt ja vastuargumendid. Kuidas võib karistus last mõjutada? Kui last pidevalt karistada, muutuvad lapsed otsustusvõimetuks, ebakindlaks ega oska teha koostööd või oma vajaduste eest seista. Lapsel ei pruugi tekkida peale karistamist põhjus- tagajärg-seoseid. Karistused panevad lapse vanematele alluma hirmutunde abil. Lapsepõlves karistada saanud lastel võivad täiskasvanueas välja tulla selle tagajärjed- pidev rahulolematus ja süütunne. Samuti võtavad lapsed vanematest eeskuju ka probleemide lahendamisel. Kui
matemaatika, loodusõpetuse, kunsti- ja muusikakasvatuse ning keele- ja kõneõpetuse küsimusi lasteaias. "Üldoskuste areng koolieelses eas" - Lapse üldoskuste (tunnetus-, õpi-, sotsiaalsed ja enesekohased oskused) areng 2-7- eluaastatel, mängu tähtsus lapse arengus, mängu liigid ja mängu juhendamine. "Arendavaid mänge imikutele ja maimikutele" - See raamat õpetab, kuidas erinevate mängude abiga väikelast arendada. Lapsevanem, kes lapsega räägib, talle laulab, teda kaisus hoiab ja kiigutab, aitab sellega kaasa lapse aju arengule. Mida rohkem lapsega tegelda, seda positiivsem ja aktiivsem on tema ellusuhtumine. Ajus tekkinud seoseid kasutatakse hiljem uute teadmiste omandamiseks. Raamatus on kokku 140 mängu 1- kuni 3-aastasele lapsele, mida on vahva mängida ja lihtne meelde jätta. Iga mängu juures on selgitatud, kuidas järgnev tegevus lapse arengule kaasa aitab. "Mängime!"
Nad ei tunne ennast enam vabalt ega suuda olla nemad ise. 1.2. Heakskiidu mõiste 4 Kõik vanemad on inimesed, kes tunnevad oma laste käitumise suhtes aeg ajalt kahte sorti tundeid - heakskiitu ja mitteheakskiitu. Käitumine on miski, mida laps teeb või ütleb. See ei ole lapsevanema hinnang sellele. Näiteks, kui laps jätab riided põrandale vedelema, on see käitumine. Kui lapsevanem nimetab teda lohakaks, on see hinnang. On selge, et mõningaid lapse käitumisi ollakse valmis kohe heaks kiitma, teisi mitte. Kui paljusid lapse käitumisi vanem heaks kiidab, sõltub osaliselt sellest, milline inimene ta ise on. Mõned vanemad on juba loomu poolest sallivad. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Kui jälgida neid laste seltskonnas, võib olla üllatunud, miks nad ei talu
• rühma päevakavast oleks mõistlik kinni pidada, kuid sundida last õppetegevuses osalema n-ö iga hinnaga on lubamatu (sunniküsimused kasvatuses) • iga last tuleb võtta kui indiviidi ja valitud õppe- ning kasvatusmeetodid ei tohi mitte mingil juhul alla suruda lapse õigusi ja vabadust (vabadust ja õigust otsustada, valida) • eetiline keskkond on iga indiviidi õigusi ja vabadusi austav ning tolerantsil püsiv keskkond; lubamatu on lapse karistamine ja teiste lastega võrdlemine – õpetaja käitub eetiliselt, kui ta on lapsele piinlikkust tekitavates olukordades empaatiline ja taktitundeline LASTEAIA FÜÜSILINE KESKKOND Füüsilise keskkonna kriteeriumid on määratletud siseriiklikult sotsiaalministri määrustega „Koolieelse lasteasutuse tervisekaitse-, tervise edendamise, päevakava koostamise ja toitlustamise nõuete kinnitamine” (näiteks tervisekaitse ja -edendamise nõuded) ning
Laps peab tunda saama rõõmu värvidest ja materjalidega tegutsemisest. Areneb lapse loomingulisus. 7 3.5. Lastekirjanduse tutvustades võib lapsi olla grupis ettelugemine ja jutustamine. rohkem. K olmeaastseks saades oskab Lapsed on enamsti kuulajad. Lapsi enamik lapsi kasutada õiget saab ergutada kaasa elama, lastes neil kõnekeelt ning nad võtavad aktiivselt teha liigutusi, hääli jms. Etteloetavad rääkides tegevusest osa. Nüüd võib ning jutustavad palad, muinasjutud ja tekkida situatsioon, kus kõik lapsed salmid ei tohi olla pikad ega lastele tahavad kangesti rääkida, mitte teisi võõraste tegelastega. Hea on, kui lapsi kuulata. Seepärast peaks neid lastele saab teksti juurde ka
