produktiivset liitmismalli: moodustustüveks (NB! Liitsõna laiendosana esinev tüvekuju on moodustustüvi.) on nimetav (nt kuldkala, juurvili), omastav (nt söögilaud, miljonilinn) või lühenenud konsonanttüvi (nt naisõpetaja, välismaa). ● Moodustustüve tüüpiline vorm on omastav (nt ajalugu, veresoon, omavoli, laiatarbekaup). ● Nimetavalise moodustustüvega on laiendosana nimisõnad, omadussõnad ja arvsõnad. - Kui laiendosaks on nimetavas käändes lihtnimisõna, on tegemist tüviliitsõnaga, kus moodustusosade vahel pole morfosüntaktilist seost (nt löökauk, tahvelarvuti, piltkiri, okaspuu). - Kui laiendosaks on lihtomadussõna, on see alati nimetavas käändes (nt noormees, vedelkütus, külmkapp, heaolu). On moodustatud ka termineid, milles on laiendomadussõna keskvõrde vormis (nt nooremleitnant, ülemkoda, alamkiht).
2. omadussõna (tume+pruun) – liitomadussõnade moodustustüüp on piiratud produktiivsusega, liitumisvõimalused on seotud moodustusosade semantikaga 3. kinnistüvi (üli+odav) 4. muu sõnaliik (vähe+tähtis). Enim liitomadussõnu on nimisõnalise laiendosaga. Laiendosa saab olla kas lihtsõna (külma+kindel), tuletis (askeldus+rohke), liitsõna (eesmärgi+kindel) või võõrsõna (fantaasia+vaene). Seejuures moodustustüvi on nimetavas (leekpunane) või omastavas (külmakindel), teatud sõnatüüpide puhul esineb moodustustüvi ka lühikujuna (inimsõbralik). Nimetavalise moodustustüvega liitomadussõnade hulgas on lekseeme, mis moodustavad ekspressiivse tähendusega liitsõnu omadussõnadega: tulikuum, verinoor, surmigav. Laiendosadega moodustatakse sõnaraamatulekseemide kõrval ka uusi tekstiliitsõnu: surmloll. lane-, line- ja mine-liitega laiendosal on liitsõnas alati konsonanttüvi: külalislahke.
Kokku-ja lahkukirjutamine Lühenenud tüvi- võõrkeel, triivjää, pesemisvahend Nimisõnad 1) nimisõna+ nimisõna Raudtee- täiendosa nimetavas käändes Pildiraamat venna raamat täiendosa näitab liiki, laadi; täiendosa näitab kuuluvust Tindipott punase tindi pott- täiendosa on laiend TäiendosaPuusärk ains. omastavas Lapsepõlv, - lahkukirjutus tähendab midagi muud või ei tähenda üldse midagi lapse põlv Raamaturiiul täiendosal mitmuslik sisu Eesti keel Haapsalu rätt Tartu sai täiendiks kohanimi
kotte.” Sõna “supermarket” kirjutatakse kokku, sest omadussõna “super” ja nimisõna “market” väljendavad kokkukirjutatuna kindlat omaette mõistet. Allikas: https://epl.delfi.ee/lp/kui-sind-pole-siin-pole-sind-olemaski-rubljovka-kinnimuuritud- grotesk-venemaa-raha-voimust?id=88723253 5. “Karilaid sõnas, et juhtkond sekkub konflikti, et olukorda selgust tuua.” Sõna “juhtkond” kirjutatakse kokku, sest ainsuse nimetavas käändes olev nimisõna “juht” kirjutatakse järgneva nimisõnaga “kond” kokku. Allikas: https://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/jaanus-karilaid-noudmisest-jaan-toots- koju-saata-tartlased-peaksid-omavahel-asjad-selgeks-raakima?id=88733143 6. “End hiljuti Pekingis ilmutanud surmav viirus laiendab oma haaret hirmuäratava kiirusega - see on pannud eestlanna vältima avalikke kohti.” Sõna “hirmuäratava” kirjutatakse kokku, sest sõna
kogu aeg (pidevalt; koguaeg kokku kui on vaja vältida (aegade summa) kahemõttelisust 2.Vormireegel Nt: kooli lõpetamine > Nimetava kujuline, lühenenud, iga koolilõpetamine seotud tüvega sõna kirjutatakse koguduse liige > järgneva sõnaga kokku. iga koguduseliige Nt: 2. Sagedus reegel haridusministeerium( haridus Üldreegi alusel lahku kirjutatud on nimetavas käändes), sõnad võib kirjutada kokku, kui puitalus (puit on nimetavas tegemist on sagedase käändes), sõnaühendiga. Sinisilmne (sini on lühend) Nt: kooli minek > kooliminek Inimlaps(lühend) kojutulek > kojutulek Üliinimene (seotud) Tee joomine > teejoomine 3. Pikkuse reegel Kui sõnaühendi üks sõna on
laiend kohaneb põhja vormiga (magus moos, magusast moosist) laiendi vorm oleneb põhja tähendusest (kirjutas kirja, lauldi laulu) on üks lause. Kahe elemendi vahel ühildumine ja sõltumine. (Firmad tutvustasid oma uusi tooteid.). Lause pealiikmed: alus (nim. või os. käändes , kes? Mis? Öeldis: pöördeline verbivorm väljendab tegevust, mida teeb? Lause kõrvalliikmed: - nimisõna nimetavas, om. ja os. käändes.(Mees parandas autot) - - igasugune verbi laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide (Eile sadas) - nimisõna laiend (Pikk mees) Suhtlus- e. pragmaatilised funktsioonid: - subjekt paikneb lause algul ja on nimetavas käändes (Peeter sööb õuna)
Ajakirjanduslikud tekstid- tekstid, mis kajastavad hiskonnale olulisi pevakajalisi teemasid (uudis, arvamusjutt, intervjuu, arvustus). Alus- lauses tegijat nitav kndsna nimetavas, harvemini ka osastavas kndes (Lind laulab). Demagoogia- teisele inimesele oma arvamuse pealesurumine ilma seda korralikult phjendamata, et saavutada endale kasulikku tulemust. Eriliigilised mrused- lauses erinevatele ksimustele vastavad mrused (Ta riietus kiiresti enne etendust lava taga). Kaudkne-kneleja tlus on edasi antud vahendaja snastuses (petaja tles, et pidu on lbi). Kokkuvte- teksti (kirjandi) viimane lik, mis rhutab olulisimat ja toob selgelt vlja kirjutaja seisukoha.
