Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimetu". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kunst, propaganda, kunstik, massid, reziim, meisterlikkus, reziimi, teadusena, emotsioonid, pahupidi, omakultuuri, iseseisvus, samast, vastuvõetav, liigitamine, modelleerimine, teadmistel, mehhanismide, keeruka, mahuka, teaduslikud, sadade, masse, intuitsioon, elluviimine, unustada, meisterlikkusest, otsima, konstrueerida, leninistlik, stalinistlikKunst 20.sajandi algus- 1970nda. Moodne kunst on 20.sajandi algusest 1960.- 1970.aastateni loodud kunst, mis ei sea oma eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, vaid koosneb tervest reast suundadest ja stiilidest, mis erinevad nii oma eesmärkide kui ka valitud väljendusvahendite poolest - neid suundi nimetatakse vooludeks. Moodsas kunstis esinevad mitmed voolud samaaegselt. On kunstnikke, kes on loonud elu jooksul erinevatesse vooludesse kuuluvaid teoseid. Aluse moodsale kunstile panid postimpressionistid. Aluse moodsale kunstile panid postimpressionistid.Moodne kunst on 20.sajandi algusest 1960.- 1970
Meenutab nn. suurt mulli ajamist. Filosoofia ja kultuur? 2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. ESTEETIKA on õpetus ilust – mõiste võttis kasutusele Baumgarten. Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetikateooria liigid: *Immanentne kunstiesteetika – arutletakse kunstiloomes genereeritud probleemide üle
2. Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. ?Esteetikateooriate liigid. Volt, Marek 2002. Kas Eestis on esteetikat? Rmt- Eesti filosoofia: mis see on? Danto, Arthur Aesthetics encarta.msn.com Esteetika on moraalifilosoofia. Esteetika uurib hea ja halva, õige ja vale jne. päritolu ja seoseid. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: *seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest *liigsetest üldistustest *alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust. Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetikateooria liigid: *Immanentne kunstiesteetika arutletakse kunstiloomes genereeritud probleemide üle
Kadri ESTEETIKA · Umberto Eco ,,Ilu ajalugu", ,,Inetuse ajalugu" · Kraavi, J Postmodernismi teooria ja postmodernistlik... · Aastaarvud ega teoste nimed ei mängi rolli eksamil. Tuleb seletada, millal ja kes mida ütles. Põhimõtted. Mis on esteetika (filosoofiline distsipliin)? Märksõnad: ILU, harmoonia, proportsioon, subjektiivne vs objektiivne, isikupära. INETUS. KUNST. MEELELISE TAJU ÕPETUS. Mis on kunst? Mis on kunstiteos? Mida kujutab kujutav kunst? Aisthetikos meeleliseks tajuks võimeline. Esteetika on filosoofiline teadus kunstist, selle suhetest tegelikkusega. Kas kunst kopeerib seda maailma, mida nad enda ümber näevad ja neid emotsioone ja käitumismustreid või on kunst midagi välja mõeldud, midagi, mis loob uusi reaalsusi? Milline on kunsti suhe ümbritsevasse maailma? Kunst on kunstniku eneseväljenduse viis. Kunst tahab maailma muuta, paremaks teha, inimesi muuta
asjatundmatute kriitikute" kirjutised, mille teooria on enamasti olnud liialt hämar ning reaalsusele mittevastav. 1. Kunsti on püütud defineerida metafüüsiliselt - milline on kunsti koht inimese maailmapildis? Heuristika on teadus, mis pakub probleemide lahendamiseks reegleid ja meetodeid, kuid mitte valmislahendusi. Heuristiliselt on püütud defineerida ka kunsti, kuid valmislahendusi pole arusaadavalt jõutud. Veel püütakse kunsti defineerida, et aru saada, mis on üldse kunst ja mis ei ole kunst (episteemiline motiiv), neljandaks üritatakse kunsti puhul välja mõelda hindamisstandardeid, mille järgi kunstiteosed ühe mõõdupuu alla panna, et kriitikute tööd hõlbustada (evalveeriv motiiv). 2. Antiessentsialism väidab, et essentsialistid (formalistid, emotsionistid) on eksinud - kunstil ei ole ühtainustki ühist tunnust, mille järgi tuvastada, et tegemist on kunstiga. Selle asemel kasutatakse keelefilosoof Wittgensteini