Üllatus Ebakindlus Kergendus Üksildus, abitus, tõrjutus Hüljatus, kaotusetunne Ärevus, puutudes kokku armastuse, seotuse või abieluteemadega Usaldamatus (Vaher, 2008, 43,44) 1.1.3Laste mõtted, uskumused ja käitumuslikud reaktsioonid seoses lahutusega Lapsed võivad olla arvamusel, et teine vanem on ta hüljanud. Mõnikord aitab seda arvamust süvendada solvunud ja haiget saanud lapsevanem, kelle juurdest mindi ära, kui näiteks isal või emal tekkis uus suhe ja uus armastus. Mahajäetud vanema toetuseks hakkab laps teist vanemat süüdistama ja temast eemale hoidma, sest lapsed asuvad sageli nende arvates nõrgemat poolt kaitsma. Samuti võib lapsel olla arvamus, et ta peab valima vanemate vahel, ja polegi võimalik, et talle jääksid alles mõlemad vanemad. Lapse arusaamad elust on veel väga must-valged üks välistab teise. (Vaher, 2008, 44)
Ainult niisugune inimene mõistab lapsi sellistena, nagu nad on- tasased või lärmakad, nõudjad või andjad, kartlikud või enesekindlad, tasakaalukad või impulsiivsed, lõhkujad või loojad- ning juhendab, toetab ja abistab neid, kuid paneb paika ka reeglid. Kes võtab lapsi tõsiselt ning mõistab nende muresid ja hädasid, see ei anna järele lapse igale tujule ja nõudmisele ega aktsepteeri väljakutsuvaid piiririkkumisi, vaid kasvatab lastes püsivate väärtuste ja normide mõistmist. Paljud vanemad, kes kahtlevad püsivates väärtustes ja normides, peaksid tagasi vaatama iseenda ja oma perekonna eluloole. Kuidas kasvatati siis, kui mina laps olin? Kas minu vajadustega arvestati? Traditsioonide austamine ja kokkupõrked traditsioonidega ei tohi muutuda laialivalguvaks õhkamiseks: ,,Kui mina veel noor olin, oli kõik parem!" ega üldistavaks hukkamõistuks moto järgi: ,,Mina tahan kõik teisiti teha
seda. Väärkäsitus, et käitumist juhitakse väljastpoolt, tuleneb inimese psüühilisi toiminguid piiravaist asjaoludest, sellest, et ta tegutseb olemasolevate eelduste varal. Seda nimetatakse psüühiliseks võimeks. Inimesed on selles suhtes väga erinevad. Üks leiab konstruktiivsed, kõigile vastuvõetavad lahendused, teise käitumise tagajärjed on alati hukatuslikud kas talle endale või keskkonnale. See, missuguste võimalike otsuste vahel inimene valib, oleneb tema varasemast elust, kogu läbitud arenguteest. Tema käitumise põhjusi otsides tuleb meeles pidada selle arengu pikaajalisust ja kihilisust. Kui varasemast elust vaadeldakse ainult ühte, näiteks töötuse järku, ning seostatakse seda hiljem asetleidnud sündmusega, siis on asju lihtsustatud. Mõne aasta võrra varasemat järku jälgides oleks võinud tulla päevavalgele isiku otsus lõpetada kooliskäimine; see omakorda soodustas töötuks jäämist. Koolist lahkumise võisid omakorda põhjustada muud
probleeme on vähem (nt vägivaldne vanem, alkoholism jne). Mida peaksid lapsed tegema, et nad saaksid kiiremin lahutusest üle: *aktsepteerima, et vanemad on nüüd lahus *ei tohi loota, et vanemad hakkavad millalgi jälle koos elama *laps peab enda tundma nii, et teda kuulatakse ära ja temaga arvestatakse * laps ei tohi end süüdi tunda , et vanemad lahku läksid, see pole kindlasti tema süü * lapsed peavad uskuma, et mõlemad vanemad armastavad neid sama palju kui enne *üks lapsevanem ei tohi lapse tundeid teise vanema vastu mõjutada . Loeng 11.11.17 Vaba aeg ja perekond. Põhilised pereteraapia koolkonnad ja mõned praktilised perekonna hindamise meetodid (genogramm, võrgustikukaart) Kaasaegse pere lisad: Naise karjääri ümber organiseerunud pere. Külalisabielu(viimased 20 aastat) (2 eraldi majapidamist). Pensionieas inimeste töötamine peres. Tasakaalu leidmine kahe vajaduse rahuldamise vahel: töö ja armastus. Teoreetilised