Osaline- kes? Keda? Kellega? Asjaolu- aeg, koht, viis hulk Täiend Selgitab nimisõna. Vastab küsimusele: kelle? Mille? Missugune? Mitmes? Mitu? Asub tavaliselt nimisõna ees ning võib koosneda ka mitmest sõnast. Öeldis Tähtsaim lauseliige. Tegusõna pöördeline vorm. Eristatakse liht- ja liitöeldist. Lihtöeldises on algvormis 1 tüvi. Ühend- ja väljendtegusõnades kuulub tegusõna juurde ka nimi- või määrsõna. Alus Alus on tegija, protsessis olija. Ta võib olla nimetavas ja osastavas käändes. Alus puudub umbisikulises tegumoes, kui öeldis väljendab ilmastikunähtust või kui aluseks on isikuline asesõna. Sihitis Lauseliige, mis näitab olendit või asja, kellele või millele on öeldisega väljendatud tegevus suunatud. Sihitis on tegevusobjekt. Öeldistäide Tegusõnale "olema" lisatakse sageli mõni käändsõne, sest ta näitab, missugune on lause alus. Seega saab öeldistäide esineda ainult lausetes kus on olema- vorm ja lauselige alus.
Valss, samba ja rumba- kõik need tantsud on meil nüüd selged. Kokuvõtufraasiga kondlause! Siis kunagi väga ammu unistas ta näitlejaks saamisest. Vastanduse, järelduse, täpsustuse või Kohal jõudsid lõpuks kõik nahavedajad, igavesed hilinejad ja muidumehed. järgneva loeteluga koondlauses võib koma(sid) või koolonit asendada MÕTTEKRIIPS. LISAND! 1. Nimetavas käändes- Liina Lai, Taebla Gümnaasiumi direktriss, on tegija. 2. Omastavas käändes- Liina, Taebla Gümnaasiumi direktrissi ema on Lea. 3. Osastavas käändes- Liina, Eesti tegijamaid naisi, on lihtsalt tegija. 4. Olevas käändes- Liina Lai Taebla Gümnaasiumi direktrissina ei tulnud kohale. 5. Võrdlus (kui-lisand)- Mina kui 12. klassi arukas inimene ei pane kui-lisandi ette koma! Eeslisand võib olla nimetavas, omastavas, seestütlevas käändes.
N: Kupatus, ehmatav, roosa, Athena-kujuline, kargas mulle pähe. 3. Korduvad määrused Määrus kuulub tegusõna juurde, kõige selgemini väljendab aega, kohta, viisi. (Millal, kus, kuidas, kellega) 3.1 Kui määrused mõistemahul kattuvad, eraldatakse need komedega. N: Esmaspäeval, 1. märtsil, A.H Tammsaare surmaaastapäeval toimus pidulik mälestusaktus. 3.2 Kui määrused hõlmavad üksteist, siis koma ei panda. N: Esmaspäeval kell 13.00 algas tund. NB! Nimetavas käändes, e. Ametlikus stiilis see reegel ei kehti! N: Minu elukoht on Sikassaare 2, Kuressaare, Saaremaakond 3.3 Erinevaid määruseid komadega ei eraldada- N: Koosolek toimub täna, 3. märtsil Kuressaares interneti vahendusel II Lause lühendid Lauselühend on öeldiseta sõnarühm, kus põhisõnaks on: a) nud-, tud vorm b) des-. Mata vorm c) nimisüna ains. Või mitm. Nimetavas käändes d) maks vorm ...ja lauses esineb lauselühend määruserollis. 1. Nud-, tud lauselühend
Kokku -ne või -line liiteline eelneva omadussõnaga kokku. nt eestikeelne, hullumeelne, enesekriitiline, väikesearvuline. Lahku -ne või -line liiteline omadussõna lahku kui ees on täpsustav sõna. kokku: õpilastevaheline lahku: vanemate õpilaste vaheline kokku: sõjaaegne lahku: eelmise sõja aegne Sidekriipsu abil -ne või -line liiteline omadussõna liidetakse. nt Tartu-suurune, U-kujune, 13-aastane NIMISÕNA+NIMISÕNA Kokku nimetavas käändes või lühenenud tüvega nimisõna kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku. nt inimhääl (inimese hääl) Kokku nimisõna ainsuse omastav järgmise nimisõnaga kokku, kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele 'missugune?' nt liivakast, veetilk, linnulaul, tõmbetuul, kommikarp. Lahku nimisõna ainsuse omastav järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuuluvust ja vastab 'kelle?', 'mille?' Lahku kirj. mõnes muus käändes olev nimisõna järgmisest
käändes (kes?mis?), põhiliselt jaatav, ühildub öeldist isikus või arvus. 2. Osaalus- os käändes(keda?mida?) jääb alati ainsuse 3 pöördesse, ei ühildu öeldist, põhiliselt eitav Aluseta on: 1. Lünklaused: alus on juurdemõeldav (Ma) tahan teda näha. 2. Vaeglaused: sisu ebamäärane, alus ei ole juurdemõeldav. ÖELDISTÄIDE Öeldistäide (ÖT) on tegusõna olema laiend, mis näitab kes, mis, missugune on lause. Öelditäiteks on: käänsõna nimetavas või osastavas käändes. Oleviku kesksõna nimetavas või osastavas käändes. Da tegevusnimi. ÖT liigid on täisöeldise nimetavas käändes ja osaöeldistäide osastavas käändes. Korduvate öt vahele pannakse koma. SIHITIS Sihitis ehk objekt on verbi laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus suunatud või sihitud. Ning vastab küsimusele kes?, mis?, kelle?, mille?, keda?, mida?. Täissihitis lõpetatud tegevus, kui laiendab da-teg nime, kui väljendatakse käsku. On