Kantis uusaja suurimaid saavutusi. Inimese jaoks on põhiline tegutsemine ja tunnetamine. Saarinen võrldeb filosoofiat enim kunstiga. Rakendusfilosoofiaks loeb Saarinen näiteks Karl Popperit, Hannah Arendtit, Simone de Beauvoir, Karl Jaspers, Umberto Ecot, Roland Barthesi, Erich Frommi jt. Filosoofia peabki olema mitmetähenduslik. Filosoofia peab kahtlema iseendas ja olema piisavalt paindlik, et luua ühendusi kõigi teiste inimpraktikatega. 2 3 2). Sutrop, Margit 1998. Mis on kunst? Institutsionaalse esteetika kimbatus. Akadeemia & Welsch, Wolfgang 1998,1997. Aesthetics Beyond Aesthetics ( KÜSIMUS: Mis on esteetika? Analüütiline esteetika. Esteetikateooriate liigid. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga.) Esteetika on filosoofia haru, mis tegeleb ILU ja KUNSTI põhiprintsiipide sõnastamisega. Laias laastus võib esteetikateooriad jagada nii (vt lisaks küsimus nr 5): 1) representatsiooniteooriad
Anna-Maria KUNSTI OLEMUSE LAI MÕISTE „Mis on kunst?“ on küsimus, millele ühtset ning kindlat vastust ei olegi. Püüd vastata ilma küsimuse täpset tähendust teadvustamata tipneb reeglina sellega, et ühel nõul või erimeelsustel ollakse ainult näiliselt. Kunsti piirid jooksevad aga väga laialt. Milline on kunsti olemus ja kus jookseb piir kunsti ja mittekunsti vahel? Kunsti olemus on aegade jooksul väga palju muutunud. Võttes näiteks klassitsismi, mis valitses 18 sajandil ja võrrelda seda tänapäeva
Tema arvates olid poeesia ja teater selle vastandid. Mida Lenin ka väitnud poleks, tegelikult ta Marxi mõtteid ja arutluskäike ei järginud. Ühine (ja mitte ainult teineteisega, vaid ka kristliku kiriku traditsiooniga) oli neil aga veendumus, et kunst kõlbab vaid propagandavahendiks, millega õpetada inimestele revolutsiooni käsusõnu, õpetada neile, mida mõelda, mitte kuidas mõelda. Formalistid nagu Clement Greenberg uskusid, et kunst peab olema puhas, et maali mõte peaks seisnema vaid värvides, vormides, kompositsioonis ja rütmis. Kunst ei tohiks olla kommentaar ühiskonnale või inimeste eluviisidele. Selline puhas kunst saab anda puhast, ideoloogiliselt neutraalset, esteetilist naudingut. Kui kunstil oleks mingi poliitiline asjakohasus, ilmneks see kunsti võimest meelitada inimesed majanduslike, usuliste või poliitiliste võitluste maailmast puhta esteetika maailma.
1 Modernistlik ja postmodernistlik kunstimudel. Ajaline raamistus. Väärtushinnangute, teoreetilise aluse ja terminite muutumine. Modernistlik kunst loodi urbaniseerumise ja industrialiseerumise (moderniseerumise) tingimustes ning see põhines enamasti klassika kui eelkäija ja varasemate stiilide eemaletõukamisel ja hõlmas ajavahemikku ca 1870ndatest kuni 1950ndate lõpuni. Modernism tähendab kõige laiemas mõttes Lääne kultuuri iseloomustusi 19. sajandi keskpaigast kuni ca 20. sajandi keskpaigani, hõlmates selle arengu laiu majanduslikke, tehnoloogilisi, poliitilisi tendentse ning suhtumiste paketti
kui x on loodud kavatsusega esile kutsuda esteetiline kogemus. 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei deklaleeri kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on. Uurib mitmeid erinevai tõlgendusi. Kunstiesteetika deklareerib kuidas tuleks kunsti teha, kogeda; mis on “õige,” “tõeline” ja hea kunst. Kutsub üles muutma suhtumist kunsti. 3)Isiklik – kuidas “mina” (nt kunstnik) asja näen/teen. 4)Varjatud – põhineb mitmesugustel filosoofilistel, ideoloogilistel jms eeldustel, mis on harva selgesõnaliselt formuleeritud. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? 1) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs (tarv. ja piis. tingimused) 2) Argumenteeriv-põhjendav 3) Kirjutamisstiil mitte-retooriline, mitteilukõneline
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
POSTKOMMUNISTLIK KUNST POSTMODERNISTLIKUS OLUKORRAS Referaat Õppeaines: Kunstiõpetus Klass: 11 Õpilane: Juhendaja: Keila 2005 Täpselt nii nagu kogu meie ühiskond, elab ka kunst läbi küllaltki unikaalset ajaloolist hetke, kus vanad paradigmad kaovad, uued aga pole veel formeerunud. See kehtib mitte ainult kunsti enda, vaid ka tema institutsionaalse ja materiaalse baasi kohta. Siin võib leida palju analoogiaid Moskva, Baltikumi ja Ida- ning Kesk Euroopa maade situatsiooni vahel. Teiselt poolt on ka erinevusi, mis on tingitud ajaloolisest taustast, traditsioonidest ja erinevate maade erinevast staatusest kommunistliku impeeriumi raames.
