meretasandikel. Nõmmemetsad jagunevad sambliku ja kanarbiku kasvukohatüübiks (Paali klassifikatsiioon). LAANEMETSAD Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma, mille piiritlemine on küllalt tinglik. Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Sagedased on ka segapuistud. Eesti geobotaanikud on laanemetsad jaganud kaheks: liigivaesed männi- ja kuusemetsad, kus leidub selliseid liike, nagu mustikas, pohl, leseleht, laanelill, ohtene sõnajalg, jänesekapsas, ning liigirikasteks kuuse- ja kuusesegametsaks, kus on sellised liigid, nagu lillakas, ussilakk, jänesesalat, võsaülane. Liigivaesed männi- ja kuusemetsad on kunagiste taigametsade läänepoolsed jäänukid. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kunagiste tamme-segametsade järeltulijad. Laanemetsad jaguneva jänesekapsa-mustika ja jänesekapsa kasvukohatüübiks (Paali
metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk 23,5% lepp 6,3% haab 1,6% tamm 0,6% Laanemetsad moodustavad keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega metsade
Leidub palju metsaande nagu näiteks erinevad seened ning marjad Telkimis- ning lõkkeplatsid Loodusrajad Matkarajad Vaatetornid Kütitavad ulukid jagatakse suurulukiteks ja väikeulukiteks Suurulukid on põder, punahirv, metssiga, metskits, hunt, ilves, pruunkaru Väikeulukid on kobras ja erinevad linnud Metsad hõlmavad ligi 35% meie riigi pindalast ehk ligi 2,2 mln. ha Põhilised metsapuud on mänd, kuusk ja kask Männimetsad moodustavad 38% Eesti metsadest Vahe-Eestis on rohkem levinud kuusemetsad Kaasikud on levinud üle kogu Eesti Põder on Eesti metsade suurim loom ( 9000+ isendit) Rebased ja kährikkoeri on meie metsades üle lubatud piiri Ilves on Eestis ainuke paikselt elav kaslane (~900 isendit) Puit on keskkonnasõbralik ja taastuv loodusvara Müüakse palke Paberi tooraineks Küttepuit Hakkepuit Kõige mõistlikum on müüa puidust valmistoodangut RMK on ka puidu müügiga seotud vahendaja ning turustaja Tänapäeva nõuded metsaraiumisele on keerulised ja
10300 9000 a.t. · Jahe, niiske kliima · Metsastumise algus, hõredad kaasikud, männikud · Põhjapõder kolis põhja, metshobune steppi · Piison suri välja · Lisandus: Punahirv Metskits Metssiga Tarvas · Inimese laagrid Pulli juures (9500?) nomaadid kutsu Boreaalne 9000- 8000 a.t. · Soojem, kuivem · Mänd ja lepad kuuse sissetung · 8000 a.t. kuusemetsad Viljandimaal · Tarvas, metssiga, kits, hirv Atlantikum 8000 5000 a.t. · Kliima 2-4°C soojem kui praegu, niiske · Rabade teke · Laialehised puud: sarapuu, lepp, jalakas, tamm, pärn, vaher, valgepöök, raagremmelgas · Luuderohi · Pähklid, tõrud: Metssiga, mäger, siil, mutt, orav, hiired, metsnugis, tuhkur, metskass, euroopa naarits, sookilpkonn · Inimene rannaaladele, Kunda kultuur, püsiasustus Metsa põletamine, karjakasvatus
tipp Snezka (1602 m.). Idas hõlmab Tsehhi territoorium Karpaatide eesahelikke. Mäestike jalameil on mitmeid mineraalvee allikaid. Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tsehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega. Kunagi laiusid siin pöögi- ja tammemetsad ning niidustepimetsad. Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad, kõrgemal aga kuusemetsad. Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. Maagimäestiku ja Sileesia tööstuspiirkonda jäävatel Sudeedidel on mets kõvasti kahjustunud. Selle asemele on rajatud männi- ja kuusemetsakultuure. KLIIMA