Pöördsõna puhul on hea võrrelda oleviku 1. pööret ja da-tegevusnime. II välde III välde kõnnin võrdle kõnnitakse tõlkida võrdle tõlkige laulan võrdle laulaksite kasta võrdle kastnud tõlgin võrdle tõlgiti värvida võrdle värvides 3. Nõrgenev ja tugevnev tüvi vältevahelduses Tugevneva tüvega käändsõnaga on tegemist siis, kui nimetavas käändes olev II- välteline sõna/sõnavorm (rikas tütar) muutub omastavas III-välteliseks (rikka tütre). Nõrgeneva tüvega käändsõnaga on tegemist siis, kui nimetavas käändes olev III- välteline sõna/sõnavorm (pikk matk) muutub omastavas II-välteliseks (pika matka). Nõrgeneva tüvega pöördsõnaga on tegemist siis, kui da-tegevusnimeline III-välteline sõna/sõnavorm (hakkida) muutub oleviku 1. pöördes II-välteliseks (hakin).
1950. aastate ajakirjanduse alamkorpuses on 43 vastet, mille seas on jällegi tuletisi ja liitsõnu. Üldjuhul on sõna ema oma esmases tähenduses, kuid liitsõnadega lisandub ka loomatähendus (emasloom, ematedred). Huvitav leid oli liitsõnapaar emade- ja lastekaitse. 1950. aastad erinevad kõikidest teistest kümnenditest, sest kannavad oma ajastu jälgi. Palju lauseid on Nõukogude-teemalised. Lisaks erineb see kümnend, sest mitmust esines rohkem kui ainsust. Mitmuse nimetavas käändes väljendati üldistatult kõiki emasid, nt emad võiksid suveperioodil muretult põldudel ja karjalaudas töötada. Seda käändevormi esines 3 korral. Mitmuse omastava käändevormi kasutati 4 korral. Tähelepanuväärne on see, et kõigil neljal korral esines see lapsevanema tähenduses ning lauses oli juttu ka lastest, näiteks tegeleb lasterohkete emade arvelevõtmisega ja samuti ka teiste riiklike asutiste
(elus käändub nagu ? -, - -, - omastavas) - = (elus käändub nagu omastavas) - (elutu käändub nagu ? nimetavas) = (elutu käändub nagu nimetavas) - sisse, peale, taha, alla, (eessõnad) - tegusõnad 1. nägema 2. lahendama 3. kohtama 4
KÄÄNETE FUNKTSIOONID1 Nimetav Nimetav kääne on kõige neutraalsem kääne. Tal puudub ka käändelõpp. Nimetava käände tähtsaim funktsioon on nimetada asju ja tähistada lause alust, st seda, kes teeb midagi või lihtsalt on. Umbisikulises tegumoes, kus lausel puudub alus, võib nimetavas käändes olla täissihitis. Tahetakse välja selgitada tõeline põhjus. Laps saadetakse koju. See raamat toodi mulle eile. Täissihitis on nimetavas käändes ka käskivas kõneviisis. Saatke laps koju! Too raamat siia! Seega võib öelda, et nimetava käände funktsioon on tähistada lauses kõige tähtsam nimisõna. Tavaliselt on selleks lause alus, kui aga alus puudub- umbisikulises tegumoes ja käskivas kõneviisis- siis on lause kõige tähtsam nimisõna sihitis. Tulema + da-inf, on vaja, on tarvis+ da- inf (Laps tuleb koju saata. Laps on vaja koju saata.) Omastav
Öeldis võib ühes lauses koosneda mitmest sõnast, mis ei pruugi alati kõrvuti olla. Siiski on üks sõna alati põhisõnaks see on tegusõna pöördeline vorm. Nt laulab, jooksevad, lauldakse, müristab, on vaadanud, pidi pealt vaatama, näis olevat ühise keele leidnud. ALUS Alus ehk subjekt on lause moodustaja, mis märgib öeldisega väljendatud tegevuse sooritajat või olukorras olijat ning vastab küsimusele kes? mis? keda? mida? Aluseks on harilikult nimisõna(fraas) nimetavas või osastavas käändes, nt Poiss loeb raamatut. Miili on meeldiv inimene. Rabas leidus pohli ja jõhvikaid. Aluseks võib olla ka: a) mis tahes muu sõnaliigi sõna (või fraas), kui see esineb nimisõna tähenduses (vastates küsimustele kes? mis? keda? mida?), nt omadussõna: Virgad said kiita, laisad laita; hulgasõnafraas: Kaks meest astus tuppa. Linnas liigub palju sõjaväelasi; b) da- lühend, nt Mõtelda on mõnus; c) osalause, nt On tore, et sa tulid. ÖELDISTÄIDE
NIMISÕNA+NIMISÕNA Kokku Lahku · Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes kirjutatakse sõna kokku · Kui täiendsõna on lühenenud kirjutatakse sõna kokku · Kui täiendsõna ainsuse · Kui täiendsõna ainsuse omastavas näitab liiki või omastavat näitab liiki või laadi kirjutatakse sõna laadi kirjutatakse sõna lahku kokku: isamaa, koerailm · Kui ühendi, mis väljendab · Kui sõna väljendab hulka hulka või kogu eessõna on
Süntaks ehk lauseõpetus Häälikud tähed silbid sõnad lause mõte Pealiikmed: öeldis (predikaat) ja alus (subjekt). Nimetavas käändes alust nimetatakse täisaluseks ma loen raamatut. Osastavas käändes alust nimetatakse osaaluseks. Alus puudub lausest kui öeldis on umbisikulises tegumoes. Toit söödi ära. Alus võib olla ka juurde mõeldav mängisime aias palli. Osades lausetes tegija üleüldse puudub väljas tuiskab. Kõrvalliikmed: sihitis ehk objekt. Sihitis on lause kõrvalliige, verbi laiend, mis näitab kellele või millele on tegevus suunatud. Ma kohtasin sõpra.