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Kunst reklaamis Essee Tallinn 2010 Rockwell Kent ütleb:” Kunstil on kahtlemata sotsiaalne väärtus, see tähendab, et võimaliku suhtlusvahendina tuleb kunst kellelegi suunata ja inimkonnale arusaadavas keeles mõistetavaks teha.” Seega ongi juba aegade algusest kasutatud kunsti kui reklaami vormi, kui mingit võtit, millega inimesi mõjutada. Reklaam ongi rohkem või vähem süstemaatiline ja sihilik manipuleerimine teiste inimeste emotsioonide, suhtumise, tõekspidamiste, tegutsemisega. Siin võib näiteks võtta kas või paleoliitilised
kunstifilosoofia(mis on kujutamine? X on kujutis siis ja ainult siis, kui...). 5. Selgitage esteetika kui kunstifilosoofia ja kunstiesteetika vahekorda. Esteetika kui kunstifilosoofia pigem uurib kunsti olemust, hindamist ning tõlgendust ja analüüsib seda. Ei ütle, kuidas tuleks kunsti teha, vaid analüüsib ja uurib seda sellisena nagu ta on ja selle erinevaid tõlgendusi. Kunstieetika ütleb, kuidas tuleks kunsti teha, kogeda; mis on õige, tõeline ja hea kunst. Kutsub üles muutma suhtumist kunsti. Isiklik kuidas mina asja näen-teen, varjatud põhineb erinevatel filosoofilistel, ideoloogilistel jms eeldustel, mis on harva selgesõnalised. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs(tarvilikud ja piisavad tingimused), argumenteeriv-põhjendav, kirjutamisstiil mitte-retooriline ja mitte-ilukõneline, terminite ja
Moodsa kunsti voolud 20 sajandil Sisukord: 1. Sissejuhatus 2. Fovism 3. Kubism 4. Futurism 5. Ekspressionism ja ,,Die Brücke'' 6. Dadaism 7. Sürrealism 8. Konseptualism 9. Abstraktsionism 10. Minimaalkunst 11. Suprematism 12. Postpop ja Hüperrealism 13. Op-kunst ja Kineetiline kunst 14. Kasutatud materjalid Sissejuhatus 20. sajandi vaieldamatuks pealinnaks oli Pariis. Seal oli palju vana kunsti. Väga paljudest riikidest saabus sinna palju noori kuntsnikke, et õppida, ennast täiendada või elada kunstist küllastunud keskkonnas ja osa võtta kunsti uuendustest. Paljud välismaalased jäidki Pariisi elama, ka paljudele eesti kunstnikele kujunes Pariis teiseks koduks. Laialt levinud arvamuse kohaselt koosnevad kunst ja selle ajalugu üksikteostest.Mitte ainult
Max Ernst/Joan Miro (sürrealism)
Paul Gauguin (pi)
Gerhard Richter
/raamatuid: Haftmann; Lucie-Smith; Peusner; Arnason; Art since 1900
10 klass - I tund Kunstikultuuri ajalugu: Sissejuhatus: kunst ja kultuur. Sissejuhatus 1. kultuuri ja kunsti mõiste 2. kunsti osa ühiskonnas 3. kunst ja religioon Mõisted Kultuur, Kunst Kultuuri ja kunsti olemus Kultuur on üldine, ajastule tüüpiline, teatud tsivilisatsiooni, etnilist gruppi, rahvust või ühiskondlikku kihti iseloomustav nähtus, milles võime eristada mitmesuguseid filosoofilisi, eetilisi ja esteetilisi ideaale. Kunst on aga puhtalt isiklik, igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos. Kunstniku ülesanne on väljuda üldtunnustatud ratsionaalsetest esteetilistest printsiipidest, et luua tõeline, originaalne ja täiuslik kunstilise väärtusega kunstiteos. Kunstiajalugu on kunstiteaduse osa, mis tegeleb arhitektuuri, kujutava kunsti ja tarbekunsti ajaloolise arengu uurimise ja analüüsimisega. Kunst ja kultuur Lugeda L.Leesi "Kunstilugu koolidele" lk 8 - 11; J
20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM
loomisprintsiibid ja kunstilise südametunnistuse väljendused jms. Piir nende kahe vahel pole alati selgesti määratletav. 6. Millega tegeleb analüütiline esteetika? (tooge kaks selgitavat näidet) Filosoofilise esteetika koolkond. Analüütiline esteetika püüdis aru saada kolmest esteetika ähmasusest: a) seni nähtud esteetika hämaratest ja segastest ideedest b) liigsetest üldistustest c) alusetust eeldusest, et kunst omab filosoofiliselt huvitavat olemust Seda iseloomustab hoolas argumenteeritus, lingvistline analüüs, väidete kontrollimine näidete abil, väidetest tulenevate loogiliste järelduste kindlakstegemine. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. 1) Kunstipraktika põhimõistete loogiline analüüs (tarvilikud ja piisavad tingimused)
Oli vaja leida uusi vahendeid enda väljendamiseks. Juba 20. saj alguse kunstivoolud hakkasid maalikunsti alustalasid kangutama. Dadaistid naeruvääristasid vanu traditsioone ja loobusid maalist kui igandist, hakates kasutama täiesti väärtusetuid materjale ebatavaliste teoste loomiseks. Abstraktsed ekspressionistid hülgasid nn.iganenud maalitehnikad, minimalistide teosed jäid taotluslikult lihtsaks. Popkunstnikud kasutasid oma kunstis igapäevaelu tuntud ja tuttavaid elemente. Optiline kunst soovis eksitada vaataja taju luues liikumise illusiooni, kineetilised teosed aga liikusid reaalselt. Kontseptuaalne kunst eelistas ideed objektile, superrealism näitas maailma realistlikumalt kui see tegelikult on. Tänapäeva kunstnikud peavad kunsti tegemise loomulikuks osaks fotograafia, filmi, video või arvuti kasutamist. Mida harjumatumad ja ebatraditsioonilisemad on väljendusvahendid seda raskem on sellist kunsti mõista. Ometi on igas teoses sõnum ja ajend selle loomiseks
Baumgarten lähtus ratsionalistide (Descartes, Leibniz, Wolf) eristusest mõistelise (kontseptuaalse) ja mittemõistelise tunnetuse vahel. Esteetika tegeles mittemõistelidse, meelelise tunnetusega ja oli seega lisaks või täienduseks mõistelise tunnetusega tegelevale loogikale. Esteetika ajalugude kirjutajad algavad esteetika ajalooga kaugemalt reeglina Antiik-Kreekast st mitte aastast 1735, kui Baumgarten sõna ,,esteetika" kasutusele võttis. 2. Iseloomustage esteetikat teadusena ja filosoofiana! 1. Esteetika kui Teadus: käsitletud teadusena filosoofia seisukohalt ja teaduse seisukohalt. Esteetika on teadus mõnede filosoofide arvates (Gatz, Bahm, Munro), eriti Nõukogude marksistlikus esteetikas (Kagan, Stolovits, Borev). ,,Esteetika" teadus inimese poolt maailma esteetilise omandamise seaduspärasustest, arenemise olemusest ja seadustest, kunstist kui selle omandamise erilise vormi ühiskondlik-ümberkujundavast osast. Üheks
tabamisele, siis Cézanne taotleb SÜNTEESI. Impressionistid olid valguse kujutamisele ohvriks toonud kehad, nende volüümid ja vormid, samuti ruumi. Cézanne`i peaülesandeks saab jälle KEHADE KUJUTAMINE RUUMIS. Ta loobub täielikult impressionistide voogavast, virvendavast ja ähmasest ebamäärasusest; ta püüab luua kindlaid, rütmiliselt liigendatud kompositsioone, milles valitseb arhitektooniline tasakaal ja kus on selgelt üles ehitatud massid. Tumedate varjude asemel, mida klassikalises kunstis kasutati selgete vormide loomiseks, soovitas ta looduses nähtavaid vorme lähendada mõnele stereomeetrilisele põhivormile – silindrile, kuubile, koonusele jne. (seetõttu on Cézanne eeskujuks ja eelkäijaks kubistidele). Cézanne pidas võimalikuks ka maalimist mitmest vaatepunktist, et kujutada iga objekti sellest küljest või selle nurga all, kus objekti vorm on võimalikult selge ja ilmekas ( nõnda kujutasid näiteks vanad