kõrgeim tipp Snezka (1602 m.). Idas hõlmab Tsehhi territoorium Karpaatide eesahelikke. Mäestike jalameil on mitmeid mineraalvee allikaid. Joonis 5: Diagramm Tsehhi maakasutusest Pideva ja pikaajalise majandustegevuse tõttu on Tsehhimaa looduslik taimkate asendunud põldude, kultuurrohumaade, aedade ja istutatud metsadega. Kunagi laiusid siinn pöögi- ja tammemetsad ning niidustepimetsad. Nüüdseks on metsad säilinud vaid mägedes: madalamal pöögi- kuuse segametsad, kõrgemal aga kuusemetsad. Mäeahelike tasastel lagedel on säilinud mäginiite ja soid. Maagimäestiku ja Sileesia tööstuspiirkonda jäävatel Sudeedidel on mets kõvasti kahjustunud. Selle asemele on rajatud männi- ja kuusemetsakultuure. KLIIMA Tsehhimaal on valitsev paraskontinentaalne kliima, mis on tingitud maa mandrisisesest asendist. Kliima erinevusi tingib eelkõige mägine pinnamood. Sudeetides on jaanuaris 7 kraadi ja suvel +11 kraadi, sademeid tuleb 1500 mm/a. Lumi püsib seal üle nelja kuu
• Liivi lahe rannikumadalik on metsarohke. • Ligikaudu 63% alast on kaetud segametsaga. Rannamets Kabli lodumets http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikumadalik/parnu http://entsyklopeedia.ee/meedia/liivi_lahe_rannikuma maa_rannametsa_luited2 dalik/parnumaa_kabli_lodumets2 Metsad • Männimetsad • Kuusemetsad • Lehtpuumetsad(kõige rohkem) https://geolocation.ws/v/W/File:Picea %20mariana%20stand%20GJ.jpg//en http://www.panoramio.com/photo/47197038 http://www.panoramio.com/photo/7155849 Sood • Liivi-lahe rannikumadalikul on palju rabasid. • Suurimad neist on:
Tagasihoidlikul hauakivil on luuletaja nimi ja tema luuletus ,, Klassikalised roosid". Igor Severjanin on Eesti esimene tuntud tõlkija vene keelde. Tema sulepliiatsile kuulub esimene vene keelne Eesti luule antoloogia. Ligi viisteist aastat elanud Toilas Vene poeedi mälestus jäädvustati 2015. aastal viie tänavapingiga, millest igaüks kannab ühte salmi tema luuletusest ,, Toila". Siit Petrogradi on kakssada Ja jaama seitse versta maad, siin on nii kerge luuletada, siin kuusemetsad kohavad! Siin pleegib eha põhjamaine, kui pärlitoone merre kaob, Ja helistades lauge laine siin kõrge kalda juurde vaob. Kui võlujooma peekril huuled, kui merineitsi nõidust joon,- mind ära teinud Toila tuuled, siin laulavad mets, merevood. Teil'tere, spott ja lõhekala, teokarbid kirjud rannal maas ja hääled, eemalt kostvad ala, ja sina, minu kallis laas! Mul ammu meeles Toila väike, näen unes tihti Eestimaad! Oo süda! Meri! Mai! Ja päike! Ja Toila kuused kohavad!
Levik ja kasvukohad 4 Paljunemine 5 Kasutamine 6 Huvitavat kuuse kohta 7 Kasutatud kirjandus 8 KUUSEST Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga
lepad, haavad, pihlakad jt. Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (mustikas, pohl, sinikas jt.). Tüüpilisemad okasmetsade puud on kuusk, mänd, nulg, lehis, tsuuga, ebatsuuga, kadakas, jugapuu, seeder, sekvoia ja seedermänd. Kuusk Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga
on vähenenud, võib iga päev seal näha kedagi kalastamas nii paadiga, kui ka kaldalt. Kõige suurem kala, mis on Erastvere järvest välja tõmmatud on 11,28 kg haug. Ka mina olen seal mitmeid kordi kala püüdmas käinud, kuid siiamaani on kõige suuremaks jäänud 5kg haug. Erastvere külas tegeletakse ka põllumajandusega. Sealsetel põldudel kasvatatakse maisi, hernest ja mitmeid teravilju. Küla ümbert leiab ka palju metsa, millest enamus on, nagu Eestimaale omane, männi ja kuusemetsad. Metsa alt võib leida mustikaid, pohli, kukeseeni, kaseriisikaid, puravikke, kuuseriisikaid ja palju muid seeni. 7 4. Loomastik Erastvere parki suuremad loomad enamasti ei lähe ning seal võib kohata vaid mõningaid oravaid, linde ning jäneseid. Metsades, põldudel ja heinamaadel võib näha metskitsi, rebaseid ja jäneseid. Metsas sees aga metssigu ja paremal juhul ka ilveseid.
Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Pinnas on viljakas ja niiske. Taimestik on lopsakas. Alustaimestu on vaheldusrikas. Puud paiknevad tihedalt, seega on temperatuurierinevused päeval ja öösel väikesed. PÕHILISED LIIGID: LAANEMETSA TAIMED Kuusk -Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on ka väga palju erinevaid parasiite, suurem osa neist söövad tema puitu.suurem osa neist söövad tema puitu
· Bentos: füto,-ja zoobentos · Nekton: füto,-ja zoonekton MAISMAAÖKOSÜSTEEMID · Metsad · Niidud =>Karakterliik · Rabad Indikaatorliik Metsad Eristamine kasvukohatüüpide järgi: · Pinnase niiskussisalduse järgi · Pinnase toitainetesisalduse järgi · Karakterliikide järgi Metsatüüpe: 1) · Loometsad · Nõmme (kuiv) · Palu (männimets, pohl) · Salu (lehtpuumetsad) · Laane (kuusemetsad) · Lodu (liigniiske koht) 2) · Lehtmetsad-laialehelised, kitsalehelised · Okasmetsad 3) · Kuusikud · Kaasikud · Lepikud · Tammikud · Männikud · Haavikud NIIDUD: 1) Primaarsed On alati olnud lage kasvuala. · Lamminiidud- jõgede ääres, liigirikas · Rannaniidud- kasvavad tavaliselt kadakad · Looniidud- metsa sees on rohumaad 2) Sekundaarsed
Puistud on väga tootlikud (boniteediklass Ia...I, vähem II) ja rekordpuistud ulatuvad enam kui 40 m kõrguseni ja juurdekasv (puidutagavara) ületab 800 kuupmeetrit hektarilt. The wood sorrel spruce forest is the aboriginal type. Jänesekapsa-kuusemets on põlistüüp. The spruce forests occupy more than half of the total area of the site type while the birch forests (one fourth) follow and the pine forests (one fifth)are the last. Kuusemetsad (kuusikud) hõlmavad rohkem kui poole selle metsatüübi kogualast, samal ajal kui kasemetsad järgnevad neile ühe neljandikuga ja männimetsad jäävad ühe viiendikuga viimaseks. The birch forests reach the average height and growing stock of a 100 years old spruce forest at a much earlier stage (in the age of 75...80 years); the factor which decreases the growing stock of the spruce forests is their low degree of stocing.
Voltveti Koolituskeskus Metsamajandus (raietööline) Kodutöö (harilik kuusk) Marje Kask Voltveti K uusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas
Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke (looduslikult alla 30 cm). Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe-Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Millised taimed kasvavad metsas? Metsataimed on väga erineva vormi ja nõudlusega. Igale metsatüübile on iseloomulikud kindlad taimeliigid, mis sõltuvad vastava maa-ala mullastikust. Kõrgemate rinnete taimed (puud) vajavad rohkem valgust. Väiksemad valguslembesed rohttaimed saavad kasvada vaid hõredates päikeseküllastes metsades ja metsaservas. Tihedates kooslustes, kus päikesekiired ei suuda läbi puuvõrade tungida, kasvavad varjutaimed või puuduvad rohttaimed hoopis.
vaadata sest täna nende tegevusele on Iirimaa tänapäeval ilma metsadeta ning rohkete ja paksude turbaväljadega. Eelkõige karjakasvatusest elatunud rahvas lihtsalt raius metsad maha ning Atlandi niiskusest küllastunud õhk lõi soodsa pinnase turba kasvuks ning põldude hävinguks, vähemalt saare lääneosas. Hilisemad sajandid ainult toetasid alustatut. Ametlikult on Iirimaa pinnast 5, 5% kaetud metsaga, kuid metsad on mõneti veidrad. Nii kuusemetsad kui lehtmetsad. Lainja pinnamoega Kesk- ja Lõune-Iirimaal on kõik võimalik ülesharitud ja täisistutatud. Lääne poole liikudes hakkab järjest enam silma mägesid ning nende vahel olevaid järvi, kuid kõik jätab siiski üpris kultuurimaastiku mulje. Tõeliselt iirilikud mäed on Donegalis ja Gonnemaras. Nendesse vaestesse piirkondadesse põgenesid iirlased, kes inglaste poolt nende kodumaadelt ära aeti. Jõestik on tihe. Suuremad ja veerohked on Shannon, Barrow, Blackwater ja Liffey.