Homonüümid võivad kokku langeda kõigis käändevormides neid nimetatakse täis homonüümideks. Näiteks sõna tint tähistab nii kala kui ka kirjutusvedelikku ning mõlemad sõnad käänduvad ühtviisi. Nt Konservikarbis oli alles veel mitu tinti. Mul on vaja tinti, et sulepead täita. Mõne sõna puhul võivad kokku langeda vaid üksikud vormid, näiteks sõna reis võib tähendada jala osa või teekonda ja kokkulangevus on ainult ainsuse nimetavas käändes: reis, reie, reit ja reis, reisi, reisi. Sellisel juhul on tegemist osa homonüümidega.
3-92). Tänukirjade ja kutsete vormistamisel kasutatakse erivormistusega planke. Üldplangile trükitavad rekvisiidid on: · dokumendi autori nimi · väljaandmise koht · kuupäeva ja numbri ( indeksi ) koht Dokumendi vormistamne Käskkirja vormistamisel kasutatakse planki: · dokumendi autor · dokumendi nimetus KÄSKKIRI · väljaandmise koht · kuupäeva ja numbri koht -Dokumendi liigi nimetus ( käskkiri, akt, protokoll jne ) märgitakse nimetavas käändes, suurte tähtedega -Kuupäev märgitakse kas numbriliselt või sõnalis-numbriliselt järjestuses: kuupäev, kuu, aasta. Kuupäev ja kuu märgitakse alati kahekohalistena, aasta neljakohalisena. Aastaarvu järgi punkti ei kasutata. -Kirja number e. registreerimisindeks peab sisaldama järjekorranumbrit registri järgi ja toi- miku tähist (numbrit) toimikute loetelus. -Vastusdokumendile märgitakse sissetulnud dokumendi kuupäev ja number jälgides täpselt selle kirjapilti
· Kui-lisandit komaga ei eraldata. · Järellisand eraldatakse mõlemalt poolt komaga · Kui järellisand on omastavas käändes siis eest poolt komaga. · Olevas käändes järellisandile koma ei panda Koondlause · Korduvad lauseliikmed eraldatakse komaga. N: Joonelised, ruudulised ja rohelised seelikud. · Eriliigilisi täiendeid komaga ei eraldata. N: Tüdrukul oli seljas pikk valge siidist seelik. · Kui kohanimi ja kuupäev on nimetavas käändes, siis eraldatakse need komaga. N: Täna on esmaspäev, 17. november 2008. Lauselühend: -nud, -tud, -des, -mata, -maks, -tuna, -mast · -nud, -tud lauselühend, mis ei ole täiendiline eraldakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Koju jõudnud, heistis mees pikali. · Verbita lauselühend eraldatakse muust lausest mõlemalt poolt komaga. N: Mees jõudis koju, käed mustad, ja läks vannituppa.
) 3. otsekõne keskel, nt „Nägin eile põnevat filmi,” ütles ema, „ja soovitan seda sinulgi vaatama minna.” („Otsekõne,!?” saatelause, „otsekõne.!?”) NB! Otsekõne lõpus võib olla ka hüüumärk või küsimärk. Kaudkõnes on mõte edasi antud kellegi teise sõnastuses, nt Ema ütles, et ta nägi eile põnevat filmi. Üte Üte on pöördumissõna, mis näitab, kelle või mille poole lauses pöördutakse. Üte eraldatakse alati muust lausest koma(de)ga. Üte on alati nimetavas käändes. Üte võib paikneda lause algul: Katrin, kus su koolikott on? lause keskel: Ära söö kommi, kallis Juku, see rikub su hambaid! lause lõpus: Võta asjad kotist välja, Jaan!