4 lapse emana oskuste tean, et mõnel lapsel tuleb see kiiremini teisel jälle läheb aega. Tähtis on kujundamine last juhendada ja õpetada, olla kannatlik ja järjepidev. Lapsehoidja ja emana ma pigem proovin kõik tegevused teha meeldivaks. Käsi peseme sellepärast, et puhas on hea olla mitte aga sellepärast, et muidu võib haigeks jääda. Pole vaja hirmutada ja tekitada lastes mittevajaliku negatiivust hügieenitoimingute tegemisel. Samuti on tähis pere ja lastehoiu koostöö. Kui tegutseme meeskonnana omandavad lapsed kiiremini teatud põhitõed, näiteks: enne sööki ja peale Wc külastust tuleb alati käsi pesta. Söömisel kasutama söögitarvikuid mitte aga sõrmi. Hügieeniharjumuste kujundamisel vajame järjepidevat harjutamist, ei tohi
11-15). Sotsiaalse õppimise teooria kohaselt on lapsed võimelised õppima vaatlemise teel, ilma et nad käitumist ise järgi prooviks. Kui laste omavahelised suhted rühmaruumis pingestuvad ning seetõttu kõrvaltvaatajaile laiduväärt eeskuju annavad, peab õpetaja olema ,,vastukaaluks" ehk tasakaalustajaks. See tähendab, et kasvataja peab tooma tähelepanu sinna, kuhu lapsed ise ei oska vaadata või sellele, mille peale mudilased ei tule. Kasvataja peab tegema midagi sellist, mis tooks lastes esile positiivse suhtumise nii teistesse kui ka iseendasse. Õpetaja peab osalema aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Toon näite ühest tütarlapsest Emmast, kes tuli sõimerühma ja kohe pidi ta kogema hammustamisi ja tõukamisi. Ei oska öelda, miks just temaga seda nii tihti juhtus aga tulemus oli käes - pärast
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
Sallivus ja sallimatus Vanemad, kes on ümbritsevate inimeste vastu sallivad, on üldjuhul sallivad ka oma laste suhtes. Tolerantsus on osa nende isiksusest, mis sisaldab sisemist kindlustunnet, kõrget enesehinnangut ja palju muid isiksuslikke omadusi. Niisuguste inimestega on hea koos olla nendega saab sundimatult rääkida ja ennast lõdvaks lasta. Te saate olla teie ise. Mõned teised vanemad on inimestena sallimatud. Nad leiavad, et suurem osa teiste inimeste tegudest on vastuvõetamatud. Neil on jäigad arusaamad sellest, kuidas peab käituma, milline käitumine on õige ja milline vale. Sellise inimese seltskonnas võite tunda end ebamugavalt, sest tõenäoliselt tekib teil kahtlus, kas ta ikka kiidab teie käitumise heaks. Ehkki sallivust ja sallimatust mõjutavad paljuski tegurid, mis sõltuvad vanemast, määrab seda osaliselt ka laps. Mõningate lastega on raskem salliv olla nad võivad olla silmapaistvalt agressiivsed ja hüperaktiivsed või ilmneb neil omadusi, mis par
kohustused: 1. Õigus ja kohustus last kasvatada ning lapse eest hoolitseda. Vanematel on õigus ja kohustus last kasvatada, arendada ning lapse eest hoolitseda. Vanemad vastutavad tema üleskasvatamise ja arendamise eest ühiselt. Vanemal ei ole lubatud last kehaliselt, vaimselt ega hingeliselt halvasti kohelda ega jätta teda hooletusse. Ei tohi lapse vastu kasutada alandavaid kasvatusabinõusid. See tähendab, lapse kehaline karistamine ja solvamine ei ole lubatud. Hariduse andmisel on vanematel kohustus arvestada eelkõige lapse võimeid ja kalduvusi. Oskamatuse korral peab ta küsima abi õpetajalt või teiselt asjatundlikult inimeselt. Last puudutavaid haridus- ning kasvatusküsimusi peavad vanemad arutama ka temaga. Vanemal on õigus määrata ja otsustada, kellega laps suhelda tohid. Samas ei tohi ta unustada, et lapsel on õigus privaatsusele. Et vanemad oskaks hinnata, kas seltskond, sõber või olukord on
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDZ PEDAGOOGIKA JA PSÜHHOLOOGIA LEKTORAAT Svetlana Astahhova Koolieelselasteasutuse õpetaja AÜ I Füüsilise keskkonna mõju lapse arengule Lektüür " Arukas maimik" Õppejõud: N. Randver NARVA 2012 Oskused 22.-24. elukuul Kehaline aktiivsus · Vajutab mänguasja pedaalidele, kuid ei jõua neid veel ringi käima panna. · Suudab seista ühel jala! ja teisega samal ajal palli lüüa. · Jookseb kindlalt ja kukub harva, kuigi see tegevus nõuab siiski veel üsna palju keskendumist. · Suudab otsejoones kiiresti liikuda. · Suudab istuvas asendis palli visata ja püüda. · Tantsib muusika saatel. Oskused 22.-24. elukuul · Püsib kiikudes hästi t
annaabi.ee 