miljonit aastat oli Eesti ala maismaaks, ning sellest ajast ei ole jäänud geoloogilisi moodustisi. Seepärast on andmed Eesti taimestikust kuni kvaternaari ajastuni puudulikud. Lihvini jäävaheaeg: Eestis oli küllaltki palju okaspuid (nt. kuusk), laialehiseid puid ja leppa. Mikuulini jäävaheaeg: Soome lahe kohal mageda veega järv, kus oli palju ränivetikaid. Tõendeid puju ja maltsa liikide olemasolu kohta, samuti vaevakase. Laialt olid levinud männi-, kase- ja kuusemetsad, samuti laialehised metsad (tamm, jalakas, sarapuu, valge pöök). Enne Valdai jäätumist kadusid metsad, suurenes vaevakase, lõikheinaliste ja kõrreliste osatähtsus. Sellest ajast pärineb ka koldjas selaginell. Hilisjääaeg ehk mandrijää paigutine sulamine algas umbes 13500 aastat tagasi, sellele järgnes umbes 2000 aastane arktiline kliimaperiood. Hilisjääaeg lõppes umbes 10000 aastat tagasi.
Looduses on metsatüüpe sageli raske määrata. Kõige üldisemalt võib metsad jaotada kahte suurde rühma: aru- ja soometsad. Arumetsad kasvavad lubjarikkal lähtekivimil, kus turbakiht puudub või on õhuke (looduslikult alla 30 cm). Soometsade pinnaseks on märg ja paks (üle 30 cm) turvas. Eestis on metsadega kaetud umbes 2 miljonit hektarit. Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe-Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Metsataimed on väga erineva vormi ja nõudlusega. Igale metsatüübile on iseloomulikud kindlad taimeliigid, mis sõltuvad vastava maa-ala mullastikust. Kõrgemate rinnete taimed (puud) vajavad rohkem valgust. Väiksemad valguslembesed rohttaimed saavad kasvada vaid hõredates päikeseküllastes metsades ja metsaservas. Tihedates kooslustes, kus päikesekiired ei suuda läbi puuvõrade tungida, kasvavad varjutaimed või puuduvad rohttaimed hoopis. Metsad on elupaigaks
jänesekapsas, sinilill, harilik nurmenukk, metsülane, harilik mailane, mets- kurereha, madarad, nääred, metskastik, palu-härghein, lakkleht. Samblarindes leidub harilikku palusammalt, harilikku laanikut (lisa 10), harilikku kaksikhammast, harilikku karusammalt. Harilik kuusk (Picea abies) kuus, kuusepuu, nõglapuu Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega
valgepöök. Taimestik Pärast jää taandumist 14 000 kuni 12 000 aastat tagasi algas taimkatte pealetung, eriti Kagu -Eestis. Alul subarktiline tundrataimestik: alpi võipätakas, koldjas selaginell, vaevakask, kukemari, mustikas ja pohl, harakkuljus, rabamurakas, rootsi kukits, drüüas. 7500 a.- 2500 a. tagasi atlantiline ja subboreaalne kliima (soojenemine ja uuesti jahenemine). Algul lepa-jalaka-sarapuu, siis tamme-segametsad, seejärel tamme-kuuse ning lõpuks kuusemetsad. Atlantilisel kliimaperioodil jõudsid Eestisse mitmed liigid, mis praeguseks kasvavad vaid läänesaarte lääne osas: luuderohi, jugapuu jt. Liigirikkus - Looduslik soontaimede floora sisaldab 1441 liiki + 97 alamliiki= 1538. Esindatud on 113 sugukonda, sh. 12 sugukonda (52 liiki) sõnajalgtaimi, 3 sugukonda (4 liiki) paljasseemnetaimi. Suuremad sugukonnad õistaimede hulgas on: korvõielised 25%, lõikheinalised 7%; kõrrelised, roosõielised 6%