Tervik Osa, ebamäärane hulk Lõpetatud tegevus või Lõpetamata, korduv tegevus, mis kindlasti tegevus lõpetatakse 100% Eitav lause Jaatav Lause Sihitise kasutamine käänetes Käskiv kõneviis: Saatke laps koju! Umbisikuline tegumood: Laps saadetakse koju. Umbisikuline tegumood + da-inf: Otsustati laps koju saata. Tuleb, on vaja, on tarvis + da-inf: Laps tuleb koju saata. Millal kasutatakse sihitis ainsuse nimetavas? 1. Väikesed lapsed kardavad pimedust. 2. Ta ei pilgutanud silmagi. 3. Lootsin talle asjata. 4. Lootsin seda kõige rohkem. 5. Täna on ilus päev 6. Kas sa oled temast kuulnud? 7. Ma ei kuulanud teda. 8. Ostsime maitsva tordi. Leia järgmistest lausetest sihitised. Kolm lauset on ilma sihitiseta
(kohamäärus) nt Ma olen sündinud 5. märtsil 2006. aastal. • Mõistemahult samad – koma pannakse. nt Olen elanud Saare maakonnas, Pärnu maakonnas ja Harju maakonnas. nt Eile, 6. oktoobril toimus koosolek. nt Täna, 7. oktoobril, teisipäeval kell 14.30 lõpeb eesti keele tund. (kellaaja ees koma pole, sest kellaaeg on üks hetk päevast, mahub teise sisse, seega koma ei ole) • Ametlikus keeles kasutatakse määruesid nimetavas käändes (nt CV) ja sel juhul eraldatakse määrused alati komaga. nt Marit Tarkin, 07.10.2014, Kuressaare Gümnaasium • Erinevaid määruseid (aeg – millal?, koht – kus?, viis – kuidas? jne) omavahel komadega ei eraldata. nt Olen sündinud Kuressaares 5. märtsil. II LAUSELÜHENDID Lauselühendid on öeldiseta sõnarühmad, mis tervikuna on lauses määruse rollis. 1. nud- ja tud-lauselühendid eraldatakse ALATI KOMAGA.
LAUSELÜHEND Verbita lauselühend Tiia, kel oli päevik käes, tuli vastama. (põimlause) Tiia, PÄEVIK KÄES, tuli vastama. Alati NIMETAVAS käändes Nud- ja tud-lauselühend Põimlause Nud- või tud-lauselühendiga lause 1. Kui Tiia tuli vastama, ulatas ta õpetajale Tulnud vastama (millal?), ulatas Tiia õpetajale päeviku. päeviku. 2. Kui õppetükk oli vastatud, läks Tiia kohale. Õppetükk vastatud (millal?), läks Tiia kohale. 3
heegelnõel · täiendsõna on · kui täiendsõna on nimisõna ainsuse lühenenud või venna laudlina omastavas ja ainsuse nimetavas raamat väljendab käändes kuuluvust · kui täiendsõna on pildiraamat · kui täiendsõna on nimisõna ainsuse nimisõna mitmuse mägede
distsiplinaarkaristuse käskkiri, mis vormistatakse alati kahes eksemplaris Käskkirja tutvustatakse töötajale, kelle tegevust dokument puudutab. Tutvumist kinnitab töötaja oma allkirja ja kuupäevaga, kas käskkirjade registris või käskkirja originaaleksemplari pöördel. Käskkirja vorming Dokumendiliigi vorming KÄSKKIRI Trükitakse suurtähtedega kas alates vasakust veerisest või plangi keskele. (5,5 cm kaugusel ülaservast) Käskkirja vorming Koostamise koht Nimetavas käändes alates plangi vasakust veerisest samale reale käskkirja allakirjutamise kuupäeva ja dokumendi- registri numbriga (6,3 cm plangi ülaservast) Käskkirja vorming Pealkiri Vormistatakse käskkirjale alati, kuna see peab avama dokumendi väljaandmise eesmärgi. Trükitakse alates vasakust veerisest (8,5 cm kaugusel ülaäärest) Käskkirja vorming Tekst Tekst peab olema täpne, keelelt ja stiililt korrektne, üheselt arusaadav,
4)Kohanime saab kasut. Ises. Siis kir. Lahku Kaspia meri maa nimi isikunimeline, 5)Kui nime saab käänata, lahku Mustal merel Võrts järve Nimisõna + 1)Täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes või lühenenud; siis kokku Inimelu,hobujõud,vaskjuhe nimisõna 2)Täiendsõna ainsuse omastavas. Näitab liiki või laadi, siis kokku 3)Ühend väljendab hulka või kogu, siis kokku. Emakeel, koerailm, lauanuga Venna raamat 4)Täiend kuulub põhisõna juurde kivihunnik, leivaviil 5) nim. Sõn
Talle meeldib lugeda, Tal on raamat, Raamat vedeleb põrandal). Infostruktuur: teema reema, fookus, tuntud tundmatu. MOODUSTAJATE SÜNTAKTILISED FUNKTSIOONID: LAUSELIIKMED Öeldis e. grammatiline predikaat finiitne verbivorm, nt Poiss jookseb, Lapsed kirjutavad kirjandit. Alus e. grammatiline subjekt nimisõna(fraas) nominatiivis või partitiivis (küsimus kes? mis? keda? mida?), väljendab tegijat või olijat, nimetavas käändes alus ühildab endaga öeldisverbi. Nt. Lapsed kirjutavad kirjandit, Metsas on puravikke. Alus ja öeldis on lause pealiikmed. Sihitis e. grammatiline objekt verbist sõltuv nimisõnafraas partitiivis, genitiivis või nominatiivis, mis väljendab tegevuse objekti, nt. Lapsed kirjutavad kirjandit. Öeldistäide e. predikatiiv verbist olema sõltuv käändsõnafraas nimetavas või
Vormilt võib järellisand olla a) samasugune nagu põhi, s.o põhjaga ühilduv, nt isa, Pärnust pärit mees - isale, Pärnust pärit mehele; b) osastavas käändes, nt Peeter ja Jüri, meie innukamaid abilisi; c) kui-sidesõnaga, nt Ants kui parim korvikütt, ning d) olevas käändes, nt isa elukutselise kalamehena. Eeslisand moodustab põhjaga tihedamini kokkukuuluva terviku ning on a) põhjaga ühilduv, nt minu sõbrale Jaanile; b) nimetavas käändes, nt kapten Soots - kapten Sootsile; c) omastavas käändes, nt Narva linn, Juhani- onu; või d) seestütlevas käändes, nt kunstnikust sõber. Eeslisand erineb muudest nimisõnalistest täienditest vähem kui järellisand ja tema kasutamisega on seotud rohkem probleeme. Lisanditarindeist, millesse kuulub nimi või nimetaoline osa. Nimi või nimetaoline väljend eeslisandina Liigisõna kasutatakse eeslisandina nii nimede kui ka pealkirjade ning sümbolite ja tsitaatide puhul.