Aastal võimu haaramisele K. Pätsi poolt ja edasisele ,,kõva käe" poliitikale. Sündmused poliitika- ja majanduselus (järjestikused majanduskriisid) mõjutasid teatud määral ka teatritegevust." (Epner jt 2006: 56) Seega ei sõltunud kunsti ja sealhulgas ka teatrikunst mitte ainult üldistest arusaamadest ja muudest välistest mõjutajatest vaid ka konkreetselt võimul olnud isikutest ning nende nägemusest kultuuri suunamisel. Kuna kunst ise on juba väärtus ning selle ,,tegemisel" (teatrietenduste, kirjatükkide jms näol) ei ole üldiselt eesmärki ainult puhast kasumit toota vaid luua kultuurilist väärtust, sõltub ta suuresti toetustest. Näitlejate ja teatritöötajate palgad, ruumide rent ja ülalpidamine on tihtipeale väga kallis ning kapitalistlikus majandussüsteemis ei suuda tihtipeale teater oma kulude-tuludega hakkama saada. Seetõttu võib tekkida ka
1 KUNST (ESTEETIKA) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Anti-essentsialism III. Anti-essentsialismi kriitika IV. Institutsionaalne kunstiteooria V. Institutsionaalse kunstiteooria kriitika I. Sissejuhatus · Mis on kunst? Kas kunsti on võimalik defineerida? Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat: · Anti-essentsialism · Institutsionaalne kunstiteooria · Esteetiline kunstiteooria · Ajalooline kunstiteooria Vahel on seda filosoofiast raske eristada, kuna neil on palju ühist. Filosoofia opereerib loogika seadustega, kuid kunst kasutab kujundite keelt. II Anti-essentsialism Morris Weitz William Kennick Paul Ziff W. B. Gallie
kui ka maalikunstis. Liikumise teoreetilised seisukohad ühinesid osalt võimuletuleva fasismi omadega (futurismi ja fasismi manifest ilmus aastal 1924). Kunstnikud UMBERTO BOCCIONI, GIACOMO BALLA, LUIGI RUSSOLO JA GINO SEVERINI avaldasid 1910. aastal FUTURISTLIKU MAALIKUNSTI TEHNILISE MANIFESTI, kasutasid oma häälekandjana ajakirja Lacerba ning korraldasid näitusi Euroopa pealinnades. Futurism kui programm sündis enne kui sellele vastav kunst, s.o. sõnad olid enne kui pildid. Selle poolest erineb futurism enamikust varasematest kunstivooludest, kus teooriad ja ideoloogiad on tekkinud juba loodud teoste tõlgendustena. Futuristid esitasid oma plaane nn. manifestidena, mida nad kandsid ette rahvakogunemistel ja levitasid ajakirjanduses. Futuristide kärarikas kollektiivne enesereklaam oli üsna enneolematu nähtus kunstiajaloos. Futuristid kutsusid üles looma põhimõtteliselt uut, otsusekindlamat kunsti. Nad uurisid
Disainiteaduskond Klaasikunst- ja disain, III kursus Mai Schults Arthur Coleman Danto Referaat Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS 2 Kriitikust 3 Tuntuimad teosed 3-5 KOKKUVÕTE 6 Kasutatud kirjandus. Kasutatud pildiallikad 7 1 Sissejuhatus Mis on kunst? Küsimus, mille üle on palju arutletud, kuid kindlat arvamust ei ole siiani kujunenud. Selles referaadis tutvustan tänapäeval populaarset kunstikriitikut ja filosoofi, kes arutleb kunsti ja selle olemuse, progressi teemadel. Referaat keskendub kriitiku elule ja tutvustab põgusalt tema käsitletavaid teemasid, mis on mingil määral seotud ka meie näitusega „... on vaataja silmades“. 2 Kriitikust Arthur C
KUNST MÕJUTAJANA JA MÕJUTATAVANA ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL Igal riigil on oma keel, kultuur ning sümbolid. Teise riigi kasvandik ei pruugi mõista teisi keeli peale oma emakeele. Seetõttu pole võimalik anda kirja teel edasi infot, teavet kogu maailma rahvale. Kas miski suudab ühendada maailmajagusid? Kunst on võimas relv, mis mõjutab ühiskonda. Samas kunst on mõjutatud ka ühiskonnas. Aga mis ühiskond? See on rahvad, inimesed, maailm. Ühiskonnas ei valitse alati üksmeelsus. 20 sajandi kunsti esimene vool on fovism. Kui nad 1905. aastal esitles Sügissalongis rühm noori kunstnike oma teoseid, mis erinesid senisele tunnustatud kunstist suuresti. Kui harjutud oli teostel nägema nähtavaid esemeid/inimesi, siis foovid väljendasid enda tundeid, mõtteid läbi värviküllaste maalide. Kunstikriitikud, kes