Okaspuude puhul võib kokku puutuda nt karriga e puude vaigutamiseks on lõikeinstrumendiga tüvi vigastatud. Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Tõrvaslaik tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa. Saematerjalides, spoonis nähtav suure tumeda laiguna, õhuke materjal selles kohas vastu valgust läbi kumav. Kuusel on narmasjuurestik e pindmised juured, männil sammasjuurestik e sügavale kasvavad juured. See teeb kuusemetsad tormile kartlikumaks. Kuuse okste läbilõige on ümmargune nagu sirkli joonis ja käsitsi töötlemiseks on need väga kõvad. Kuuske lõhastatakse kännupoolsest otsast. Kuuske ja mändi kasutatakse peamiselt ehituspalgina, kadakat suveniiride nõude valmistamisel. Kergeim puu eestis on elupuu, kuid ta on sisse toodud okaspuu. Okaspuulaadsed taimed kasvavad maakeral juba 200...300miljonit aastat tagasi. LEHTPUUD Kasvavad parasvöötmest ekvaatorini välja, on katteseemnetaimed
Karr- puude vaigutamisel lõikeinstrumendiga tüve vigastamine.Karri piirkonnas puit tugevasti vaigustub. Tõrvaslaik- tugevasti vaiguga läbi imbunud tüve osa. Saematerjalides ja spoonis nähtav suure tumeda laiguna, õhuke materjal selles kohas vastu valgust läbi kumav. Kuuske lõhastatakse kännupoolsest otsast. Kuusel on narmasjuurestik e pindmised juured, männil sammasjuurestik e sügavale kasvavad juured. See teeb kuusemetsad tormile kartlikumaks. Kuuske ja mändi kasutatakse peamiselt ehituspalgina, kadakat suveniiride nõude valmistamisel. Kergeim puu eestis on elupuu, kuid ta on sisse toodud okaspuu. Lehtpuud: Kasvavad parasvöötmest ekvaatorini välja, on katteseemnetaimed. Mida ekvaatori poole seda tumedaimaid puuliike võime leida. Vihmametsadest võib leida lausa mustja tooniga puitu. Värvus tingitud päikese kiirguse intensiivsusest, ka puit kaitseb end UV- kiirguse eest pigmendiga.
kahjustada metsa väga mitmesugusel viisil, alates metsapõlengu tekitamisest, ebaõigetest metsamajandusvõtetest, puude otsesest vigastamisest, nende kasvutingimuste halvendamisest, kahjurite ja haiguste leviku soodustamisest kuni keskkonna saastamise ja kliima mõjustamiseni välja. 79. Harilik kuusk Picea abies Kuusk on kõigile tuntud kui pimedate laante puu. Sageli on Eesti kõige metsikumad paigad just kuusemetsad. See on tingitud mitmest asjaolust. Esiteks on kuusel väga tihe võra, mis teeb kogu metsaaluse hämaraks. Teiseks on kuused sageli aukartustäratavalt suured ja võimsad. Kolmandaks võib pinnapealse juurestiku tõttu metsast sageli leida tuule poolt juurtega mullast rebitud puid. Kõik see, pluss metsa vaikne kohin, annab kokku kuusemetsas viibijale iseloomuliku tunde. Kuusel on siiski ka omad puudused. Nimelt ei suuda ta ei liiga niiskes ega liiga kuivas
soodsam ilmastikujärk (kliimaoptimum). Vastab Läänemere Litoriinamere etapp. Staadiumi algul levisid lehtpuud: laialehelised sarapuud, lepad, jalakad. Staadiumi teisel poolel tamm, pärn. Periood oli soodsaim lehtpuumetsades elavatele loomaliikidele. Subboreaalne kliimastaadium (u 48002800 a tagasi). Perioodi alguses, Litoriinamere ajal oli kliima endiselt soe, muutus tunduvalt kuivemaks, levisid ulatuslikud tammemetsad. Limneamere ajal ilm jahenes, hakkasid levima kuusemetsad. Subatlantiline kliimaperiood algas u 2800 aastat tagasi, kestab tänini. Kliima tunduvalt jahedam, niiskem. Lehtpuude hulk väheneb, okaspuude arv kasvab, kasvab turbarabade hulk. Kliimastaadiumile vastab Läänemere praegune arengufaas Limneameri. Koos jääajaga lõppes ka paleoliitikum. Üleminek jääajajärgsesse perioodi aeglane, suur muutus loodustingimustes ja inimeste elutingimustes. Mandrijää sulamisel tekkinud veemassid muutsid endisi rannajooni tundmatuseni
annaabi.ee 