aeg ajalt vaatamas, mis kell oli. 4. Korduvust näitav • kardinaalne korduvusmäärus (mitu korda?), nt: Olen selles kinos käinud mitu korda; (kui tihti?) Käin kinos sageli; See võib juhtuda iga hetk; Joon piima üle päeva. • Ordinaalne korduvusmäärus (mitmendat korda?), nt: Uuesti kinno minna oleks tore. nimetavas käändes alalütlevas käändes ajamäärus ajamäärus Koosolek on kakskümmend Koosolek on kahekümne neljandal neli jaanuar. jaanuaril. Koosolek on teine/kümnes Koosolek on teisel/kümnendal jaanuar. jaanuaril. Kaheksateist sajand hakkas Kaheksateistkümnendal sajandil keemiatööstus arenema. hakkas keemiatööstus arenema.
uume, piite ja luule murre. · põhjamurre ehk norrasaami murre: Tornio, Ruija ja meresaami murrak. · Idamurded: inari, kolta (jaguneb Näätämö ehk Neideni, Paatsjoe-Petsamo, Suonikylä ja Nuortijärve murrakuks), akkala, kildini ja turja murre. · Antiikajast alates on eurooplased nimetanud saame fennideks või finnideks. · Rootslased nimetavad saame lappar. · Soomlased nimetavad saame lappalaiset. · Venelased kutsuvad saame lopari. · Eestlased nimetavas saame laplased. · Saamid ise nimetavad end erinevates murretes näiteks sábme, sámit, saml'a jt. · Esimene saamikeelne raamat trükiti 1619.aastal (kirikukäsiraamat). · Esimene saamikeelne piibel trükiti 1811.aastal Rootsis. · Saami ajakirjandus sai alguse 1873.aastal.
komaga. nt Täna, 24. veebruaril, EV aastapäevaltoimub pidulik kontsert. // Siin, Kuressaares olen kasvanud ja sündinud. 7. Kui määrused mõistemahult hõlmavad, siis ei eralda komaga. nt 24. veebruaril 2017. aastal toimus... // Elan pikal tänaval Kuressaare linnas Saare maakonnas. 8. Erinevad määrused (aja; koha; viisi jne) komadega ei eralda. nt Koosolek toimus Kuressaares 24. veebruari õhtul. 9. ERAND: AMETLIK STIIL NIMETAVAS KÄÄNDES ERALDATAKSE KOMAGA. II. LAUSELÜHENDID- öeldise sõnarühmad, mis esinevad määruse rollis. - interpunktsioon sõltub põhisõnast. -nud ja -tud lauselühendid eraldatakse alati komaga. nt Jõudnud pikalt reisilt koju, märkas mees õitsema hakanud lille. // Raske töö tehtud, mindi puhkama. // Mees, raske töö lõpetanud, otsustas puhata. Iseseisev ehk absoluutnimetav - põhisõnaks on nimisõna ainsuse või mitmuse nimetavas käändes...kuidas
niiviisi, niipidi, vastupidi, kustkaudu, nõndamoodi Morfosüntaktiliselt motiveerimata liitsõnad (kaassõnafraaside laiendosaks on nimetavas käändes asesõna): seepeale, mispeale, seetõttu, mispärast Kuna liitsõna esiosa tavaliselt ei muutu, kipub laiendosa kuju argikeeles püsistuma: *kuspoolt, *tagapoole, *väljaspoole. Komplekssete adverbide hulgas on:
Kokku- ja lahku kirjutamine 1. NIMISÕNADE KOKKU – JA LAHKUKIRJUTAMINE Nimetavas käändes olev nimisõna või lühenenud sõnatüvi kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku. Kui esimene nimisõna on ainsuse omastavas, sõltub kokku -ja lahkukirjutamine tähendusest. Lahku: Nimisõna ainsuse omastavas kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuulumist ja vastaba küsimuseke kelle? Või mille? Kokku: Nimisõna ainsus omastavas kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele missugune?