5. popkunst 6. kontseptualism 7. minimalism 8. kohaspetsiifiline maakunst 9. feministlik kunst 10. kehakunst - performance 11. modernism – postmodernism 1.Impressionism ja moodne maailm Realistid muutsid lõplikult reegliks kaasaegse elu kujutamise põhimõtte. Impressionismi võib vaadelda realismi edasiarendusena. Kui realist COURBET maalis ainult seda, mida nägi, siis 1860-
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus
Ilu mõiste muutmine esteetika ajaloos Natukene esteetika teooriast. Inimese esteetiline suhe tegelikkusse on mitmekülge ja mitmekesine, eriti väljendub see kunstis. Kunst - on kirjandus, muusikaõpetus, kunsti ajalugu ja teooria, teater jne. Kunsti teaduse valdkonnad täidavad esteetika suhtes teaduse erialade funktsiooni. Samas täiendavateks erialadeks on ka sotsioloogia kunst, kunsti psühholoogia, epistemoloogia, semantika, jne. Esteetika kasutab paljude teadusharude paljude. Erisuhe esteetika ja kunsti vahel on näha kunstikriitikas. Esteetika - teoreetilina kriitika toetus, aitab tal tõsiselt aru saada kunsti probleemi ja tõestasa küsimusi, mis on inimese ja ühiskonna kunstiga kooskõlas. Esteetika võimaldab kriitikal luua hindamiskriteeriumid. Iidsete ida rahvade esteetiline arusaamine. Vana-Egiptus
.............................................. 5 4.Postimpressionistid I............................................................................................................................ 6 5.Postimpressionistid II.......................................................................................................................... 7 6.Fovism ja ekspressionism.................................................................................................................... 8 7.Eesti kunst 20.sajandi alguses............................................................................................................ 10 8.Kubism.............................................................................................................................................. 11 9.Futurism............................................................................................................................................ 13 10.Abstraktsionismi teke ja levik.............................
KUNSTIAJALUGU 1) KUNST 19. JA 20. SAJANDI VAHETUSEL 19. ja 20. sajandi vahetuse kunst ei ole oma taotluselt, ideedelt ega visuaalsete vormide poolest ühtne, vaid on väga mitmekesine. Piir ametliku ja sõltumatu kunsti vahel muutub siis ebaselgemaks kui varem. Esmalt sellepärast, et osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid, aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. Teisalt sellepärast, et sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi.
Kunstiajalugu aeg stiil 40 000 e.m.a. kiviaeg 10 0003000 e.m.a. neoliitiline kunst 40001530 e.m.a. Vana-Mesopotaamia 3000 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Egiptus u 30001100 e.m.a. Egeuse ehk Kreeta-Mükeene 1600 e.m.a.539 m.a.j. Assüüria ja Uus-Babüloonia 480323 e.m.a. Vana-Kreeka klassikaline aeg 323 e.m.a.30 m.a.j. Vana-Kreeka hellenistlik aeg 509 e.m.a.476 m.a.j. rooma kunst 3.saj. ristiusu teke 4.saj. kirikute ehitamise algus
annaabi.ee 