Nt. Ich wurde durch das Klingeln des Telefons geweckt. Mind äratas telefonihelin. PASSIIV = WERDEN + PÕHITEGUSÕNA 3. PÕHIVORM vastavas ajavormis Passiivi enimkasutatud ajavormideks on olevik ja lihtminevik. Passiivi lauses pööratakse vaid tegusõna ,,werden", põhitegusõna jääb lause lõppu muutumatuna 3. põhivormis. Alus, millele/kellele on tegevus suunatud, on alati nimetavas käändes. Passiivi olevik: AINSUS Ich werde gefragt Mind küsitakse. Du wirst gefragt Sind küsitakse. Er, sie, es wird gefragt. Teda küsitakse. MITMUS Wir werden gefragt. Meid küsitakse. Ihr werdet gefragt. Teid küsitakse.
väljakujunen ud Teatud kohanimedes Lossi plats 7 - lossiplatsi ümbrus traditsioon. kirjutatakse nimetused Raadi park - Hirvepark lahku (tänav, plats jm) Vorm Kokku kirjutatakse alati kuldkett, laudlina, mispuhul, lumivalge, raudkapp, raudbetoondetail, põldmari; ainsuse nimetavas olev Kirjutamisvi täiendsõna isi määrab grammatiline heegeldamine -> heegel -> heegelnõel; majapidamine -> vorm. lühenenud täiendsõna majapidamis ->majapidamisseep; võõras ->võõr ->võõrkeel; inimestest (tühi) -> inimtühi; ne-ja line-liiteline
KÄÄNAMINE Ainsuse nimetavas (kes? mis?) on õiged vormid puder, kohv, kehv, kiik, arvuti, kuivati, osuti, küps, pliit, pluus, mõis, nukk, palitu, angiin, (sõrme)küüs, (poti)kaas. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu.
ÖELDIS * Öeldis on lause tuum. * Vastab küsimusele mida tegema ? * Öeldis kui lause tuum on üldjuhul igas lauses. * Mõnikord võib lause koosneda ainult öeldisest peamiselt ilmastikunähtuste märkimisel. * Mõnikord väljendatakse tegevust ka kahe sõnaga. NÄITED Minu ema teeb süüa. Minu isa triigib pesu. Õpilased olid kontrolltööst väsinud. ALUS * Alus on lauses tegijaks. * Alus on öeldisega väljendatud tegevuse tegija. * Tavaliselt on aluseks nimisõna nimetavas või osastavas käändes. * Harva on alus ka da-tegevusnimi. * Vastab küsimusele kes? mis ? * Alus puudub : - umbisikulise tegumoe korral. näide: tehti kontrolltööd. - ilmastikunähtuste puhul. näide: väljas sajab. - füsioloogilise protsessi väljendumise korral näide: kõrvus kohiseb. - kui ta on juurdemõeldav näide: ületasime teed. * Hulka väljendava aluse puhul jääb öeldis harilikult ainsusesse. NÄITED
1.VÕÕRKEEL-Lühenenud sõna ja nimisõna kirjutame kokku. N:Võõrväed, sirgjoon, ühismajand, töölisklass 2.LAUDLINA-Nimisõna ainsuse nimetavas+nimisõna=Kokku N:Aedvili, linttraktor, raudtee, kevadkülv, Naaberriik, sügiskuu, jaanuarikuu 3.PILDIRAAMAT-Nim.ains.om+Nimisõna=Kokku, kui väljendab liiki N:sõiduauto, veoauto, käekell, seinakell, seljakott, käekott, koolikott 4.VENNA RAAMAT-Nim ains.om+nimis.=Lahku,kui väljendab kuuluvust. N: Ema kott, onu auto, õe kell 5.SUURE PUU LEHT- Kui täiendavalsõnal on täiend ees,kirj.kõik.sõn.lahku N:Vana kuuse oksad, halli jänese poeg, punase tindi pott 6.MÄGEDE TIPUD- Nimisõna mitm
-line, jooneline -ne, pahane -lik, inimlik · omaduse puudumist väljendav liide: -tu, mõttetu · omaduse rohkust väljendav liide: -kas, mahlakas, andekas · sarnasust väljendav liide: -jas, nooljas, kausjas Kokku-ja lahkukirjutamine: *nimisõnad täiendsõna- sõna ees, nt seinalamp põhisõna- sõna lõpus, nt laualamp KOKKU- värvid, nt lumivalege, sõsimust KOKKU LAHKU *Täiendsõna on a nimetavas käändes või lühenenud * Täiendsõna on mõnes muus käändes *siidkleit, naisarst, inimväärikus *siidist kleit, puust lusikas *Täiendsõna on a omastavas käändes, näiab liiki *Täiendsõna näitab kuuluvust *juturaamat, pildiraamat *venna auto, kellegi jope *tekib uus mõiste *missugune?
Üks: ühe: üht e ühte Kaks: kahe : kaht e kahte Aga ei tohi viite, kuute Küüs : küüne: küünt Lik-lõpulised käänduvad nagu sõna tikk Maastik: maastiku: maastikku/ maastikke: maastikest e maastikkudest VII kk Tainas : taina : tainast (enam ei ole taigen!) Pale: palge : palet palged (mõte-tüüp) Pale: pale: palet paled (kõne-tüüp) Kohus: kohtu: kohut Pisut: pisku: pisut ---------------- mitm puudub Mis on švaa ja miks sõna sõber omab nimetavas käändes e tähte Vanasti oli sõna järgmine Sõpra : sõbran; sõprada (genitiivi n teeb klusiili nõrgaks p-b) Siis toimus lõpukadu Sõpr : sõbra: sõpra Hääldust parandab švaa SÕBeR, algul see puhas e veel ei olnud, vaid hästi nõrk vokaal. Seda hääldust soodustavat häälikut kutsutaksegi --- švaa Ülesanne Pane kirja kõik, mis meelde jäi Loe uuesti kõik üle ja märgi üles, mis puudu jää!
1.NIMISÕNADE KOKKU-JA LAHKUKIRJUTAMINE. NIMISÕNA+NIMISÕNA Kui täiendsõna on ainsuse nimetavas käändes, siis kirjutame selle järgneva nimisõnaga kokku. Nt: a) jalgpall, puuleht. b) naisarst, medõde, sinilill. Kui täiendsõna on nimisõna ainsuse omastavas käändes, siis sõltub kokku-lahku kirjutamine küsimusest. a) küsimused kelle, mille näitavad kuulumist ja sellised sõnapaarid kirjutame lahku. Nt: saapa paelad, sinu õpik. b) küsimus missugune näitab liiki või laadi, sellepärast sellise sõnapaari kokku. N: kooliõpik, juturaamat. OMADUSSÕNA+NIMISÕNA
Kokku- ja lahkukirjutamine 1. Nimisõna (nimetavas käändes) + nimisõna (14. käändes) = kokku Kuld (mis?) + sõrmus (mis?) ; kuld (mis?) + ketiga (millega?) Sh., kui esimene sõna on lühenenud: nt. õpilasepäevik; esmaneabi 2. Nimisõna (ainsuse omastav) + nimisõna (14. käändes): a) Liik, sort = kokku Õuna (mille?) + mahl ; maasika (mille?) + moos b) Kuuluvus = lahku Venna (kelle?) + raamat ; isa (kelle?) + auto 3. Omadussõna + nimisõna (14. käändes) a) Uus mõiste = kokku Nt. vanaisa, hapukoor
Kohtuvõimu sõltumatus on oluline, kuna on vaja tagada sõltumatu ja erpooletu kohtupidamine. Põhiseaduse §146 ütleb, et kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Kohtuvõimu seosed teiste võimuharudega on suhteliselt piiratud, et õigusmõistmine oleks kooskõlas õigusriigist tuleneva põhimõttega. § 147 lg 3 järgi ei tohi kohtunikud olla peale seaduses ettenähtud juhtude üheski muus valitavas ega nimetavas ametis. Organisatsiooniline ehk institutsionaalne võimude lahusus tähendab riigivõimude jaotamist erinevate riigivõimuorganite vahel. Eesti põhiseaduses on organisatsioonilise võimude lahususe põhimõte väljendatud põhiseaduse §-s 4, mille kohaselt on Riigikogu, Vabariigi Presidendi, Vabariigi Valitsuse ja kohtute tegevus korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel.
(lehtist `lehtedest` jalgul `jalgadel`) 11. tartu murdele on omane kahe demonstratiivasesõna sarja kasutus. Lähedal olevat märgib si `see` ni- ne `need`, kaugel olevat ja abstraktse t `too` n- nu `nood`). 7 5. Otepää murrak 1. Otepää murrakul ei ole ühelgi sõnal h tähte ees (audma, obõnõ, õng, aug). 2. sõna lõpus on kuulda h tähte, eriti mitmuse nimetavas ja ainsuse osastavas (õhtah). 3. sõna lõppudes tulevad ümberhäälikud ette, s.o. ä, ö, ü, mis kirjakeeles olemas pole (ädä, ärä, lännü, vettünü, tulõl) 4. pikk üü selgesti kuulda, mitte üi (nüüd, süüdü, müüdü, müürü) 5. pikk oo on ühesilbiliste sõnade nimetavas enam u poole, aga teistes käänetes pikk selge o (soov enam u; soovio) 6. lühike õ, mis esineb nimetavas käändes olevates sõnades on hästi kuulda (õnn,
Eesti keele eksamiks. Kokku ja lahku kirjutamine · Täiendsõna on nimetavas käändes või lühenenud:inimelu,telenäidend,hobujõud,infoühiskond jne. · Täiendsõna näitab liiki või laadi(missugune):koerailm,isamaa,kodumaa,lauanuga,juusturiiv,puitmööbel jne. · Ühend väljendab hulka või kogu:kivihunnik,leivaviil,kuraditosin jne. · Täiend kuulub pähisõna juurde:koerakuut,kassipoeg,lambatall, · Tekib uus mõiste:lasteaed,vihmavari,rahvastepall,lepatriinu,ämblikmees
Arvud: Nimisõnad: Kokku: · Nimisõna ainsuse nimetavas käändes+nimisõna. Nimisõna lühenenud tüvi+nimisõna. N: Pannkook, Metsloom. · Nimisõna ainsuse omastavas käändes(Kelle?Mille?)+nimisõna, kui väljendab liiki või laadi. N: Pildiraamat. · Kui täiend kuulub põhisõna juurde. N: See koerakuut, Selle koera kuut. · Omadus-, arv- või asesõna+nimisõna kui: tekkib uus mõiste(noormees), kui omadussõna on lühenenud tüvega(Esmane avastaja=esmaavastaja) Lahku:
Sihitis-näitab kellele või millele tegevus on sihitud - Aadam(alus) otsib(öeldis) Eevat(öeldis). võib kuuluda üks või mitu täiendit. saab kasutada ainult sihilise tegusõnaga. tavaliselt sihitiseks käändsõna osastavas (keda,mida), omastavas (kelle mille), nim (kes,mis) Öeldistäide-kuulub tegusõna olema juurde ning näitab mis või missugune on alusega väljendatud olend, ese või nähtus. enamasti käändsõõna nimetavas (kes mis missugune), harvemini osastavas (keda mida) Määrus-märgib tegevusega seotud asjaolusid (aega, kohta, viisi, hulka, tegevusega kaudsemalt seotud osalisi jms) võib olla käändsõna kõigis käänetes, nimisõna, kaassõna ühend või määrsõna kohamäärus- kus?kuhu?kust) ajamäärus-millal?kui kaua? viisimäärus-kuidas?mil viisil? hulgamäärus-kui palju?mitu? valdajamäärus-kellel?millel?kellelt?millelt?
annaabi.ee 
